1-18-3808/26 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-18-3808

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-3808 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid B.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu B.G , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 30.07.2018 26.01.2020 ja lõpp Kaitsja v.-

adv. Marina Valge määratud korras

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vab B. astamata. G

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga (asukoht Vanemuise 21a, 51004 Tartu) kasuks 243,60 (kakssada nelikümmend kolm eurot ja 60 senti 40,60 eurot) eurot v.-adv. Marina Valge , s.h on käibemaks 20%, s.o poolt määratud korras süüdimõistetu kaitsjana osutatud õigusabi B.

G eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista B. -lt menetluskuluna

G kaitsjatasu 243,60 (kakssada nelikümmend kolm eurot ja 60 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Marina Valge

poolt osutatud õigusabi eest.

Kaitsjatasu summas 243,60 eurot tuleb B. -l G tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE5022 r Bank nr 00221014193355 või Lumino EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700027935 ning selgitus: „B. , 1-18-3808 G , kaitsjatasu“. Kui rahaline nõue pole täies

2 ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 17.04.2019 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava B.G id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

B.G Viru Maakohtu 04.05.2018 kohtuotsusega nr kannab käesoleval ajal 1-18-3808 199 lg 2 p 8,9

mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § järgi ja talle mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuseks 1 aasta

ja eelvangistuses viibitud aeg 02.10.- ja

04.10.2016, s.o 3 päeva karistusaja hulka mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. B.

G kannab nimetatud karistust alates 30.07.2018.

B.G-d on kriminaalkorras karistatud 14 korda, millest 4 karistust on kehtivad.

Reaalset vangistust kannab kaheksandat korda ta . Kuritegude dünaamika on peaaegu muutumatu – süstemaatilised varavastased kuriteod, nii vargused kui ka kelmused. Varasemalt on isik toime pannud ka ühel korral kehalise väärkohtlemise kaaskinnipeetava suhtes ja kaks korda on teda karistatud narkootikumide käitlemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguri ks on ndla sissetuleku te sõltuvusainete tarvitamine ja ki puudumine. Kinnipeetav on määratud majandustöödele koristajaks alates 11.12.2018. Probleeme vanglas val ei ole. Kinnipeetava i töötamisega kinnipeeta ndividuaalse täitmiskava kohaselt oleks pidanud olema käesolevaks ajaks läbitud ka sõltlastele suunatud sotsiaalprogramm Eluviisitreening, kuid kuna kinnipeetav on endiselt metadooni asendusravil ja doosi ei ole alandatud, siis ei sobi ta psühholoogi hinnangul programmis osalema. Käitumine vanglas on üldiselt nõuetekohane, intsidente esinenud ei ole.

Kinnipeetava puuduvad distsiplinaarkaristus vangistuse jooksul. l ed

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning enam kui 7 kuud vangistust. kanda jääb tal veel

Kinnipeetava sõnul elas ta enne vangistust üksinda üürikorteris aadressil xxxx. Vabanedes soovib elama asuda elektroonilise valve alla Xxxx xxxx, mille esindaja ta OÜ ühiselamusse on kinnitanud vaba toa olemasolu ja andnud ka kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Nimetatud ühiselamus leiavad endale koha eluga ummikusse läinud inimesed, rangemat kodukorda vajavad isikud on paigutatud eraldi majaossa. Rahvastikuregistri andmetel on isikul

8. klassi keskeriharidus. Kinnipeetava sõnul lõpetas ta , misjärel asus õppima kutsekoolis, kus omandas lukksepa eriala kuid põhiharidust sealt ei , saanud. Isik l isik A2 äbis ka santehniku kursused Eesti Töötukassa kaudu. Riigikeelt valdab tasemel. Kinnipeetav ei soovi vanglas osaleda riigikeele kursustel. Varasemalt on isik töötanud AS metallitööstuses, mootoriehituses, , ehitusel. On töötanud ka Xxxx Xxxx mitteametlikult ehitusel, samuti on olnud arvel Eesti Kinnipeetava Töötukassas. enda sõnul on tal võlgasid üle õukohaselt kavatseb ka maksta. Toimepandud kuriteod 50 000 euro, mida j

3 näitavad puudulikku toimetulekuoskust ning suutmatust oma tulusid ja kulusid kontrolli all hoida. Vanglas soovib isik kinnipeetaval

töötada. Peale vabanemist kindel töökoht puudub.

Kinnipeetava ks on ema N B, vend S B (kriminaalse taustaga, varasemalt oli lähedaste kuriteokaaslane), lapsed I ja D. Laste ema endist elukaaslast J M on korduvalt ja kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav lastega aktiivselt ning a väitel suhtles ta vabaduses üritas osaleda nende kasvatamises. Osad kuriteod on toime pandud grupis. Kinnipeetav tunnistab ta narkootikumide tarvitamiseni, seega oli , et tutvusringkond on üks põhjus, mis viis teiste poolt mõjutatav. Isiku elustiil on siiamaani olnud riskiv, oolimatu ning teisi ärakasutav h . Väidab, et alkoholi tarbimisega probleeme ei esinenud. Isik alustas narkootikumide tarvitamist 16-aastasena. Tarvitas heroiini, fentanüüli, kanepit, amfetamiini. Elus olid ka perioodid, mil ei tarvitanud, kuid siis tekkis tagasilangus. Viimane tarvitamine oli 2016. aastal. Enne vangistust oli metadooni asendusravil. Isiku e on alandada metadooni esmärgiks kogust ja tulevikus loobuda asendusravist. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on B.G-l

diagnoositud narko

Isikut on korduvalt karistatud sõltuvus. narkootikumide omandamise eest. NPALS alusel on teda karistatud kolm korda. Diagnoositud on kroonilised haigused, mistõttu väsib kiiresti ning igasugust tööd teha ei saa. isik Esineb impulsiivset . Oma elus muutuste tegemiseks ei ole isik midagi ette ja mõtlematut käitumist võtnud, on äinud kergema vastupanu teed Lähimaks eesmärgiks elus on leida töö, osaleda l .

laste kasvatamisel. Väljendab soovi töötada, kuid kriminaalne minevik raskendab seda. Kinnipeetav õigustab kuritegusid sellega, et tal pole muud valikut kui rikkuda seadust, sest tööd ei leia, aga elada on j vaja. Väidab, et võttis sealt u ei varastanud vaestelt, vaid , kus oli näha, et ei võta inimeselt viimast ära. Oma sõnul ta ei taha enam varastada, aga kui vanglast välja saab, algab kõik otsast peale, kui tööd ei leia. n väga

ta Kinnipeetav o rahul sellega, et vähemalt elukoht on ja väärteokorras talle garanteeritud. Varasem korduv kriminaalkaristatus 20 aasta vältel seab kahtluse alla isiku võimekuse edaspidiselt õiguskuulekalt käituda. Varemalt on kriminaalhoolduse nõudeid (rikkus kohtu poolt määratud isik rikkunud kohustust alluda elektroonilisele valvele, eemaldas hast). jalavõru ja lahkus eluko Üldise korduva kuriteo on 83% ning toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 2%. Võttes arvesse 3 kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla B.G ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla.

Kui kohus leiab, et B. tuleb vabastada ennetähtaegselt koos elektroonilise G j evalvega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ärel ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpu äitma KarS § ni, s.o 26.01.2020. Samuti tuleks kohustada teda katseajal t 75 lg 2 p-des 21,4,7,9 ud kohustusi. Elektroonilise valve sätestat tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 3 kuud.

B.

G kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on b ta nõus vabanema ka elektroonilise valvega. Elama lähe ühiselamusse kuni leiab endale elukoha. Enne vangistust elas ta xxxx vanglast vabanemist üürikorteris. Pärast elas mõnda aega xxxx. 2016. aastal ta vabanes, siis pool aastat tarvitas narkootikume ja ta sooritas kuritegusid eist aastat ei tarvitanud narkootikume ega ning ülejäänud poolt ta sooritanud kuritegusid, vaid leid

is töö ja käis tööl. Metadooni asendusravi jätkub ka praegu. Vanglas ei ole arsti, kes saaks on vaja siis, kui doosi talle määrata teised ravimid, mida vähendatakse või lõpetatakse, et ei oleks valusid metadooni asendusravi ega võõrutusnäht töötanud. Kui on tööd, siis nad kutsuvad tööle. usid. Vanglas on

ta ta Garanteeritud praegu ei o teda aidata. Esialgu on seal töökohta tal le, aga Töötukassa saab ta

4 arvel, saab abiraha ja sotsiaaltoetust ning Tal on töötu edaspidi on kõik juba saavutatav. lukksepa ja santehniku eriala, aga töö leid Töötukassas arvel olles betoonitöödel. is ta

Vangistuses olles suh b ainult oma laste ja emaga. Vennaga on ta riius. Laste emaga tle ta suhtleb ainult lapsi puudutavates asjades. Laste ema elab teise inimesega koos ning tema ta nende ellu ei sekku, kuid b lapsi. xxxxx ja teine saab xxxx võimaluse piires aita Üks laps on . 2007. aastast oli ta aastatel 2016-2017 seda enam ei pikendatud. töövõimetuspensionär, aga Elektroonilise valve all olles eemaldas ta tarvitas narkootikume.

ta jalavõru, sest siis Nüüd on ta endas kindel, et sellist asja enam ei kordu. Kahest aastast, mis ta oli vabaduses, 1,5 aastat ta ei tarvitanud na metadooni asendusravil. Tulevikus tahab sellest rkootikume üldse, olles ta ravist loobuda, aga see ei käi päevapealt, eb doosi vähendada ja minna üle muudele sest tul

ravimitele. Ta ta oli oma oli üllatunud, ku lle nõuti reaalset vanglakaristust samal ajal, kui i ta elu juba muutnud

loobus narkootikumidest. Ta oli teda otsustati , käis tööl šokeeritud, et ja vanglasse saata, kust ta peale vabanemist on jälle ilma töö ja elukohata.

Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 B.G tingimisi enne teatanud, et ei soovi võtta osa tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, B.G ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja v.-adv. Marina Valge leidis, et kinnipeetavat on tõepoolest kriminaalkorras korduvalt karistatud ja seda ka katseajaga, on olnud elektroonilise valv ta e all ja sellest võiks nagu järeldada, et ei ole võimalik enam usaldada ja ta peaks oma B.G-d karistuse lõpuni kandma. võiks siiski usaldada Samas arvas kaitsja, et B.G-d , sest ta kui vabaneb vanglast. Kui inimene on olnud korduvalt tõenäoliselt vajab tuge, karistatud ja tal ei ole ka seda toetavat võrgustikku ootamas seal, kuhu ta elama asub, siis on kindlasti inimesel väga raske leida endale töö, a elada õiguskuulekalt korralik elukoht j . Kaitsja arvates kriminaalhooldus ja kriminaalhooldusametnik piltlikult öeldes oma abistava käega saakski olla selleks isikuks, kes aitab kinnipeetaval tagasi normaalse elu juurde pöörduda. Kuulates enda ütlusi ja ka tegelikult tema iseloomustusest B.G

nähtub, temal on suundu et mus või tahe pöörduda normaalse elu juurde. Selle veendumuse annab kasvõi see asjaolu, et B.G kinnitas, et ta suhtleb oma lastega, lapsed ei ole enam väga pisikesed, saavad aru, kus nende isa asub ja vaevalt, et B.G soovib edaspidi suhelda oma lastega ainult Loomulikult peab tal olema läbi vangla müüri. tahe kõiki neid kriminaalhoolduse nõudeid täita ja kõige olulisem on kindlasti see, et ta lõpetaks igasuguse narkootilise aine tarvitamise, tõenäoliselt siis saab ta oma el sest u korda seada. Kaitsja palus kohtul taotlus rahuldada ja vabastada B.G vanglast elektroonilise järel , pannes talle kohustused, mis on märgitud tema iseloomustuses evalve alla ja allutada ta elektroonilise valve alla kolmeks kuuks.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul ja tema kaitsja, anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et B.G ei kuulu süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ning seda ka mitte elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetaval on 4 kehtiv kriminaalkaristust ning reaalset vangistust at kannab ta mitmendat korda. Seega ei ole varasemad karistused isikule vajalikku

5 eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Valdavalt on isik toime pannud vargusi. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on narkootiliste ainete tarvitamine ja kindla sissetuleku puudumine.

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav töötab vangla majandustöödel koristajana ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval on vabanemisel alaline elukoht Xxxx - OÜ s aadressil xxxx, kuhu talle antakse tuba. Kinnipeetav o

n varem töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult, olnud arvel Eesti

Töötukassas. Tasumata on tal enda sõnul nõudeid üle 50 000 euro. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kuivõrd B.G on toime pannud varavastaseid kuritegusid kindla sissetuleku puudumise tõttu, on vabanemisjärgselt garanteeritud töökoha puudumine koos kindla igakuise sissetuleku

ga kõrgeks uue kuriteo toimepanemise riskiks. Kinnipeetav on ise tunnistanud, et just tutvusringkonna mõjul hakkas narkootikume tarvitamata, mis viitab sellele, et kinnipeetav ta on teiste poolt mõjutatav. Vangla meditsiiniosakond on kinnipeetaval diagnoosinud narkosõltuvuse. Enda sõnul on ta varem 1,5 aastat olnud ilma tarvitamata, kuid siis on tekkinud tagasilangus ja ta on jätkanud narkootiliste ainete tarvitamist. Käesoleval ajal saab kinnipeetav metadooni asendusravi, kuid ta soovib tulevikus saadavat doosi vähendada ning lõpuks loobuda ka asendusravist. Kinnipeetav on tunnistanud, et ta ei taha enam kunagi varastada, kuid ta on arvamusel, et kui ta töökohta ei leia, siis ei jää tal muud üle. Seega puudub kohtul veendumus, et isiku poolt seni ärakantud karistus oleks oma eesmärgi täitnud ning et isik tingimisi enne tähtaega vabanenuna uusi, eelkõige varavastaseid kuritegusid toime ei pane.

Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Arvestades eeltoodut puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kinnipeetav on ka varem kriminaalhooldusel olles rikkunu rikkus kohtu poolt d sellega kaasnevaid nõudeid ( määratud kohustust alluda elektroonilisele valvele, mis seisnes selles, et ta eemaldas elektroonilise jalavõru ja lahkus elukohast). Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et B.G v astamine ei ole angistusest tingimisi enne tähtaega vab põhjendatud.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Marina Valge, kelle taotluse kohas 43,60 elt kulus õigusabi osutamiseks 2 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 243,60 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76 KrMS § 4 ; 26, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

6 Tartu Ringkonnakohtu 21.06.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Jätta B. kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebus läbi G vaatamata. 2. Määrata OÜ le Advokaadibüroo Valge & Uiga makstava riigi õigusabi tasu suuruseks - B. le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 30 (kolmkümmend) G- eurot, sh käibemaks 5 (viis) eurot. 3. Mõista B. lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 30 eurot. G-

4. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Rii

gikohtu 27.08.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg uudumise tõttu -s 5 nimetatud aluste p

jätta B. kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebus menetlusse G võtmata.

29.05.2019 kohtumäärus 1 3808 jõustus -18- 27. augustil 2019 Riigikohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne referent