Legislator Case Law & Legislation
3-18-1659/13 AI generated

3-18-1659/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-18-1659/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2019, Tartu Haldusasja number 3-18-1659 Haldusasi Meeme Mallene kaebus Viru Vangla tegevuse peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 4. veebruari 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Meeme Mallene määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Me...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2019, Tartu Haldusasja number 3-18-1659 Haldusasi Meeme Mallene kaebus Viru Vangla tegevuse peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 4. veebruari 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Meeme Mallene määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Meeme Mallene Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Meeme Mallene määruskaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 4. veebruari 2019. a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Meeme Mallene esitas 20. augustil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada, et Viru Vangla jättis talle õigusvastaselt hooldaja määramata. Kaebuse kohaselt on kaebaja juba 24 päeva abiliseta olnud.

2. Tartu Halduskohus tagastas 4. veebruari 2019. a määrusega M. Mallene kaebuse. Määruses märkis halduskohus, et alates 28. augustist 2018 on kaebajale sama kuupäeva käskkirjaga nr 6-2/631-2 määratud abistaja, kelle ülesandeks on aidata kaebajat treppidest käimisel, jalutuskäikudel, kambri koristamisel, voodipesu vahetamisel, jalgade hügieeni eest hoolitsemisel ja kingapaelte sidumisel. Kuna kaebaja on soovinud, et halduskohus tuvastaks, et kaebajale on õigusvastaselt jäetud hooldaja määramata, tuleb nõude lubatavuse hindamisel arvestada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 regulatsiooni. Tuvastamiskaebuse saab esitada vaid juhul, kui isiku õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Põhjendatud huviks selle nõude esitamisel võib olla preventiivne huvi, mille esinemist halduskohus praegusel juhul eitas, kuna selleks peab esinema reaalne oht, et vangla võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda. Halduskohus leidis, et kaebaja puudub tuvastamisnõude esitamiseks kaebeõigus ning tagastas seetõttu kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

2

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. M. Mallene esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 4. veebruari 2019. a määruse tühistada. Määruskaebuses märgib M. Mallene järgnevat. 3.1. Viru Vangla on ka varem määranud vaatamata arsti ettekirjutusele kaebajale hooldaja hilinemisega. Selleks, et taolised olukorrad ei korduks, saabki kaebaja ennast kaitsta tuvastamiskaebuse esitamisega. Kaebajal on taas uus hooldaja, neljas juba kahe aasta jooksul. Seega esineb oht, et kaebajal vahetub mingi hetk jällegi hooldaja, mistõttu võib tekkida olukord, kus kaebajat ei ole hooldaja abistamas ning ta sõltub kambrikaaslaste heatahtlikkusest. 3.2. Kaebaja soovib kaebust muuta ning palub tuvastada, et olukord, mil tal puudus 27. juulil 2018 vangla poolt määratud hooldaja ja võimalus kasutada teiste kinnipeetavate abi, oli lubamatu ja inimväärikust alandav. Ühtlasi palub ta tuvastada, et olukord, mil ta sõltus 26. septembrist 2018 kuni 9. oktoobrini 2018 igapäevatoimingutes kaaskinnipeetava heast tahtest, oli lubamatu ja inimväärikust alandav. Nimelt vaatamata sellele, et oli olemas kehtiv käskkiri, millega määrati kaebajale abistaja, paigutati kaebajat abistanud kambrikaaslane 12. septembril 2018 teise kambrisse, kust ta käis kaebajat abistamas. Kui kaebaja sai 26. septembril 2018 uue kambrikaaslase, ei lubatud endist kambrikaaslast enam kaebaja juurde. Uuele kambrikaaslasele tehti kaebaja abistamiseks tööle määramise käskkiri alles 9. oktoobril 2018.

4. Viru Vangla vastuses M. Mallene määruskaebusele palutakse see rahuldamata jätta. Viru Vangla hinnangul ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatav, seda ka mitte preventiivsel eesmärgil. Ei ole alust eeldada, et vangla jätaks tulevikus kaebajale põhjendatud aja jooksul abistaja määramata. Kui see siiski peaks juhtuma, saab kaebaja esitada vaide ja esialgse õiguskaitse taotluse, mis on tõhusamad võimalused oma õiguste kaitseks kui tuvastamiskaebuse esitamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb rahuldada.

6. Kaebaja jäi hooldajata 27. juulil 2018, mil talle määratud abistaja pani toime distsiplinaarrikkumise. Ka kaebuse esitamiseni 20. augustil 2018 ei olnud vangla kaebajale uut abistajat määranud. Uus abistaja määrati kaebajale 28. augusti 2018 käskkirjaga, kus kaebaja kaaskinnipeetav määrati tööle kaebaja abistaja ametikohale (tl 20). Kaebuses esitatud nõude eesmärgiks on tuvastada, et vangla jättis täitmata kohustuse tagada kaebaja pideva abiga.

7. Halduskohus leidis, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole põhjendatud, kuna ei esine reaalset ohtu, et ka edaspidi jätaks vangla kaebaja ilma vajalikust abist ning käituks seetõttu õigusvastaselt. Samas on M. Mallene määruskaebuses selgitanud, et pärast 2018. a suvel abistajata jäämist kordus analoogne olukord uuesti pärast kaebuse esitamist - 26. septembrist 9. oktoobrini 2018 ei olnud kaebajal abistajat, kuna kambrikaaslaste vahetumise tõttu ei lastud eelmist abistajat enam kaebaja juurde ning uus kambrikaaslane aitas teda vaid heast tahtest, kuigi ta ei olnud selleks kohustatud. Uus kambrikaaslane määrati kaebaja abistajaks 9. oktoobri 2019. a käskkirjaga.

See näitab, et ei ole välistatud, et taoline olukord ei võiks kaebaja suhtes uuesti korduda. Määruskaebusele esitatud vastuses ei ole vangla kaebaja väidet vahepealse abistajata perioodi osas ümber lükanud. Kuna olukord, mida kaebaja soovib tuvastamiskaebuse esitamisega

3

preventiivselt ära hoida, on pärast kaebuse esitamist juba kordunud, ei saa ringkonnakohtu arvates käesolevas asjas preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise õigust välistada. Halduskohus on seega alusetult kaebuse tagastanud põhjusel, et kaebajal puudus preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise õigus.

8. Määruskaebuses on kaebaja märkinud, et ta soovib nõuet muuta ja halduskohtul tuleb tuvastada, et tema jätmine hooldajata alates 27. juulist 2018 oli lubamatu ja inimväärikust alandav, sama kehtib ajavahemiku kohta 26. septembrist kuni 9. oktoobrini 2018. Kuna määruskaebusmenetluses ei saa ringkonnakohus võtta seisukohta kaebuse muutmise lubatavuse kohta, tuleb halduskohtul anda hinnang ka sellele, kas kaebuse esitamine sellisel kujul on lubatav.

9. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb M. Mallene määruskaebus rahuldada ning Tartu Halduskohtu 4. veebruari 2019. a määrus tühistada. Asi tuleb menetluse jätkamiseks saata tagasi halduskohtule

/allkirjastatud digitaalselt/