2-18-477/64 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-477

Tsiviilasi

Huisong Pharmaceuticals hagi EUROBERRIES OÜ

vastu põhivõla 98 935,90 euro, viivise 11 116,01 euro ja

lisanduva viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 8. novembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

EUROBERRIES OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

117 566,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Huisong Pharmaceuticals (Hiina registrikood

91330101710957739G, asukoht 236 N, Jianguo Road

15F, Hangzhou, Zhejiang 310003, Hiina Rahvavabariik)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko

Puolakainen

Kostja EUROBERRIES OÜ (registrikood 12476831,

asukoht Põllu tee 11-3, Pärnamäe küla, 74020 Viimsi

vald)

Kostja lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe

Asja läbivaatamise kuupäev

17. mai 2019, kohtuistung

Istungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko

Puolakainen

Kostja seaduslik esindaja OS, kostja lepinguline esindaja

advokaat Henrik Kirsimäe

Tõlk Svetlana Talli

RESOLUTSIOON

1. Jätta 11. augusti 2014 ostutellimuse (purchase order) algdokument asja toimikusse

ja tagastada pärast praeguse otsuse jõustumist Huisong Pharmaceuticals’ile.

2. Täiendada Harju Maakohtu 8. novembri 2018 otsuse resolutsiooni otsustusega jätta

kohtuotsuse täitmise tagamiseks kehtima Harju Maakohtu 12. jaanuari 2018

määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu. Muus osas jätta otsuse resolutsioon

muutmata, täiendades osaliselt otsuse õiguslikke põhjendusi.

3. Jätta EUROBERRIES OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Kohtuotsuse resolutsiooni terviktekst on järgmine:

2 (8)

4.1. Hagi rahuldada.

4.2. Välja mõista EUROBERRIES OÜ-lt põhivõlg 98 935,90 eurot Huisong

Pharmaceuticals’i kasuks.

4.3. Välja mõista EUROBERRIES OÜ-lt seadusjärgne viivis põhivõlalt (98 935,90

eurolt) seisuga 10. jaanuar 2018 ühekordses summas 11 116,01 eurot Huisong

Pharmaceuticals’i kasuks ning alates 11. jaanuarist 2018 võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla (98 935,90 euro)

lõpliku tasumiseni.

4.4. Jätta menetluskulud EUROBERRIES OÜ kanda.

4.5. Välja mõista EUROBERRIES OÜ-lt Huisong Pharmaceuticals’i kasuks

menetluskulud 12 761,01 eurot.

4.6. EUROBERRIES OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Huisong

Pharmaceuticals’ile võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

4.7. Jätta

kohtuotsuse

täitmise

tagamiseks

kehtima

Harju

Maakohtu

12. jaanuari 2018 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu.

5. Jätta apellatsioonimenetluse kulud EUROBERRIES OÜ kanda.

6. Mõista

EUROBERRIES

OÜ-lt

Huisong

Pharmaceuticals’i

kasuks

apellatsiooniastme menetluskulude hüvitamiseks välja 2771 eurot. Menetluskulude

tasumisega viivitamise korral tuleb EUROBERRIES OÜ-l tasuda Huisong

Pharmaceuticals’ile võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Huisong Pharmaceuticals (hageja) esitas 10. jaanuaril 2018 Harju Maakohtule hagi

EUROBERRIES OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse

98 935,90 eurot, viivise 11 116,01 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt alates

11. jaanuarist 2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt allkirjastasid pooled 7. augustil 2014 ostutellimuse (purchase order),

mille järgi pidi kostja hagejale müüma 400 000 kg värskelt külmutatud mustikaid hinnaga 2,90

eurot/kg. Kauba kogumaksumus oli 1 160 000 eurot. Tellimuse tarneklausli CIF kohaselt pidi

müüja kostja kauba tarnima laevaga Shanghaisse. Tellimuse kinnituse järgi pidid marjad

vastama kindlatele kvaliteedinõuetele: 1) 2014. a korjatud Karjala päritolu metsmustikas; 2)

UV-kiirguse alusel marjade antotsüaniini sisaldus vähemalt 0,39%; 3) lehtede ja varteta ning

muude marjade ning valmimata mustikate sisaldus kuni 1%, radioaktiivne aktiivsus alla 30 Bq;

4) pestitsiidivaba. Pooled leppisid kokku, et kui proovianalüüs näitab kokkulepitust väiksemat

antotsüaniini sisaldust, alandatakse hinda tellimuse kinnituses märgitud valemi alusel.

3 (8)

Kostja korraldas meretranspordiga 400 000 kg külmutatud mustikate tarne Hiinasse. Hageja

tasus kostjale algselt kokkulepitud hinna 2,90 eurot/kg kogusummas 1 160 000 eurot. Hageja

teostatud proovianalüüsi tulemusena selgus, et tegelik antotsüaniini sisaldus marjades oli

0,355% kokkulepitud 0,39% asemel ning hagejal tekkis õigus ostuhinna ümberarvutamiseks.

Ümberarvestuse tulemusena oli marjade lõplik hind kokkulepitud 2,90 eurot/kg asemel 2,645

eurot/kg ja ostuhind vähenes 1 160 000 eurolt 1 058 064,10 euroni. Kostja pidi hagejale

tagastama 101 935,90 eurot. Pooled sõlmisid 101 935,90 euro tagastamiseks 6. juulil 2015

krediidikokkuleppe (credit note agreement) võla tasumiseks osade kaupa maksegraafiku alusel.

Kostja on kokkuleppe alusel tasunud hagejale 3000 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vaidlustab ostutellimuse ja krediidikokkuleppe ehtsuse.

Tõendamata on ostutellimuse ja krediidikokkuleppe allkirjastamine kostja poolt. Kostja

seaduslik esindaja dokumente allkirjastanud ei ole ja ei ole ka kedagi teist selleks volitanud.

Kostja on küll hagejale tarninud 400 000 kg mustikaid ja kostjale on selle eest tasutud, kuid

selle pinnalt ei saa järeldada müügilepingu sõlmimist 7. augusti 2014 ostutellimuses sätestatud

tingimustel.

Kui eeldada, et poolte vahel on sõlmitud leping ostutellimuses sätestatud tingimustel, siis kostja

vaidlustab analüüside tulemused ja leiab, et kostja ei ole müügilepingut rikkunud. Hageja poolt

esitatud proovianalüüside tulemused ei ole objektiivsed. Samuti ei ole ostutellimuses ega

krediidikokkuleppes kajastatud sama aine sisaldus. Krediidikokkuleppes on komponendiks

märgitud inglise keeles anthocyanidins kuid ostutellimuses anthocyanins.

Kostja poolt hagejale tehtud makse 3000 eurot on tehtud alusetult.

Kostja hinnangul on hageja nõue aegunud. Hageja nõude aegumine algas 1. jaanuaril 2015 kell

00.00 ja aegus 31. detsembril 2017 kell 24.00 (pühapäev), mistõttu tuli hagi esitada hiljemalt

järgneval tööpäeval, s.o 2. jaanuaril 2018.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas 8. novembri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 98 935,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

11 116,01 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 11. jaanuarist 2018 kuni põhinõude

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud

jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda,

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 12 761,01 eurot ja menetluskuludelt viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätetatud määras.

Maakohus kohaldas vaidlusele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kaupade

rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG) ning konventsiooniga reguleerimata

küsimustes Eesti seadust, s.o VÕS ja tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS).

Maakohus leidis, et poolte vahel oli sõlmitud leping 7. augusti 2014 ostutellimuse tingimustel.

Pooled ei vaidle, et kostja korraldas tarne ja tarnis hagejale ostutellimuses märgitud koguses

mustikaid ning hageja tasus kostjale ostutellimuses märgitud hinna. Maakohtu hinnangul on

ostutellimus allkirjastatud kostja volitatud isiku poolt. Maakohtul ei tekkinud kahtlust

originaaldokumendi ehtsuses.

Maakohus leidis, et kaup ei vastanud lepingule ning CISG art 50 alusel oli hagejal õigus

alandada hinda. Pooled sõlmisid 6. juulil 2015 krediidikokkuleppe, millega kostja võttis

kohustuse tasuda hagejale 101 935,90 eurot. Maakohtu hinnangul on krediidikokkulepe

allkirjastatud kostja juhatuse liikme OS poolt. Krediidikokkuleppe sõlmimine kinnitab, et

kostja nõustus ostutellimuses märgitud hageja ümberarvestusega. Kostja nõustumust kinnitab

esimese maksegraafikujärgse osamakse tegemine.

4 (8)

Dokumentide ehtsuse osas märkis maakohus, et dokumentide ehtsust kinnitavad kostja poolt

saadetud e-kirjad ja kostja hilisem käitumine, s.o ostutellimuse täitmine ja krediidikokkuleppe

alusel esimese makse tegemine. Kostja ei toonud esile ega tõendanud, millistel teistel

tingimustel võis poolte vahel olla leping sõlmitud.

Maakohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud. Hageja nõue ei muutunud sissenõutavaks mitte

varem kui 26. jaanuaril 2015, mil selgusid lõplikud analüüsitulemused ja hageja oli teostanud

ümberarvestuse.

Krediidikokkulepe

on

sisuliselt

võlatunnistus,

milles

kajastatud

maksegraafiku alusel saaks hageja nõue aeguda 31. detsembril 2019 (TsÜS § 147 lg 3). Samuti

on võimalik lähtuda sellest, et iga makse muutus sissenõutavaks makse tegemise kalendriaasta

lõppemisest (TsÜS § 154). Krediidikokkuleppe sõlmimisega algas hageja nõude aegumine

uuesti.

Kuna CISG viivise määra ei reguleeri, lähtus maakohus VÕS-i sätetest. Seisuga

10. jaanuar 2018 oli sissenõutavaks muutunud viivis 11 116,01 eurot, mille maakohus kostjalt

hageja kasuks välja mõistis. Samuti rahuldas maakohus täiendava viivise nõude TsMS § 367

alusel.

Menetluskuludest pidas maakohus põhjendatuks riigilõivu 1550 eurot, lepingulise esindaja kulu

61 tunni ja 32 min eest tunnitasuga 170 eurot (10 460,67 eurot), tõlkekulud 416,01 eurot ja

kohtutäituri tasu 335 eurot.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas 20. detsembril 2018 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse

tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja hinnangul on maakohus kohaldanud vääralt materiaal- ja menetlusõiguse norme, mis on

ebaõigesti viinud hagi rahuldamiseni. Vastuolus TsMS §-ga 436 on maakohtu otsuse

põhjendused raskesti jälgitavad, vastuolulised ja hindamata on kostja olulised vastuväited.

Ostutellimust ei ole pooled allkirjastanud ja maakohus on jätnud arvestamata dokumendi

ehtsuse vaidlustamise. Samuti ei ole pooled allkirjastanud krediidikokkulepet. Ka selles osas

on maakohus jätnud arvestamata dokumendi ehtsuse vaidlustamise. Isegi, kui müügileping on

sõlmitud ostutellimuses märgitud tingimustel, siis on tõendamata lepingutingimuste rikkumine.

Kostja hinnangul ei ole analüüsid tehtud usaldusväärselt ja objektiivselt ei saa marjade analüüsi

kontrollida.

Isegi,

kui

tõendatud

on

antotsüaniini

sisaldus

marjades,

siis

pole

krediidikokkuleppes märgitud tingimust saabunud, sest ostutellimuses ja krediidikokkuleppes

ei ole kajastatud sama aine sisaldus. Ostutellimuses on märgitud antotsüaniin (anthocyanins),

aga krediidikokkuleppes antotsüanidiin (anthocyanidins). Tegemist on erinevate pigmenti

iseloomustavate ja tekkepõhiste aineühenditega. Antotsüaniin on flavüülsoola glükosiid, mis

mõjutab taimede ja marjade pigmenti ja koosneb kolmest osast: 5 hüdroksüülitud tuumast

(algükoon), sahhariidkomponendist ja vastasioonist. Antotsüanidiin on tavapärane taimne

pigmentühend, mille komponendid on suhkruvabad.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus leiab, et täiendada tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni hagi tagamise

abinõu kehtima jäämise kohta. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon TsMS § 657

lg 1 p 2¹ alusel muutmata, täiendades osaliselt otsuse õiguslikke põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

TsMS § 654 lg-st 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

5 (8)

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada.

Hageja on oma nõude alusena välja toonud mh asjaolu, et pooled on 6. juulil 2015 sõlminud

krediidikokkuleppe, mis vastab võlatunnistuse tunnustele. Kui hagi on esitatud võlatunnistuse

alusel, siis tuleb haginõue esmalt selle alusel lahendada. Alles siis, kui hagi ei saa rahuldada

võlatunnistuse alusel, tuleb hinnata selle rahuldamist kausaalsuhtest tulenevalt. See, et

maakohus hindas ka kausaalsuhet, ei muuda asja lõppjäreldust, sest maakohus tuvastas, et

kausaalsuhtest tulenevalt oli olemas võlatunnistusest tulenev kohustus.

Esmalt tuleb selgitada, millise õiguse alusel tuleb krediidikokkulepet võimaliku

võlatunnistusena hinnata, sest CISG reguleerib ainult ostu-müügilepingu sõlmimist ning ostja

ja müüja neid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad sellisest lepingust (art 4 esimene lause). Seega

tuleb kohaldatav õigus kindlaks teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

593/2008 (Rooma I määrus) alusel. Kolleegiumi hinnangul kohaldub võlatunnistusele Eesti

õigus Rooma I määruse art 4 lg 2 alusel.

7.1. Vaidluse lahendamisel omab keskset tähtsust asjaolu, kas poolte vahel 6. juulil 2015

sõlmitud krediidikokkulepe võlatunnistusena kehtib. VÕS §-s 30 reguleeritakse konstitutiivset

võlatunnistust. VÕS § 30 lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et

lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on

võlatunnistus. Lisaks konstitutiivsele võlatunnistusele tunnustatakse ka deklaratiivset

võlatunnistust, mis põhineb lepinguvabaduse põhimõttel, eelkõige lepinguõiguses valitseval

tüübivabaduse lubatavusel (vt Riigikohtu 6. septembri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p

13).

Kostja on alates vastusest hagiavaldusele väitnud, et kostja ei ole dokumenti allkirjastanud ning

vaidlustas dokumendi ehtsuse TsMS § 277 mõttes. Sama väite on kostja esitanud ka

apellatsioonkaebuses.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi sellega, et on vaatamata

kostja väitele tuvastanud võlatunnistuse kehtivuse, hinnates seda kogumis teiste tõenditega.

Ringkonnakohus sellise TsMS § 277 kohaldamisega ei nõustu. Kui hageja tugineb

võlatunnistuse andmisele, peab hageja selle kehtivust kostja vastuväite esitamisel ka tõendama.

Kostjal piisas dokumendi ehtsuse vaidlustamise põhistamiseks TsMS § 277 lg 1 mõttes üksnes

väitest, et kostja ei ole sellist dokumenti allkirjastanud. Tegemist ei ole olukorraga, kus

dokumendi ehtsust võib põhistada dokumentide võrdlemise või asjas esitatud tõendite

hindamisega. Isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi ning selle saab tuvastada vastav

eriteadmistega isik.

7.2. Ringkonnakohus on maakohtu poolse menetlusliku eksimuse parandanud ning see ei

mõjuta asja lõppjäreldust. Mõlemad pooled taotlesid krediidikokkuleppe osas ekspertiisi

määramist, et tuvastada, kas dokument on allkirjastatud kostja seadusliku esindaja OS poolt.

Ekspertiisi läbiviimiseks kohustas ringkonnakohus kostjat dokumendi kohtule esitama (II kd,

tl-d 36 ja pöördel). Kostja dokumenti kohtule ei esitanud ning pärast kostja seadusliku esindaja

ülekuulamist jõudis kolleegium veendumusele, et kostja ei ole dokumenti hoolikalt otsinud

(TsMS § 283 lg 2; vt 17. mai 2019 kohtuistungi protokoll, II kd, tl-d 57–58). Kolleegium loeb

õigeks hageja poolt kohtule esitatud krediidikokkuleppe ärakirja ja väite, et see on allkirjastatud

kostja seadusliku esindaja OS poolt.

Hagejale saatis allkirjastatud krediidikokkuleppe TZ 23. juuli 2015 e-kirjaga (I kd, tl 121).

Kolleegiumi hinnangul on hageja põhjendatult leidnud, et e-kiri on edastatud kostja volitatud

isiku poolt. Kostja nimel on hagejaga suhelnud TZ ning tema avaldustest ja käitumisest saab

välja lugeda, et kostja on talle volituse andnud (TsÜS § 118 lg 2). Nii on hagejale esitatud TZ

visiitkaart ja kõikides e-kirjades on märgitud kostja nimi ja kontaktandmed (I kd, tl-d 8 pöördel–

11, 12 pöördel–13, 113 pöördel–127 pöördel). Kostja pidi olema TZ tegutsemisest teadlik, sest

6 (8)

läbi TZ esinduse tasuti kostjale ostuhind ja kostja tasus krediidikokkuleppe alusel hagejale

esimese osamakse (I kd, tl 128).

7.3. Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus

määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise

asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms (Riigikohtu 23. veebruari 2016

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13). Hageja hinnangul on tegemist konstitutiivse

võlatunnistusega,

sest

selle

eesmärk

oli

lõplikult

lahendada

kauba

(mustikad)

kvaliteediprobleem. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja tõendanud poolte tahet luua iseseisev

kohustus, mistõttu tuleb eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega.

Võlatunnistusega kostja üksnes kinnitas olemasolevat kohustust, mis tuleneb ka kokkulepitu

sisust ja selle sõnastusest.

Riigikohtu praktika kohaselt on deklaratiivse võlatunnistuse andmise menetlusõiguslikuks

tagajärjeks tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla

sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest

vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega

tunnistatud võlga (vt nt 10. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23), sh kuna

kohustust ei olnud olemas. Lisaks võib võlatunnistusest tulenevale nõudele esitada mh lepingu

kehtivust või nõuete aegumist puudutavaid vastuväiteid (vt eespool viidatud otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-124-14, p 23).

7.4. Deklaratiivsele võlatunnistusele toetumisel ja selle esitamisel ei pea hageja esitama võla

tekkimise asjaolusid, kuna võla puudumise tõendamise koormis lasub kostjal (Riigikohtu

12. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-14, p 13). Seejuures ei piisa üksnes võla

puudumise põhistamisest TsMS § 235 tähenduses, vaid see tuleb tõendada (Riigikohtu

24. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 21). Pooltel on võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. Ringkonnakohus on kostjale tõendamise kohustust selgitanud (II kd, tl-d 21

ja pöördel, p 5). Kostja ei ole oma väidete tõendamiseks tõendeid esitanud. Kuigi hagejal ei

olnud võla olemasolu ja selle tekkimise asjaolude tõendamise koormist, on hageja esitanud

deklaratiivse võlatunnistuse aluseks olevad asjaolud ja tõendid, sh selle, millised võlasuhted

poolte vahel olid ja kuidas, kelle vahel ning millises suuruses tekkis võlatunnistuses märgitud

võlgnevus. Maakohus on deklaratiivse võlatunnistuse aluseks olevad asjaolud välja selgitanud

hageja poolt esitatud tõendeid hinnates ning asunud põhjendatult seisukohale, et kostjal oli

krediidikokkuleppest tulenev kohustus 101 935,90 eurot. Selles osas nõustub kolleegium

maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata.

7.5. Kostja on nii vastuses hagiavaldusele kui ka apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et

hageja esitatud analüüsid ei ole usaldusväärsed ning inglise keelses ostutellimuses on marjade

kvaliteedi kokkuleppeks anthocyanins, kuid krediidikokkuleppes on anthocyanidins ja selle

eesti keelses tõlkes antotsüaniinisisaldus (I kd, tl-d 6–8). Kolleegium on eespool viidanud, et

kohustuse puudumise tõendamise koormis lasub kostjal. Krediidikokkuleppes on kostja

kinnitanud, et marjade mittevastavusest on tal tekkinud hageja ees ostusumma tagastamise

kohustus. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja tõendanud, et marjad vastasid kokkulepitud

tingimustele.

7.6. Kostja esitas nõude aegumise vastuväite. Samas on kostja nõustunud, et kui nõude aluseks

on krediidikokkulepe, siis nõude aegumise küsimust ei tõusetu (vt 17. mai 2019 kohtuistungi

protokoll; II kd, tl 58 pöördel). Maakohus on nõude aegumist hinnates krediidikokkuleppele

tuginenud ja leidnud, et nõue ei ole aegunud. Selles osas nõustub kolleegium maakohtu

põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata.

7 (8)

7.7. Kostja ei ole viivisenõude vaidlustamiseks sisulisi väiteid esitanud. Viivise

väljamõistmise osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi

kordamata.

7.8. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole maakohtu otsus seaduslik ega põhjendatud,

selles on jäetud käsitlemata kostja olulised väited (TsMS § 436 lg 1). Kolleegiumi arvates on

need etteheited põhjendamatud. Esiteks, maakohus on otsuses kostja esile toodud asjaolusid

analüüsinud ja põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja esitatud faktiliste väidetega ning

analüüsinud kõiki esitatud tõendeid (TsMS § 442 lg 8). Ringkonnakohus tuvastas küll, et

maakohus rikkus menetlusõiguse normi (TsMS § 277), mis aga ei muuda asja lahendust. Muus

osas ei ole ringkonnakohus asja materjalide põhjal apellatsioonkaebuses väidetud õigusnormide

olulisi rikkumisi tuvastanud. Teiseks ei selgu apellatsioonkaebuse põhjendustest, kuidas need

väidetavad maakohtu minetused võisid mõjutada maakohtu lõppjäreldusi. Kolleegium on

eespool viidanud, et kostja ei esitanud oma väidete tõendamiseks tõendeid, mistõttu ei saa

kostja maakohtule ette heita, et mõni kostja esitatud tõend on jäänud analüüsimata.

8. Maakohtu 12. jaanuari 2018 määrusega on maakohus hagi tagamiseks arestinud kostja

arveldusarved summas 117 566,71 eurot (I kd, tl-d 31–32 pöördel). Maakohtu otsuse

resolutsiooni tuleb hagi tagamise abinõu kehtima jätmise otsustusega täiendada. Hagi tagamise

abinõu tuleb jätta kohtuotsuse täitmise tagamise eesmärgil kehtima (TMS § 442 lg 5).

9. Kuigi kostja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna, ei ole ta menetluskulude jaotuse

vaidlustamiseks argumente esitanud. Ka kolleegium ei näe põhjust maakohtus kantud kulude

jaotust TsMS § 162 lg-le 1 tuginedes muuta. Kuna kolleegium jätab kostja apellatsioonkaebuse

rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja

kanda.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS

§ 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud kuludeks

lepingulise

esindaja

kulud

4386

eurot

(käibemaksuta),

sh

kulus

esindajal

apellatsioonimenetluse toimingutele 25 tundi ja 48 min tunnihinnaga 170 eurot (käibemaksuta).

Hageja esindajal kulus nimekirja järgi 15 tundi apellatsioonkaebuse analüüsiks, kliendiga

konsulteerimiseks ning vastuse koostamiseks, 6 tundi ja 30 min ringkonnakohtu selgitustega

tutvumiseks ja vastuse koostamiseks, 1 tund ja 30 min kohtuistungi ettevalmistamiseks, 1 tund

ja 30 min kohtuistungil osalemiseks ja kliendiga konsulteerimiseks, 1 tund ja 18 min

kohtuistungil osalemiseks.

9.1. Kolleegiumi hinnangul võis vandeadvokaadil kuluda praeguses asjas apellatsioonkaebuse

sisu ja mahtu arvestades sellega tutvumisele, kliendiga konsulteerimisele ning vastuse

koostamisele kokku 8 tundi. Pooled kordasid apellatsiooniastmes valdavalt maakohtule esitatud

seisukohti. Põhjendatud on ringkonnakohtu selgitustele vastamine, kuid sellele kulunud ajakulu

tuleb vähendada. Selle toimingu vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks peab ringkonnakohus 4

tundi. Muus osas, s.o 4 tundi ja 18 min, peab ringkonnakohus esindaja ajakulu vajalikuks ja

põhjendatuks. Eelnevat arvestades loeb kolleegium hageja esindaja toimingute põhjendatud

ajakuluks kokku 16 tundi ja 18 min.

9.2. Hageja esindaja tunnihind 170 eurot (käibemaksuta) on praeguse vaidluse puhul

põhjendatud tasumäär, arvestades asjaolu, et hageja on välisriigi äriühing ning tegemist on

piiriülese vaidlusega.

9.3. Hageja esindaja põhjendatud tasu kokku on 2771 eurot ja see tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele

8 (8)

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

10. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest