2-19-2180/22 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-19-2180

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30.mai 2019, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

XX (X) hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2430 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx,

xxxxx)

Hageja seaduslik esindaja: CC (isikukood xxxxxxxxxxx,

elukoht xxxx xx, xxxxx, e-post xxx)

Kostja: YY (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx

xx-x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-

post xxx), lepinguline esindaja Katrin Kiisk (e-post:

katrin@stklaw.ee)

Kohtuistung

09.04.2019, osalesid CC ja K. Kiisk

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista YYlt (Y) XX (X) kasuks alates 01.02.2019 kuni XX xx xx xxxx täisealiseks

saamiseni elatis 240 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast kuus, millest on maha arvestatud pool XXle makstavast riiklikust

peretoetusest.

3. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb YYl maksta CC

arvelduskontole nr EExxx hiljemalt selle kuu, mille eest elatist makstakse, 10.kuupäevaks.

4. Menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Jätta menetluskulude

suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

11.02.2019 esitas alaealise XX (X) seaduslik esindaja CC kohtule hagiavalduse YY vastu elatise

väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimummääras alates veebruarist 2019.

Hagiavalduse ja puuduste kõrvaldamiseks esitatud täpsustuse kohaselt kostja ei toeta last

rahaliselt ega täida ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud ulatuses alates lapse sünnist.

Püüded jõuda kostjaga kohtuväliselt kokkuleppele ei ole tulemust andnud, kostja kokkuleppeid

ei täida. Alates 2009 on kostja kohtuväliselt kokkulepitud elatist tasunud vaid osaliselt, kostja

poolt kahe aasta kokkuvõttes makstu on väiksem praegusest ühe kuu miinimummäärast 270

eurot.

Hagiavalduses välja toonud kulude loetelu kohaselt hageja vajadused ühe kuu kohta on 565

eurot: eluasemekulud 60 eurot, toit 175 eurot, transport 30 eurot, sidekulud 40 eurot,

tervishoiukulud 40 eurot, hügieenitarvete kulu 40 eurot, kulud lapse koolikohustuse täitmiseks

60 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulutused (hobid ja

igapäevaharrastused, sotsiaalsete oskuste arendamiseks (sh käigud sünnipäevadele) ja vältimatud

kulutused igapäeva majapidamises lapse heaolu tagamiseks 70 eurot.

Hageja ema varalise seisundi kirjelduse kohaselt on ema sissetulekuks miinimummääras ametlik

palk ja lapsetoetus 60 eurot. Lapse isa sissetulekutena on hagiavalduses näidatud Eesti

keskmisele kuutasule vastav ametlik palk, isal on isiklik auto ja omaloodud, tegutsev ettevõte

xxxxxxxxxxx.

Hageja palub hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista elatise ettenähtud miinimumsummas, mis

praegu on 270 eurot kuus, alates jaanuar 2019, elatis tuleks maksta hageja seadusliku esindaja

CC arvelduskontole.

KOSTJA VASTUS

Kostja 13.03.2019 esitatud kirjalikus vastuses hagi õigeks ei võta ja vaidleb sellele vastu. Kostja

on seisukohal, et hageja on hagiavalduses esitanud vastuolulisi seisukohti ning hagi on

õiguslikult põhjendamata. Hageja on esitanud kohtule oma tegelike vajaduste kohta ebatõeseid

andmeid ning koondanud neid üksnes kunstlikult vastavalt sellele, et nn miinimumelatis kokku

saada. Hageja seaduslik esindaja on püüdnud jätta kohtule kunstlikku muljet justkui kostja

lapsega ei tegeleks, tema elus ei osaleks ega talle ülalpidamist ei annaks, ent ka see ei vasta

vähimalgi määral tõele. Hageja esitatud faktilised asjaolud on vastuolulised – kui ühest küljest

hageja väidab, et kostja pole tema ülalpidamises üldse mitte kunagi osalenud, sh teda mitte ka

kasvatanud, ega kokkuleppeid saavutatud, siis asjaolude kirjelduse lõpus siiski leiab, et

kokkuleppeid on tehtud ja neid ka osaliselt täidetud, ent hageja seadusliku esindaja subjektiivsel

hinnangul mitte hageja heaolu piisavalt tagaval määral.

Tegelik vaidluse kese lasub kostja ja hageja seadusliku esindaja omavahelistes keerulistes

suhetes, millesse laps oma sisult ei puutu. Hageja pole mitte millestki puudust pidanud tundma

ning kostja on talle pakkunud lapserõõmude mõistes väga häid võimalusi (kinkinud lapsele

kalleid mängukonsoole, laps käis alles 2018. aasta lõpus xxxxxxxga (kostja ema)

soojamaareisil).

Vanemate vahelised probleemid said eeskätt alguse sellest, et kostja elab püsivalt xxxxxxxxx,

hageja ja tema ema xxxxxx ning kostja ei saa lapsega pidevalt ja vahetult koos olla. Küll aga

jälgib lapse isa lapse e-kooli õpitulemusi, näeb tema digilugu ja laps suhtleb ka teiste

kostjapoolsete lähikondsetega, kellega oma muresid ja rõõme lisaks isale jagab. Kostja märkas,

et laps on hakanud järk-järgult üha enam koolist puuduma, milleks tema ema, seaduslik esindaja,

leiab tühiseid põhjuseid. E-kooli andmetel on laps 2018/2019 õppeaastal koolist puudunud

kokku x korral, mis on õppetöö mahtu arvestades väga markantne number. Samuti märkas

kostja, et ka lapse õpitulemused on sellega seoses kannatanud ning tema osade õppeainete seis

puudulik. Sellest ajendatuna pöördus kostja hageja küsimustega lapse olukorra kohta seadusliku

esindaja poole ent hageja seaduslik esindaja võttis seda kui rünnakut, sellest tekkis tüli ja

omakorda kostja vastu käesoleva hagiasjaga kohtusse pöördumine.

Laps pole pidanud puudust kannatama millestki ning kostja osaleb tema vajaduste katmisel ilma

probleemideta, mh teeb seda ka kostja perekond, kellega on lapsel väga head lähedased suhted.

Kostjal on oma pojaga head lähedased suhted ja hageja käib kostjal külas enamasti üle ühe

nädala nädalavahetuseti, s.o kaks korda kuus, lähtutakse eeskätt lapse enese soovidest. Hageja

seaduslik esindaja on püüdnud kohut eksitada ning veenda kohut selles nagu kostja oleks last

ignoreeriv vanem, ent see ei vasta tõele. Samuti on lapsel head suhted kostja emaga, xxxxxxxga,

kellega laps käis xxxx. septembris koos xxxxxxxxx, lapse reisi maksid kinni kostja ja tema

perekond. Samuti kostja tasus igakuiselt lapse xxxxxxxxxx (vastuses ekslikult xxxxxxxxxxxxx)

eest, milles laps käis kuni 2019. aasta jaanuarini, soetanud lapsele koolitarbed, kinkinud talle

sünnipäevaks PlayStation mängukonsooli ja mängud ning kandnud sellele lisaks raha ka hageja

seadusliku esindaja enese kontole.

Eeltoodust kogumina nähtub, et hageja ei ole esitanud kohtule tõeseid ja tegelikke andmeid ning

tema kohtu ette toodud asjaolud on oluliselt moonutatud.

Kostja vaidleb vastu hageja väidetavatele vajaduspõhistele kuludele ning leiab, et need ei saa

olla kõrgemad kui 295 eurot kuus kokku. Hageja tänane eluase on kasutatav nelja isiku poolt –

s.o laps, tema ema, xxxxxxx ja xxxxxxxxxxx, kellele maja ka kuulub. Laps on seda isale

koduvalt kinnitanud, rääkides isale, kellega ta koos elab. Seega tasuvad elamiskulude eest

vähemalt kolm täiskasvanut ning kulud tuleb jagada nelja leibkonnaliikme vahel võrdselt. Eluase

on hagejale ja tema esindajale tasuta kasutada, s.t et tasuda tuleb üksnes kütte (puit), elektri ja

veevarutuse eest, mis kostja hinnangul ei saa olla puitküttega eramajas rohkem kui ca 100 eurot

kuus aasta keskmisena, s.o 25 eurot lapsele langev osa. Hageja ei pea maksma eluaseme eest

üüri, s.t eluase täiendavad kulusid, peale reaalse kulu, kaasa ei too.

Kostja leiab, et põhjendatud on lugeda x-aastase lapse igakuisteks toidukuludeks 120 eurot kuus,

sidekulud 10 eurot kuus (ilmselgelt on 50 eurot turuhindasid arvestades selleks ülepaisutatud),

tervishoid samuti 10 eurot kuus (ehk aastas 120 eurot eeskätt külmetusperioodidel kuluva peale,

kuivõrd tegemist enamasti ei ole igakuise püsikuluga, vaid lapsed on eeskätt haiged talvisel ajal),

hügieen samuti 10 eurot kuus (s.o hambapasta ja pesuvahendid), koolihariduseks 30 eurot

(haridus on tasuta, sh õpikud, töövihikud jmt, ent lapsel läheb aeg-ajalt vaja koolitarbeid ja raha

ürituste eest tasumiseks), riiete kulu summas 50 eurot peab kostja mõistlikuks ning muud kulud

summas 40 eurot vajaduspõhiseks (sh teiste laste

sünnipäevad, sündmused, vaba aeg jmt). Kostja ei nõustu, et lapse transpordikulu igakuiselt on

30 eurot, sest laps liikleb ühistranspordiga ning see on lapsele tasuta.

Kostja kompromissina on nõus tasuma edaspidi vaidluste vältimiseks ja käesoleva asja

lõpetamiseks hageja igakuiseks ülalpidamiseks 117,50 eurot (so 295€ - 60€ (lapsetoetus)/2)

hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Kalkulatsioon arvestab lapse tegelikke vajadusi,

lapsele riigi poolt makstavaid peretoetusi, mille kostja palub arvata ülalpidamise hulka kummagi

vanema panusena ning vanemate kohustust anda lapsele ülalpidamist eelduslikult võrdselt.

Tegemist on lapse reaalsete kulutustega, millele täiendavalt kannab kostja kulusid ka ajal, mil

laps viibib temaga (nt käiakse koos Tartus Ahhaa keskuses jmt).

Kostja selgitab kohtule, et töötab käesoleval ajal xx-is xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx,

töösuhe on veel värske, sh rakendub veel katseaeg, mistõttu ei ole täpne lõplik sissetulek veel

teada. Töötasu netotasu jaanuar ja veebruar 2019 eest oli keskmisena kokku 1582,50 eurot.

Lisaks kuulub Kostjale xxxx. aasta sõiduauto xxxx xx (reg nr xxxxxxx) ning mikroettevõtte

xxxxxx xxxxx xx osa nimiväärtusega 2500 eurot, osaühing on asutatud sissemakset tegemata.

Juhul, kui kompromissi ei saavutata, siis palub kostja rahuldada hagiavaldus osaliselt ning

mõista välja kostjalt hageja kasuks igakuine elatis mitte rohkem kui 117,50 eurot kalendrikuus

kuni XX täisealiseks saamiseni ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste esindajad kohtuistungil, uurinud igakülgselt ja

objektiivselt asjas esitatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja

tuleb rahuldada osaliselt.

2. Kostja YY (endise perekonnanimega Y) on isana kantud hageja, XX (X) sünniakti. XX elab

oma ema, CC, juures, kostja YY elab eraldi. Asjas ei ole vaidlust, et YY sissetulekute suurus ja

varaline olukord võimaldab XXle maksta elatist seaduses sätestatud elatise minimaalmääras,

kuid kostja ei ole seda teinud. Pooled vaidlevad selle üle, kui suured on lapse tegelikud

vajadused ja sellest tulenev kostja ülalpidamiskohustus.

3. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist.

Ülalpidamist on kohsutatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad

sugulased (PKS § 96). Vanemal on seaduse järgi kohustus oma alaealist last ülal pidada ning

kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega

on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt,

kes lapse ülalpidamiskohustust rikub.

4. PKS § 100 lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda

ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem

lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui

ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna

ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt

täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha

antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Elatist makstakse iga kuu eest ette.

5. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusega nr 117

„Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2019 kehtestatud kuutasu

alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot. Seega on elatise suurus alates 01.01.2019

270 eurot kuus. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette.

6. Kohus leiab, et hageja on seaduses sätestatud minimaalmääras elatise nõuet asjaoludega

põhistanud ja kohus tuvastas, et hageja elementaarsed eluvajadused (arvestamata suuremaid

kulutusi mööblile jms kestvuskaupadele) ulatuvad vähemalt kehtiva alampalgani ühes kuus.

Kostja viitab, et hageja on esitanud lapse kulude kohta erinevaid ja vastuolulisi andmeid, ning

kostja järeldab sellest, et lapse kulude suurus ei vasta tegelikele vajadustele.

Kohus leiab, et kostja kirjalikus vastuses on põhjendamatult võrrelnud esialgses hagiavalduses ja

kohtu nõudmisel puuduste kõrvaldamiseks esitatud hagiavalduses välja toodud andmeid ja teinud

sellest järeldusi, et lapse kulude suurus on kunstlik. Kohus on menetlusse võtnud viimase,

parandatud ja täpsustatud andmetega hagiavalduse. Kohus möönab, et ebajärjekindlad andmed

lapse kulude kohta iseenesest lubavad järeldada, et numbrilised andmed ei ole leitud lapse

praeguste reaalselt kantud kulude järgi. Kohus peab aga lubatavaks elatise nõudmisel esitada

andmeid lapse eeldatavate vajaduste kohta. Eeskätt on see põhjendatud juhul, kui lapsega koos

elaval vanemal endal ei ole piisavalt vahendeid, et katta lapse kõiki vajadusi ja lapsest lahus elav

vanem rikub ülalpidamiskohustust. Kui lapse eluvajadused on osaliselt jäänud rahuldamata, ei

tähenda see automaatselt seda, et lapse tegelikud vajadused ongi väiksemad ning seetõttu oleks

alust elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud minimaalmäära.

Senise kohtupraktika kohaselt minimaalmääras elatise nõudmisel ei ole lapse tegelikke kulusid

vaja tõendada, piisab lapse vajaduste väljatoomisest ja põhistamisest.

7. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama pragrahvi teise lõike järgi

arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Lapse tavaline elulaad ei saa oluliselt

erineda tema vanemate elulaadist. Hageja ema enda sõnul teenib miinimumpalga suurust töötasu

ning sissetulekuks on ka riiklik lapsetoetus 60 eurot.

Kostja keskmine töötasu katseajal on 1850 eurot kuus. Seega hageja mõlemal vanemal on

majanduslik võimekus anda lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud minimaalses määras –

kumbki pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga almmäärast kuus. Siinkohal

kohus märgib, et lapsega koos elav vanem panustab lapse ülalpidamisse nii rahaliselt kui

igapäevase hoolitsusega. Lapsega koos elavas vanemas on paramatult suurem vanemlik vastutus

lapse igapäevase hooldamise, talle ööpäevaringse heaolu ja järelevalve tagamise eest. Lapsest

lahus elav vanem ei saa objektiivselt samaväärselt lapse igapäevases kasvatamises ja

hooldamises osaleda. Seda enam, et praegusel juhul elavad hageja emaga ja kostja erinevates

linnades. Lapsega koos elava vanema igapäevast hoolitsust ja muret lapse heaolu tagamisel ei ole

võimalik rahas hinnata. PKS § 100 lg 1 kohaselt on üksnes lapsest lahus elav vanem kohustatud

ülalpidamist andma rahas elatise maksmise teel. Seega sellest, et hageja ema saab alampalka, ei

saa teha järeldust, et hageja tavapärasele elulaadile vastavalt oleks põhjendatud minimaalmäärast

väiksema elatise väljamõistmine.

8. 09.04.2019 eelistungil ja vahetult selle jätkuna peetud kohtuistungil lapse kulusid läbi arutades

möönis ka kostja esindaja, et lapse tegelikud igapäevased vajadused, arvestamata kulusid

jalgrattale, mööblile ja majapidamiskulusid, on vähemalt 380 eurot.

Kohus leiab, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada hageja igapäevasteks vajadusteks

vähemalt 430 eurot kuus järgmiselt:

• eluasemekulud 50 eurot kuus. Hageja elab emaga kahekesi viimase xxxxxxxle kuuluvas majas

teisel korrusel eraldi leibkonnana. Hageja ja tema ema eluasemekuludeks on kommunaalkulud –

elekter, küte, vesi, prügivedu. Majas on ahjuküte ja elektriküte, küttepuu kulu 15 ruumi on kohtu

hinnangul kogu maja kütmiseks vajalik. Arvestades hageja ja tema ema kasutuses olevate

ruumide kütmiseks 7,5 ruumi ja ruumi hinnaks 50 eurot, kujuneb ahjukütte ühe kuu

maksumuseks 31,25 eurot, millest ½ ehk 15,63 eurot on põhjendatud arvestada lapse kuluks.

Seega elektri, vee-kanalisatsiooni ja prügiveo katteks jääb hageja näidatud eluasemekulu

summast vähem kui 35 eurot kuus. Xxxxxx maksab vesi 1,05 eurot/m3 ja reovee ärajuhtimine

(kanalisatsioon) 1,65 eurot/m3 (hinnad koos käibemaksuga), kokku tuleb tarbitud vee m3 eest

tasuda 2,75 eurot. Arvestades, et majas kasutatakse ka elektrikütet, ei saa eluaseme kulu kokku

50 eurot pidada ülemääraseks.

• x-aatase xxxxxxxxxx toidukuluks on põhjendatud arvestada kostja hinnangu järgi 120 eurot,

hageja ema on näidanud kuluks 100 eurot.

• Transpordikulu 30 eurot. Laps elab Xxxxxx, haldusreformieelse xxxxx linna territooriumil.

Hageja esindaja kohtuistungil selgitas, et xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx tõttu vahetas

laps xxxx.a veebruaris kooli ja käib nüüd koolis xxxxxxx, x km kaugusel xxxxxxxx. Sellega

kaasnevad suuremad transpordikulud, ema viib last kooli autoga, ema töötab Xxxxxx, mistõttu

sõidab edasi-tagasi iga päev 50 km, 30 eurot transpordikulu on minimaalne. Koolist koju tuleb

laps ise bussiga. Kostja esindaja kohtuistungil möönis selles ulatuses transpordikulu vajalikkust.

• Sidekulusid peab kohus hageja näidatud 40 eurot põhjendatuks kogusummana, see on nii

mobiiltelefoni (20 eurot), kui ka koduse lauatelefoni- interneti – TV tasust lapsele langev osa

kokku. Kohus nõustub kostjaga, et lapsele telefoni kasutamiseks kõneaja ostmise asemel on

odavam sõlmida püsileping. Kohus arvestab sidekuluna ka mobiiltelefoni maksumust. Hageja

esindaja kinnitusel on koduste sidekulude summa 57 eurot kuus, kohus loeb sellest lapse

põhjendatud kuluks 20 eurot. Kuigi õigustatud on laste ekraaniaega päevas piirata, ei ole õige

last tänapäevaste sidevahendite kasutamisest ja teleri vaatamisest täielikult ära lõigata. Lapse

sotsiaalse suhtluse oluline osa on eakaaslastega arutlemine nähtud telesaadete, filmide jms üle.

Koduste sidekuludena on põhjendatud last huvitavate ja talle eakohaste lisakanalite tellimise

kulu.

• Tervishoiukulud 10 eurot kuus. Hageja on põhistanud, et lapsel on diagnoositud tugev

xxxxxxxxxxxxx, mille tõttu laps igapäevaselt kasutab vastavat xxxxxx, mille maksumus CC

sõnul on üle 10 eurot. Kostja hageja tervishoiukuludele vastu ei vaielnud.

• Hügieenitarvete kulu kostja poolt tunnustatud summas 15 eurot kuus: hambapasta, hambahari,

dušigeel, deodorant.

• Kulud koolikohustuse täitmiseks 45 eurot kuus. Koolikohustuse täitmise kuludeks on hageja

arvestanud 60 eurot, lisaks koolitarvetele erinevate kooliüritustega (karnevalid, kostüümid,

laadad, ekskursioonid, muud kooliüritused) seotud kulud. Õpikud ja töövihikud on põhikooli

õpilasele küll tasuta, kuid osta tuleb joonistustarbeid, kirjutusvahendeid, vihikuid,

joonestusvahendeid. Kostja märgib, et on enne kooliaasta algust vajalikud kooliasjad lapsele

ostnud. Ema väidab, et on isale poole nendest kuludest hüvitanud. Koolikohustuse täitmise

kulude suuruse hindamise juures ei oma tähtsust, kumb vanematest konkreetselt on

õppevahendeid lapsele ostnud.

Kohus nõustub kostjaga, et koolikohustust täidab laps aastas 9 kuu jooksul, kuid elatise suuruse

määramisel arvestatakse ühe kuu kulusid aasta keskmisena, seega 60 eurot kuus õppeperioodil

tähendab aasta keskmisena 45 eurot ühes kuus.

• Riided ja jalatsid hageja kohtuistungil täpsustatud summas kokku 50 eurot kuus, kostja vastu ei

vaidle.

• Muud vältimatud püsikulud 40 eurot (kaaslaste sünnipäevad, kino ja teatri külastused) +

trennikulud 30 eurot kuus. Selles osas kostja kuludele vastu ei vaielnud. See, kas laps menetluse

ajal xxxxxxxxxxs osales või mis põhjusel ta trennides puudus, ei mõjuta elatise suurust. Kohus

mõistab elatise välja lapse täisealiseks saamiseni. Lapse huvid ja hobid võivad aja jooksul

muutuda. Mõistlikult saab lapse vajaduste hulka arvestada treeningutel osalemise tasu, 30 eurot

kuus on selleks mõistlik summa.

9. Kohus ei võta vastu ja ei arvesta asja lahendamisel hageja ja kostja poolt pärast kohtuistungit

esitatud täiendavaid tõendeid ja seisukohti lapse xxxxxxxxxxx osalemise/mitteosalemise ja

kostja poolt 12.04.2019 trennitasu väidetava võlgnevuse maksmise asjaolude kohta. Kohus

09.04.2019 kohtuistungil lõpetas asja arutamise ja läks otsust tegema. TsMS § 329 ja 330 ei

võimalda pärast asjaarutamise lõppemist täiendavaid tõendeid ega taotlusi kohtule esitada.

Elektrooniliselt kohtule esitatud dokumente kohus füüsiliselt ei tagasta. PKS § 100 lg-test 1 ja 3

tulenevalt saab kostja üksnes kokkuleppel CCga lapsele ülalpidamist anda muul moel, kui elatise

maksmise teel. Kui kostja on pärast kohtuistungit tasunud lapse trennikulusid, mis hageja

seaduslikul esindajal tulnuks nagunii tasuda, tuleb hageja seaduslikul esindajal arvestada kostja

poolt tasutut elatise otsuse täitmisena. Elatise maksmisena ei ole käsitatavad lapse

meelelahutuslike kulude tasumine ajal, mil laps veedab aega koos isaga, ega lapsele kingituste

tegemine, välja arvatud juhul, kui ema ja isa selgesõnaliselt omavahel teisiti kokku ei lepi.

10. Nagu eelnevalt märgitud, ei sisalda lapse kulude summa 430 eurot lapsele soetatud

spordivahendite (jalgratas), mööbli ega muu kodusisustuse kulu. Tegemist on kestvuskaupadega,

mille soetamise väärtus tuleb jagada kogu orienteeruva kasutusea peale. x-aastase lapse kiiret

kasvamist arvestades võib tekkida vajadus eelmisel suvel soetatud jalgratas välja vahetada juba

mõne aasta pärast. Ka mööbel ei pruugi kesta lapse täisealiseks saamiseni. Lapsele kulub

voodiriideid, patju ja madratseid, käte- ja saunarätte, nõusid, lapse kuluks tuleb arvestada osa

kodu uuendamiseks tehtavatest kuludest. Hageja selgituste kohaselt lapsel on oma tuba,

xxxxxxxx diagnoosimise järel arsti soovitusel vahetati lapse toas välja kogu tekstiil – madratsid,

vaibad, elutoas diivan. Neid kulusid hagiavalduses näidatud lapse kulude loetelu ei sisalda, kuigi

ilmselgelt on tegemist lapse vajalike kuludega, mis kestvuskaupadena suurendavad lapse kulusid

vähemalt paarikümne euro võrra kuus. Silmas tuleb pidada, et elatis mõistetakse välja lapse

täisealiseks saamiseni, lapse kasvades tema vajaduste koosseis ja erinevate kuluartiklite suurus

võivad muutuda (näiteks lisandub taskuraha). Seetõttu ei ole mõistlikult võimalik määrata elatise

suurust, lähtudes lapse sendi või euro täpsusega lapse praegustest kuludest.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja minimaalmääras elatisele vastavas ulatuses vajadused on

põhistatud. Peale lapse vajaduste mingit muud alust, mis annaks põhjuse kaaluda seaduses

sätestatud alammääras elatise vähendamist selles asjas ei ole. Kostja ei tugine sellele, et ta annab

lapsele ülalpidamist vahetult. Kostja möönab, et laps käib tema juures harva ja tal on kahju, et

suhted lapsega on jahenenud.

Hageja esindaja pangakonto väljavõtetega alates 11.02.2009 on tõendatud, et kostja on aastate

jooksul elatist maksnud äärmiselt ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Näiteks 2018.aastal on kostja 5

maksega kokku tasunud 175 eurot. Hageja seadusliku esindaja pöördumine lapse nimel kohtusse

elatise nõudega oli põhjendatud.

11. Kostja taotleb aga elatise väljamõistmisel arvestada hagejale makstava riikliku peretoetusega.

Riigikohus seisukohal, et kui kostja seda taotleb, tuleb elatise suurust määrates kohtul arvestada,

et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16; 7. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15).

Asjas ei ole vaidlust, et hageja eest peretoetust makstakse tema emale, CCle.

Perehüvitiste seaduse (PHS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on iga kuu makstavaks peretoetuseks muu

hulgas lapsetoetus. PHS § 17 lg 3 (01.01.2019 jõustunud redaktsioonis) kohaselt on lapsetoetuse

suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. See summa tuleb hageja seaduses sätestatud

minimaalmääras ülalpidamisvajadusest (2019.a 540 eurot kuus) maha arvestada.

Vanemad on võrdselt kohustatud lapsele ülalpidamist andma, seega kostjale langeva

ülalpidamiskohustuse suuruseks praegu on 240 eurot kuus (540 - 60 = 480/2).

Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele ja juhindudes PKS § 101 lg-st 2 kohus mõistab elatise

välja muutuva suurusena, sidudes elatise suuruse Vabariigi Valitsuse kehtestatava alampalga

suurusega. ja lapsele makstava peretoetusega. See tagab, et alampalga ja/või peretoetuse

suurenemisel muutub automaatselt ka väljamõistetud elatise suurus ning hageja ei pea elatise

suurendamiseks kohtu poole pöörduma. See ei võta kostjalt õigust esitada kohtule hagi elatise

vähendamiseks, kui elatise väljamõistmisel aluseks võetud asjaolud muutuvad.

Hageja esindaja kohtuistungil avaldas, et kui kohus nii määrab, siis ta on nõus, et

väljamõistetavat elatist lapsetoetuse arvelt vähendatakse, kuid ise ta elatise nõuet selliselt nõus

vähendama ei olnud ka kompromissi korras. Seetõttu rahuldab kohus hagi osaliselt.

12. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude

suuruse.

TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole

kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane

või ebamõistlik. Arvestades, et hageja ja kostja on alaealine poeg ja tema isa ning kohus rahuldas

hagi osaliselt, peab kohus õigeks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude

puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

kohtunik