2-17-102454/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-102454

Tsiviilasi

AugustESTFIN OÜ hagi Puidutee OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmise nõudes ja Puidutee OÜ vastuhagi

võlgnevuse väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagi hind 3863,18 eurot/vastuhagi hind 2035,96 eurot

Hageja

(vastuhagis

kostja):

AugustESTFIN

OÜ

(registrikood 12710698, asukoht Tallinn, Kadaka tee 7,

12915)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Teet

Lehiste (e-post: teet.lehiste@heta.ee)

Kostja (vastuhagis hageja): Puidutee OÜ (registrikood

12378560, asukoht Harju maakond, Jõelähtme vald, Ruu

küla, Uustalu tee 3, 74223)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristel Viru

(e-post: menetlus@sirel.com)

Asja läbivaatamine

15.04.2019 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. AugustESTFIN OÜ hagi Puidutee OÜ vastu võlgnevuse nõudes jätta

rahuldamata.

2. Puidutee OÜ vastuhagi AugustESTFIN OÜ vastu rahuldada.

3. Välja mõista AugustESTFIN OÜ-lt Puidutee OÜ kasuks põhivõlgnevus summas

1908,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 173,13 eurot ja viivised

alates

30.05.2019

kuni

põhinõude

täitmiseni

protsendina

võlgnetavast

põhinõudest summas 1908,00 eurot vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määrale.

Menetluskulude jaotus

4. Nii hagiga kui vastuhagiga seotud menetluskulud jätta AugustESTFIN OÜ

kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei

pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja sõlmis kostjaga suuliselt ostu-müügi

ja töövõtulepingu. 18.08.2016 hageja hinnapakkumise nr xxx alusel tellis kostja reovee

biopuhastusseadme ning selle paigaldamise ja käivitamise. Hinnapakkumise järgi

biopuhastusseadme ja paigaldustööde maksumus on kokku 4 452 eurot. 19.08.2016 edastas

hageja kostjale ettemaksuarve nr 2016113 summas 1548 eurot. Kostja tasus nimetatud arve

19.08.2016. 23.08.2016. algasid paigaldustööd. 06.09.2016 edastas hageja kostjale arve nr

2016118 2588 euro tasumiseks, mille päises oli märgitud pretensioonide esitamise tähtaeg on

7 päeva ning arve maksetähtaeg oli 13.09.2016. Arve edastamise päevast, ehk alates

06.09.2016 kuni maksetähtajani 13.09.2016, ei ole kostja esitanud ühtegi kirjaliku ega muu

pretensiooni puuduste kõrvaldamise või tööde lõpuleviimise kohta. Hageja poolt teostatud

tööd on lõpule viidud ja nende suhtes kehtib kahe aastane garantii. Seega, hageja on

seisukohal, et tema täitis oma kohustusi nõuetekohaselt, tähtaegselt ning kvaliteetselt. Seega

hageja nõue kostja vastu on õigustatud ning tema käitumine on põhjendatud ning tema on

püüdnud lahendada asja kohtuvälises korras. Kuna kostja viivitas arve nr 2016118 summas

2588 eurot tasumisega, tegi hageja järelduse, et kostja tahtlikult eksitab hagejat eesmärgiga

jätta võlajääk tasumata. Kuna kohtuväline kompromissi saavutamine kostjaga ei õnnestunud,

on hageja sunnitud oma õiguste kaitsmiseks pöörduda kohtusse.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2588,40 eurot ja viivise põhinõudelt

1304,78 eurot. Hageja palub poolte menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja vaidles hagile vastu.

Kostja vastuse kohaselt hageja 18. augusti 2016 hinnapakkumise nr xxx alusel tellis kostja

reovee biopuhastusseadme, selle paigaldustööd ja käivitamise. Hinnapakkumise järgi oli

seadme ja teenuste maksumus kokku 3 710 eurot, millele lisandus käibemaks. 19. augustil

2016 edastas hageja kostjale ettemaksuarve summas 1 290 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kostja on nimetatud arve tasunud ja 23. augustil 2016 pidid algama paigaldustööd. Hageja

alustaski tööde teostamisega, kuid ei järginud enda poolt koostatud hinnapakkumist. 30.

augustil 2016 koostas hageja kostjale arve summas 2 157 eurot, millele lisandub käibemaks.

Arve edastas hageja kostjale septembri alguses. Kostja sai juba paigaldustööde teostamisel

aru, et hageja ei tee töid nii nagu need loogiliselt peaks olema tehtud, millest kostja korduvalt

hagejat ka informeeris, kuid tulutult. Hageja lubas lõppkokkuvõttes teostada tööd

nõuetekohaselt. Kostja sai vahetult peale paigaldustööde teostamist aru, et töö on teostatud

puudustega. 25. oktoobri 2016 ekirjaga teavitas kostja hagejat, et hageja ei ole teostanud kõiki

hinnapakkumises loetletud töid. Sealjuures on eraldi välja toodud, et torustik vajub seoses

puuduliku pinnase tihendusega. Kostja palus, et hageja viiks kõik tööd lõpule. Hageja on

saatnud 28. oktoobril 2016 vastuskirja, milles märgib, et on 6. septembril 2016 saatnud

kostjale parandusarve ja sellel on märgitud pretensioonide esitamise tähtaeg, mis on

möödunud. Kuna kostja 7 päeva jooksul arve saatmisest pretensioone ei esitanud, siis hageja

arvates on kostja pretensiooni esitamise õiguse minetanud. Samas kirjas kinnitab hageja, et

kõiki töid ta ei teostanud. Hageja ei ole tänaseni puudusi töös likvideerinud ning hageja poolt

paigaldatud biopuhastusseade ei tööta. 6. märtsil 2017 on kostja esitanud hagejale

nõudeavalduse kokkulepitud tööde teostamiseks.

Kostja leiab, et hageja on kostjaga sõlmitud töövõtulepingut rikkunud, sest töö on teostatud

oluliste puudusega. Kostja kui tellija on õigustatud kasutama töövõtulepingu rikkumisest

tulenevaid õiguskaitsevahendeid siis, kui teostatud töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS §

641) ning kui töövõtja (antud juhul hageja) vastutab töö lepingutingimusele mittevastavuse

eest

(VÕS

§

642).

Kostja

tellis

hagejalt

biopuhastusseadme

paigaldusteenuse.

Biopuhastusseade on ette nähtud olme- ja sellele analoogiliste heitvete puhastamiseks. Kostja

on hagejale ette heitnud, et hageja ei ole teostanud järgmisi hinnapakkumises loetletud töid:

biopuhastusseadme torustiku süvendit ei täidetud 30 cm-se liivakihiga; süvendi põhja ei

kaetud 10-15 cm-se liivakihiga, sealjuures seda ei trambitud ja ei tasandatud; süvendi põhi

täideti tihendamata pinnasega (mitte killustikuga), mille peale paigaldati torustik. Torustik

vajub; süvendi põhja liiva peale ei pandud betoonplaati, biopuhastusseadet ei ankurdatud

betoonplaadi külge; biopuhastusseadme ümber ei puistatud liiva ja seda ei trambitud iga 40

cm tagant; torustikku ei kaetud liivakihiga ja seejärel pinnasega; heakorratöid ei teostatud,

paigalduskohta ei korrastatud ja samuti ei teostatud koristustöid.

Biopuhastusseade ei tööta nõuetekohaselt, kuna kõik sektorid on täidetud fekaalidega, mis ei

peaks sinna jõudma. Kostja on seisukohal, et biopuhastusseade on paigaldatud valesti ja see ei

tööta – seega ei ole teostatud töö kokkulepitud omadusi ja see ei vasta poolte vahel

kokkulepitule.

Kostja leiab, et hageja on kohtule esitanud hagiavalduse, mis põhineb sissenõutavaks

mittemuutunud nõudel ja see tuleb jätta rahuldamata.

Kostja vastuhagi

Kostja 18.08.2016 hinnapakkumise nr xxx alusel tellis hageja reovee biopuhastusseadme,

selle paigaldustööd ja käivitamise. Hinnapakkumise järgi oli seadme ja teenuste maksumus

kokku 4 452,00 eurot, sealhulgas käibemaks. 19. augustil 2016 edastas kostja hagejale

ettemaksuarve summas 1 548 eurot (sh käibemaks). Hageja tasus nimetatud arve ning

23.08.2016 pidid algama paigaldustööd.

30.08.2016 edastas kostja hagejale arve 2 588

euro tasumiseks. Töid ei olnud teostatud ja üle antud. Hageja informeeris kostjat 25.10.2016,

et teostatud tööd ei vasta hinnapakkumises toodud kirjeldusele ja palus tööd nõuetekohaselt

ära lõpetad, keeldudes enne tööde teostamist tasu maksmast. 28.10.2016 teatas kostja, et on

teostanud kõik tellitud tööd, välja arvatud hinnapakkumise lisa punktides 4, 6 ja 7 nimetatud

tööd. 13.02.2017 esitas kostja hageja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, nõudes

hagejalt 2 588 euro suuruse summa tasumist olukorras, kus tööd ei olnud teostatud ega üle

antud. Antud menetlus on pooleli tsiviilasjas 2-17-102454. 06.03.2017 esitas hageja kostjale

nõudeavalduse kokkulepitud tööde teostamiseks. Hageja andis kostjale tähtaja 12.03.2017.

Kostja poolt paigaldatud biopuhastusseade pole algusest peale tööle hakanud. Süsteem oli

reostunud. 13.09.2017 on hageja esindaja kostjale selgitanud, et imbväljak ei tööta, sellesse

kogunenud heitvesi on ületanud kriitilise piiri. 19.09.2017 on hageja esindaja kostjale

kirjutanud täiendava kirja, millest selgub muu hulgas, et kostja lubatud tööd jäid tegemata.

Biopuhastusseadmest (kogumaht üle kahe tonni) tõmmati kahest sektorist osaliselt (ca 100 l)

välja reovett. Imbväljaku kontroll-luugi all olev reovesi tõmmati ära ja kostja esindajad

lubasid tagasi tulla. Kostja esindajad ka tulid, kuid tulemust ei ole, seade ei tööta. Kostja

esindajad käisid 20.09.2017 paigaldatud biopuhastit pesemas ja lisati ka uut biomuda. Lisatud

biomuda on visuaalsel vaatlusel surnud. Paigaldati uuesti kompressori kaitse püstik, kuid ilma

liivata ja liiga kõrgele maapinnast. Imbväljaku kontrollkaane alune reovesi tõmmati välja,

kuid seegi on osaliselt uuesti täitunud. Suusõnalise vestluse käigus ilmnes, et seade paigaldati

mitte projekti kohaselt.

11.12.2017 toimunud kohtueelistungil (tsiviilasi 2-17-202454) lepiti kokku, et kostja

paigaldab hageja territooriumil asuva biopuhastusseadme juurde anuma, mille kaudu

testitakse seadme korrasolekut. Peale tulemuste selgumist pidid pooled otsustama

ekspertiisiga seonduvad küsimused. 18.12.2017 teatas kostja esindaja, et on valmis

asjaomased tööd tegema ning paigaldama seadme juurde anuma 10.01.2018, s.o kuu aega

peale istungi toimumist. 12.01.2018 käisid biopuhastusseadme juures kostja esindajad, kes

lõhkusid seadme ära. Kostja esindajad kinnitasid suusõnaliselt hagejale, et seade vahetatakse

välja ja rajatakse uus imbväljak. Lepiti kokku ka tööde tegemise aeg. Hageja soovis leppida

uutes töödes kokku kirjalikult, sõlmides asjaomase lepingu, sest vastupidisel juhul võib

tekkida uus vaidlus uue seadme paigaldamise ja finantseerimise osas. Hageja eesmärk oli, et

uues lepingus lepitaks kokku paigaldatava seadme tehnilised näitajad (mudel), tehtav töö,

finantseerimine,

garantiitingimused

ning

poolelioleva

kohtuvaidluse

lõpetamine

ja

kohtukulude jaotus. Hageja jaoks oli oluline, et olemasoleva kohtuvaidluse menetluskulud ei

jääks hageja kanda, sest kulud on olnud suured. 16.01.2018 tuli kostja objektile uue

seadmega, mida soovis paigaldama asuda. Hageja selgitas 18.01.2018 kostjale: „Hageja

(antud menetluses kostja) lõhkus seadme (keevitusega ühendatud toru, mis on osa seadmest)

kohapeal ära, mille kohta on olemas ka tõendid. Hageja tahtis välja vahetada kogu seadme,

mitte ainult toru. Meie nõue on, et uued tööd saaksid dokumenteeritud, milleks ootame

hinnapakkumist, tööde teostamise aega ja tasumise aega. Kogumaksumus saab tasutud vaid

siis, kui proovid näitavad, et seade töötab (muidugi eeldusel, et olemasolev kohtumenetlus

saab lõpetatud). Kuivõrd hageja soovis ka imbväljaku uuesti rajada (sest see ka ei tööta), siis

palume ka sellele hinnapakkumist. Selgitan, et kui hageja tuleb praegu kostja kinnisasjale

biopuhastusseadet paigaldama ja imbväljakut rajama, on tegemist eraldiseisva seadmega ja

teenusega, mille tingimused on normaalne eelnevalt kokku leppida.“

17.01.2018 e-kirjas pakkus kostja välja kompromissi: 1. kostja paigaldab täiesti uue

biopuhastusseadme; 2. kostja teeb uuesti hinnapakkumises loetletud väidetavad puudustega

tööd; 3.hageja tasub esitatud arve alusel 2 588,40 eurot; 4. kompromissi korras jäävad poolte

menetluskulud poolte endi kanda. Kompromissettepanekust nähtub, et kostja soovis sisuliselt

teostada uue töö (paigaldada uue seadme), hageja peaks tasuma kostjale eelmise seadme eest

tasumata jäänud tasu ning hageja arvates alusetu kohtumenetluse kulud (hagejal juba hetkel

üle 3 000 euro) peaksid jääma poolte kanda. Hageja ei nõustunud sellise ettepanekuga

seetõttu, et hageja arvates on tema antud olukorras olnud kannatajaks, sest vähe sellest, et talle

on paigaldatud reovee puhastamise seade, mis ei tööta ja mille tõttu on hageja hoov

reostunud, peaks ta veel täiendavalt võtma enda kanda õigusteenuse eest tasutud kulu. Seda

hagimenetluses, mille on alustanud kostja, kes on ise seadme valesti paigaldanud ja reostuse

ka põhjustanud. Selline ettepanek on kostja poolt pahatahtlik.

Hageja tellis riiklikult tunnustatud eksperdilt M. P.lt ekspertarvamuse. Ekspert kinnitas

mitmeid olulisi puudusi seadme paigaldamisel, sealhulgas asjaolu, et puhasti paigaldamisel

pole järgitud puhasti tootja paigaldustööde kirjelduse punkte 6, 7, 8 ja 12. Ekspertarvamus on

kostjale edastatud. Ekspertarvamuses toodud asjaolude põhjal on ainuvõimalik järeldada, et

teostatud töös on niivõrd tõsised puudused, et hagejal oli õigus lepingust taganeda.

04.04.2018 teatas hageja kostjale, et taganeb lepingust ning andis tähtaja võlgnevuse

tasumiseks 10.04.2018. Kostja ei ole hagejale võlgnevust tasunud.

Hageja leiab, et kostja poolt teostatud töö on oluliste puudustega.

Hageja tellis biopuhastusseadme paigaldusteenuse. Biopuhastusseade on ette nähtud olme- ja

sellele analoogiliste heitvete puhastamiseks. Biopuhastusseadme paigaldamine on alternatiiv

tsentraalse kanalisatsioonivõrguga liitumisele ning see on vajalik selleks, et puhastada

inimeste igapäevase tegevuse tulemusena tekkinud vesi (tualeti, valamute, pesumasinate,

nõudepesumasinate kasutamisest tekkinud heitvesi). Hageja eeldas, et peale tööde teostamist

on tal biopuhastusseadet võimalik kasutada ning kogu olmevesi saab puhastatud. Kostja

tegevusetuse tõttu on aga kujunenud olukord, kus seade ei tööta ning olmevesi reostab hageja

kinnisasja ümbrust. Hagiavaldusele lisatud hinnapakkumise p-st 8 nähtub, et kostja pidi

biopuhastusseadme ümber puistama liiva, mis iga 40 cm tagant trambitakse, edasi jälle 40 cm

liiva, ja nii lõpuni. Hageja kaevas seadme ümbert lahti 70 cm ning lisatud fotolt nähtub, et

liiva ei ole puistatud. Imbväljaku kontroll-luuk on viltu. Kohtule esitatud fotolt nähtub, et

pinnas vajub, mis tõendab pinnase vajumist vähemalt 10 cm. Pinnase vajumise tingis asjaolu,

et vana reoveemahuti eemaldamisel ei tihendatud pinnast, vaid torustik paigaldati tihendamata

pinnasele ning pinnas vajub koos reoveetoruga. Hinnapakkumise p 12 järgi oli kostjal

kohustus kontrollida kõiki torustiku ühenduskohti ning katta torustik liivakihiga ning peale

seda pinnasega. Samuti on hinnapakkumise p-i 3 märgitud, et torustiku süvend täidetakse 30

cm-se liivakihiga. Kostja ei ole seda teinud.

Hinnapakkumise p-i 14 on kostja märkinud, et teostab heakorratööd ning paigalduskoha

korrastuse ja koristuse. Seda vähest liiva, mida kostja tööde teostamisel kasutas, ei ole kostja

peale tööde teostamist ära koristanud.

Kostja ei ole täitnud ka hinnapakkumise p-is 6 nimetatud kohustust, mille järgi pidi süvendi

põhja paigaldama betoonplaadi ja p 7, mille järgi pidi betoonplaadi peale paigaldama

biopuhastusseadme ning see tuli ankurdada betoonplaadi külge. Kostja on küll väitnud, et kui

seade paigaldatakse paekivi kihi peale, siis puudub vajadus betoonist alust kasutada, kuid

selline väide on tagantjärele otsitud. Kostja oli teadlik pinnase seisukorrast ning tegi sellele

vastava hinnapakkumise. Isegi kui osad tööd ei oleks olnud vajalikud, tulnuks vastavat

hinnapakkumist

muuta

ja

see

hagejaga

kooskõlastada.

Kostja

enda

veebilehel

http://www.augustbio.ee/galerii/ on näha, et ka paekivipinnase puhul kasutatakse

betoonplaati.

Kõige olulisem ja tõsisem puudus seisneb aga selles, et seade ei tööta. Hageja on esitanud

kohtule tõendi, millest nähtub, et kõik biopuhastusseadme sektorid on täidetud fekaalidega.

Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2013 määruse nr 6 „Reovee puhastamise ning heit- ja

sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate

piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ § 4 lg 1 sätestab, et pinnasesse

juhitava heitvee reostusnäitajad peavad vastama lisas 1 esitatud piirväärtustele või reovee

puhastusastmetele. Nimetatud määruse ja käesoleva seisukoha lisas 20 oleva analüüsiakti

võrdluse põhjal on ilmne, et heitvesi, mis on hageja kinnisasjal, ei vasta määruses kehtestatud

tingimustele. Kostja tegevusetuse tõttu imbub hageja kinnisasjale igapäevaselt suures hulgas

nõuetele mittevastavat reovett.

Riiklikult tunnustatud ekspert üksikasjalikult kirjeldanud kostja poolt teostatud töö

puudujääke. Muu hulgas kinnitas ekspert, et puhasti paigaldamisel pole järgitud puhasti tootja

paigaldustööde kirjelduse punkte 6,7,8 ja 12. Tootja paigaldustööde kirjeldus on ebatäpne ja

mahuti ankurdamise osas ei taga tühja mahuti püsivust maa-alusel paigaldusel. Mahuti pole

ankurdatud. Paigaldamata on betoonplaat ja ankurduse kinnitusrihmad. Puhasti mahuti

paigaldamisel pole kasutatud kaeviku tagasitäitmisel ümber mahuti perimeetri nõutavas

mahus liiva. Tagasitäide on teostatud väljakaevatud kohaliku materjaliga (paerähane moreen),

mis pole sobiv materjal tagasitäiteks ja võib vigastada plastmahutit. Puhasti sissevoolutorustik

on paigaldatud negatiivse kaldega või on hiljem tekkinud vajumiste mõjul toru kalle

negatiivseks muutunud. Enamgi veel, ekspert on põhjendatult toonud esile asjaolu, et puhasti

paigaldamiseks pole läbi viidud ühtegi uuringut, pole koostatud projekti, pole taotletud

puhasti paigaldamiseks vajalikke kooskõlastusi ja lubasid. Puhasti paigaldamise kohta pole

vormistatud ühtegi kaetud tööde akti, torustike kohta veetiheduse määramise akti ega muid

ehitusprotsessiga kaasnevaid kohustuslikke dokumente. Kostja pole järginud EhS-is ja teistes

viidatud dokumentides kehtestatud nõudeid. Riiklikult tunnustatud ekspert on aktis märkinud:

„Kokkuvõtvalt on ekspert seisukohal, et AugustESTFIN OÜ poolt teostatud töö ei vasta

olulises osas hinnapakkumusele nr xxx. Mahuti paigaldamisel on niivõrd olulised puudused,

et nende kõrvaldamine ei ole ilma sisuliselt uue ja korrektse paigaldustööta võimalik.

Nõuetele mittevastava täitematerjali kasutamine (moreen) on puhasti mahutit ilmselt

kahjustanud ja seade ei ole seetõttu uueväärne ning võib ka korrektse paigalduse korral olla

kasutamiskõlbmatu (reovee lekked vigastatud kohtadest loodusesse).“ Hageja hinnangul ei

saa

ekspertiisiaktist

tulenevalt

olla

kahtlustki

sellest,

et

kostja

on

teostanud

mittenõuetekohased tööd ning tehtud töö on olulise puudusega.

Hageja on korduvalt kostjat teavitanud töö lepingutingimusele mittevastavusest ning on

andnud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Muu hulgas 06.03.2017 nõudeavaldusega andis

hageja kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 13.03.2017. Samuti on

hageja lepinguline esindaja pakkunud 07.09.2017 e-kirjas välja tööde teostamiseks 8-

10.09.2017, hiljem lepiti kuupäevaks kokku 18.09.2017. Kostja ei ole olnud nõus puuduste

kõrvaldamisega. Viimaks nõustudes enda poolt tehtud puudusi kõrvaldama, on kostja seadnud

hagejale ebamõistlikud lisatingimused, nagu kohtumenetluse kulude hageja kanda jätmine

ning kirjaliku lepingu mittesõlmimine. Täiendavalt on oluline, et hageja ei ole tööd vastu

võtnud, mis on ka mõistetav, arvestades ekspertarvamuses märgitud puudusi.

VÕS § 116 lg 1 sätestab, et pool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Hageja hinnangul on kostja

rikkunud hagejaga sõlmitud lepingut oluliselt, eelkõige esinevad VÕS § 116 lg 2 p 1 ja p 5

ning VÕS § 641 lg 2 p 1 alused.

Esmalt märgib hageja, et tellis kostjalt kui spetsialistilt toimiva biopuhastusseadme koos

paigaldusega ja imbväljaku rajamisega. Kostja reklaamis end vastava valdkonna asjatundjana

ning on veebilehel märkinud, et korraldab kõik kooskõlastused ja suhtleb kohaliku

omavalitsusega, kuid pole isegi selgitanud välja asjaolu, et hageja territooriumile ei ole

kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud piirangute tõttu võimalik imbväljakuga seadet

paigaldada. Riiklikult tunnustatud ekspertarvamusega on tõendatud töös esinevad puudused,

sealjuures suurem osa neist ei ole parandatavad. Näiteks on ebakohase täitepinnase tõttu seade

juba tänaseks ilmselt kahjustunud, kostja on ise lõhkunud ära olulise seadme toru. Samuti on

biopuhastusseade, mis peaks reovett puhastama ning hoonest välja juhtima, paigaldatud

kaldega hoone poole selliselt, et kui see isegi peaks tööle hakkama, siis suunab see kogu

reovee tagasi maja suunas. Hageja ei hakka ümber kirjutama kõiki ekspertarvamuses toodud

puudusi, kuid tugineb neile VÕS § 116 lg 2 p 1 ning § 641 lg 2 p 1 sisustamisel.

VÕS § 647 lg 1 sätestab täiendavalt, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks

muu hulgas siis, kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast

või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimusest mittevastavusest teatamist.

Hageja informeeris kostjat juba 25.10.2016, et teostatud tööd ei vasta hinnapakkumises

toodud kirjeldusele ja palus tööd nõuetekohaselt ära lõpetada, keeldudes enne tööde

teostamist tasu maksmast. Kostja ei ole käesoleva hetkeni puudusi kõrvaldanud. Olgugi et

kostja on pakkunud hagejale võimalust, et teeb tööd uuesti, on kostja soovinud, et sel juhul

jääks tsiviilasja 2-17-102454 menetluskulud hageja enda kanda. Sisuliselt tähendaks see seda,

et hageja peaks tellima tööd kostjalt enam kui 3 000 eurot turuhinnast kallimalt. Hageja ei ole

sellega nõus. Kostja pöördus oma nõude maksmapanekuks kohtu poole ning hageja ei pea

vastutama kostja vastava otsuse ja sellega kaasneva kulu eest. Hageja on kostjale andnud

VÕS § 114 lg-s 1 sätestatud tähtaja. Kostja ei ole sellega nõus olnud. VÕS § 114 lg-st 4

tulenevalt on hagejal õigus lepingust taganeda ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Hageja

on kostjaga sõlmitud lepingust VÕS § 188 lg-s 1 sätestatud korras taganenud ning hagejal on

VÕS § 189 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist.

Hageja on kostjale tasunud 1 548,00 eurot vastavalt arvele nr 2016113 ning hageja nõuab

asjaomase summa tagastamist VÕS § 189 lg 1 alusel.

Lisaks eelnevale nõuab hageja kostjalt taganemisavalduse koostamisega seonduvate

õigusabikulude hüvitamist. Hagejale tekkinud õigusabikulu on põhjuslikus seoses kostja

tegevusega, kuna olukorras, kus hageja on juba enam kui poolteist aastat palunud kostjal

puudused kõrvaldada, ei ole kostja võtnud ette ühtki konstruktiivset sammu olukorra

lahendamiseks. Kostja on otsinud üksnes viisi, kuidas hagejat erinevates paigaldatud seadme

vigades süüdistada, kuid ei ole tekkinud olukorda tänaseni lahendanud, mistõttu on hageja

olnud sunnitud tegema kulutusi õigusabile. Hageja on käesoleva taganemisavaldusega

seonduvalt kandnud õigusabikulusid kokku 360,00 eurot (3 töötundi, tunnihinnaga 120 eurot),

millele lisandub käibemaks. Kulutus on tekkinud seoses järgmiste toimingutega: kliendi ja

advokaadi nõupidamine seoses taganemisavalduse koostamisega, taganemisavalduse aluseks

olevate asjaolude analüüs ja avalduse koostamine, avalduse kooskõlastamine kliendiga.

Hageja taganemisavaldusega seoses kantud õigusabikulud on seotud üksnes kostja tegevusega

(tegevusetusega).

Hageja edastas kostjale nõudeavalduse lepingust taganemiseks, lepingu alusel saadu

tagastamiseks ning kahju hüvitamiseks 04.04.2018 tähtajaga 10.04.2018. Kostja ei ole oma

kohustust hageja ees täitnud, mistõttu on hageja arvestanud viivist alates 11.04.2018 kuni

hagiavalduse esitamiseni. Viivise summa on 4,12 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täieliku või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu põhjal

palub hageja lisaks hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisele mõista

kostjalt välja viivis alates 11.04.2018 kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja palub mõista AugustESTFIN OÜ-lt Puidutee OÜ kasuks välja põhinõue summas 1

548,00 eurot ja kahju summas 360,00 eurot, 20.04.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis summas 4,12 eurot, seadusejärgne viivis alates 20.04.2018 kuni põhinõude tasumiseni

ja jätta menetluskulud AugustEstfin OÜ kanda.

Hageja seisukoht kostja vastuhagile

Kostja on seisukohal, et hageja 04.04.2018 taganemise avaldus biopuhastusseadme

müügilepingust ei ole kehtiv. Puuduvad nii taganemise formaalsed kui ka materiaalsed

eeldused. VÕS § 118 lg 1 kohaselt kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse

lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui: 1)

ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; 2) käesoleva seaduse §

114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud.

04.04.2018 taganemise avalduse p 2.2 tugineb hageja asjaolule, et hageja teadis juba 2016.

aasta sügisel, et kostja müüdud biopuhastusseade ei tööta ning see on oluline lepingu

rikkumine. Kui lugeda hageja paljasõnaline väide biopuhastusseadme mittetöötamise kohta

hagejale teada olevaks alates 2016. sügisest, siis on hageja ilmselgelt jäänud hiljaks

müügilepingust taganemise avalduse esitamisega ning on kaotanud lepingust taganemiseks

õiguse. Müügilepingust taganemiseks mõistlik aeg ei ole kindlasti 1,7 aastat väidetavast

rikkumisest teadasaamisest, mistõttu on hageja lepingust taganemine lubamatu VÕS § 118 lg

1 p 1 alusel.

04.04.2018 taganemise avalduse p 2.1 tugineb hageja asjaolule, et on andnud kostjale

täiendava tähtaja töövõtulepingust tulenevates paigaldustöödes puuduste kõrvaldamiseks.

Vastuhagis täpsustab hageja, et täiendav tähtaeg anti kostjale 06.03.2017 nõudeavalduses

puudustega paigaldustööde kõrvaldamiseks. 06.03.2017 nõudeavalduse p 2 on selgelt hageja

välja toonud, millised puudustega paigaldustööd on kostja teostanud ja milliste

paigaldustööde uuesti tegemist hageja soovib. Sõnagi ei ole juttu, et biopuhastusseade oleks

katki või ei töötaks. Hageja ei ole taganenud poolte vahel sõlmitud biopuhastusseadme

paigaldustööde töövõtulepingust, vaid biopuhastusseadme müügilepingust. Antud asjaolu

kinnitab ainuüksi fakt, et hageja soovib tagasi saada ainult seadme müügisummat, kuid hageja

ei soovi tagasi anda kostjale biopuhastusseadme paigaldustööde väärtust. Hageja ei ole

andnud kostjale kordagi täiendavat tähtaega biopuhastusseadme remontimiseks, mis oleks

biopuhastusseadme müügilepingust taganemise eelduseks. Hageja on 06.03.2017 soovinud

kostjalt üksnes väidetavate tegemata paigaldustööde teostamist ja nende paigaldustööde

tarbeks on hageja täiendava tähtaja andnud kostjale. Eeltoodust tulenevalt on hageja

biopuhastusseadme müügilepingust taganemine lubamatu VÕS § 118 lg 1 p 2 alusel. Isegi kui

lugeda, et hageja andis 06.03.2017 täiendava tähtaja ka biopuhastusseadme remontimiseks,

siis ka sellisel juhul ei oleks tegemist müügilepingust taganemisega mõistliku aja jooksul (1,1

aastat hiljem peale täiendava tähtaja andmist).

Taganemise materiaalsed eeldused tulenevad VÕS § 116 – oluline lepingu rikkumine. Hageja

on tuletanud olulise müügilepingu rikkumise VÕS § 116 lg 2 p 1 ja 5 alusel. Kostja on

seisukohal, et puuduvad hageja poolt viidatud olulised müügilepingu rikkumised kostja poolt

ning seeläbi ka materiaalne alus müügilepingust taganemiseks. Hageja poolt viidatud

taganemise alus VÕS § 116 lg 2 p 1 ei ole asjakohane. Esiteks, ei tugine hageja

müügilepingust taganemisel asjaolule, et biopuhastusseade oleks katki või vajaks remonti.

Hageja tugineb asjaolule, et kostja ei ole teinud kõiki töövõtulepingu kohaseid paigaldustöid.

Teiseks, ei ole hageja tõendanud, et biopuhastusseade oleks katki ja ei tööta. 04.04.2018

taganemise avalduse p 2.2 tugineb hageja rikkumiste tuvastamisel üksnes eksperdi

hinnangule, mis aga ei ole asjakohane tõend TsMS § 238 lg 1 alusel, sest eksperdihinnangu p

1.1 kohaselt on hinnang antud üksnes paigaldustööde vastavusele kostja hinnapakkumise

tööde kirjelduses. Eksperdi hinnang ei käsitle biopuhastusseadme seisukorda ega selle

töötamist, sest biopuhastusseadme töötamine või mittetöötamine ei olnud eksperdi hinnangus

püstitatud ülesandeks.

Hageja poolt viidatud taganemise alus VÕS § 116 lg 2 p 5 ei ole asjakohane. Hageja on

soovinud taganeda biopuhastusseadme müügilepingust, kuid täiendav tähtaeg on hageja poolt

antud töövõtulepingu kohaste paigaldustööde tegemiseks, mitte müügilepingu alusel

biopuhastusseadme remondiks või parandamiseks. Seega ei saa hageja tuletada täiendava

tähtaja möödumisest olulist rikkumist biopuhastusseadme müügilepingust taganemiseks.

Hageja kahju nõue põhineb õigusabikuludel, mis on väidetavalt hagejal tekkinud sellest, et

hageja vandeadvokaadist esindaja koostas hageja nimel biopuhastusseadme müügilepingust

taganemise avalduse. Kostja on seisukohal, et hageja õigusabikulude kahju hüvitamise nõue ei

ole põhjendatud. Kostja on seisukohal, et müügilepingust taganemise avalduse koostamiseks

ei olnud vajalik advokaadi kaasamine, kuivõrd taganemise avalduse tegemiseks oleks

piisanud ühest lausest: „Taganen sõlmitud biopuhastusseadme müügilepingust“. Sellise

kirjaliku avalduse tegemisega oleks hageja seaduslik esindaja kui eesti keele oskaja kindlasti

iseseisvalt hakkama saanud.

Vastuhagi kohaselt kulus hageja vandeadvokaadist esindajal 3 tundi taganemise avalduse

koostamisele, mis aga ei ole põhjendatud ja vajalik ajakulu. Ajakulu ebamõistlikust ja

põhjendamatust kinnitab vastuhagi lisa 22 lk 2, kus on lahti kirjutatud, mis tööd tegelikult

hageja vandeadvokaadist esindaja 3 tunni sees tegi. Lisaks taganemise avalduse koostamisele,

koostas hageja vandeadvokaat sama aja sees ka nõudeavalduse ning selline tegevus ei ole

põhjendatud ja vajalik taganemise avalduse puhul. Lisaks on vastuhagi p 4.2.4 tööde kirjeldus

vastuolus vastuhagi lisa 22 lk 2 tööde kirjeldusega, mis puudutavad 3 tundi taganemise

avalduse koostamisele. Arvestada tuleb sellega, et hageja nimel taganemisavalduse koostanud

vandeadvokaat esindab hagejat käesolevas menetluses, mistõttu oli ta juba enne

taganemisavalduse koostamist hästi kursis kõigi vaidluse faktiliste asjaoludega ega vajanud

taganemisavalduse koostamise kontekstis asjaolude väljaselgitamiseks eraldi aega. Mõistes

käimasoleva kohtuvaidluse pinnalt, et kostja ei nõustu taganemisega ning taganemise alus

tuleb hagejal kohtus tõendada, oli põhjendamatu koostata pikkade põhjendustega

taganemisavaldus, vaid oleks piisanud lühikesest ja selgest tahteavaldusest. Seega vaidleb

kostja vastu vastuhagis toodud tööde kirjeldusele, mida hageja väidetavalt vajas

taganemisavalduse koostamiseks. Kostja on seisukohal, et müügilepingust taganemise

avalduse koostamiseks sai maksimaalselt kuluda 15-30 minutit ja mitte rohkem ning sellise

ajaga oleks, kõiki asjaolusid arvestades, saanud hakkama ka hageja ise. Seega

vandeadvokaadilt taganemisavalduse koostamise tellimine on täies ulatuses põhjendamatu

eelkõige seetõttu, et taganemisavalduse koostamisel oli hagejale teada, et taganemise asjaolud

vaieldakse selgeks (s.h tõendatakse) edaspidi kohtumenetluses.

Kostja on seisukohal, et kuna hagejal puudub vastuhagi alusel nõue, siis ei ole hagejal ka

kõrvalnõudena viivise nõuet kostja vastu. Hagejal puudub viivise nõue ka seetõttu, et hageja

ise on vastuvõtuviivituses (VÕS § 119 lg 1), sest ei ole valmis kostjale biopuhastusseadet

samaaegselt kinnistul üle andma (VÕS § 189 lg 1). Kostja on olnud valmis

biopuhastusseadme tagasi võtma ja soovib seadet tagasi saada. Hageja on kostjale

väljendanud, et kostja peab ise tulema kinnistule seadme maa seest välja kaevama. Samas ei

ole hageja seadme paigaldustööde töövõtulepingust taganenud ning keeldub kostjalt saadud

paigaldustööde eest tasumast, s.t hageja käitub selliselt nagu kostja ei oleks paigaldustöid

teostanud. Hageja on taganenud üksnes biopuhastusseadme müügilepingust, soovides saada

tagasi seadme müügihinda ja et kostja seadme maa seest välja kaevaks ja ära viiks. Kuna

müügilepingu alusel andis kostja hagejale üle üksnes biopuhastusseadme, mitte ei

paigaldanud seda maasse (töövõtuleping), siis müügilepingust kehtiva taganemise korral

kohustub hageja tagastama ise kostjale biopuhastusseadme. Järelikult peab hageja

biopuhastusseadme ise maa seest välja kaevama ja kostjale kinnistul üle andma.

Vastuhagis väidab hageja, et 30.08.2016 ei olnud paigaldustöid tehtud ega hagejale üle antud.

Esiteks, arvestades vastuhagi nõuet (seadme müügilepingust taganemisest tulenev

tagasitäitmise võlasuhe) ei puutu antud faktiline asjaolu (paigaldustööde tegemine või

mittetegemine) kuidagi vastuhagi nõuetesse, sest hageja ei taganenud seadme paigaldustööde

töövõtulepingust. Teiseks, kostja teostas seadme paigaldustööd 23.08.2016 ja hageja vaatas

ise tööd koha peal üle.

Vastuhagis väidab hageja, et 25.10.2016 teavitas kostjat, et paigaldustööd on tehtud

puudustega. Esiteks, vastuhagi lahendamise seisukohalt on tegemist asjakohatu asjaoluga,

kuna puudutab biopuhastusseadme paigaldustöid, mitte biopuhastusseadet ennast. Teiseks,

põhjus miks hageja 25.10.2016 suvatses kostjale üldse kirjutada seisnes selles, et 09.10.2016

saatis kostja hagejale e-kirja ja tuletas hagejale meelde, et hagejal on seadme paigaldustööde

arve jätkuvalt tasumata. Seega hakkas hageja otsima põhjuseid paigaldustöödes, et mitte

tasuda kostjale esitatud arvet paigaldustööde eest. Isegi, kui hageja poolt 25.10.2016 saadetud

e-kirjas tehtud avalduse mõte oleks olnud kostja teavitamine töös esinevatest puudustest, siis

arvestades hageja poolt esitatud etteheidet, et osad paigaldustööd on jäänud tegemata, ei ole

tegemist töödega, mis võiks mõjutada seadme nõuetekohast toimimist ega sihipärast

kasutamist.

Vastuhagis on moonutatud faktidest. Esiteks, käis kostja koha peal 10.01.2018, mil hagejaga

kokkulepitult pidi kostja teostama vajalikud tööd 1,5 kuuse biopuhastusseadme

kontrollperioodi läbiviimiseks. Teiseks, ei lõhkunud kostja biopuhastusseadet ära, vaid tööde

käigus sai vigastada biopuhastusseadmest väljuv reovee äravoolutoru, mis oli koha peal

võimalik kostja poolt välja vahetada uue toru vastu, mida kostja soovis teha, kuid millest

hageja keeldus. Peale äravoolutoru vigastamist keeldus hageja edasistest töödest objektil ning

toimus vaidlus teemal, kas väljavoolutoru vigastamisega on kogu seade katki või mitte, kus

pooled jäid eriarvamusele. Hageja ei nõustunud üksnes uue reovee äravoolutoru

paigaldamisega, vaid nõudis kostjalt tungivalt uut biopuhastusseadet. Kuna hageja ei olnud

nõus tööde jätkamise lubamisega enne kui kostja ei ole hagejale täiesti uut biopuhastusseadet

lubanud, siis kostja loobus hagejaga koha peal vaidlemisest ja heatahte märgina pakkus

hagejale välja lahenduse, et annab hagejale täiesti uue biopuhastusseadme, millise paigaldab

16.01.2018 ja teeb kõik tööd otsast pihta objektil. Uus paigaldustööde tegemise aeg lepiti

poolte vahel suuliselt kokku koha peal (10.01.2018). Seega oli hageja nõus kostja pakutud

lahendusega

10.01.2018.

16.01.2018

kui

kokkuleppe

kohaselt

läks

kostja

uut

biopuhastusseadet paigaldama ja muid paigaldustöid tegema ning oli tellinud vajalikud

kogused liiva ja killustikku, keelas hageja kostjal paigaldustööde tegemise ning seadis

paigaldustööde tegemise tingimuseks kirjaliku töövõtulepingu sõlmimise ja tasukokkuleppe

kirjaliku fikseerimise. 10.01.2018 objektil suulist kokkulepet sõlmides ei rääkinud hageja

kordagi uue kirjaliku töövõtulepingu sõlmimise vajadusest või uuest tasukokkuleppest. Seega

16.01.2018 asus hageja uute ettekäänetega takistama paigaldustööde tegemist ja vaidluse

võimalikku lahenemist ning seetõttu ei olnud hagejal ka õigust lepingust taganemiseks (VÕS

§ 101 lg 3).

Vastuhagis viitab hageja kostja kompromisspakkumisele, võtmes et kostja oli kohe valmis

teostama kõik paigaldustööd uuesti ja uue biopuhastusseadme paigaldama. Paraku oli

tegemist juba teisese ja kostja poolse lõpliku kompromisspakkumisega, et saavutada

õigusrahu vaidluses. Nimelt pakkus kostja 17.01.2018 hagejale esimese kompromiss

lahenduse, kus asendatakse üksnes vigastada saanud väljavoolutoru. Kuna hageja seda

pakkumist ei aktsepteerinud oli kostja vastutuleku korras, selleks et saavutada õigusrahu, nõus

andma hagejale täiesti uue biopuhastusseadme. Kuid ka sellest pakkumisest hageja keeldus.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud

tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi kuulub

rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning kohtule

esitatud tõendite alusel tuvastatuks: 18.08.2016 tegi AugustEstfin OÜ (edaspidi hageja)

Puidutee OÜ-le (edaspidi kostja) hinnapakkumise nr xxx biopuhastusseadme paigaldustööde

teostamiseks (I kd tlk 42). Nimetatud hinnapakkumise alusel tellis kostja hagejalt reovee

biopuhastusseadme, selle paigaldustööd ja käivitamise. Hinnapakkumise järgi oli seadme ja

teenuste maksumus kokku 4 452,00 eurot, sealhulgas käibemaks (I kd tl 42). 19.08.2016

esitas hageja kostjale ettemaksuarve summas 1 548 eurot (sh käibemaks), mis on kostja poolt

tasutud (I kd tlk 43). 23.08.2016 algasid reovee biopuhastusseadme paigaldustööd.

06.09.2016 esitas hageja kostjale parandatud kujul arve (mis kannab kuupäeva 30.08.2016)

summa 2 588 euro tasumiseks (Id kt tl 43 pöördel), kuid nimetatud arve on kostja poolt

tasumata. 20.03.2017 esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse

2 588,40 sissenõudmiseks ja 05.04.2017 esitas hageja hagi kostja vastu põhivõlgnevuse

summas 2588,40 eurot ja viivise summas 1304,78 nõudes. 04.04.2018 esitas kostja hagejale

avalduse lepingust taganemiseks (I kd tlk 182-184). 20.04.2018 esitas kosja hageja vastu

vastuhagi põhivõlgnevuse summas 1908,00 eurot ja viiviste nõudes.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja täitis oma lepingust tulenevad kohustused

kohaselt või mitte. Samuti selles, kas kostja poolt lepingust taganemine on kehtiv. Põhihagis

hageja kui töövõtja nõuab lepingust tuleneva kohustuse - lepingujärgse tasu - maksmist,

samuti viivist. Vastuhagis kostja tugineb tellija poolsele lepingust taganemisele töövõtja

lepingurikkuse tõttu ning nõuab nii üleantud summa tagastamist ja kahju hüvitamist, samuti

viivist.

Hageja nõue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (VÕS § 108).

Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 1 ja § 76

lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse

olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on

muutunud sissenõutavaks.

Hageja on leidnud, et poolte vahel on sõlmitud VÕS § 208 lg 1 tähenduses müügileping, mis

seisneb kostjale biopuhastusseadme müümises ja VÕS § 635 lg 1 tähenduses töövõtuleping,

mis seisneb biopuhastusseadme paigaldamises ja käivitamises. Kohus hagejaga ei nõustu.

Kohus leiab, et poolte vahel on töövõtulepingust tulenev õigussuhe. VÕS § 208 lg 2 teise

lause kohaselt käesolevas peatükis ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa

lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse

osutamises. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on töövõtja põhikohustuseks VÕS

§ 635 lg 1 kohaselt töö (valmis) tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasumine.

Kuigi hageja hinnapakkumine sisaldab nii biopuhastusseadme maksumust kui ka tööde

maksumust, sealjuures biopuhasti maksumuseks on 1548,00 eurot (koos käibemaksuga)ja

paigaldustööde ja transpordi maksumus on 2877,00 eurot (koos käibemaksuga) (I kd tl41-42).

Sellest nähtub, et paigaldustööde maksumus oli oluliselt kõrgem kui seadme maksumus.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli hageja sooviks tellida biopuhastusseade koos

paigaldustöödega, seega tellis hageja ühe tervikliku teenuse, mis hõlmas nii seadme ostu kui

ka seadme paigaldamist. Vaidlust ei ole selle üle, et seade oli vaja kohale transportida,

ühendada biopuhastusseadme külge teised seadmed ja toru, luua imbväljak ja teostada teised

biopuhastusseadme paigaldamiseks vajalikud tööd. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et pooled

oleksid soovinud sõlmida eraldi müügilepingut ja töövõtulepingut. Kohus leiab, et hageja ja

kostja vahelise õigussuhte eesmärgist nähtuvalt hageja soovis tellida toimivat reoveesüsteemi

ja seega tuleb poolte vahel sõlmitud lepingut käsitada ühtse õigussuhtena. Seega oli poolte

vahel sõlmitud VÕS § 635 lg 1 tähenduses töövõtuleping.

Hageja põhjendab oma nõuet esmajoones sellega, et hageja tegi kokkulepitud biopuhasti

paigaldustööd, kostja jättis aga nende eest tasumata. Hageja väidab, et kostja ei ole õigel ajal

ega piisavalt konkreetselt hagejat puudustest teavitanud, mistõttu on kostja kaotanud õiguse

puudustele tugineda. Kostja arvates ei pea ta tellijana vastu võtma tegemata või

mittenõuetekohaselt tehtud töid ega nende eest tasuma. Samuti väidab kostja, et ta on

puudustest hagejale nõuetekohaselt teatanud. Kostja on taganenud poolte vahel sõlmitud

lepingust VÕS § 116 lg 1 ja VÕS § 647 lg 1 alusel 04.04.2018 avaldusega, põhjendades

taganemist sellega, et töövõtja on töövõtulepingut oluliselt rikkunud.

Hageja nõude rahuldamise eelduseks ehk töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumise

eelduseks on VÕS § 637 lg kohaselt töö valmimine. Töö on valminud, kui töövõtulepingu

alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning vastav tulemus on

saavutatud. VÕS § 637 lg 4 sätestab sellest erandi, s.o. kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine

tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause

järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või töö loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638

esimese lause järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma kui töö üleandmine oli kokku

lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi

loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks

töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Käesolevas juhul poolte vahel sõlmitud

kokkulepe ei näinud ette tööde üleandmist üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Õiguskirjanduses

on märgitud, et teatud tööde puhul on töö vastuvõtmine niivõrd tavaline, et seadus nõuab seda

ka ilma eraldi kokkuleppeta. Selliseks lepinguks on eelduslikult alati ehitise töövõtuleping

(Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, M.in Käerdi, Võlaõigusseadus, kommenteeritud

väljaanne III, lk 49). Kohus asub seisukohale, et ka biopuhastusseadme paigaldustööde

vastuvõtmine tellija poolt on tavaline VÕS § 637 lg 4 tähenduses ja hageja kohustuseks on

sellest tulenevalt tõendada, et ta on töö kostjale üle andnud.

Õiguskirjanduses on märgitud, et töö vastuvõtmine kujutab endast tellijapoolset otsest või

kaudset tahteavaldust, millega tellija avaldab, et töövõtulepingu kohaselt tegemisel kuulunud

töö on tehtud, st töövõtulepingu alusel võlgnetud tulemus on saavutatud (Paul Varul, Irene

Kull, Villu Kõve, M.in Käerdi, Võlaõigusseadus, kommenteeritud väljaanne III, lk 47).

Riigikohus on märkinud, et kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et

tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta ka tõendama selle, et vastuvõtmiseks

esitatud töö on lepingukohane (Riigikohtu 2. märts 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p

19). Riigikohus on samuti leidnud, et kui tellija ei võta alusetult tööd vastu, on töövõtjal

võimalik tõendada, et ta lepingulise töö valmis teinud ja andnud tellijale mõistliku aja selle

vastuvõtmiseks. Kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda vaid juhul, kui tal endal

on rahaline nõue töövõtja vastu, mille ta tasaarvestab töövõtja tasunõudega (Riigikohtus otsus

nr 3-2-1-89-08, p 22, 3-2-1-145-14, p 21). Samuti on Riigikohus on leidnud, et kokkulepitud

tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda kui ta alandab puudustele tuginedes

lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija

tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes (Riigikohtu otsus nr 3-

2-1-80-08, p 33).

Vaidlust ei ole poolte vahel, et hageja alustas biopuhasti paigaldamisega 23.08.2016 ja lõpetas

biopuhasti paigaldustööd 10.09.2016, kuid pooled ei ole kunagi tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti vormistanud. Hageja ei ole ka kunagi kostjale üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamiseks esitanud. 06.09.2016 on hageja edastanud kostjale parandatud kujul arve

summas 2588 euro tasumiseks. Nimetatud arves on märgitud, et pretensioonide esitamise

tähtaeg 7 päeva (I kd tlk 44 pöördel ja 53). Sellest võib järeldada, et hageja luges, et hageja

poolt on 06.09.2016 seisuga tööd valmis tehtud ja ta on soovinud tehtud tööd kostjale üle

anda. Kohus ei nõustu aga hagejaga, et kostja on kaotanud õiguse pretensioonide esitamiseks,

kui ta ei ole seda teinud 7 päeva jooksul arve saamisest. Hageja ei saa ühepoolset arvele

märkida tähtaega 7 päeva pretensioonide esitamiseks, vaid sellises tähtaja peavad pooled

eraldi kokku leppima, mistõttu ei ole kostja jaoks hilisemata pretensioonide esitamine

välistatud.

Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu

võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane

(Riigikohtu 28. oktoobri 20018 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08,p 22). Kohus asub

seisukohale, et hageja ei ole kohtule esitanud selle kohta tõendeid, et hageja poolt teostatud

biopuhasti tööd oleksid lepingukohased.

Kohus tuvastab, et pärast hageja poolt kostjale biopuhastusseadme vastuvõtmiseks esitamist

septembris 2016 on kostja 25.10.2016 e-kirjaga informeerinud hagejat, et teostatud tööd ei

vastanud hinnapakkumises toodud kirjeldusele ja palus kokkulepitud tööd lõpuni viia. Kostja

on küsinud hagejalt, miks ei vasta hageja poolt kirjapandu tegelikule olukorrale

(hinnapakkumise) punktide 3, 4, 5, 6, 7, 8, ja 12 osas ja kirjas on välja toodud, et torustik

vajub seoses puuduliku pinnase tihendamisega (I kd tl 53 pöördel). Selle peale saatis hageja

kostjale 28.10.2016 vastuskirja, milles märgib, et on 06.09.2016 saatnud kostjale

parandusarve ja sellel on märgitud pretensioonide esitamise tähtaeg, mis on möödunud.

Samas kirjas kinnitab hageja, et jäid ära hinnapakkumise punktides 4, 6 ja 7 välja toodud tööd

(I kd tl 53). 06.03.2017 on kostja esitanud hagejale nõudeavalduse kokkulepitud tööde

teostamiseks (I kd tl 55-56).

Hageja poolt esitatud hinnapakkumises on välja toodud tööde loetelu, mida hageja pidi

tegema (I kd tl 42). Kuivõrd hinnapakkumine ei sätestanud konkreetseid kvaliteedinõudeid,

siis kohaldub VÕS 88 lg 1 järgne keskmine kvaliteet. Vaidlust pole selle üle, et kostja tellis

biopuhastusseadme paigaldusteenuse ning selles, et biopuhastusseade on ette nähtud olme ja

sellele analoogiliste heitvete puhastamiseks. Kostja on selgitanud, et biopuhastusseadme

paigaldamine on alternatiiv tsentraalse kanalisatsioonivõrguga liitumisele ning see on vajalik

selleks, et puhastada inimeste igapäevase tegevuse tulemusena tekkinud vesi (tualeti,

valamute, pesumasinate, nõudepesumasinate kasutamisest tekkinud vesi). Kostja eeldas, et

peale tööde teostamist on tal biopuhastusseadet võimalik kasutada ning kogu olmevesi saab

puhastatud.

Järgnevalt annab kohus hinnangu kas kostja poolt teostatud tööd vastasid lepingutingimustele.

VÕS § 641 lg 1 järgi töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad

vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Sama § lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu

hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 641 lg 2 sätestab, et

töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija

seda vajab ma mida töövõtja leping sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis

mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbekas,

milleks seda liik tööd tavaliselt kasutatakse. Õiguskirjanduses on leitud, et VÕS § 641 lg 2 p 2

kohaldamisel tuleb kontrollida: 1) sobivust tellija poolt silmaspeetud kasutusviisiks; 2)

sobivust tavaliseks kasutusviisiks; 3) kvaliteeti. Töö lepingutingimustele vastavuse osas

otsustades tuleb hinnata selle sobivust otstarbeks, milleks tellija tööd vajas, kui töövõtja

sellisest spetsiifilisest kasutusviisist teadis. Kui töövõtulepingu sõlmimisel ei avaldata

töövõtjale töö spetsiifilist kasutusviisi, tuleb töö lepingu tingimustele vastavuse kontrollimisel

lähtuda selle tavalises kasutusviisist (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, M.in Käerdi,

Võlaõigusseadus, kommenteeritud väljaanne III, lk 69).

Kostja väitel poole vahel oli sõlmitud kokkulepe, milliseid töid peab hageja teostama, lisaks

sellele eeldas kostja, et hageja on oma valdkonna asjatundja ning hangib vajalikud load ja

kooskõlastused seadme paigaldamiseks. Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja ei ole

teostanud järgmisi hinnapakkumise punktides 6-8 ja 12 loetletud töid: biopuhastusseadme

torustiku süvendit ei täidetud 30 cm liivakihiga; süvendi põhja ei kaetud 10-15 cm liivakihiga,

sealjuures seda ei trambitud ja ei tasandatud; süvendi põhi täideti tihendamata pinnasega

(mitte killustikuga), mille peale paigaldati torustik. Torustik vajub; süvendi põhja liiva peale

ei

pandud

betoonplaati,

biopuhastusseadet

ei

ankurdatud

betoonplaadi

külge;

biopuhastusseadme ümber ei puistatud liiva ja seda ei trambitud iga 40 cm tagant; torustikku

ei kaetud liivakihiga ja seejärel pinnasega; heakorratöid ei teostatud, paigalduskohta ei

korrastatud ja samuti ei teostatud koristustöid. Lisaks sellele on kostja seisukohal, et

biopuhastusseade ei tööta nõuetekohaselt, kuna kõik sektorid on täidetud fekaalidega, mis ei

peaks sinna jõudma. Kostja hinnangul biopuhastusseade on paigaldatud valesti ja see ei tööta

– seega ei ole teostatud töö kokkulepitud omadusi ja see ei vasta poolte vahel kokkulepitule.

Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas hageja poolt teostatud töös esinevad need puudused,

mida kostja hagejale ette heidab.

Kostja väidab, et hageja ei ole paigaldanud süvendi põhja betoonplaati ega ankurdanud

biopuhastusseadet betoonplaadi külge (hinnapakkumise punktid 6 ja 7). Vaidlust ei ole selle

üle, et betoonplaat oli hinnapakkumises nimetatud, kuid kostja ei ole seda paigaldanud.

Pooled on erimeelt selles, kas betoonplaadi oleks pidanud üldse paigaldama. Hageja leiab, et

betoonplaadi paigaldamata jätmise ning biopuhastusseadme betoonplaadi külge ankurdamata

jätmise näol ei ole tegemist puudusega, kuna paigaldustööde käigus leppisid pooled kokku, et

betoonplaati ei paigaldata. Hageja põhjendab seda sellega, et paigaldustööde käigus selgus, et

geoloogiliselt oli kostja kinnistul olemas tugev paekivikiht, mille peale biopuhastusseade

paigaldatakse, mistõttu puudus vajadus täiendava betoonplaadi kasutamiseks.

Kohus leiab, et hageja väide justkui ei peaks paekivi pinnase puhul betoonplaati paigaldama,

on hageja poolt tagantjärele otsitud ning vastuolus kõigi teiste kohtule esitatud tõenditega.

Kohtule esitatud hageja enda veebilehel olevast fotost nähtuvalt betoonplaat paigaldatakse ka

paekivi pinnase puhul (I kd tl 101). Nimetatud fotolt nähtub paekivi pinnaas ja betoonplaat,

millele on paigaldatud biopuhastusseade. 15.04.2019 toimunud kohtuistungil kostja

lepinguline esindaja palus näidata ka vastavat fotot hageja ja palus selgitada, miks siis sellel

fotol on paekivipinnases betoonplaat. Hageja seaduslik esindaja A. V. on vande all ütluseid

andes vastanud järgmist: „Võib-olla selles objektis, kus on pilt, tegi ekskavaator süvendi

sügavamalt. Sellel pildid on süvend tehtud sügavalt ja kasutati betoonalust, et puhasti seisaks

kõrgemal. Ma ei mäleta, miks seal tehti sügavalt, võib olla seetõttu, et ekskavaator saaks

kiiremini lõhkumise lõpetada“ (II kd lk 89). Kohus nõustub kostjaga, et hageja seadusliku

esindaja A. V.i vastus on sisult vastuoluline ning nähtub, justkui oleks I kd tlk 101 fotol

kasutatud betoonplaati kõrgendina, mis kindlasti ei ole plaadi eesmärk. Vastupidiselt A. V.ile

selgitas 15.04.2019 tunnistajana üle kuulatud asjatundja M. P. järgmist: „Betoonplaat on

selleks, et see asi ei hakkaks pinnasevee või põhjavee toimel välja kerkima. Samuti ei olnud

näha mahuti küljes ühtegi sellist elementi, millega oleks võimalik mahuti betoonplaadi külge

ankurdada//Betoonplaat, mis tagaks selle stabiilsuse ja väldiks ülestõusu, peaks olema poole

meetri paksune“. Lisaks selgitas M. P. järgmist: „Isegi kui plaat oleks seal olnud, siis seda

kindlasti ei ole ankurdatud, kuna seda ei olnud näha. Selleks, et otsustada, kas ankurdusplaati

on vaja, on vaja teada kui kõrgeks tõuseb pinnavesi. Paigalduse kohta ei olnud ühtegi

dokumenti, mis Eesti ehitusseaduse järgi tuleb täita. Kui ei ole pinnasevee ülestõusvat jõudu

ette karta, siis betoonplaati ei ole vaja. Meil ei ole kusagilt võtta sellist riiklikku registrit, kus

oleks täpselt kirjas. Tean, et selles raojoonis on kehvalt kaitstud põhjavesi ehk see baas ei ole

väga tihe. Ma ei oska öelda kuidas käitub pinnasevesi. Selleks on vaja uuringut ( II kd tlk

91)“. Kostja poolt kohtule esitatud asjatundja M. P. arvamuse kohaselt, mida kohus käsitleb

TsMS § 272 lg 1 alusel dokumentaalse tõendina, on märgitud, et puhasti paigaldamisel pole

järgitud puhasti tootja paigaldustööde kirjelduse punkte 6, 7, 8 ja 12. Tootja paigaldustööde

kirjeldus on ebatäpne ja mahuti ankurdamise osas ei taga tühja mahuti püsivust maa- alusel

paigaldusel. Mahuti pole ankurdatud. Paigaldamata on betoonplaat ja ankurduse

kinnitusrihmad ( I kd tlk 149 pöördel-150).

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et betooniplaadi paigaldmata jätmine ja

biopuhastusseadme betoonplaadi külge ankurdamata jätmise näol on tegemist puudusega, sest

betoonplaadi paigaldamata jätmisel võib seoses pinnaseevee tõusuga hakata biopuhasti maa

sees kerkima. Nagu nähtub tunnistaja M. P. ütlustest puuduvad uuringud selle kohta, kuidas

käitub pinnasevesi. Seega sellises olukorras ei oleks hageja tohtinud kindlasti jätta

betoonplaati paigaldamata ja biopuhastusseadet betoonplaadi külge ankurdamata.

Kohus leiab, et asjaolu, et kostja seaduslik esindaja on mahuti paigaldamise ajal andnud

nõusoleku betoonplaadi paigaldamata jätmiseks, ei tähenda, et tegemist ei oleks hageja poolt

biopuhastusseadme paigaldamisel puudusega. Kostja on kohtumenetluse kinnitanud, et ta ei

oleks mitte mingil juhul andnud nõusolekut seadme paigaldamiseks betoonplaadita, kui ta

oleks teadnud kui vajalik on plaadi olemasolu ja seadme ankurdamine betoonplaadi külge.

Vastavalt asjaolu hageja ei selgitanud ja otsustas omaalgatuslikult betoonplaadi paigaldamise

ja ankurdamise töö ära jätta. Ilmselgelt oli hageja näol oma ala asjatundjaga, kes pidi teadma,

kas betoonplaadi paigaldamine oli vajalik ja kostja näol on tegemist isikuga, kellel puudusid

antud valdkonnas eriteadmised. Olukorras, milles kostjal puudusid eriteadmised ja hageja ei

ole selgitanud kostjal betoonplaadi paigaldamise vajadust ja betoonplaadi paigaldamata

jätmisega seotud ohtusid, ei saa hageja tugineda kostja nõusolekule jätta betoonplaat

paigaldatama.

Kostja väidab, et hageja ei ole biopuhasti ümber puistanud liiva ning seda iga 40 cm tagant

trampinud (hinnapakkumis punkt 8). Hageja väitel asjaolu, et seadme ümber ei ole liiva, ei ole

puuduseks.

Kostja poolt kohtule esitatud asjatundja M. P. arvamuse kohaselt puhasti paigaldamisel ei ole

kasutatud kaeviku tagasitäitmisel ümber mahuti perimeetri nõutavas mahus liiva. Tagasitäide

on teostatud väljakaevatud kohaliku materjaliga (paerähane moreen), mis pole sobiv materjal

tagasitäiteks ja võib vigastada plastimahutit) (I kd tl 149 pöördel-150). Kostja poolt tehtud

fotodest nähtub, et seadme ümber ei ole liiva puistatud, sest fotodelt on näha, et mahuti ümber

on muld (I kd tlk 97 ja 208). Samuti nähtub asjatundja M. P. poolt tehtud fotodest, et mahuti

küljes on muld (II kd tl 81). Mahuti küljes ei oleks mulda, kui mahuti ümber oleks olnud liiv.

15.04.2019 toimunud kohtuistungil on tunnistaja M. P. andud järgmised ütluseid: „Silma

paistis, et seal on paigaldusega midagi viltu, ei näinud liiva, mis nende puhul on

hädavajalik/…/ Liiva ma seal ei näinud. Nägin liiva nii palju, mis oli torustiku all ja seda ka ei

olnud piisavalt ei toru aluses ega toru tagasitäitmiseks/…/ Mahuti ümbruses ei näinud üldse

liiva. Kui liiv oleks eraldi välja kaevatud, siis oleks seda kusagil näha olnud. Kui seade

paigaldatakse, siis liiv tihendatakse 30 cm kaupa/…/Liiva tihendamiseks kasutatakse

vibraplaati (või saabas). Kui liiva tihendamist ei tehta, tekivad vajumid kuna liiv jookseb koos

veega alla. Jalgadega tihendamisel ei saavutata sellist tihedust nagu vaja. Tihendus peaks

olema kontrollitav ja tuleb tellijale näidata seda on kontrollitud“ (II kd tl 90 pöördel-91).

Seega biopuhasti ümber peab olema paigaldatud liiv, et vältida plastmahuti vigastamist ja liiv

peab olema tihendatud selleks, et vältida vajumist. Seega kohtule esitatud fotodega, M. P.

asjatundja arvamusega ja kohtuistungil tunnistaja M. P. poolt antud ütlustega on tõendatud, et

biopuhasti ümber ei olnud paigaldatud liiva ning seda 40 cm tagant trambitud ja biopuhasti

ümber liiva paigaldamata jätmise näol on tegemist puudusega biopuhasti paigaldamisel.

Kohus märgib, et eelnimetatud seisukohta ei lükka ümber hageja seadusliku esindaja A. V.

poolt 15.04.2019 kohtuistungil antud ütlused, sest ta ei olnud objektil sellel ajal kui mahutit

maasse paigaldati. Nimelt on A. V. selgitanud järgmist:“ Ma ei mäleta täpselt, mis kell ma

lahkusin, kuid mäletan, et ekskavaator lõhkus maapinda. Mina liiva ei paigaldanud ja ei

näinud seda, kuidas liiva sinna pandi“ (II kd tl 89). A. V. on II kd tl 67 oleva foto osas

märkinud, et foto allosas on näha liiva (II kd lk 89 pöördel), kuid kostja seaduslik esindaja J.

K. selgitanud, et see on fekaal. Nad läksid kopaga mitmeid kord pihta ja kaevamise käigus

läks pragu sisse, kuna tööd tehti külma ilmaga (II kd tl 90). Kohus leiab, et II kd tl 67-68

fotodelt ei nähtu, et mahuti ümber on liiv. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei saa enda

juhatuse liikme ütlustega, kes ise mahuti paigaldamise juures ei viibinud, tõendada, et

väidetav liiv oleks nõuetekohased koguses paigaldatud.

Kostja leiab, et torustik paigaldati tihendamata pinnasele ja pinnas vajub koos reoveega

(hageja ei ole teostanud hinnapakkumise punktides 3 ja 12 märgitud töid). Kostja väitel, kas

pinnase vajumise või ebakohase paigaldustöö tõttu on torustiku kalle muutunud negatiivseks.

Hageja väidab, et torustiku kalle ei ole negatiivne.

Kostja poolt kohtule esitatud asjatundja M. P. arvamuse kohaselt puhasti sissevoolutorustik

on paigaldatud negatiivse kaldega või on hiljem tekkinud vajumiste mõjul toru kalle

muutunud negatiivseks (I kd tlk 149 pöörde-150). Kostja poolt 08.04.2019 esitatud lisas 3

olevast videost nähtub, et toru on negatiivse kaldega ja pooled arutasid, kuidas seda oleks

kõige mõistlikum ümber teha. Tunnistaja M. P. on andnud 19.04.2019 kohtuistungil

järgmiseid ütluseid: “Negatiivset kallet ei tohiks üldse olla. Majast tuleval torul ei tohiks üldse

negatiivset kallet olla. 40 cm pealt ei ole õige kallet mõõta, kuid visuaalselt on näha, et kalle

oli negatiivne kalle või horisontaalne kalle. Negatiivse kaldega või horisontaalse kaldega

võivad tekkida igasugused ummistused. Tema kalle ei tohi olla liiga suur, negatiivne ega

null“. Hinnapakkumise p 12 kohta on M. P. selgitanud lisaks: „Hinnapakkumise punkt 12 –

esiteks oleks pidanud tegema survekatse ja selleks peab olema koostatud protokoll koos

tellijaga, teiseks kontrollida kaameraga, kas torustikus on kõik korras (kas langud ja asjad on

korras) ja kolmandaks teha visuaalne kontroll ja siis teha geodeetiline kontroll. Teha

teostusjoonis kui kõrgel on torustiku põhi alguses, keskel ja lõpus. Seda tehtud ei ole. Ma ei

räägi ainult visuaalsest kontrollist. Torustiku mõõdistus on tegemata. Teostusdokumendid on

koostamata (II kd tlk 91 pöördel). Hageja väidab, et torustik ei ole negatiivse kaldega.

Nimetatud väiteid tõendab hageja juhatuse liikme A. V. poolt 19.04.2019 kohtuistungil vande

all antud ütlustega, mille kohaselt torustik kontrolliti üle kameraalse sondiga, mis pandi

majast torutikku biopuhasti suunas. Sama on A. V. selgitanud järgmist:“ Ma ei tea, mis

kaldega sissevoolu toru oli, pean üle kontrollima. Kui meie töötajad hakkasid tööd lõpetama,

siis olid torud vähemalt nullis Vastukaldega me tööd ei lõpeta./…/ Ma olen videot näinud,

kuid negatiivse kaldega loodist ma seal ei näinud. Isiklikult mina ei ole mõõtnud. ( II kd tl

89)/…/ Seega ei teadnud hageja seaduslik esindaja A. V., millise kaldega oli torustik, ise ta

mõõtmisi ei ole selle osas teinud. Sellest tulenevalt ei ole veenvad hageja väited, et torustik ei

olnud negatiivse kaldega. Hageja ei ole teostanud torustiku kalde osas ühtegi katseprotokolli,

ega seda kohtule esitanud, mistõttu ei ole hageja väited torustiku nõuetekohase paigalduse

tõttu tõendatud. Isegi kui biopuhasti paigaldamise lõpetamise päeval ei olnud torustik

negatiivse kaldega, siis pärast torustiku paigaldamist on see muutnud negatiivse kaldega ning

seda võis mõjutada asjaolu, et torustiku all ja selle ümber ei olnud paigaldatud piisavas

koguses liiva nagu nähtub tunnistaja M. P. poolt antud ütlustest (II kd tl 90 pöördel-91).

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et seoses ilmse pinnase vajumisega või

ebakohase paigaldustöö tõttu on torustiku kalle muutunud negatiivseks ja tegemist on

puudusega biopuhasti paigaldamisel. Olukorras, kus torustiku kalle on negatiivne ei jookse

reovesi mitte biopuhastiss, vaid see jookseb tagasi elamusse.

Kostja väidab, et imbväljaku kontroll-luuk on viltu. Kostja on nimetatud puudust soovinud

tõendada fotoga (I kd tlk 209). Kohus märgib, et nimetatud fotol on asetud küll imbväljaku

kontroll-luugile lood, kuid fotost ei nähtu, et imbväljaku kontroll-luuk oleks viltu. Isegi kui

kontroll-luuk oleks viltu, oleks see väga vähesel määral viltu ja seda ei saa lugeda kohtu

hinnangul puuduseks.

Kostja väidab, et 230 V pinge all olev kompressoriruum on osaliselt täidetud veega. Kohus

leiab, et nimetatud väide on leidnud tõendamist fotoga (I kd lk 213). Kohus nõustub kostjaga,

et tegemist on puudusega, sest ilmselgelt ei tohi olla 230 V pinge all olev kompressoriruum

olla täitunud veega.

Kostja väidab, et hageja ei ole teostanud heakorratöid nagu oli ette nähtud hinnapakkumise

punktis 14. Hageja vaidleb nimetatud väitele vastu. Kostja soovib oma väidet tõendada fotoga

( I kd tl 211). Kohus leiab, et nimetatud fotost nähtub mõneti liivane pinnas, kuid ei nähtu, et

hageja oleks jätnud kinnistule suured liiva või mullahunnikud, ehitusmaterjalid vedelema.

Seega leiab kohus, et eelnimetatud kostja etteheide hagejale ei ole põhjendatud.

Hageja väidab, et fekaalid jooksevad imbväljakusse, reostades keskkonda. Kohtule esitatud

fotost nähtuvalt fekaalid on jooksud imbväljakusse, põhjustades seal reostust (I kd tlk 103).

Vabariigi Valitsuse 29. novembri 23 määruse nr 6 „Reovee puhastamise ning heit- ja

sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate

piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ § 4 lg 1 sätestab, et pinnasesse

juhitava heitvee reostusnäitajad peavad vastama lisas 1 esitatud piirväärtustele või reovee

puhastusastmele. OÜ Keskkonnauuringute Keskuse poolt 03.07.2017 koostatud heitvee

asukohaga xxx analüüsiaktist nähtuvalt eelnimetatud määruse ja akti võrdluse põhjal on

ilmne, et heitvesi, mis on kostja kinnisasjal ei vasta määruses kehtestatud tingimustele (I kd

tl114). Kui eelnimetatud määruse lisas 1 kehtestatud biokeemiline hapnikutarve tohib olla 40

m/gl, siis kostja poolt tellitud analüüsiakti kohaselt on see kostja kinnistul 470 m/gl, kui

määrusega kehtestatud keemiline hapnikutarve tohib olla 150, siis kostja poolt tellitud

analüüsiakti kohaselt on see kostja kinnistul 1000, kui määruse kohaselt heljuvainet tohib olla

35 mg/l, kuid analüüsiakti kohaselt on seda kostja kinnistul 489 mg/l jne.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja poolt biopuhasti paigaldamises

esinesid järgmised puudused: süvendi põhja ei ole paigaldatud betoonplaati ega ankurdanud

biopuhastusseadet betoonplaadi külge, biopuhasti ümber ei ole puistanud liiva ning seda iga

40 cm tagant trambitud, torustik on paigaldatud tihendamata pinnasele ja pinnas vajub koos

reoveega, mistõttu on torustiku kalle muutunud negatiivseks, 230V pinge all olev

kompressoriruum on osaliselt kaetud veega ja fekaalid jooksevad imbväljakusse.

Kostja väidab, et kõige olulisem puudus seisneb selles, et seade ei tööta. Kostja poolt kohtule

esitatud asjatundja M. P. arvamuse kohaselt, mida kohus käsitleb TsMS § 272 lg 1 alusel

dokumentaalse tõendina, on märgitud, et puhasti paigaldamisel pole järgitud puhasti tootja

paigaldustööde kirjelduse punkte 6,7,8 ja12. Tootja paigaldustööde kirjeldus on ebatäpne ja

mahuti ankurdamise osas ei taga tühja mahuti püsivust maa- alusel paigaldusel. Mahuti pole

ankurdatud. Paigaldamata on betoonplaat ja ankurduse kinnitusrihmad. Puhasti paigaldamisel

ei ole kasutatud kaeviku tagasitäitmisel ümber mahuti perimeetri nõutavas mahus liiva.

Tagasitäide on teostatud väljakaevatud kohaliku materjaliga (paerähne moreen), mis pole

sobiv materjal tagasitäiteks ja võib vigastada plastimahutit. Puhasti sissevoolutorustik on

paigaldatud negatiivse kaldega või on hiljem tekkinud vajumiste mõjul toru kalle muutunud

negatiivseks. Kokkuvõtvalt on asjatundja M. P. seisukohal, et AugustESTFIN OÜ pool

teostatud tööd ei vasta olulises osas hinnapakkumisele nr xxx. Mahuti paigaldamisel on

niivõrd olulised puudused, et nende kõrvaldamine ei ole ilmas sisuliselt uue ja korrektse

paigaldustööta võimalik- Nõuetele mittevastava täitematerjali kasutamine (moreen) on puhasti

mahutit ilmselt kahjustanud ja seade ei ole seetõttu uueväärne ning võib ka korrektse

paigalduse korral olla kasutuskõlbmatu (reovee lekked vigastatud kohtadest loodusesse (I kd

tlk 149 pöörde-150).

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et tulenevalt hageja poolt biopuhasti

paigaldamise erinevatest puudustest biopuhasti ei tööta ning olmevesi reostab kostja

kinnisasja ümbrust.

Seega hageja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingu tingimustele, sest hageja poolt teostatud

tööl ei olnud kokkulepitud omadusi ja seetõttu ei sobi töö selleks otstarbeks, milleks kostja

seada vajas, nimelt inimeste igapäevase tegevuse tulemusena tekkinud olmevee (tualeti,

valamute, pesumasinate, nõudepesumasinate kasutamisest tekkinud vesi) puhastamiseks.

Riigikohus on leidnud, et tellija vabaneb tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel

lepingust taganedes. 04.04.2018 on kostja esitanud hagejale lepingust taganemise avalduse ja

nõudeavalduse lepingu alusel saadu tagastamiseks ning kahju hüvitamiseks (I kd tlk182-185)

Järgneval kontrollib kohus, kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud. Kohus märgib, et

töövõtulepingu puhul on tellija VÕS § 101 lg 2 sätestatud õiguskaitsevahendite valikuõiguse

üldpõhimõte oluliselt piiratud ning üldjuhul saab tellija töö lepingutingimustele

mittevastavuse korral esitada esmalt üksnes lepingu täitmise nõude (VÕS § 646), mille suhtes

muud õiguskaitsevahendid on reeglina sekundaarsed. Lepingust taganemine (VÕS § 116)

ning kahju hüvitamise nõude esitamine täitmise asemel (VÕS § 115 lg 1,2) on reeglina

võimalik alles pärast tellija poolt töövõtjale puudustega töö parandamiseks või uue töö

tegemiseks täiendava tähtaja andmist ja selle tulutut möödumist või pärast töövõtja poolset

(sh. õigustamatut) keeldumist töö parandamisest või uue töö tegemisest.

Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused,

eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus kui ka sisulised

(materiaalsed) eeldused, st taganemiseks pea olema sea õigustav põhjus, eelkõige oluline

lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. Eeltoodust tuleneb, et töövõtulepingust taganemise

õiguse tekkimise eelduseks on töö lepingutingimustele mittevastavus. VÕS § 647 lg 1

kohaselt töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö

parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja

õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja

jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

VÕS § 644 lõikes 1 on sätestatud, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele

mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt oma

majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust

selles teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö

lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või

kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt

täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja poolt biopuhasti paigaldamise tööd olid oluliste

puudustega ning hageja poolt paigaldatud biopuhastusseade ei töötanud ning olmevesi reostab

kostja kinnisasja ümbrust.

Kohus leiab, et kostja on hagejat puudustest teavitanud mõistliku aja jooksul kui kostja

puudustest teada sai. Vaidlust pole selle üle, et hageja asus paigaldustöid teostama 23.08.2016

ja lõpetas paigaldustööd 10.09.2016, kuid pooled ei ole kunagi tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti vormistanud. 06.09.2016 on hageja edastanud kostjale parandatud kujul

arve summas 2588 euro tasumiseks. (I kd tlk 44 pöördel ja 53). 25.10.2016 e-kirjaga kostja

informeeris hagejat, et teostatud tööd ei vastanud hinnapakkumises toodud kirjelduses ja palus

kokkulepitud tööd lõpuni viia. Kostja on küsinud hagejalt, miks ei vasta hageja poolt

kirjapandud tegelikule olukorrale (hinnapakkumise) punktide 3,4,5,6,7,8, ja 12 osas ja kirjas

on välja toodud, et torustik vajub seoses puuduliku pinnase tihendamisega (I kd tl 53 pöördel).

Seega seadme paigaldustööd lõpetati 2016 septembris ja esimene kirjalik etteheide laekus

hagejale 2016 oktoobris. Hageja saatis 28.10.2016 vastuskirja, milles märgib, et on

06.09.2016 saatnud kostjale parandusarve ja sellel on märgitud pretensioonide esitamise

tähtaeg, mis on möödunud. Samas kirjas kinnitab hageja, et jäid ära hinnapakkumise

punktides 4, 6 ja 7 välja toodud tööd (I kd tl 53). 13.02.2017 esitas hageja kostja vastu

maksekäsu kiirmenetluse avalduse, nõudes kostjalt 2 588 euro suuruse summas tasumist.

06.03.2017 on kostja esitanud hagejale nõudeavalduse kokkulepitud tööde teostamiseks.

Nimetatud nõudekirjas on kostja välja toonud loetelu puudulikult või tegemata jäänud töödest

ja andnud tähtaja kuni 13. märts 2017 teostatud tööde lõpuleviimiseks ja puuduste

kõrvaldamiseks (I kd tl 55-56).

Seega on kohus seisukohal, et kostja on mõistliku aja jooksul hagejat töö lepingutingimustele

mittevastavusest teavitanud ja on VÕS § 644 lg 2 kohaselt tööde mittevastavust ka piisavalt

täpselt kirjeldanud.

VÕS § 647 lg 1 kohaselt töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas

siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui

töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda

mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teadasaamisest. Kohus

on eelnevalt tuvastanud, et kostja on hagejat 25.10.2016 informeerinud, et teostatud tööd ei

vasta hinnapakkumises toodud kirjeldusele ja palus tööd nõuetekohaselt ära lõpetada,

keeldudes enne tööde teostamist tasu maksmast. Hageja ei olnud kuni lepingust taganemise

avalduse esitamiseni 04.04.2018 puuduseid kõrvaldanud. Hageja on küll kostjale pakkunud

võimalust, et teeb tööd uuesti, kuid on soovinud, et sellisel juhul jääksid käesolevas

menetluses menetluskulud poolte endi kanda. Kostja ei ole sellega õigustatult nõustunud, sest

kohtumenetluse algatas hageja ning kostjale olid sellega tekkinud olulised menetluskulud ning

sellisel juhul oleks kostja tellinud biopuhasti paigaldamise turuhinnast oluliselt kallimalt.

Seega kostja oli andnud hageja VÕS § 114 lg 1–s sätestatud täiendava tähtaja kohustuste

täitmiseks, kuid hageja ei olnud puuduseid kõrvaldanud. VÕS § 114 lg 1 esimese lause

kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks

täiendava mõistliku tähtaja. VÕS § 114 lg 4 kohaselt kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei

täida või ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja

pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendid, sealhulgas

nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping

üles. Kuivõrd 2 aasta jooksul biopuhasti paigaldamisest ei olnud hageja puuduseid

kõrvaldanud, siis oli kostjal kohtu hinnangul 04.04.2018 õigus vastavalt VÕS § 116 lg 2 p 1

ja p 5 ning VÕS § 641 lg 1 p 1 ja 2 alusel lepingust taganeda.

Kuna kostja on poolte vahel sõlmitud lepingust kehtivalt taganenud, siis vabaneb kostja

hagejale lepingust tuleneva tasu maksmise kohustusest. Sellest tulenevalt jätab kohus hageja

nõude põhivõlgnevuse summas 2588,40 eurot ja viivise nõudes rahuldamata.

VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki pool nõuda tema poolt

lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta

tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma

üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut.

Kostja on hagejale tasunud 1548,00 eurot vastavalt arvele nr 2016113 ning hageja nõuab

asjaomase summa tagastamist VÕS § 189 lg 1 alusel. Hageja leiab, et nõue tuleb jätta

rahuldamata, sest kostjal ei ole võimalik enam lepingut kogu mahus tagasi täita, sest kostja on

paigaldanud ise uue seadme ja vana seadme utiliseerinud. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu.

Kohtule esitatud kostja poolt 04.04.2018 hagejale esitatud lepingust taganemise avalduse

kohaselt on kostja teatanud hagejale, et hagejal on õigus ja võimalus võtta tagasi Puidutee OÜ

kinnisasjale paigaldatud mittetöötav seade. Asjaomane seade tuleb eemaldada hiljemalt

10.04.2018 (I kd tlk 182-184.) 18.04.2018 saatis kostja esindaja hageja esindajale e-kirja,

milles palus hagejale teatada, millal on hagejal kavas seade ära viia. Kostja esindaja e-kirja

kohaselt paluti seadme äravedu teostada nädala jooksu ning leppinda aeg eelnevalt kokku

kostja esindajaga. Ühtlasi hoiatas kostja, et kui hageja sellele kirjale ei vasta, siis on kostja

sunnitud territooriumi korrastamiseks ja uute tööde tellimisega seonduvalt vastavad seadmed

ja likvideerima Vastuseks sellele taganemisavaldusele ja kostja e-kirjale vastas hageja

20.04.2018, et kostja peab hagejale üle andma tervikliku biopuhastusssüsteemi ega tohi seda

kuidagi kahjustada. Nimetatud e-kirjas palus hageja, et kostja seadme välja kaevaks.

23.04.2018 e-kirjas leidis kostja, et hageja peaks seadme välja kaevama, sest hageja on

seadme paigaldanud (II kd tlk 61/1-61/4). Vaidlust pole selle üle, et hageja ei ole

biopuhastusseadmele kostja juurde järele tulnud ega seda välja kaevanud. Seega kui hageja

oleks olnud sellel ajal biopuhastusseadme tagasi saamisest huvitatud, siis oleks hageja ise

seadme välja kaevanud. Hageja avaldas soovi puhastusseade tagasi saada alles 19.04.2019

toimunud istungil, seega 1 aasta pärast kostja poolt lepingust taganemist. Kohus leiab, et väita

aasta aega hiljem, et hageja on siiski seadmest huvitatud, on ilmselgelt pahatahtlik. Kui hageja

oleks olnud tegelikult ka seadmest huvitatud, siis oleks hageja tundnud ise vastavat huvi

seadme vastu, mitte nõudnud kostjalt seadme väljakaevamist ja hagejale transportimist,

milliseks tegevuseks oleks kostja pidanud tegema täiendavaid kulusid. VÕS § 85 lg esimene

lause sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud

asukohas. Kuna kostja oli tellinud hagejalt seadme ja paigaldustööd enda asukohas, st. kostja

ei olnud ise seadmel hageja asukohas järel käinud, oli lepinguga kindlaks määratud asukoht

käesoleval juhul kostja asukoht. Seega oli kostjal kohustus seade hagejale üle anda kostja

asukohas. Asja materjalidest nähtuvat hageja aga ei soovinud seadmele järele tulla. Kohus

nõustub kostjaga, et kuna hageja ei näidanud mingit huvi ülesse, et seade või selle osad kostja

juurest ära viia, siis kuna kostjal oli vajalik paigaldada uus seade, mida sai teha asukoha

poolest vaid samasse kohta, kuhu oli paigaldatud vana seade, siis ei saanud kostjalt eeldada, et

hageja poolt paigaldatud seade jääb lahtikaevatud kujul lõpmatuseni kostja territooriumile

kuni hageja otsustab sellele kunagi järele tulla. Kohus leiab, et hageja etteheide kostjale, et

kostja ei ole teavitanud hagejat biopuhastusseadme välja kaevamist ja võimalusest sellele

järele tulla, ei ole põhjendatud. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, kostja on suhelnud

hagejaga biopuhasti väljakaevamise teemal ja palunud hagejal sellele järele tulla. Seda ei ole

hageja aga teinud mõistliku jooksul. Seega on hageja tänaseks minetanud õiguse biopuhasti

tagastamise nõudmiseks ja hagejal puudus õigus VÕS § 189 lg 3 alusel nõude

biopuhastusseadme väärtuse hüvitamiseks rahas.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks VÕS § 189 lg 1 alusel välja mõista 1 538,00

eurot.

Kostja on esitanud hageja vastu taganemisavalduse koostamisega seonduvate õigusabi

kulutuste hüvitamise nõude summas 360,00 eurot. Kostja väitel on ta tellinud

Advokaadibüroolt Sirel ja Partnerid õigusabi teenust seoses taganemisavalduse esitamisega ja

kandnud sellega seoses õigusabikulusid kokku 360,00 eurot (3 töötundi, tunnihinnaga 120

eurot). Hageja leiab, et vandeadvokaadi poolt taganemisavalduse koostamiseks kulunud 3

tundi ei ole põhjendatud ja vajalik ajakulu. Samuti leiab hageja, et kostja oleks võinud ise

koostada lepingust taganemise avalduse ja jätta advokaadi abi kasutamata.

Riigikohus on leidnud 05.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 (p 18), et VÕS § 128 lg

3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse eelsete õigusabikulude

hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise

üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise

ja kahju vahel. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust,

võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei

vastuta või kahju ei kuulub seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4

kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on

kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Kohtule esitatud Advokaadibüroo Sirel ja Partnerid OÜ poolt on hagejale esitatud 20.04.2018

arve summas 360,00 eurot, millele lisandub käibemaks 72,00 eurot, seega kokku 432,00 eurot

(I kd tl 220). Kohtu hingul arvestades taganemiseavalduse ja nõudeavalduse koostamiseks

kuluvat aega ja selle dokumendi pikkust ja sisu, siis on kostja poolt õigusabi eest tasumisele

kuuluv summa on põhjendatud. Kohus leiab, et kostja poolt advokaadi abi kasutamine on ka

õigustatud. Taganemiseavalduse koostamise ajal oli poolte vahel juba kohtumenetlus pooleli

ja asja materjalidest nähtuvalt kostja suhtles hagejaga lepingulise esindaja kaudu. Kuna

tegemist on keeruka õigusliku vaidlusega, siis oli õigustatud kostja poolt kaasata

taganemisavalduse koostamiseks ja esitamiseks advokaadist esindaja. Käesoleval juhul on

kostjale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest olukorrus, kus kostja on enam kui poolteise

aasta jooksu palunud hagejal puudused kõrvalda, kuid hageja ei olnud võtnud ette

konkreetseid samme olukorra lahendamiseks, ei jäänud kostjal üle muud kui teha kulutusi

õigusabile lepingust taganemiseavalduse esitamiseks. Kui hageja oleks kõrvaldanud puudused

biopuhasti paigaldamises, siis poleks olnud kostjal vajadust teha kulutusi õigusabile, et esitada

lepingust taganemisavaldus. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista

kahju hüvitis summas 360,00 eurot

Kostja on palunud hagejalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt summas 1 908 eurot alates 11.04.2018. Kostja on esitanud hagejale avalduse

lepingust taganemiseks, nõude lepingu alusel saadu tagastamiseks ning kahju hüvitamiseks

tähtajaga 10.03.2018. Hageja ei ole oma kohustust nimetatud tähtajaks ega hilisemalt täitnud.

Kohus leiab, et kostja viivisenõue on põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohustus muutus

sissenõutavaks 10.04.2018, seega peab hageja viivist tasuma alates 11.04.2018. Viivise

määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär, kohaldatakse lepingulist

intressimäära.

TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutnud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Seega mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja viivise alates 11.04.2018 kuni kohtuotsuse

tegemise, so. 29.05.2019 summas 173,13 eurot (viivitatud päeva kokku 414, viivisemäär

0,021918 protsenti päevas ja viivise summa päevas 0,418192) ja alates 30.05.2019 kuni

põhinõude täitmiseni protsendina võlgnetavas põhinõudest vastavalt VÕS § 113 lg1 teises

lauses sätestatud määral.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja hagi rahuldamata, rahuldab vastuhagi ja mõistab

hagejalt kostja kasuks välja põhivõlgnevuse 1908,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised

summas 173,13 eurot ja viivised alates 30.05.2019 kuni põhinõude täitmiseni protsendina

võlgnetavas põhinõudest summas 1908,00 eurot vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määral.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse ja

vastuhagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis

ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

jätab hagi rahuldamata ja rahuldab täies ulatuses vastuhagi, siis tuleb menetluskulud jätta

hageja kand.

Kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

Kohtunik