1-17-6899/84 · 1-17-6899/84 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-6899 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi

sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Zubtsova Prokurör Viru Ri Tiina Viru ngkonnaprokuratuuri abiprokurör Kaitsja Vandeadvokaadi abi Marina Kelpman

määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid C.N-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu C.N , isikukood XXX , viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 30.03.2017 ja lõpp 30.03.2021 Kohtuasja läbivaatamise aeg 14.05.2019, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § ; § 75 76 1; KrMS

§ 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Jätta C.N elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista C.N-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 209,28 ( ) eurot adv. rina Kelpmani kakssada üheksa eurot 28 senti poolt õigusabi Ma osutamise eest riigituludesse.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga 99917700069474. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses

2

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kasuks 209,28 adv. Marina eurot (sh käibemaks 20%) Kelpmani C.N-i poolt süüdimõistetu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus ja prokurörile. saata Viru Vanglale, C.N-ile, kaitsjale

Asjaolud Viru Vangla esitas 25.03.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava C.N-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Harju Maakohtu 19.10.2017 otsusega tunnistati C.N süüdi KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 ja § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades mõisteti talle KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 alusel karistuseks 4 aastat vangistust. C.N tunnistati süüdi ka KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti talle 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 30.03.2017 karistusaja hulka ja tema karistuse kandmise alguseks loeti 30.03.2017.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve , ei toeta kinnipeetava kohaldamisega.

P

rokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, C.N-i

ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib . Ta on tingimisi enne tähtaega vabaneda iseloomustuse kätte saanud, kuid seal ei ole kõik õige. Seal on kirjas nagu ta oleks töötamistest keeldunud, kuid selle kohta ei ole l

ta le ühtegi karistust määratud. Viimane kord sai väljapressimise eest karistuseks 4 aastat. Teo pani toime nooruse rumalusest, nüüd on aru saanud oma teost. See on suur õppetund tema jaoks olnud. 2017. aastal ei tegelenud ta millegagi, ega suhtunud tõsiselt ellu, sellepärast jõud õppis Lasnamäe vanglasse iski.

Ta

kutsekoolis, kuid heideti välja, sest ta ei käinud koolis. eelnevalt läbima Selgitab, et ta peab kursused ja siis tagatakse Elama hakkab ta ema juures ja ema on talle töökoht keevitajana. valmis teda etama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Narkootikumidega ja alkoholiga to probleeme tal ei ole. Ta on tarvitanud marihuaanat, kuna on seda oli lihtne kätte saada. Ta vanglas läbinud erinevad sotsiaalprogramme, näiteks Eluviisitreening ja ta kavatseb veel l Ta l äbida alkoholismiga seotud programme. äbis eesti keele lõpeta A1 taseme kursuse ning b riigikeele A2 taseme kursuse. Ta ei suhtle enam nendega, kellel on kriminaalne minevik. Kui ta vabaneb enne tähtaega, siis soovib jätkata kursust A2 tasemel. Tal on palju distsiplinaarkaristusi, kuid need ei ole olulised rikkumised. a Toob näiteks juhtumi, kus t lihtsalt unustas panna nimesildi. külge

3

Kaitsja on arvamusel, et C.N-i C.N on kõik oma kuriteod toime pannud nooruses. Vanglas olles 2 aasta jooksul on ta mõistnud, et tuleb käituda seadusekuulekalt, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja on motiveeritud vabaduses elama seadusekuulekalt. Tal on vabanedes kindel elukoht ja töökoht, kus tööandja kindlustab talle kursused, seetõttu on tal tagatud kindel sissetulek ja ei ole vaja kuritegusid toime panna. Kinnipeetav omandab vanglas riigikeelt ja soovib vabaduses jätkata eesti keele õppimist. Kinnipeetav kinnitab, et ta on lõpetanud kõik suhted kriminaalse minevikuga isikutega. Ta on ka motiveeritud otsima lisatööd Töötukassas. Tal ei ole ei alkoholi ega narkootikumide sõltuvust, kõik juhtumid on aset leidnud nooruses. Mis puudutab kodakondsust, siis tal on esitatud taotlus elamisloa pikendamiseks, mistõttu vabanemisel on tal olemas ka elamisluba. Eeltoodu alusel toetab kaitsja C.N-i enne tähtaegsest vabanemist ja nõustub kõikide vangla poolt seatud tingimustega.

Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et vangistuses viibib ta esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 reldub, et kehtivat kriminaalkaristust, millest jä varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist Käesolev . kuritegu on kehaline väärkohtlemine ja väljapressimine, varem pani toime röövimise olles alkoholijoobes. Kuritegude toimepanemise eesmärgiks on läbivalt olnud majandusliku kasu saamise eesmärk. Kinnipeetaval on vangistuses 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et isik ei suuda vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused. Riigikohus on oma lahendis nr 3 06 märkinud, et vangistatu -1-1-91- õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud.

Posi kinnipeetav tiivsena võib välja tuua, et läbis 2018. aastal sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja ta osaleb alates 10.12.2018 riigikeele A1 taseme kursustel. Vabanemisjärgselt on tal kindel elukoht emale kuuluvas korteris, kus ta elas ka enne vangistust ning garanteeritud töökoht OÜ- Xxxx xxxx. Enne vangistust kinnipeetav ei s töötanud ning tema sissetulekuks oli kriminaalsel teel saadud tulu ning ema olevat teda samuti toetanud. Tasumata rahalisi nõudeid on tal üle 2900 euro, mis tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutab. Tutvusringkonda kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikud ning kuna kuriteo on toime pannud grupis, tundub kinnipeetav olema grupi poolt mõjutatav, mistõttu on kriminaalse tutvusringkonnaga suhtlemise jätkamine uue kuriteo toimepanemise riskiks. Enda arvates tal alkoholiga probleeme ei ole, kuid tal on hulgaliselt Alkoholiseaduse alusel rikkumisi ning esimese kuriteo, röövimise, pani samuti toime alkoholijoobes olles. Lisaks on kinnipeetavat korduvalt karistatud NPALS alusel, kuid narkosõltuvust ise eitab. Samuti puudub kinnipeetaval oskus lahendada probleeme seaduskuulekal viisil, kuivõrd siiani on ta selleks kasutanud vägivalda. Ametnikesse suhtub ta samuti negatiivselt ning teda on ka karistatud ametniku solvamise eest vangistuses viibimise

4

ajal. Kõike eelnevalt arvesse võttes puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav oleks oma kuritegelikust käitumisest teinud vajalikud järeldused ning ta suudab edaspidi käituda seaduskuulekalt.

Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kinnipeetav on varem olnud allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kuid ta suhtus sellesse ükskõikselt ning rikkus registreerimiskohustust. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid vabanemis ei s

järgsete elutingimuste näol, nende pinnalt järeldada veel karistuse aa eesmärkide täidetust. Samuti ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud siiski d üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning millisei peab kohus kaalukamateks KarS - Vangla ja § 76 lg 4 sätestatud asjaolude kogumis. s prokuratuur ei toeta samuti k

innipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tingimisi enne tähtaega C.N-i vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja adv. Marina Kelpman, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 209,28 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on täies ulatuses põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kristel Vedro Kohtunik