Legislator Case Law & Legislation
1-09-22234/3 AI generated

1-09-22234/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 1-09-22234/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr.1-09-22234

Legislator headnote

AI generated

1-09-22234/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: Kriminaalasi nr.1-09-22234

Keywords

AI generated
failure to substantiate appeal substantiation of statutory violation attempt by complainant qualified drunk driving motor vehicle expenses conviction of motor vehicle driver
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr.1-09-22234

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Käskmenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. jaanuaril 2010. a Valga Kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-22234 (09260102943) Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Kriminaalasi T.T süüdistus KarS § 329 järgi käskmenetluses Süüdistatav

T.T elukoht:

X isikukood

: xxx kodakondsus: X haridus:

X emakeel: X töökoht,õppeasutus: X karistatus: varem kriminaalkorras karistatud, viimati 21. 10. 2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 424 järgi 6 kuu vangistusega tingimisi 3 – aastase katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 – aastaks.

tõkend

: elukohast lahkumise keeld

kaitsja v.adv. Neeme Leok määratud korras

RESOLUTSIOON

2 Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §§ 159 ja 254, kohus

o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada T.T KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks

rahaline karistus kaheksakümne ( 80 ) päevamäära ( a´ 74.- krooni )

ulatuses, s.o. summas viis tuhat üheksasada kakskümmend ( 5920.- ) krooni.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – suhtes tühistada T.T kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista süüdistatavalt T.T-lt

riigi tuludesse

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525.-) krooni.

( Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: T.T, 1-09-22234, sundraha ).

Välja mõista süüdistatavalt T.T-lt

riigi tuludesse menetluskulu – vandeadvokaadi Neeme Leok´i osalemise eest kohtueelses

menetluses summas nelisada kakskümmend krooni ( 420.- ) (s.h. 70.- krooni käibemaks).

( Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: T.T, 1-09-22234, kaitsjatasu ).

Rahaline karistus, sundraha ja kaitsjatasu tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul.

Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörat kohtuotsust a täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord

Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10

päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui

nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

ASJAOLUD Kohus

t u v a s t a s:

Prokuratuuri taotlus 30. detsembril 2009.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi V.Gerassimov

edastanud Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale kriminaalasja T.T

süüdistuses KarS § 329 järgi. Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist

käskmenetluses, T.T süüdimõistmist KarS § 329 järgi ja tema

karistamist rahalise karistusega 80 päevamäära (a`74 krooni) ulatuses, s.o. 5920.- krooni suuruses summas.

3

T.T süüdistatakse selles, et tema 21.06.2009.a. kella 21.50 ajal juhtis X Audi 80 riikliku reg. numbriga XXX isikuna, kes on süüdi mõistetud 21.10.2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 424 järgi ning karistatud kuue kuu

vangistusega tingimisi 3 – aastase katseajaga, ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 – aastaks.

Täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumisega, pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava T.T kuriteo.

Kohtu otsuse põhjendused, karistuse mõistmise põhjendused ja resolutsioon

Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251

alusel. Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et T.T toimepandud tegu vastab

KarS § 329 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas T.T

õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud T.T süüd välistavaid asjaolusid ning T.T tuleb KarS § 329 järgi süüdi mõista.

Süüdistatav T.T tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Süüdlase T.T vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud tema

käitumises puuduvad. T.T pani toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o rikkumise KarS § 329 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Kohus leiab, et T.T-le tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks

mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi

õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas, kuna T.T omab töökohta ja tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. Kohus leiab,

et arvestades karistuse eesmärke ja T.T süü suurust, tuleb T.T

KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada rahalise karistusega 80 päevamäära (a´74 krooni) ulatuses, s.o. summas 5920.- krooni.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 ning KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab

need KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 189 lg 2

kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

4 KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

T.T-le määratud kaitsja Neeme Leok on esitanud kriminaalasja materjalide juurde taotlus-aruande, milles palub välja mõista kohtueelses menetluses

osaluse eest kaitsjatasu summas 420 krooni. Seoses T.T süüdimõistmisega jääb see menetluskulu T.T kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt T.T-lt mõistetakse välja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni ja kaitsjatasu kaitsja osaluse eest kohtueelses menetluses summas 420 krooni riigituludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

Hele Ilisson Kohtunik 04.01.2010.a