2-17-107935/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-17-107935

1(16)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-17-107935

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Ele Liiv

Tsiviilasi

Raudar Metal Works OÜ hagi OÜ STEELHOUSE

vastu 1669 euro 97 sendi, kahjuhüvitise ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. septembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Raudar Metal Works OÜ apellatsioonkaebus

OÜ STEELHOUSE vastuapellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

Raudar Metal Works OÜ apellatsioonkaebusel 1672

eurot 50 senti

OÜ STEELHOUSE vastuapellatsioonkaebusel 645

eurot 83 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(apellant)

Raudar

Metal

Works

OÜ

(registrikood 12345520), esindaja vandeadvokaat

Martin Kruus

Kostja (vastustaja) OÜ STEELHOUSE (registrikood

11277667), esindaja vandeadvokaat Raul Ainla

Istungi toimumise aeg

7. mai 2019

Istungil osalenud isikud

Apellandi esindaja vandeadvokaat Martin Kruus ning

vastustaja esindaja vandeadvokaat Raul Ainla

RESOLUTSIOON:

Tsiviilasi nr: 2-17-107935

2(16)

1. Tühistada Harju Maakohtu 27. septembri 2018 otsus osas, milles hageja põhinõue

rahuldati 497 eurot 54 senti ületavas osas ning nõue 27. septembri 2018 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise saamiseks 68 eurot 16 senti ületavas osas. Samuti

tühistada maakohtu otsus osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja alates

28. septembrist 2018 sissenõutavaks muutuv viivis 497 eurot 54 senti ületavalt

põhinõudelt. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja põhinõue ja

viivisenõue nimetatud summasid ületavates osades rahuldamata ning mõista kostjalt

hageja kasuks välja alates 28. septembrist 2018 sissenõutavaks muutuv viivis 497

euro 54 sendi suuruselt põhinõudelt. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon

muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Rahuldada nii Raudar Metal Works OÜ apellatsioonkaebus kui ka OÜ

STEELHOUSE vastuapellatsioonkaebus osaliselt.

3. Lugeda Harju Maakohtu 27. septembri 2018 otsuse resolutsiooni kehtivaks

terviklikuks sõnastuseks:

1) Rahuldada Raudar Metal Works OÜ hagi OÜ STEELHOUSE vastu osaliselt.

2) Mõista OÜ-lt STEELHOUSE välja põhivõlg 497 eurot 54 senti Raudar Metal

Works OÜ kasuks.

3) Mõista OÜ-lt STEELHOUSE välja viivis 68 eurot 16 senti ajavahemiku

11.01.2017–27.09.2018 eest Raudar Metal Works OÜ kasuks.

4) Mõista OÜ-lt STEELHOUSE Raudar Metal Works OÜ kasuks välja alates 28.

septembrist 2018 sissenõutavaks muutuv viivis tasumata põhinõudelt (497 eurot

54 senti) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui

429 eurot 38 senti.

4. Mõlemas kohtuastmes (sh apellatsioonimenetluses) kantud menetluskulud jätta

74,09% ulatuses hageja Raudar Metal Works OÜ kanda ning 25,91% ulatuses kostja

OÜ STEELHOUSE kanda.

5. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud

maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi

saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb.

Tsiviilasi nr: 2-17-107935

3(16)

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Raudar Metal Works OÜ (hageja) esitas 20. aprillil 2017 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt STEELHOUSE (kostja) 2832 euro 88 sendi

saamiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite, mistõttu Pärnu Maakohus lõpetas 19. mai 2017

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Harju Maakohtule esitatud hagis palus hageja kostjalt enda kasuks välja mõista 1669

eurot 97 senti ja sellelt summalt hagi esitamise aja seisuga arvestatud sissenõutavaks

muutunud viivise 1297 eurot 97 senti ning kahjuhüvitise 250 eurot. Samuti palus hageja

kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks (5. juuni 2017) veel mitte sissenõutavaks muutunud

viivise 8 eurot 35 senti päevas iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 372 eurot

(selliselt, et viivis kokku ei ületaks põhinõuet 1669 eurot 97 senti). Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt teostas hageja kostja tellimusel 2016. a lõpus kokku

kaheksal korral metalldetailide (metallpiirete) värvimistöid. Kõik tööd anti kostjale üle koos

tööde eest makstavat tasu kajastava arve-saatelehega. Enne viimase töö üleandmist palus

hageja kostja esindajal 20. detsembril 2016 kinnitada teostatud tööde eest arvete

kättesaamist. 21. detsembril 2016 palus kostja selgitada viimasel arvel (nr 4625) kajastatud

tööde hinna kujunemist ning täpsustas, kas kõik arved on esitatud. Hageja selgitas 21.

detsembri 2016 vastuskirjas tööde maksumuse kujunemist ja kinnitas, et kõik arved on

väljastatud. Samal päeval anti kostjale üle viimased tööd.

Esimese arve tasumise tähtajal 27. detsembril 2017 esitas kostja vastuvõetud tööde suhtes

pretensiooni, väites, et tööde hind on ülemäära kõrge ning et osade detailide ülelihvimise

ning uuesti värvimisega on kostja kandnud kahju. Kostja jättis esitatud arved tasumata.

Hageja selgitas kostjale korduvalt, et ei aktsepteeri hageja pretensioone, kuivõrd kõiki

värvikvaliteedi võimalike probleemidega seonduvat selgitati kostjale põhjalikult enne tööde

teostamist ja seetõttu ei saa hageja võtta vastutust kostja poolt värvimiseks antud detailide

kvaliteedi eest. Ka ei ole kostja tööde tellimisel tuginenud pretensioonidele või

kvaliteediprobleemidele ega avaldanud, et soovib tööde parandamist või ümbertegemist.

Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusele esitas kostja vastuväite.

Hageja leiab, et tal on VÕS § 635 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt kokkulepitud tasu. Hageja

on tööd teostanud ja kostjale üle andnud. 21. detsembril 2016 täpsustas kostja vaid üht osa

viimasest arvest, muus osas ta esitatud arvete kohta pretensioone ei esitanud. Seega on kostja

tööd vastu võtnud ja kinnitanud nõustumust arve-saatelehtedel kajastatud tingimustega.

Tööde vastuvõtmisel kostja hagejale pretensioone ei esitanud. VÕS § 643 alusel oli kostjal

kohustus töö viivitamata üle vaadata. VÕS § 644 kohustab tellijat puudustest mõistliku aja

jooksul teatama ja mittevastavust kirjeldama. Hiljem tellija võimalikule puudustele tugineda

ei saa. Kostja tugines väidetavatele puudustele esmakordselt 27. detsembri 2016 e-kirjas.

Kostja pretensioonid on otsitud ja pahatahtlikud ning põhjustatud soovist vältida tehtud

tööde eest tasumist. Ei ole võimalik, et alles arve maksetähtaja saabumisel esitatud

väidetavad probleemid tekkisid tagantjärele ning ei olnud tuvastatavad tööde üleandmisel.

Selge ülevaade pidi kostjal olema juba tööde vastuvõtmisel. Kostja ei ole enda poolt

väidetavalt täiendavalt kantud kulutuste kohta esitanud ühtegi tõendit. Ka jääb selgusetuks,

Tsiviilasi nr: 2-17-107935

4(16)

miks peab lisakulutusi kandma hageja. VÕS § 6 järgi peavad lepingupooled käituma

teineteise suhtes heas usus.

Arve-saatelehtedel kajastatud viivisemääraga 0,5% päevas on kostja nõustunud.

Hageja nõuab nii kahju hüvitamist kui ka viivist (VÕS § 101 lg 1 p 3). Hageja ei nõua viivist

250 euro suurusel kahjunõudelt, mis seondub kohtueelselt kantud õigusabikuludega

(nõudekirja koostamine).

KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja vaidles hagile vastu.

Pooled sõlmisid tahteavalduste vahetamise teel töövõtulepingu, millega hageja kohustus

tegema kostjale metalldetailide (piirded) värvimise. Kostja tegi hagejale 28. novembril 2016

hinnapäringu kahe metallpiirde värvimiseks ja sai 1. detsembril 2016 hagejalt lõpliku

hinnapakkumise 694 eurole 72 sendile, koos käibemaksuga 833 eurole 66 sendile. Töö tuli

teostada detailide üleandmisest 24 tunni jooksul. Kostja ei ole esitanud ühtegi muud tellimust

peale eelmärgitu ning hageja pole teinud kostjale ühtegi muud pakkumist.

Hageja teostas korduvalt, väidetavalt kaheksal korral, samade metalldetailide ülevärvimist,

kuna hageja ei suutnud kohe esimese korraga tööd kvaliteetselt teostada. Seda kinnitavad

hageja enda väited ja hagiavaldusele lisatud kirjavahetus. Mitu arvet esitas hageja soovist

kompenseerida oma asjatundmatusest endale tekitatud kulutusi kostja arvel. Pärast

ebaõnnestunud värvimiskatseid teatas hageja kostjale, et ei suuda nõutud kvaliteeti tagada ja

kostja peab tema värvitud detailidelt kõik värvikihid maha lihvima. Kostja lasigi omal kulul

detailidelt hageja poolt ebakvaliteetselt kantud värvikihid maha lihvida ja viis need seejärel

uuesti hagejale värvida, et hageja teostaks lõpuks kostja poolt tellitud töö kvaliteetselt.

Kostja 21. detsembri 2016 e-kirjast on hageja meelevaldselt järeldanud, nagu oleks kostja

omaks võtnud, et ta olevat tellinud korduvalt hagejalt erinevaid värvimistöid ning, et vaidlus

on vaid töö mahu üle. Kostja viidatud e-kirjast nähtub selgelt, et kostja soovis täpsustada töö

mahtu ja seda kas hageja kavatseb veel mingeid arveid esitada. Kirja mõte oli paljude arvete

saatmisest tuleneva arusaamatuse selgitamine. Poolte vahel oli kehtiv tasu kokkulepe, mille

aluseks oli kostja 1. detsembri 2016 hinnapakkumine. 21. detsembriks 2016 esitatud arvete

põhjal sai kostja teha esialgse järelduse, et hageja soovib kokkulepitust suuremat tasu.

Arvetel on märge, et tegemist on ülevärvimisega, kuid rohkete arvete tõttu puudus kostjal

võimalus aru saada, millise värvimise (millise konkreetse töö eest) hageja arve esitas.

Tõendamata on hageja väide, et kostja ei esitanud ebakvaliteetse töö kohta pretensioone.

Kostja esitas värvimistsehhis hagejale koheselt iga ebakvaliteetse töö üleandmise katsel

pretensioone, tegi fotosid ja videosalvestisi. Kostja teatas puudustest iga kord kui hageja

üritas ebakvaliteetselt värvitud metallpiirded üle anda (VÕS § 644). Hageja ei ole vastu

vaielnud asjaolule, et kostja esitas pretensioonid töö kvaliteedi osas kõigepealt suuliselt

hageja tsehhis. Kostja lasi lõpuks ise omal kulul ebakvaliteetselt värvitud detailid metallini

puhtaks lihvida (kui hageja sellest keeldus). Puhtaks lihvitud detailid suutis hageja lõpuks

kvaliteetselt värvida (VÕS § 646 lg 1). Pärast seda vaatas kostja töö üle ja võttis selle vastu

(VÕS § 638, § 643).

Kostja ei vaidlusta, et pärast korduvaid värvimisi suutis hageja lõpuks kostjale üle anda

kvaliteetse töö ning hageja nõue võiks olla põhjendatud tema pakkumise ulatuses.

Tsiviilasi nr: 2-17-107935

5(16)

Kokkulepitud eelarve oli siduv. Kuivõrd hageja ei suutnud kvaliteetselt metalldetaile üle

värvida, lasi kostjal omal kulul värvikihid maha lihvida. Sellest tekkis kostjale kulu 640 eurot

26 senti. Samuti pidas kostjalt metallpiirete tellija töö üleandmise venimise ja sellest

tuleneva hilinemisega paigaldamise tõttu kostja tasunõudest kinni 300 eurot. Kostja

tasaarvestab hageja töövõtulepingust tuleneva põhjendatud tasunõude 833 eurot 66 senti

oma kahjunõudega 940 eurot 26 senti (VÕS §-d 197 ja 199). Pärast tasaarvestust hagejal

kostja hinnangul põhjendatud nõue puudub.

MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED

4. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 533 eurot

66 senti, viivise ajavahemiku 11.01.2017–27.09.2018 eest 69 eurot 48 senti ning viivise VÕS

§ 113 lg 1 sätestatud suuruses alates 28. septembrist 2018 kuni võlgnevuse (533 eurot 66

senti) tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 464 eurot 18 senti (533,66-69,48). Muus osas jättis

maakohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus 72,21% ulatuses hageja kanda

ja 27,79% ulatuses kostja kanda.

Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja nõue 833 eurot 66 senti ületavas osas tõendanud.

Vaidlusalusele õigussuhtele kohalduvad töövõtulepingu (VÕS 36. ptk) sätted. Hageja tegi

kostja tellimusel värvimistöid.

VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine

isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja poolt koos hagiavaldusega esitatud

arveüleandmise aktidest nr 4503, 4521, 4539, 4554, 4574, 4587, 4625 ja 4651 nähtub, et

maksjaks on märgitud kostja, kaubaks värvimistööd täpsustustega raamid, kronsteinid,

lattpiire, piirded, lihvitud piirded, liistud, piirete ülevärvimine, U-profiilid ja plekid. Arvel-

üleandmise aktil nr 4561 on maksjaks märgitud Leadpau OÜ. Nimetatud arvet kui

vaidlusesse mittepuutuvat kohus otsuse tegemisel ei arvestanud, kuna arve ei puuduta

kostjat.

Kõik asjakohased arved sisaldasid järgmist kirjet: "Kaup kätte saadud ja vastu võetud. Olen

teadlik viivisemäärast ning kinnitan allkirjaga kokkulepitud viivise tasumise kohustust."

Ühelgi arvel kostja esindaja allkirja ei ole. Arvestades asjaolu, et arvetel kostja allkirja ei

ole, ei lugenud kohus arvatel olevat viivisemäära poolte vahel kokku lepituks. Kohus ei

nõustunud hagejaga, et pooled on arvetel kajastatud viivisemääras kokku leppinud.

Hageja poolt kostjale 20. detsembril 2016 saadetud e-kirjast nähtuvalt lubas hageja saata

arved tehtud tööde eest. Kiri sisaldas viidet arvele 4625 summas 279 eurot 79 senti (sh

käibemaks) ning palvet enne kaubale järgi tulemist arvete kättesaamist ja õigsust meili teel

kinnitada.

21. detsembri 2016 kostja e-kirjast nähtub, et hinnapakkumine tehti 114 eurole 72 sendile

(lisandub käibemaks). Kostja küsis kirjas selgitust arvel oleva suurema summa kohta ning

selle kohta, kas värvikoodiga RAL7016 tehtud tööle on kõik arved esitatud. Hageja

raamatupidamine on kostjale 21. detsembril 2016 selgitanud hinnaerinevust detailide

ülemõõtmisest tulenenud värvitava pinna erinevusega.

27. detsembri 2016 e-kirjas viitas kostja esitatud arvete summale 1246 eurot 92 senti

(käibemaksuta), hinnapakkumisele ja selle alusel kujunevale hinnale 795,73 (lisandub

käibemaks). Ka märkis kostja kirjas, et ei saa aktsepteerida arveid, mis sisaldavad käsipuu

Tsiviilasi nr: 2-17-107935

6(16)

pealmisel pinnal liiga õhukese värvikihiga värvimist (2 tk), ebakvaliteetselt värvitud piirdeid

(värvikihis metallini ulatuvad lõhed ja lohud) ning hageja juurde pikkade detailide ebaõigest

riputamisest ja teisaldamisest tingitud lahtimurdunud keevise keevitamist ja sellega

kaasnenud võimalikke ülevärvimisi. Ka sisaldas kiri teavet kolme piirde kohta, mida hageja

värvis kokku neli korda ning mille defektide lihvimine jäi kostja ülesandeks, millega seoses

kostja kandis üsna suuri lisakulutusi (lihvis enda kulul ja maksis kinni objekti valve hilinenud

päevade ulatuses).

Poolte järgnevad e-kirjad kajastasid kohtu hinnangul poolte erinevaid seisukohti seoses töö

eest tasumisele kuuluva summaga ja värvimistöö kvaliteediga Kirjavahetusest sai kohtu

hinnangul järeldada poolte segaseid suhteid, ebaselgeid seisukohti, esialgsetest

seisukohtadest taganemist ja nende muutmist. Arve-saatelehtedelt ei ole selge, millise

konkreetse töö tegemise eest arve kostjale esitati. Ei olnud võimalik tuvastada, kas arvetel

olevad maksmiseks esitatud summad lähtuvad kokkulepitud tasust või mitte.

Hageja esindaja poolt 19. aprilli 2018 eelistungil antud selgituse kohaselt lepiti tingimused

kokku jooksvalt. Selline oli praktika, tööde tegelik maht selgus tööde käigus. Kostja lasi

hagejal korduvalt töid parandada ilma pretensioone esitamata. Kohus leidis, et tööde

parandada laskmine ongi pretensiooni esitamine, sest kui kostja oleks tehtud tööga rahul

olnud, poleks ta lasknud seda parandada.

Hagiavalduses märgitu, et kõik tööd anti tellijale üle koos tööde eest makstavat tasu

kajastavate arve-saatelehtedega, tõendas kohtu hinnangul kauba kättesaamist ja vastuvõtmist

vaid seetõttu, et kostja ei olnud seda asjaolu vaidlustanud. MP seletuskirja alusel ei saanud

kohtu hinnangul teha järeldust, et kostja aktsepteeris detailide ülevärvimise eest esitatavad

arved. VÕS § 646 alusel on lepingutingimustele mittevastava töö parandamine töövõtja

kohustus.

Maakohus ei nõustunud hageja väitega, nagu ei oleks kostja hagejale pretensioone esitanud.

Pretensioonide esitamist tõendasid kohtu hinnangul kostja poolt esitatud mälupulgal olev

materjal, 27. detsembri 2016 e-kiri ning MP seletuskiri, mis sisaldab viidet kostja

rahulolematusele osade piirete välimusega.

Kostja poolt 300 euro suuruse kahju kandmine oli maakohtu hinnangul tõendatud 22.

detsembri 2016 e-kirjaga. Muus osas oli kostja tasaarvestamiseks esitatud nõue kohtu arvates

tõendamata.

Kohus tasaarvestas hageja 833 euro 66 sendi suuruse nõude kostja 300 euro suuruse nõudega

ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 533 eurot 66 senti. Samuti mõistis kohus välja

viivise 533,66 eurolt ajavahemiku 11. jaanuar 2017 kuni 27. september 2018 (kohtuotsuse

teatavaks tegemise aeg) eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Maakohus

lugedes kohustuse sissenõutavaks muutumise ajaks 11. jaanuari 2017, s.o hageja poolt

esitatud viimases arves (nr 4625) märgitud kohustuse sissenõutavaks muutumise aja. Kohus

mõistis välja ka viivise seadusjärgses määras alates 28. septemberist 2018 kuni põhinõude

(533 eurot 66 senti) täitmiseni. Arvestades, et hageja oli piiranud viivise põhinõude

suurusega, luges kohus kostja poolt tasumisele kuuluva viivise maksimumsuuruseks 533,66

eurot.

Hageja kahju hüvitamise nõude 250 eurot kostjale esitatud nõudekirja eest jättis kohus

rahuldamata VÕS § 127 lg 3 alusel. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, oli hageja nõue

Tsiviilasi nr: 2-17-107935

7(16)

kohtu arvates suures osas põhjendamatu. Nõude rahuldamata jätmisel arvestas kohus ka

sellega, et nõude lisana esitas hageja vaid arved, võlgnevuse ja viivise arvestuse ja

advokaadibüroo arve. Kostja ei pidanud rikkumise võimaliku tagajärjena ette nägema kahju

hüvitamise võimalust lepingu sõlmimise ajal.

APELLATSIOONKAEBUS

5. Hageja on esitanud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi 1386 euro 31 sendi ulatuses rahuldamata,

ning teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas

1919 eurot 17 senti, apellatsioonkaebuse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

244 eurot 77 senti ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 sätestatud määras. Hageja palub enda

menetluskulud jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus hinnanud vääralt tõendeid. Poolte vahel puudub

vaidlus, et hageja teostas kostjale metalldetailide värvimistöid. Kohtuotsuse põhjendavas

osas on kohus tuvastanud, et hageja on vaidlusalusel perioodil kostjale esitanud

hinnapakkumisi kahel korral – 1. detsembril 2016 edastatud e-kirjas piirete komplekti

värvimiseks hinnaga 833 eurot 66 senti (sh käibemaks) ning 15. detsembril 2016 summas

137 eurot 66 senti (sh käibemaks). 1. detsembri 2016 tellimuse alusel teostatud tööde tegelik

maht kujunes algselt arvatust suuremaks. Kostja on vastavat asjaolu aktsepteerinud ning

sõnaselgelt kinnitanud enda 27. detsembri 2016 e-kirjas, selgitades, et tellimuse tegelik maht

oli suurem ja hinnaks peaks kujunema 954 eurot 88 senti (sh käibemaks).

Poolte vahel puudub vaidlus ka sellest, et nimetatud tööd on hageja poolt kostjale teostatud

ja üle antud. Seega ei saa vaidlust olla selles, et hageja on kostjale teostanud ja üle andnud

töid kokku vähemalt maksumusega 1092 eurot 54 senti (954,88+137,66).

21. detsembril 2016 teostas hageja kostale veel ühe teise tellimuse hulka kuulunud väikese

lisavärvimistöö ja esitas selle eest arve summas 18 eurot. Arve ja selle edastamist tõendava

e-kirja on hageja esitanud kohtule 4. mai 2018 menetlusdokumendi lisades.

Poolte vahel on tekkinud vaidlus esmajoones sellest, kelle vastutusalasse jääb asjaolu, et

kostja poolt tellitud värvimistöid teostati osade detailide puhul korduvalt. Vaidlust ei ole

selles, et osaliselt lihviti ja värviti detaile korduvalt üle. Hageja on nende lisatööde eest

kostjale esitanud arveid kogusummas 555 eurot 71 senti ning leiab, et detailide ülevärvimine

oli põhjustatud kostja poolt värvimiseks toodud detailide aluspinna halvast kvaliteedist,

millest kostjat ka enne tööde teostamist hoiatati.

Maakohus ei ole otsuses analüüsinud küsimust, mis oli detailide ülevärvimise põhjuseks ning

kas nende asjaolude alusel kannab vastutust hageja või kostja. Kohus piirdus üksnes

lakoonilise tõdemusega, et tööde parandamise faktist iseenesest saab teha järelduse hageja

vastutuse kohta. Selline järeldus ei ole õige ega põhjendatud. Hageja on kohtule esitanud

MPi seletuskirja millest nähtub, et kostja poolt värvimiseks toodud detailide aluspind oli

ebakvaliteetne ning oli ette näha, et pinna konarused jäävad pärast värvimist näha. Samale

asjaolule on hageja töötajad tuginenud ka juba 2016. a-l toimunud kirjavahetuses. Hageja

töötajad soovitasid pinnad värvimistööde teostamisele eelnevalt lihvida ja puhastada, kuid

kostja ei pidanud seda vajalikuks. Pärast värvimist palus kostja siiski osa detaile üle lihvida

ja uuesti värvida. Lõpuks tegi kostja vastavad toimingud ise, mille tulemusel õnnestus

värvitud detailidele saada sile pind.

Tsiviilasi nr: 2-17-107935

8(16)

Hageja leiab, et ei ole lepingut rikkunud ja ei pidanud seetõttu omal kulul puudusi

kõrvaldama. Hagejal oli õigus esitada lisatööde eest arved ja kostjal oli kohustus tellitud

lisatööde eest tasu maksta. Maakohus on jätnud vastavad asjaolud tähelepanuta, mis on kaasa

toonud eksliku otsuse.

Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja ei esitanud tööde vastuvõtmisel või vahetult

pärast seda pretensioone tööde kvaliteedi osas. Hageja poolt menetluses esitatud MP

seletuskirjast ning ka kohtule esitatud poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja võttis teostatud

tööd vastu, ei esitanud mingisuguseid vastuväiteid ja lubas tasuda ka uue värvimistööga

seonduvad arved. Arvete väljastamise järgselt ei esitanud kostja samuti viivitamatult

mingeid pretensioone.

Maakohus on jätnud hageja poolt esitatud kahjunõude seoses kohtueelses menetluses kantud

kuludega summas 250 eurot rahuldamata seoses asjaoluga, et jättis hageja nõude suuremas

osas rahuldamata. Kuivõrd kohtu seisukoht hagi rahuldamata jätmise osas on ekslik, kuulub

ka see õigusabikuluga seonduv kahju kostja poolt hüvitamisele.

Maakohus luges ekslikult põhjendatuks kostja tasaarvestusavalduse aluseks oleva nõude

osas, mis puudutab väidetavat leppetrahvi summas 300 eurot. Hageja leiab, et kohtu

seisukoht 300 euro suuruse kahjunõude põhjendatuse osas on ekslik ja vastuolus kahju

hüvitamise regulatsiooniga. Hageja jääb maakohtu menetluses väljendatud seisukoha juurde,

et kahju ei kuuluks hüvitamisele, isegi kui hageja oleks töövõtulepingust tulenevaid

kohustusi rikkunud. Hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe tööde teostamise tähtaja

suhtes, mistõttu ei saanud hageja ette näha, et tööde teostamise viibimisel kaasneb sellega

kahju tekkimine võimaliku leppetrahvi näol. Kostja ja tema lepingupartneri väidetavast

kirjavahetusest nähtub, et nende vahel ei eksisteerinudki varasemat leppetrahvi kokkulepet,

vaid see sõlmiti alles 22. detsembril 2016 ehk pärast seda, kui kostja oli hagejalt

värvimistööd lõplikult kätte saanud. Sellega sõlmis kostja teadlikult endale ja hagejale

kahjuliku kokkuleppe leppetrahvi tasumiseks. Maakohus on vääralt kohaldanud kahju

hüvitamise regulatsiooni, eelkõige kahju ettenähtavuse (VÕS § 127 lg 3) ja kahjustatud isiku

tegevuse (VÕS § 139) hindamisel.

Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles kohus leidis, et hageja saab nõuda üksnes

seadusjärgset viivisintressi. Samas ei pea hageja põhjendatuks kohtu seisukohta, mille

kohaselt tuleb viivisearvestust alustada 11. jaanuarist 2017. Hageja peab enda nõuet

põhjendatuks ja leiab, et viivist saab arvestada kostjale tasumiseks esitatud arvete

maksetähtaegadest arvates.

VASTUAPELLATSIOONKAEBUS

6. Kostja on esitanud vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada

osas, millega maakohus hagi rahuldas. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta hagi täies

ulatuses rahuldamata.

Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ekslikult leidnud, et kostja tasaarvestusavaldus

on põhjendatud ainult osaliselt (300 euro ulatuses). Kohus on jätnud selle seisukoha otsuses

ka põhjendamata ning rikkunud seega TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatut.

Rikkumine võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

Kostja jääb kõigi maakohtu menetluses esitatud vastuväidete juurde ning rõhutab, et esitas

pretensioonid tööde puuduste kohta igakordselt kohe, kui hageja esitas töö ülevaatamiseks.

Tsiviilasi nr: 2-17-107935

9(16)

Ebakvaliteetselt piiretele kantud värvikihi metallini mahalihvimist ei olnud hageja ise nõus

teostama, kuna selleks puudus tal võimalus. Hageja apellatsioonkaebuse väidetest nähtuvalt

hageja ei eitagi, et piirded tuli ebakvaliteetsest värvikihist puhastada, et neid saaks uuesti,

kvaliteetselt värvida. Seetõttu ei saa hageja väita, et ta polnud teadlik, et tal tuleb lihvimise

kulu ise kanda. Metallini puhtakslihvitud piirete värvimine hagejal lõpuks õnnestus, mis

näitab, et tegemist oli tööga, mis oli vajalik hageja ebakvaliteetse töö parandamiseks. Piirete

puhtakslihvimisele on kostja teinud kulutusi kokku 640 eurot 26 senti, mida tõendavad Allrik

OÜ poolt 16. detsembril 2016 esitatud arve nr 15, Espak AS 14. detsembri 2016 arve-

kviitung ning Motonet Estonia OÜ 15. detsembri 2016 kassakviitung. Hageja ei ole

nimetatud tõendite kohta esitanud ühtegi põhjendatud vastuväidet.

VASTUSTAJATE SEISUKOHAD

7. Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ning paluvad jätta need

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

osas, milles hageja põhinõue rahuldati 497 eurot 54 senti ületavas osas ning nõue 27.

septembri 2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise saamiseks 68 eurot 16 senti

ületavas osas. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus osas, millega kostjalt mõisteti hageja

kasuks välja alates 28. septembrist 2018 sissenõutavaks muutuv viivis 497 eurot 54 senti

ületavalt põhinõudelt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja

põhinõude ja viivisenõude nimetatud summasid ületavates osades rahuldamata ning mõistab

kostjalt hageja kasuks välja alates 28. septembrist 2018 sissenõutavaks muutuva viivise 497

euro 54 sendi suuruselt põhinõudelt. Eelmärgitust lähtudes jaotab ringkonnakohus uuesti

maakohtu menetluses kantud menetluskulud. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu

otsuse resolutsioon muutmata, kuid muudab osaliselt otsuse põhjendusi. Nii

apellatsioonkaebus kui ka vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

9. Maakohus

on

kolleegiumi

hinnangul

kvalifitseerinud

õigussuhte

õigesti

töövõtulepinguna (VÕS § 635 lg 1 mõttes). Hageja põhinõue on nõue raha maksmise

kohustuse täitmiseks, mis võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Sellise nõude

rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis

on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks

(VÕS § 82 lg 7 mõttes). Lisaks tuleb vajadusel hinnata, kas kostja on esitanud sellele nõudele

vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle

rahuldamisest ajutiselt keelduda. Viivisenõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1

esimese lause alusel, mille järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni.

10. Maakohtu tuvastatud asjaolude kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja on teinud

1. detsembri 2016 hinnapakkumise alusel kostjale metallpiirete värvimistöid, mille eest

kostja pidi tasuma vähemalt 833 eurot 66 senti (sh käibemaks), kostja on tööd vastu võtnud

ning saanud kätte hageja poolt esitatud arved (hagile lisatud arved), samuti puudub vaidlus

Tsiviilasi nr: 2-17-107935

10(16)

selle üle, et osade detailide värvimistöid tuli teha korduvalt (st töid tuli ümber teha) ning

juba peale kantud värvikihte tuli värvimistööde nõuetekohaseks lõpetamiseks osaliselt maha

lihvida. Nende asjaolude üle pooled kolleegiumi hinnangul apellatsioonimenetluses ei vaidle

ning ringkonnakohus võtab need apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks (TsMS § 652 lg-

d 1 ja 5).

11. VÕS § 637 lg-te 3 ja 4 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks (VÕS § 82 lg

7) töö valmimisest ning kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on

tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks. Asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid praegusel juhul sõlminud

seaduses sätestatust erinevaid kokkuleppeid. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena

pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena

pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral,

et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.

12. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostja on hageja poolt tehtud

värvimistööd vastu võtnud, et vastuvõetud tööd vastasid lepingule ning hageja tasunõue on

vähemalt 833 euro 66 sendi ulatuses sissenõutavaks muutnud. Kostja on samas leidnud, et

hageja pidi lepingukohase tulemuse saavutamiseks töid korduvalt ümber tegema ja

parandama ning töid ei teostatud kokkuvõttes tähtaegselt. Eelmärgituga seoses on kostjal

tekkinud lisakulutused 940 euro 26 sendi ulatuses, mille ta on hageja tasunõudega kattuvas

ulatuses tasaarvestanud. Tasaarvestusavalduse on kostja teinud 14. septembril 2017

maakohtule esitatud menetlusdokumendis (I kd, tl-d 57–59). Hageja leiab, et tal on

sissenõutavaks muutnud tasunõue kokku 1919 eurot 17 senti ning kostjal tasaarvestuseks

õiguslikud alused puudusid.

13. Maakohus on leidnud, et tasunõue 833 eurot 66 senti ületavas osas ei ole

usaldusväärselt tõendanud. Selle järelduse tegemisel on maakohus kolleegiumi hinnangul

rikkunud tõendite hindamist puudutavaid menetlusõiguse norme (mh TsMS § 232 lg-d 1 ja

2) ning vaidlustatud otsus ei ole ka nõuetekohaselt põhjendatud. Need minetused on viinud

maakohtu osaliselt ebaõige lõppjärelduseni.

13.1. Kostja väited hageja 833 euro 66 sendi suuruse tasunõude kohta lähtuvad

hageja poolt 1. detsembril 2016 kostjale saadetud hinnapakkumisest (I kd, tl-d 60–

61), millisega kostja on vaidlusvälistel asjaoludel nõustunud. Pakkumisel on tööde

käibemaksuta maksumuseks märgitud 694 eurot 72 senti (koos käibemaksuga 833

eurot 66 senti). Samas nähtub asja materjalidest, et 1. detsembri 2016 pakkumise

alusel tehtud tööde maht osutus tegelikust suuremaks (534,4 jm asemel värviti 612,1

jm) ning tööde hinnaks kujunes käibemaksu arvestamata 795 eurot 73 senti, koos

käibemaksuga 954 eurot 88 senti.

Kostja on menetluses iseenesest õigesti märkinud, et VÕS § 639 lg 1 järgi eeldatakse

teistsuguste kokkulepete puudumisel, et töö eelarve on siduv. Kostja väidete kohaselt oli

eelarve praegusel juhul siduv ning asja materjalid ei anna kolleegiumi hinnangul alust

järeldada, et eelarve oleks olnud mittesiduv. Samas tuleb kolleegiumi hinnangul nõustuda

hagejaga, et 21. ja 27. detsembri 2016 e-kirjade põhjal on kostja algset eelarvet ületava

tasunõudega nõustunud (I kd, tl-d 32 ja 33). Sisuliselt on pooled nende tahteavalduste

vahetamisega kokku leppinud (VÕS § 9 lg 1; § 13 lg 1) tasu suurendamises.

Tsiviilasi nr: 2-17-107935

11(16)

13.2. Lisaks on hageja tuginenud kostja poolt värvimistööde tellimisele 15.

detsembril 2016 värvikoodiga RAL 9005m. Nende tööde hind oli hageja poolt

esitatud pakkumuse järgi käibemaksu arvestamata 114 eurot 72 senti, koos

käibemaksuga 137 eurot 66 senti (I kd, tl 76). Nende tööde tellimist kinnitab ka

hagile lisatud poolte e-kirjavahetus (I kd, tl 32). Tasunõue kajastub kostjale 20.

detsembril 2016 esitatud arvel (I kd, tl 31 pöördel). Tööde tellimise 15. detsembril

2016 on maakohus iseenesest otsuse põhjendustes ka tuvastanud, kuid hiljem

vastuoluliselt järeldanud, et hageja tasunõue on usaldusväärselt tõendatud ainult 833

euro 66 sendi ulatuses. Selles osas ei ole vaidlustatud otsus seaduslik ja põhjendatud

(TsMS § 436). Kostja ei ole väitnud, et 15. detsembril 2016 tellitud tööd oleks

tegemata või kostjale üle andmata. Samuti ei ole kostja väitnud, et kõnealustes töödes

esinenuks puudusi. Kostja esindaja vastustest ringkonnakohtu küsimustele 7. mai

2019 kohtuistungil ei selgunud, millised on kostja vastuväited hageja tasunõudele

värvikoodiga RAL 9005m tehtud värvimistööde eest peale tasaarvestuse vastuväite

(II kd, tl 49).

14. Eelmärgitut arvestades on hageja tasunõue ringkonnakohtu hinnangul sissenõutavaks

muutnud 1092 euro 54 sendi (954,88+137,66) ulatuses.

Nimetatud summat (1092 eurot 54 senti) ületavas ulatuses on hageja tasunõue ka

ringkonnakohtu hinnangul tõendamata. Arvestades VÕS § 8 lg-tes 1 ja 2 ning § 635 lg-s 1

sätestatut, peab tellija (praegusel juhul kostja) tasuma tellitud tööde eest. Hageja ei ole

tõendanud, et kostja oleks tellinud veel töid lisaks ülalviidatud kahe (1. ja 15. detsembril

2016 tehtud) pakkumise alusel teostatud töödele.

14.1. Vastusena hageja väidetele märgib kolleegium esmalt, et lähtudes juba

viidatud VÕS § 639 lg-st 1, ei anna asjaolu, et tööde tegelik maht osutus pakkumise

tegemisel arvestatust suuremaks, töövõtjale alust nõuda siduva eelarve korral tellijalt

kokkulepitust suuremat tasu.

14.2. Hageja väited lisatööde (st algsete pakkumiste ja lepinguga hõlmamata tööde)

tellimise kohta on tõendamata, seda ka arvel nr 4651 märgitud tööde osas (I kd, tl

114). Lisatööde tellimist ei tõenda ka MP seletuskiri (I kd, tl 108). Kolleegium

nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega. Ringkonnakohus märgib, et

lisatööde tegemine eeldab lepingu muutmise kokkulepet, sh kokkulepet nii lisatööde

tegemiseks kui ka lepingujärgse tasukokkuleppe muutmiseks. Kui sellist lepingu

muutmise kokkulepet ei saavutata, ei ole töövõtja õigustatud töid tegema ja lepingu

alusel tellijalt tasu nõudma. Ringkonnakohtu ülalesitatud järelduste kohaselt on

pooled 1. detsembri 2016 hinnapakkumise alusel tehtud tööde osas tasukokkulepet

hiljem muutnud, kuid muid muudatusi tasukokkulepetes ei ole pooled kolleegiumi

hinnangul sõlminud. Asjaolust, et kostja ei ole hageja arvates vaidlustanud esitatud

arveid, ei saa kohtu hinnangul järeldada kostja nõustumist täiendava tasunõudega

väidetavate lisatööde eest.

Kolleegium märgib, et algse lepinguga hõlmamata tööde tegemisel ilma lisatööde tegemise

kokkuleppeta (st lepingu muutmiseta) võiksid töövõtjal olla nõuded tellija vastu käsundita

asjaajamise sätete alusel (VÕS §-d 1018, 1023). Praegusel juhul ei ole siiski tõendatud, et

hageja tegi töid, mis ei olnud algse lepingu esemeks.

Tsiviilasi nr: 2-17-107935

12(16)

14.3. Pooled ei ole vaielnud selle üle, et osaliselt lihviti ja värviti kostja poolt hageja

1. detsembri 2016 pakkumise alusel värvimiseks toodud detaile korduvalt üle.

Hageja on apellatsioonkaebuses iseenesest õigesti märkinud, et pooled vaidlevad

eelkõige selle üle, kelle vastutusalasse jääb asjaolu, et kostja poolt tellitud

värvimistöid tuli osade detailide puhul teostada korduvalt. Kolleegium märgib, et

töövõtja peab lepingu täitmisel saavutama kokkulepitud tulemuse (VÕS § 635 lg 1)

ning tehtud töö peab vastama lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1). Juhul kui

kokkulepitud tulemuse saavutamiseks on vaja teatud tööoperatsioone korrata, jääb

see eelmärgitut arvestades üldjuhul töövõtja (praegusel juhul hageja) vastutusalasse.

Ka maakohus on seda küsimust otsuses analüüsinud ning viidanud põhjendatult VÕS

§ 646 lg-le 1, mille kohaselt on puudustega töö parandamine või uue töö tegemine

töövõtja kohustus.

Hageja võiks vastutusest vabaneda VÕS § 641 lg 3 alusel, millest tuleneb, et töövõtja ei

vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija

muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid,

materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Riigikohtu praktikast tulenevalt on töövõtjal, kes

tegi oma tööd varem tehtud tööde jätkuna, kohustus VÕS § 641 lg 3 järgi kontrollida, kas

eeltööd sobivad selleks, et ta saaks teha enda töid lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, või on

eeltöödel puudusi, mis ohustavad ka tema tehtud tööde vastavust lepingutingimustele.

Selliste puuduste esinemisel tuleb tellijat neist informeerida (vt nt Riigikohtu 12. aprilli 2012

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-12, p 13). Seega tuli hagejal praegusel juhul vastutusest

vabanemiseks tõendada, et ta on tehtud eeltööde sobivust enda tööde tegemiseks piisavalt

kontrollinud ning kostjat mittesobivusest informeerinud.

14.4. Hageja on VÕS § 641 lg 3 kohaldamise eelduseks olevate asjaolude

tõendamisel tuginenud juba ülalviidatud MP seletuskirjale. Seletuskirja järgi

kontrollis hageja kostja poolt värvimiseks toodud detailide aluspinda ning tuvastas

selle ebakvaliteetsuse. MP seletuskirja järgi oli detailide vastuvõtmisel ette näha, et

pinna konarused jäävad pärast värvimist näha, ning sellest informeeriti ka kostja

esindajat.

MP seletuskiri ei ole kolleegiumi hinnangul hageja väidete tõendamiseks piisav ega anna

alust väita, et pärast selle tõendi esitamist oleks kostja pidanud esitama tõendeid vastupidise

tõendamiseks. MP on hageja väidete ja seletuskirja enda sisu põhjal hageja töötaja

(värvimistsehhi vahetusevanem). MP on seega tõenäoliselt huvitatud käesoleva vaidluse

lahendamisest hageja kasuks. Tema kirjalikule seletusele ei saa kolleegiumi hinnangul

seetõttu anda suurt tõenduslikku kaalu olukorras, kus puuduvad muud tõendid seletuskirjast

nähtuvate vaidlusaluste asjaolude kohta. Hageja viidatud poolte 2016. a e-kirjavahetus ei

kinnita, et hageja kostjat detailide aluspinna sobimatusest kvaliteetse lõpptulemuse

saavutamiseks enne tööde tegemist informeeris. Kirjavahetust on peetud pärast puuduste

ilmnemist. Kirjavahetusest nähtuvalt on pooled olnud erineval seisukohal selles, mis tingis

värvimistööde korduva teostamise vajaduse.

Juhul kui hageja enne tööde tegemist tuvastas, et värvimiseks toodud detailide aluspind oli

selline, et lihvimis- ja keevisjäljed jäävad värvikihi alt paistma ning lõpptulemus ei pruugi

tellijat rahuldada, oleks hageja professionaalse ettevõtjana pidanud ennast kolleegiumi

Tsiviilasi nr: 2-17-107935

13(16)

hinnangul võimaliku vaidluse puhuks tõenditega kindlustama ning aluspindade olukorra

vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kohe fikseerima.

14.5. VÕS § 643 järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud

tellija tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma ning VÕS § 644 lg 1

kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku

aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi

teada saama.

Kolleegiumi hinnangul ei saa praegusel juhul nõustuda hageja väidetega, mille kohaselt ei

ole kostja tööde vastuvõtmisel või koheselt pärast seda tööde osas pretensioone esitanud.

Hageja need väited on osaliselt vastuolus hageja enda teiste vastuväidetega. Nimelt on poolte

väited kokkulangevad osas, et 1. detsembri 2016 pakkumise alusel värvimiseks toodud

detaile tuli korduvalt värvida ja lihvida, kuna esimestel värvimistel nõutavat lõpptulemust ei

saavutatud. Nendest väidetest võib järeldada, et kostja keeldus esimestel kordadel

puudustega tehtud töö vastuvõtmisest ning palus töö parandada. Maakohus on hageja väidete

käsitlemisel õigesti leidnud, et tööde parandada laskmine ongi sisuliselt pretensiooni

esitamine, sest kui kostja oleks tehtud tööga rahul olnud, poleks ta lasknud seda parandada.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja enda poolt esitatud MP seletuskiri kinnitab, et

kostja ei olnud rahul osade piirete välimusega.

Lisaks ei ole ka 27. detsembri 2016 e-kirjas sisalduvad pretensioonid (I kd, tl 33) esitatud

kolleegiumi hinnangul VÕS § 644 lg 1 mõttes hilinenult (hageja enda väidete kohaselt anti

viimased tööd kostjale üle 21. detsembril 2016). Hageja poolt esitatud arveid kostja eraldi

vaidlustama ei pidanud. Sellist kohustust kostjale seadusest ega pooltevahelisest

kokkuleppest ei tulenenud.

15. Kostja

on

tuginenud

nõuete

tasaarvestusele.

Pooled

vaidlevad

ka

apellatsioonimenetluses selle üle, kas ja millises ulatuses oli kostjal oli õigus hageja

tasunõue tasaarvestada. Maakohus on pidanud tasaarvestust põhjendatuks 300 euro ulatuses.

Muus osas oli kostja tasaarvestamiseks esitatud nõue maakohtu järelduste kohaselt

tõendamata. Nõuete tasaarvestust puudutavas osas on maakohtu otsus kolleegiumi

hinnangul nõuetekohaselt (TsMS § 438; § 442 lg 8) põhjendamata. Maakohus ei ole nõuete

tasaarvestust puudutavaid poolte väiteid ja vastuväiteid otsuse põhjendustes üldse

käsitlenud. See on viinud maakohtu ka osaliselt ebaõigete lõppjäreldusteni.

16. Kostja tasaarvestusavaldus tugineb esiteks sellele, et nõuetekohase lõpptulemuse

saavutamiseks tuli juba värvitud metalldetailidel värvikihid (enne uut värvimist) maha

lihvida. Kuna lihvimistöö lasi kostja (kokkuleppel hagejaga) ise teha, tekkis sellest kostjale

kulu 640 eurot 26 senti. Kulu tõendamiseks on kostja esitanud Allrik OÜ 16. detsembril

2016 arve nr 15 (I kd, tl 61 pöördel), Espak AS 14. detsembri 2016 arve-kviitungi (I kd, tl

62) ning Motonet Estonia OÜ 15. detsembri 2016 kassakviitungi (I kd, tl 62 pöördel).

Teiseks tugineb kostja sellele, et metallpiirete tellija (peatellija) pidas töö üleandmise

hilinemise tõttu kostja tasunõudest kinni 300 eurot. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on

kostja

esitanud

kirjavahetuse

peatellijaga

ja

19. detsembri

2016

tööde

üleandmisevastuvõtmise akti (I kd, tl 63 ja 63 pöördel).

Hageja vastuväidete kohaselt ei ole ta esiteks lepingut rikkunud, lisaks on kostja nõuded

hageja hinnangul tõendamata. Samuti ei olnud sellise kahju tekkimine hageja hinnangul

ettenähtav ning kostja on kahju ise põhjustanud.

Tsiviilasi nr: 2-17-107935

14(16)

17. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele

rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool)

VÕS § 197 lg 1 järgi oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel

on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seejuures tuleb

kostjal TsMS § 230 lg-s 1 sätestatut arvestades tõendada, et tal on olemas nõue võlausaldaja

vastu ning et täidetud on VÕS §-s 197 sätestatud tasaarvestamise eeldused. VÕS § 197 lg 2

järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast,

mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest

on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku

lõpuni, mille eest intressi maksti.

17.1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tasaarvestusavalduses viidatud

lihvimistööd tehti ning et neid ei teinud hageja. Samuti ei ole sisuliselt vaidlust selles,

et värvimistöödes ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks olid lihvimistööd vajalikud.

Lisaks kinnitab seda MP seletuskiri. Kolleegium on eelnevalt tuvastanud, et hageja

poolt 1. detsembri 2016 hinnapakkumise alusel tehtud töös esinesid puudused ning

hageja ei ole tõendanud VÕS § 641 lg 3 kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid.

Seega on hageja kolleegiumi hinnangul lepingut rikkunud ning vastutab puuduste

eest. Kuivõrd kostja lasi puuduste kõrvaldamiseks vajalikud lihvimistööd teha

kolmandal isikul, siis võib ta VÕS § 646 lg 5 alusel nõuda kostjalt selleks tehtud

mõistlike kulutuste hüvitamist. Kostja rahalist nõuet võib põhimõtteliselt

kvalifitseerida ka kui kahju hüvitamise nõuet (VÕS § 115 lg 1).

17.2. Kolleegiumi hinnangul tõendab Allrik OÜ 16. detsembril 2016 arve nr 15

summas 595 eurot vastavate kulude kandmist. Hageja ei ole väitnud, et kulude suurus

on ebamõistlik või et lihvimistöid oleks saanud teha oluliselt odavamalt. Asjas ei ole

esitatud ka muid tõendeid lihvimistööde eeldatava maksumuse kohta.

17.3. Kostja esitatud Espak AS arve-kviitungi ning Motonet Estonia OÜ

kassakviitungi kui kuludokumentide seos kostja tellitud lihvimistöödega on

kolleegiumi hinnangul samas tõendamata. Ringkonnakohtu arvates ei ole mõistlik

eeldada, et töö tellimisel Allrik OÜ-lt pidi kostja ise muretsema osad töövahendid.

Majandustegevuses tegutsev töövõtja peaks omama tööde tegemiseks vajalikke

vahendeid.

17.4. Tööde tegemise tähtaja ületamisest väidetavalt tekkinud kahju (300 eurot)

osas ei ole tasaarvestusavaldus kolleegiumi hinnangul põhjendatud. Esiteks ei nähtu

asja materjalidest, et pooled oleksid leppinud kokku tööde tegemise tähtajas. Seega

pidi hageja tööd teostama selleks vajaliku mõistliku aja jooksul (VÕS § 82 lg-d 3 ja

7). Teiseks ei ole kostja tõendanud, et kahju oleks põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg

4) hageja lepingurikkumisega. Viidatud 19. detsembri 2016 tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktist nähtuvalt on peatellijal tekkinud aknapiirete hilinemise tõttu

lisakulud 300 eurot, kuid kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, milles need kulud

seisnesid ning millest tulenes kostja kohustus hilinemise tõttu peatellijale kulud

hüvitada. Kostja ja kolmanda isiku kokkulepe kulude suuruse kohta ei saa olla

hagejale siduv (VÕS § 8 lg-d 1 ja 2). Kolmandaks nõustub ringkonnakohus hagejaga,

et sellise kahju tekkimine võimaliku lepingu rikkumise tagajärjena ei olnud eelkõige

Tsiviilasi nr: 2-17-107935

15(16)

värvimistööde koguhinda (algse pakkumise järgi 833 eurot 66 senti) arvestades

hagejale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3).

18. Eelmärgitut arvestades on kostja poolt tasaarvestuseks kasutatavad nõuded

(aktiivnõuded) tõendatud 595 euro ulatuses ning hageja tasunõue 1092 eurot 54 senti on

tasaarvestuse tulemusena 595 euro ulatuses lõppenud ajast, mil nõudeid võis tasaarvestada

(VÕS § 197 lg 2) ning hageja põhinõue tuleb kokkuvõttes rahuldada 497 euro 54 sendi

ulatuses. Muus osas ei ole kostja suutnud kolleegiumi hinnangul tõendada, et hageja

väidetava rikkumiste tõttu tekkis kostjal kahju, mida saaks VÕS § 197 lg 1 järgi hageja

tasunõudega tasaarvestada.

19. Apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust muuta maakohtu

otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja kahjunõude kohtuväliselt kantud

õigusabikulude hüvitamiseks.

20. Hageja on esitanud ka viivisenõude. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas,

milles kohus leidis, et hageja saab oma rahaliselt nõudelt nõuda üksnes seadusjärgset

viivisintressi. Selles osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrolli (TsMS § 651 lg 1).

VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär).

20.1. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab hageja põhinõude maakohtust erinevas

ulatuses, tuleb muuta maakohtu viivisearvestust. Kolleegium märgib, et kuna kostja

nõue kulutuste hüvitamiseks oli sissenõutavaks muutunud juba hageja tasunõude

tekkimise ajal, siis ei ole alust arvestada viivist suuremalt nõudeosalt kui 497 euro

54 senti.

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis 497 euro 54 sendi tasumisega

viivitamise eest ajavahemikul alates 11. jaanuarist 2017 kuni 27. septembrini 2018 on 68

eurot 16 senti. Ringkonnakohus on kasutanud viivise arvestamiseks veebilehel

http://www.viivisekalkulaator.ee/ kättesaadavat viivisekalkulaatorit.

20.2. Samuti rahuldab kolleegium TsMS §-st 367 lähtudes hageja taotlusest

maakohtu otsuse tegemise hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise

väljamõistmiseks protsendina põhinõudest selliselt, et kostjalt väljamõistetav viivis

koos juba sissenõutavaks muutnud viivisega kokku ei ületaks põhinõude summat 497

eurot 54 senti.

20.3. Kolleegiumi hinnangul on maakohus lugenud põhjendatult hageja tasunõude

sissenõutavaks muutumise ajaks hageja poolt esitatud viimases arves (arve nr 4625;

I kd, tl 31 pöördel) märgitud kohustuse sissenõutavaks muutumise aja, s.o 11.

jaanuari 2017. Hageja lähtumine kostjale tasumiseks esitatud iga arvete

maksetähtajast, ei ole põhjendatud, sest nii käesolevas otsuses tuvastatu kui ka

maakohtu otsuses tuvastatu järgi ei lähtunud arvete selline esitamine poolte

kokkulepetest. Kohtule esitatud arvesaatelehtede sisu põhjal ei ole võimalik kindlaks

teha, millise konkreetse töö eest iga arve kostjale esitati.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilasi nr: 2-17-107935

16(16)

21. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis

kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme

kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata,

muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus on jaotanud

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, jättes kulud

72,21% ulatuses hageja kanda ja 27,79% ulatuses kostja kanda.

22. Ringkonnakohus rahuldab samuti hagi osaliselt ning peab põhjendatuks jaotada

maakohtu menetluses kantud kulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Kuid kuna ringkonnakohus rahuldab hagi maakohtuga võrreldes erinevas

ulatuses, muudab kolleegium maakohtu määratud kulude jaotuse proportsiooni. Hageja

põhinõue 1919 euro 97 sendi saamiseks rahuldatakse käesoleva otsusega 497 euro 54 sendi

ulatuses, st ligikaudu 25,91% ulatuses.

23. Eelmärgitut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta nii maakohtu

menetluses kui ka apellatsioonimenetluses kantud kulud 74,09% ulatuses hageja kanda ning

25,91% ulatuses kostja kanda.

24. Kuivõrd maakohus vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määranud, ei tee seda apellatsioonkaebuse lahendamisel TsMS § 174 lg-st 4

juhindudes ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Liis Arrak

Ele Liiv