2-19-100956/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29. mail 2019

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja e-toimikus

Tsiviilasja number

2-19-100956

Kohtuasi

Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS hagi Xxx vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

547,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: aktsiaselts INGES KINDLUSTUS (registrikood

10089395, asukoht Raua tn 35, Tallinn, 10124) volitatud

esindaja Maris Kiviloo

Kostja: xxx (isikukood xxx elukoht xxx, Tallinn 11613,)

lepinguline esindaja advokaat Indrek Kukk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS hagi Xxx vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista Xxxlt põhivõlg 507,30 eurot (viissada

seitse

eurot

ja

senti)

aktsiaseltsi

INGES

KINDLUSTUS kasuks

3. Välja mõista Xxxlt aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS

kasuks

viivis

15,12

eurot

perioodi

14.01.2019-

29.05.2019

eest

ning

viivis

alates

30.05.2019

põhinõudelt 507.30 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras kuni põhinõude tasumiseni

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta Xxx kanda

2. Välja

mõista

Xxxlt

menetluskulu

(ükssada

kakskümmend

viis)

eurot

aktsiaseltsi

INGES

KINDLUSTUS kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt toimus 04.09.2018 Tallinnas xxx juures liiklusõnnetus, mille

põhjustas kostja poolt juhitud sõiduk Toyota, registrimärk xxx Liiklusõnnetuse tagajärjel said

vigastada pargitud sõiduk Škoda, registrimärk xxx. Liiklusõnnetuse sündmuskohal käis

politsei ja fikseeris toimunud liiklusõnnetuse. Toyota juht oli vastavalt politsei poolt vahetult

peale liiklusõnnetust teostatud narkojoobe testile narkojoobes. Toyota suhtes kehtis

liiklusõnnetuse toimumise ajal AS-iga Inges Kindlustus sõlmitud liikluskindlustuse leping nr

I184998850. Vastavalt liikluskindlustuse seadusele (LKindlS) käsitles juhtumit ja hüvitas

kannatanule tekitatud kahju kokku 507.30 eurot AS Inges Kindlustus.

2. LKF-i liiklusõnnetuste infobaasis toodud politsei sisestatud liiklusõnnetuse kirjelduse

kohaselt magas kostja politseipatrulli saabudes avarii põhjustanud sõidukis juhi kohal.

Politsei äratas magava kostja. Politsei väitel käitus kostja peale liiklusõnnetuse põhjustamist

ettearvamatult, kostja oli väga närviline, tegi väga äkilisi liigutusi, kostjale paigaldati

käerauad, politseisõidukis vaadati kostja silmi pastakaga, esines silmade nüstagm ning

silmad ei reageerinud valgusele, silmade pupillid olid väiksed, esines silmade punetus.

Kostja suunurgad kuivasid ja esinesid silmnähtavad narkojoobele viitavad tunnused. Kostja

isik tuvastati politsei poolt ja ta viidi narkotesti tegema Wismari haiglasse. Narkotest

tuvastas, et kostja oli tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid – kokaiin, MDMA –

ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes kehtivaid õigusnorme.

3. Kostja esitatud arst-kohtutoksikoloogia eksperdi Mailis Tõnissoni hinnangus joobeseisundi

olemasolu või puudumise kohta on öeldud, et kostjal esinesid narkootilise, psühhotroopse või

muu sarnase aine tarvitamise tunnused. Ekspert tuvastas, et kostja oli tarvitanud narkootilisi,

psühhotroopseid või muid sarnaseid aineid, kuid mitte sellisel määral, et see kvalifitseeruks

juriidilises mõttes joobeseisundiks.

4. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 507.30 eurot, viivis kindla

summana seadusjärgses määras maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni otsuse

tegemiseni summalt 507.30 eurot ning jooksev viivis otsuse tegemisest kuni põhinõude

täieliku tasumiseni summalt 507.30 eurot VÕS §-s 113 sätestatud viivise määras.

Kostja vastuväited

5. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Asjaolu, et kostja ei olnud narkojoobes, on

tõendatud arst-kohtutoksikoloogiaekspert xxx poolt väärteoasjas antud hinnanguga isiku

joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta. Üldtuntuks asjaoluks TsMS § 231 lg 1 mõttes

tuleb lugeda, et narkoaine jäägid võivad teatud juhtumitel isiku uriinis leitavad olla veel kuid

peale manustamist, samas on kostja väärteoasjas kinnitanud, et ta ei ole teadlik, millal ja mil

viisil vastavad ained tema organismi sattunud on. Igal juhul on välistatud, et ta oleks

narkoaineid tarbinud vahetult enne või peale liiklusõnnetust, sest vastasel juhul oleks tal

tuvastatud joove. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks juhtinud sõidukit joobeseisundis

või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või

psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist.

6. Kostjale on kohtuväline menetleja määranud väärteokorras karistuse väärteoasjas nr

2302,18,009178. Otsusega karistati V. Tkatši liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 rikkumise eest

ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151

lg 1 rikkumise eest. Nimetatud otsus ei ole jõustunud ja kostja on vaidlustanud selle Harju

Maakohtus väärteoasjas 4-18-6237 täies ulatuses.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Pooltel ei ole vaidlust, et 04.09.2018 toimus Tallinnas xxx juures liiklusõnnetus, et õnnetuse

toimumise ajal oli roolis kostja, et õnnetusse sattunud sõiduki osas oli sõlmitud kohustusliku

liikluskindlustuse leping hagejaga ning, et kostja verest leiti narkootilise, psühhotroopse või

muu sarnase aine (kokaiin, MDMA) tarvitamise tunnuseid.

8. Pooltel on vaidlus selles, kas kindlustusandjal on tagasinõue sõidukijuhi vastu LkindlS § 53

lg 1 p 4 alusel.

9. Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja

kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju

üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Vastavalt LKindlS § 53 lg 1 p 4

järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis

sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis

alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist.

Korrakaitseseadus (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja

reaktsioonides.

10. Arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangust nähtub, et kostja uriinist leitud ainetest (kokaiin,

MDMA) esinevad uuritaval narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine

tarvitamise tunnused, kuid joovet ei esinenud. Samast tõendist nähtub, et terviseseisundi

kirjeldamise protokollis nr 377/8 on fikseeritud joobele iseloomulik kliiniline leid: närvilisus,

vegetatiivsed reaktsioonid, silmade sidekestade punetus – kergelt, pupillide suurus ja

reaktsioon valgusele, tasakaal ja koordinatsioon: Rombergi asend sensibiliseeritud-kukub,

värin laugudes esineb. Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasis toodud politsei poolt

sisestatud liiklusõnnetuse kirjelduse kohaselt politsei äratas magava kostja, kes oli peale

äratamist närviline, tegi äkilisi liigutusi, rääkis sõidukis väga ebaselget juttu, tema silmad

olid suured, pupillid väiksed, esines silmade punetus, silmade nüstagm, silmad ei reageerinud

valgusele, suunurgad kuivasid ja ettearvamatu käitumise tõttu paigaldati talle käerauad.

Politsei hinnangul esinesid silmnähtavad narkojoobele viitavad tunnused.

11. Kohus on tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et kostja oli politsei saabudes KorS § 36 lg

1 kirjeldatud terviseseisundis, mis avaldus tema muutunud kehalistes ja psüühilistes

funktsioonides ja reaktsioonides. Kuna kostja ei ole kohtu ette toodud muid asjaolusid, mis

võisid temal põhjustada politsei poolt kirjeldatud terviseseisundit, siis asub kohus

seisukohale, et liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostja seisundis, mille põhjustas

narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase aine (kokaiin, MDMA) tarvitamine ning seega

on tagasinõue kostja vastu põhjendatud.

12. Kohus ei nõustu kostjaga, et üldteada asjaoluks tuleks lugeda seda, et narkoaine jäägid

võivad teatud juhtumistel isiku uriinis leitavad olla veel kuid peale manustamist. TsMS § 231

lg 1 teise lause kohaselt võib kohus lugeda üldtuntuks vaid sellise asjaolu, mille kohta saab

usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

13. LKindlS § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule

kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes LKindlS-s sätestatud alustel ja korras.

LKindlS § 36 lg 1 kohaselt peab kahju põhjustaja kindlustusandja või kahjustatud isiku

kindlustusandja peab kindlustatud isiku eest kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui

kindlustusjuhtum leidis aset lepingu kehtivuse ajal. LKindlS § 26 lg 1 kohaselt asja

kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse VÕS § 132 lg-tes 1-3 sätestatud käesolevast

paragrahvist tulenevate erisustega.

14. Seega oli hageja kohustatud hüvitama sõidukiga tekitatud kahju liikluskindlustuse

tavalepingu alusel kannatanud sõiduki Škoda registrimärgiga xxx omanikule. Hageja kantud

liikluskahju kulud summas 507,30 eurot on tõendatud sõidukikahju hüvitise taotluse ja

24.10.2018 Auto 100 Tallinn AS arvega.

15. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise

kohustust tähtaegselt, mistõttu on hageja viivise nõue alates maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisest seadusjärgses määras põhjendatud.

16. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 14.01.2019. Sissenõutavaks muutunud

viivis põhivõlalt 507.30 eurot on alates 14.01.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni

viivisekalkulaatori järgi kokku 15,12 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Menetluskulude jaotus

17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks TsMS § 138 lg 2 sätestatud menetluskulu riigilõiv

125 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik