1-17-5641/26 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 29.

mai 2019, Võru Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Kristel Toots Kriminaalasja number 1-17-5641 Kriminaalasi

Tartu Vangla materjalid H.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav

H.O . Isikukood XXX; viib karistuse ib kandmisel Tartu Vanglas (karistuse kandmise algus 12. mai 2017 ja lõpp 12. mai 2021) Kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, kokkuleppel Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liane Peets (kirjalik seisukoht) Kohtuistungi vorm ja toimumise aeg kaugkohtuistung, 27. mai 2019

RESOLUTSIOON

1. Vabastada H.O temale Tartu Maakohtu 9. juuni 2017 otsusega

kriminaalasjas nr 1-17-

5641 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

2. H.O-le katseaeg kuni 12. maini 2021. Katseaeg hakkab kulgema Määrata määruse jõustumisest.

3. Allutada H.O lile.

katseajaks käitumiskontrol

4. Käitumiskontrolli raames kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p – H.O -des 1 6 toodud kontrollnõudeid. H.O peab: 4.1. elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx;

4.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui vii

eteistkümneks päevaks;

4.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks ja 4.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2

5. Keelata H.O

KarS § 75 lg 2 p 2 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ning tarvitamine.

6. Kohustada H.O

KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kuu aja jooksul peale vabanemist otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas.

7. Allutada H.O

KarS § 75 lg 2 p 9 ja § 75 1 lg 3 alusel elektroonilisele valvele 4

kuuks. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade H.O

keha külge kinnitatakse.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast koh

tumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

1. H.O tunnistati Tartu Maakohtu 9. juuni 2017 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8, § 200 lg 2 p de 4 ja 8 ja § 209 lg 2 p de 1 ja 5 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti - -

tema liitkaristuseks neli aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti kergem karistus, s.o Tartu Maakohtu 12. mai 2017 otsusega mõistetud karistus 2 kuud ja 29 päeva vangistust, kaetuks raskema karistusega ja mõisteti H.O liitkaristuseks neli aastat vangistust. H.O

karistuse kandmise aja algust arvestati tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 12. maist 2017. Seega algas H.O karistuse kandmise aeg 12. mail 2017 ja see lõpeb 12. mail 2021.

2. 13. mail 2019 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid H.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. mised. Need on kokkuvõtvalt järg

3. Vangla hinnangul seisneb H.O ohtlikkus selles, et ta võib majandusliku kasu

saamiseks toime panna röövimise, kus ta kasutab relva (nuga) ja näomaski. Uue kuriteo

toimepanemise oht on kõige suurem, kui H.O on majanduslikes raskustes, ei suuda

tekkinud võlgnevusi seaduslikul teel tasuda, ei oska leida probleemide lahendust ja on le sõltuvusainete mõju all. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 48% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 45%. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.

4. H.O on kriminaalkorras karistatud kahel korral. kannab vangistust Süüdimõistetu esimest korda. Seda teeb ta röövimise, milles kasutas relvana nuga, internetiportaalides olematu kauba müümisega avalikkuse poole pöördudes toime pandud kelmuse ning toiduja joogipoe varguse eest. Varem on teda karistatud kanepi tarvitamise ja varguste eest. H.O kuriteod on muutunud raskemaks ja ta on tekitanud suure materiaalse kahju. Kuritegude toimepanemise

põhjuseks on majandusliku kasu saamine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Kuritegude toimepanemise soodustegur on sõltuvusprobleemid.

3

5. H.O on omandanud põhihariduse xxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja alates 3.

septembrist 2018 õpib ta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. H.O

on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja ta töötas vangla Viru Vanglas

tööhõives. Temaga on planeeritud vabanemiseelne nõustamine. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

6. Vabanemisel saab H.O

asuda elama abikaasa juures korteris

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja

abikaasa on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Abikaasa sõnul

elab korteris ka tema sõbranna, kes lahkub sealt, kui kinnipeetav vabaneb. H.O saab

vabanemisel tööle asuda , kelle esindaja kinnitas, et on nõus kinnipeetava O. - B. K.

vabanemisel tööle võtma. H.O pani toime röövimise, et likvideerida narkootikumide

müümisel tekkinud võlgnevusi. Seisuga 15. aprill 2019 on H.O tasumata rahalisi nõudeid 11 323 euro ulatuses.

7. H.O lähedaste hulka kuuluvad abikaasa, ema, isa, õde ja poolõde. Abikaasa väitel suhtleb kinnipeetav isaga väga harva, sest elab ja töötab Soomes. Abikaasa sõnul on viimane tal kinnipeetavaga head suhted ning neil pole probleeme olnud. Nad suhtlevad tihti telefoni teel ja ta käib kõikidel võimalikel kokkusaamistel vanglas. Abikaasa sõnul on kinnipeetaval väga head ja usalduslikud suhted oma vanema õega. H.O sõprusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid. Abikaasa ja isa on kinnipeetavale saatnud vangistuse ajal raha ja abikaasa on nõus kinnipeetavat vabanemisel ja aitama tal tasuda võlgnevusi. majanduslikult toetama

8. H.O oli röövimise ajal joobes. Ta alustas alkohol – i tarvitamisega 14aastaselt ja 16 18aastaselt tarvitas ta kanget alkoholi igapäevaselt. Hiljem tarvitas ta kanget alkoholi vähem. Viimati tarvitas H.O alkoholi 2017. aasta alguses. Meditsiiniosakonna hinnangul on H.O narkootiliste ainete kuritarvitaja. H.O tarvitama sõnul hakkas ta narkootikume umbes 16aastaselt ja alates 17. eluaastast tarvitas ta kanepit kahe aasta jooksul igapäevaselt. Viimasel ajal tarvitas ta nne vahistamist narkootikume kolm korda nädalas. Nelja kuu kestel e ta siiski narkootikume ei tarvitanud. Narkojoobes pole H.O vägivaldselt käitunud. Ta

tunnistab, et tal esineb mäluprobleeme ja keskendumisraskusi, mida ta seostab pikaajalise

kanepi tarvitamisega. Kuritegudeni viisid halvad suhted ema ja kasuisaga ning kodunt

väljaviskamine 17aastasena. tööl käima, et tulla H.O on pidanud varases nooruses majanduslikult toime ning osta toitu ja riideid. Varguste ja narkootikumide käitlemiseni viisid H.O majanduslikud probleemid neid probleeme iseseisvalt lahendada, kuid . Ta püüdis

ei näinud kuritegude toimepanemisele alternatiivi ega H.O julgenud lähedastelt abi küsida. tunnistab oma kuritegusid, tal on reaalsed eesmärgid ja toetav sotsiaalne võrgustik. Ta tahab luua abikaasaga ühise kodu ja saada lähedastega paremini läbi.

9. Kriminaalhooldusametnik leidis, et H.O-le tuleb määrata katseaeg ja käitumiskontroll karistusaja lõpuni. Elektroonilist valvet tuleb kohaldada nelja kuu jooksul. H.O tuleb

keelata narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine ning teda tuleb kohustada asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast

vabanemist. Hoidumine narkootikumide tarvitamisest aitab ära hoida sõltuvusprobleemide

süvenemist ja uute probleemide teket. Töötamine aitab ennetada majanduslikke probleeme.

Elektrooniline valve aitab hoiduda kuritegude sooritamisest ja võimaldab kohaneda igapäevaeluga.

10. Vangla iseloomustuse lisast nähtub, et H.O vabanemisjärgsesse elukohta

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx saab paigaldada elektroonilise valve seadme. Kinnipeetava

4

vabanemisjärgses elukohas on tagatud elektrienergiaga varustatus ja elukoht asub globaalse

mobiilsidesüsteemi levialas. Elukoha omanik kinnipeetava abikaasa on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

11. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör leidis, et H.O tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega, sest H.O kuriteod on muutunud raskemaks ning praegu pole veendumust, et H.O-st lähtuvad kuriteoriskid on maandatud. H.O

sooritas röövid joobeseisundis, et saada raha. Kuritegude toimepanemise soodustegur on

sõltuvusprobleemid. Süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed – asjaolud kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammi läbimine, osalemine tööhõives, lähedaste toetus ja kindel elupekte. H.O vabastamine ja töökoht – ei kaalu üles negatiivseid as oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja . sellest tulenevast süü suurusest Seega tuleb prokuröri hinnangul jätta H.O vabastamata.

12. H.O ütles kohtuistungil järgmist. Ta soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabaneda. Viimase kahe aastaga on muutunud palju. Oma võlad likvideeris ta tänu Soomes töötamisele 2016. a sügisest 2017. aasta alguseni. 2016. aasta lõpus tekkis kahtlus, et tal on vähk. Seepärast naasis ta Eestisse, katkestas nii alkoholi kui narkootikumide tarbimise ja hakkas elama õe juures. Õnneks selgus, et vähki tal siiski polnud. Suuresti tänu õele taastas ta suhted oma ülejäänud pereliikmetega, kes teda praegu igati toetavad. Vanglas lõpetas ta 10. klassi.

Gümnaasiumi kavatseb ta igal juhul ära lõpetada. 2018. aasta detsembris abiellus ta naisega, kellega ta hakkas suhtlema enne vanglasse sattumist. Ta läheb elama xxxxxxxxxxx abikaasa juurde, kus ta saab olla eemal oma endistest sõpradest. Ka läheb ta tööle: tänu oma abikaasa isale saab ta hakata xxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

13. Kinnipeetava kaitsja leidis seda. H.O tuleks ennetähtaegselt vabastada. Vanglas on

H.O olnud korralik. Süüdimõistetu omandab keskharidust. H.O pereliikmed

toetavad H.O. Ei saa nõustuda prokuröriga, et H.O kuriteod on muutunud ajapikku raskemaks.

Kohtu seisukoht

14. Kohus vabastab H.O vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seda järgnevatel põhjustel.

15. H.O kannab karistust KarS § 199 lg 1, § 199 lg 2 p de 4 ja 8, § 200 lg 2 p - -de 4 ja 8 ja § 209 lg 2 p de 1 ja 5 järgi. KarS § 200 lg 2 p d 4 ja 8 on oma sanktsioonist ja KarS § 4 lg - - -st 2 tulenevalt esimese astme kuritegu. Seega kannab H.O muu hulgas karistust esimese astme kuriteo tahtliku esimese astme kuriteo toime pannud eest. KarS § 76 lg 2 p 1 järgi võib kohus

inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära

kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning

nõustunud KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Ka

peavad olema täidetud justiitsministri 22. veebruari 2007 määruse nr „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg-s 2 sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. H.O on temale mõistetud nelja aasta pikkusest vangistusest ära kandnud rohkem kui kaks aastat. Seega on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui poole temale mõistetud karistusajast ja

5

see ületab nelja kuud. Kinnipeetava karistusaja lõpuni on rohkem kui kaks kuud. H.O on

andnud kirjaliku nõusoleku enda suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. Elektroonilise

valve seadmise tingimused on täidetud: karistatu abikaasale kuuluvas korteris on võimalik elektroonilist valvet läbi viia ning viimati nimetatu on vajaliku nõusoleku andnud. Niisiis on formaalsed eeldused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.

16. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses

märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda

(RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nii eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis

loetletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust

süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on

vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just

uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Samasugusele seisukohale on asutud ka õiguskirjanduses (Pikamäe – entaar. 4. trükk, § 76/4.2.1) ja seda on leidnud ka KarS. Komm

Riigikohus (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20; RKKKm 1-09-14104/142, p 21). Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) niisiis olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja (nii sisuliselt ka RKKKm 1-09-14104/142, p 20).

17. Eelmärgitu tähendab seda, et asjakohane ei ole prokuröri väide, nagu vääraks H.O

vabastamise kinnipeetava süü suurus ulenevalt (võrdlemisi) suurest süüst mõisteti H.O-le . T

(võrdlemisi) range karistus ja seega saabus ka tema ennetähtaegse vabastamise menetluse tähtaeg hiljem, kui ta oleks saabunud väiksema süü (ja väiksema karistuse) korral. Samuti olgu seoses prokuröri arvamusega märgitud, et kaitsjal on õigus, kui ta teeb prokurörile etteheite puutuvalt väitesse, et H.O kuriteod on ajapikku raskemaks muutunud. See väide

ei ole õige: röövimised ehk kõige raskemad kuriteod sooritas H.O enne kelmuste ja varguste toime panekut. Samas tuleb prokuröri tunnustada pärast, et ta on üldse võtnud selle

vaevaks oma arvamust põhistada. (Vähemalt) viimasel ajal kipub prokuröridel olevat kujunenud ennetähtaegse vabastamise menetlustes tavaks piirduda lakoonilise märkusega, et

nad on vabastamisele vastu või sellega päri. Sellisele põhistamata seisukohavõtule ei ole võimalik omistada (kuigivõrd) kaalu.

18. Mida raskeimaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi. Tulevaste kuritegude laadi

peab prognoosima eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. H.O on sooritanud varavastaseid kuritegusid . : röövimisi, vargusi ja kelmusi Seepärast saab karta, et sellised teod võivad toimuda ka tulevikus. Vargusi ja kelmusi ei saa pidada rasket sorti kuritegudeks. Küll on aga keskmisest raskem kuritegu röövimine. Siiski tuleb märkida, et H.O ei kasutanud oma kummaski röövis füüsilist vägivalda: ta nõudis nuga käes hoides tanklatöötajatelt kassa

avamist (ehk piirdus vaimse vägivalla ehk ähvardamisega) Eelöeldu tähendab seda, et H.O . saab vabastada, kui temast lähtuv uute kuritegude oht on keskmisest väiksem – see aga ei pea olem . a päris minimaalne

6

19. H.O uute kuritegu ohu allikaks on kohtu hinnangul eeskätt rahapuudus ja mõningal määral ka meelemürgid süüdimõistetu . Nimelt pani varasemad kuriteod toime selleks, et saaks maksta ära uimastite käitlemisel tekkinud võlgnevused. On alust loota, et need riskid enam ei realiseeru.

20. Esiteks kinnitab H.O, et viidatud võlad maksis ta ära juba enne vanglasse sattumist, kui ta oli Soomes raha teenimas käinud. On tõsi, et neid väiteid ei kinnita ükski objektiivset laadi tõend. Samas tunduvad nad usutavad kasvõi seetõttu, et ca 8–

9 kuu jooksul enne oma kinnipidamist H.O mingeid kuritegusid ei sooritanud. Seega näib loogiline, et selle aja kestel tegi H.O Soomes tööd. Teiseks tuleb pöörata tähelepanu sellele, et H.O pole enam kui kahe aasta jooksul vabaduses olnud. Niisiis on väga tõenäoline, et tal pole tekkinud mingeid uusi uimastite käitlemisest tulenevaid võlgu. Kolmandaks peab võtma arvesse seda, et ilmselt saab H.O vabanemise järel tööd: ta hakkab tööle ehitajana O. - B. K. . Seega

hakkab ta edaspidi saama regulaarset sissetulekut ja see muudab tema jaoks hõlpsamaks kõikvõimalike võlgade tasumise ja vähendab oluliselt vajadust hankida raha kuritegusid toime pannes.

21. H.O sõnutsi katkestas ta narkootikumide ( ka alkoholi) tarvitamise juba mitu kuud ja enne oma kinnipidamist. Jällegi: objektiivseid tõendeid selle väite kinnituseks ei ole. Seegi väide näib aga küllaltki loogiline. Seda esiteks seetõttu, et H.O selgitas küllaltki pikalt ja detailselt, mismoodi tekkis kahtlus, et tal on tõsine haigus, et ta asus seepeale elama uude kohta,

et ta hakkas käima uuringutel jne. Teiseks aga tuleb siingi pöörata tähelepanu asjaolule, et umbes kolmveerandi aasta kestel enne oma tabamist H.O uusi kuritegusid ei sooritanud. Seega võib tõepoolest eeldada, et H.O elas ilma meelemürkideta juba enne vanglasse

sattumist. Selline elu on arusaadavalt jätkunud ka viimase kahe aasta kestel vanglas. Need asjaolud annavad alust loota, et H.O edaspidi narkootikumide tõttu kuritegusid ei soorita.

22. Lisaks räägivad H.O kasuks veel mitmed muudki asjaolud.

23. H.O on vanglas esmakordselt. Seepärast saab loota, et tema puhul saab täidetud VangS § 6 lg s 1 toodud eesmärk: vangistus on suunanud H.O õiguskuulekale teele. -

24. Kinnipeetav on noor: ta sai äsja 22 õ -aastaseks. Oma k ige raskemad kuriteod – kaks röövi – pani H.O toime 2015. a sügisel ehk üksnes 18 aastasena. Ka ülejäänud kuritegusid toime - pannes ei olnud ta kuigivõrd vanem. Tõenäosus, et inimene muutub, on märksa suurem siis, kui

ta on noor. Seepärast saab lootuse H.O edasisele õiguskuulekale elule rajada ka süüdimõistetu noorusele.

25. H.O elu saab edaspidi olema objektiivselt mitmes mõttes teistsugune, kui see oli varem. Kinnipeetav abiellus möödunud talvel ja ta hakkab elama koos oma abikaasaga. Võib

loota, et abikaasa tugi aitab H.O õiguskuulekana püsida. H.O hakkab elama

xxxxxxxxx ehk kaugel eemal oma endisest elukohast. See vähendab oluliselt võimalust, et

süüdimõistetu hakkab lävima oma endiste sõpradega, kellega koos ta võiks hakata

narkootikume tarvitama (millest ). Erinevalt lähtuvalt võiks järgneda ka uued kuriteod kuritegude toimepanemise aegsest ajast on H.O praeguseks uuesti head suhted oma päritoluperekonnaga. On võimalik, et ka selline toetus vähendab uute kuritegude ohtu.

26. Ka kõneleb H.O kasuks tema käitumine vanglas. Esiteks ei ole H.O rikkunud kuidagi vangladistsipliini. Olulisem on aga tõik, et H.O on jätkanud vanglas varem pooleli jäänud keskhariduse omandamist. Kinnipeetava väitel jätkab ta sellega igal juhul ka edaspidi.

7

See on positiivne vähemalt kahest aspektist. Esiteks annab see H.O elule (täiendava) sihi,

mis omakorda võib H.O hoida eemal meelemürkidest. Teiseks vähendab haridus

iseenesest uute kuritegude riski. Kõigepealt seetõttu, et inimene saab targemaks ja suudab seepärast normist hälbivat käitumist vältida. Lisaks võimaldab parem haridus teenida paremat tasu ja see omakorda vähendab vajadust sooritada varavastaseid kuritegusid.

27. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et uute H.O kuritegude risk on madal ja kinnipeetav tuleb seetõttu vabastada vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt.

28. KarS § 76 lg 5 ls 1 alusel tuleb H.O-le määrata katseaeg, mis kestab kuni 12. maini

2021. KarS § 76 lg 5 ls 2 alusel allutab kohus H.O katseajaks käitumiskontrollile. Käitumiskontroll tähendab esiteks seda, et H.O peab järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud - kontrollnõudeid. Lisaks tuleb süüdimõistetule seada KarS § 75 lg 2 alusel mitu lisakohustust.

29. Kohus keelab H.O KarS § 75 lg 2 p 2 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

omamise ja tarvitamise. H.O retsidiivsusriski silmas pidades on see keeld iseendastmõistetav.

30. H.O tuleb KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada kuu aja jooksul peale vabanemist

otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas. Esiteks tagab töökoht süüdimõistetule püsiva sissetuleku, mis vähendab uute varavastaste kuritegude ohtu. Teiseks jääb süüdimõistetule töötamise korral vähem jõudeaega, mida ta saab kasutada narkootikumide tarvitamiseks.

31. Viimaks allutab kohus süüdimõistetu KarS § 75 lg 2 p 9 alusel elektroonilisele valvele. Kohus määrab soostudes KarS § 75 vanglaga 1 lg 3 alusel elektroonilise valve tähtajaks 4 kuud.

Vastavalt KarS § 751

- lg le 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

/allkirjastatud digitaalselt/