1-18-10372/30 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-18-10372 Määruse kuupäev

29. mai 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Velmar Brett, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Kohtuasi Kriminaalasi I.X süüdistuses Kar § S 199 2 p-de 5 ja lg 9, 213 2 p 1 ning 121 1

§ lg § lg järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 13. veebruar 2019.

i a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.X kaitsja vandead

vokaat Anu Pärtel, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Prokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Lindpere Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

8. mai 2019, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. T

13. veebruar 2019. a ühistada Tartu Ringkonnakohtu i määrus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.

2. M

ääruskaebus rahuldada.

3. M - abi

äärata OÜ le Advokaadibüroo In Jure määruskaebemenetluses osutatud riigi õigus eest makstava tasu suuruseks 60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 10 (kümme) eurot, ja jätta see menetluskulu riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakohtu otsus

1. Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2019. otsusega tunnistati I.X a kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) 199 § lg 2 p-de 5 -aastase vangistusega, ja 9 järgi ning teda karistati 1 KarS 213

2 p 1 -aastase vangistusega ja KarS 121 -kuulise § lg järgi samuti 1 § lg järgi 6 vangistusega. KarS 64 § lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. Vastavalt KarS 65 lg- 2 suurendati karistust Tartu Maakohtu 29. novembri 2017. otsusega § le mõistetud a mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu ja 28 päeva võrra. õplikuks liitkaristuseks jäi L aasta, alguseks loeti 12. oktoober 2018.

10 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise Kannatanute tsiviilhagid rahuldati ja tluskulud. htlasi süüdistatavalt mõisteti välja mene Ü märkis kohus, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 313 lg 1 p 101 ja § 38 lg 5 p-de 1 ning 2 alusel tuleb kannatanuid A-d ja B-d ohu korral teavitada vahistamisest, vahi alt vabastamisest, I.X ennetähtaegsest vabastamisest ning kinnipidamisasutusest põgenemisest.

1-18-10372

2(4)

Apellatsioon

2. Tartu Maakohtu otsuse vaidlustas I.X , kelle väitel ei selgitatud talle KrMS -de 313 ja 38 sisu § ning kohaldamise tagajärgi. Samuti märkis süüdistatav, et kokkulepe kannatanute teavitamist ette ei näe § . KrMS 38 lg 5 p 1 sätestab, et kannatan ole õigust taotleda teavet kahtlustatava ul p vabanemise kohta juhul, kui selle teabe edastamine tekitab kahju kahtlustatavale. B teavitamine tekitaks ohu süüdistatavale, sest kannatanu on teda ähvardanud. Kui süüdistatav oleks kõnealusest tingimusest teadnud, ei oleks ta

kokkuleppega nõustunud.

Ringk

onnakohtu määrus

3. Tartu Ringkonnakohtu 13. veebruar 2019. ata. i a määrusega jäeti apellatsioon läbi vaatam Ringkonnakohus märkis, et kokkuleppemenetluses tehtud otsuse saab tühistada KrM § S 3411 alusel. Apellatsioonis osutatud rikkumistele, mis ei oleksid kohtuotsuse tühistamise aluseks. Seetõttu jätta § § läbi vaatamata. tuleb kaebus KrMS 326 2 p 3 ja lg

318 4 kohaselt lg

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Määruskaebus

4. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kaitsja vandeadvokaat Anu I.X Pärtel, taotledes määruse tühistamist. Kaitsja märgib, et süüdistatav on vaidlustanud maakohtu otsust üksnes osas, mille kohaselt tuleb B-le teatada süüdistatava vabastamisest või põgenemisest. Ta põhjendas a ühe kättemaksu. pellatsioonis, miks kardab ta kannatanu Ringkonnakohus oleks pidanud hindama, kas kannatanu teavitamisega kaasne oht

b süüdistatava jaoks ja kas ühele kannatanule teavitus saatmata. i vaatamata, rikuti sellega tuleks jätta Kuna apellatsioon jä läbi KrMS 326 2 p 3 ja 318 § lg § lg 4

taotlust saab B nõudeid. I.X tõlgendada nii, et kannatanu teavitamist puudutava kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema vaba tahe. Nendel põhjustel oleks tulnud kaebus sisuliselt läbi vaadata ja maakohtu otsus tühistada või saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule. See oleks andnud võimaluse uue kokkuleppe sõlmimiseks või kriminaalasja arutamiseks üldmenetluses.

Määruskaebuse vastus

5. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Lindpere leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. leiab KrMS Prokurör kokkuvõtlikult, et määruskaebuses pole osutatud 9.

2. jao

1 rikkumisele. Neid ei olegi rikutud. B sai lisaks peatüki sätete või § lg sätteid vargusele kannatada ka

25. oktoobri 2018. süüdistatava vägivaldse käitumise tõttu. a ülekuulamise kasutas ta seadusest tulenevat õigust ja avaldas, et soovib ohu korral t l eavet kahtlustatava vahistamise või vabastamise või süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise või kinnipidamisasutusest põgenemise kohta. I.X sai kriminaaltoimiku materjaliga tutvuda ning avaldada kokkuleppe sõlmimisel või kohtuistungil kannatanu soovi kohta arvamust. Kohtuotsuses sisalduv märge ei saanud tema jaoks § olla ootamatu. KrMS 245 sisaldab loetelu sellest, mida peab kokkulepe kajastama. S S 38 elle sätte kohaselt ei kuulu kokkuleppe esemesse KrM § lg kohane kannatanu teavitamine. S kuid pole üüdistatav väidab, et kannatanu on teda ähvardanud, selge, missugune kahju võib

I.X-il tekkida. Sedavõrd ebamäärasest seletusest ei saa järeldada sellise kahju tekkimist, mida peetakse silmas KrMS 38 5 p-s 1. § lg

1-18-10372

3(4)

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Määruskaebuse lahendamiseks peab hindama, kas süüdistatav sai KrMS 318 § lg 3 p-s 4 ette nähtud apellatsiooniõiguse piirangu tõttu vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu otsust ja kas ringkonnakohu oli sellest tulenevalt a

s õigustatud jätm apellatsiooni läbi vaatamata.

7. K S 318

3 p 4 , et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud rM § lg sätestab kohtuotsuse peale, välja arvatud sama paragrahvi 4. lõikes sätestatud juhtudel. KrM § S 318 lg järgi õigus siis on kohtumenetluse pool erandlikult apellatsiooni el , kui tegemist on KrMS

9.

2. jao, s.o kokkuleppemenetluse S 339

1 rikkumisega. Samuti peatüki sätete või KrM § lg võivad üüdistatav ja kaitsja esitada apellatsiooni s juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe

. Kui ringkonnakohus tuvastab apellatsiooni lahendades, et aset on leidnud KrMS 9.

2. jao peatüki sätete või § lg nõuete rikkumine, peab ta vaagima, kas kohtuotsus tuleb tühistada ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile või saab kõrvaldada (KrM § rikkumise apellatsioonimenetluses S 3411 p 3). Kui sedastatakse, et apellandil puudub KrMS 318

, tuleb apellatsioon § lg järgi kaebeõigus jätta KrMS 326 2 p 3

§ lg alusel läbi vaatamata.

8. S ega kaitsja pole seadnud kahtluse alla, et kokkuleppes kirjeldatud teod on kuriteod, üüdistatav need on õigesti kvalifitseeritud ja nende eest on maakohus mõistnud seadusele vastavad karistused ning liitkaristuse. ei saanud maakohtu otsust vaidlustada KrMS 318 Järelikult süüdistatav § lg teise lau tulenevalt. Kaitsja hinnangul pidi ringkonnakohus apellatsiooni sisuliselt bi st sest lä vaatama ,

kaebuses kokkuleppe piiride põhjusel et süüdistatav osutas st väljuva tingimuse sisaldumisele kohtuotsuses. Nimelt märkis I.X , et temaga sõlmitud kokkulepe kannatanu( ) te teavitamist ette ei ud, kui ta nealuse tingimuse lisamisest teadnud, poleks ta näin ja oleks kõ kokkuleppega nõustunud. jagab kaitsja arvamust, et apellatsioonist nähtub Kriminaalkolleegium

selge etteheide kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete väidetava rikkumise kohta. Seetõttu asus ringkonnakohus seisukohale, justkui ei oleks apellant ebaõigesti kohtuotsuse tühistamise aluseks olevatele rikkumistele osutanud.

9. Riigikohus on selgitanud, et sellest, kas ringkonnakohus apellandi väitega nõustub või mitte, ei sõltu apellatsiooniõiguse olemasolu. süüdistatava või kaitsja väited on põhjendamatud, Isegi kui ei saa ringkonnakohus jätta apellatsiooni KrMS 326 § lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata, vaid see saab tingida apellatsiooni rahuldamata jätmise apellatsiooni läbi vaatamata jätmise , erandjuhtudel aga KrMS 326 ( Riigikohtu § lg alusel, s.o kaebuse ilmse põhjendamatuse motiivil. Vt kriminaalkolleegiumi 4. märtsi 2015. a määrused asjades nr 3-1-1-12-15, p 9 ja nr 3-1-1-13-15, p

9). Järelikult oleks ringkonnakohus pidanud KrMS 318 § lg 4 esimese lause kohaselt süüdistataval apellatsi

ooniõiguse olemasolu jaatama, apellatsiooni läbi vaatama ja võtma seisukoha, kas kõnealuseid käsitada peatük sätete või § eksimusi saab KrMS 9. i 2. jao KrMS 339 lg rikkumisena. Alternatiivselt saanuks ringkonnakohus

, kui jätta apellatsiooni läbi vaatamata kriminaalasja arutav kohtukoosseis oleks KrMS 326

3 kohaselt § lg üksmeelselt tuvastanud apellatsiooni ilmse le viitavad asjaolud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi le põhjendamatuse

16. oktoobri 2013.

3-1-1-85- , p 7). KrMS 326

3 kohaldamise aluseks a määrus asjas nr § lg olevaid tegureid ringkonnakohus aga ei sedastanud. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmisega rikuti seega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS 339 § lg 2 tingib v mõttes, mis aidlustatud määruse tühistamise ja kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks ringkonnakohtu samale kohtukoosseisule alates eelmenetluse staadiumist.

1-18-10372

4(4)

10. Kriminaalasja uuel peab ringkonnakohus hindama, kas KrMS 313

1 p-s 10 läbivaatamisel § lg sätestatud märke lisamine kokkuleppemenetluses tehtava kohtuotsuse resolutiivosasse, kui niisugune märge ei sisaldu kokkuleppes, käsitatav peatük sätete või on KrMS 9. i 2. jao

K S 339 lg-s 1 Osutatud rM § ette nähtud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. küsimuse lahendamisel tuleb silmas pidada KrMS 245 lg-s 1 Riigikohtu kestva praktika § sätestatut, sest kohaselt käsitatakse kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide olulise rikkumisena eeskätt omaalgatuslikku kokkuleppe eseme muutmist, s.t olukorda, kus kohtuotsusega muudetakse süüdistatavat ja kaitsjat teavitamata ning nende nõusolekut küsimata kokkuleppe kohustuslikke tingimusi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2015. otsus asjas a nr 3-1-1-103-15, p 7 27. septembri 2013. nr 3-1-1-80-13, p 7.2.1). ja a määrus asjas

11. Teisalt peab ringkonnakohus vaagima sedagi, kas KrMS 313 § lg 1 p 101 alusel tehtud märge saab käesoleval juhul mõjutada süü subjektiivseid õigusi, s.t kas märke tõttu kaasneb ka distatava tegelikult kannatanu teavitamine.

Väärib tähelepanu, et füüsilisest isikust kannatanul on K S 38

5 p 2 rM § lg järgi õigus taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule, ja KrMS 313 § lg 1 p 101

teha järgi tuleb süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas vaid S 38 märge selle kohta, kas kannatanu on esitanud KrM § lg 5 punkti 2 alusel taotluse enda teavitamiseks. Samas ei reguleeri kriminaalmenetluse seadustik seda, kas otsesõnu kõnealuse ohu seonduvat peab hindama ga kohtuotsuse tegemisel või tuleb sama küsimus lahendada karistuse täideviimise etapis ( § nt vangistusseaduse 61 kohaselt). Kui ringkonnakohus asub seisukohale, et maakohtu otsuses sisalduva märke tõttu ei kaasne veel kannatanu teavitamist, vaid ohu olemasolu tuvastatakse vajadusel karistuse täideviimise käigus kõneleda süüdistatava õiguste suhtes , ei saa tekkinud riivest.

12. L S 390 lg- 1 ning 361

1 p- 6 ja 362 p- 2, ähtudes eeltoodust ja juhindudes KrM § st § lg st § st tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu määruse

13. veebruar 2019. i a ning saadab kriminaalasja uueks arutamiseks sama ringkonnakohtu samas kohtukoosseisus. le le Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.

13. k

60 euro suuruses I.X aitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks summas, sh käibemaks 1 t. Taotluse kohaselt on määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks

0 euro kulutatud aega 2 pooltundi. Kolleegium leiab, et taotluses märgitud toimingud on olnud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg on põhjendatud. Riigi õigusabi seaduse 21 § lg 3 ja § 23 1 ning justiitsministri 26. juuli 2016. lg a määruse § nr 16 1 lg- 6 ja 10 te ning 7 lg 1 alusel tuleb § taotlus rahuldada ja määrata OÜ le Advokaadibüroo In Jure makstava - riigi õigusabi tasu suuruseks 6 t, sh käibemaks 1 § kohaselt jääb see

0 euro

0 euro KrMS t.

187 1 lg summa riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)