2-18-18338/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-18338

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 29.05.2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-18338 Tsiviilasi Isku Baltics Osaühing hagi Saloni Büroomööbli AS vastu võla ja viivise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Isku Baltics Osaühing (registrikood 10309039; asukoht Pärnu mnt 139f, 11317 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andreas Veeret (elektronposti aadress andreas.veeret@fortlegal.com) Kostja Saloni Büroomööbli AS (registrikood 10289177; asukoht Vahe 4, Märja alevik, 61406 Tartu maakond; elektronposti aadress saloni@saloni.ee) Kostja lepinguline esindaja Mihkel Nukka (elektronposti aadress mihkle@seadus.ee) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Isku Baltics Osaühing ja Saloni Büroomööbli AS vahel 28.05.2019.a sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1 Saloni Büroomööbli AS tasub hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul arvates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest Isku Baltics Osaühingule kompromissi korras haginõuete katteks 3660,50 eurot (kolm tuhat kuussada kuuskümmend eurot ja 50 senti).

1.2 Viidatud kompromissisumma tasub Saloni Büroomööbli AS pangaülekandega hageja arveldusarvele nr xxx (Swedbank AS) selgitusega „Kompromissisumma tsiviilasjas nr 2-18-18338“.

1.3 Kompromissmääruse punktis 1.1 märgitud maksetähtaja ületamise korral on Isku Baltics Osaühingul õigus nõuda Saloni Büroomööbli ASlt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras arvestatuna tähtaegselt tasumata kompromissisummalt kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

1.4 Välja arvatud kompromissilepingu punktis 1.1 märgitud nõuded, ei ole pooltel kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumise järel tsiviilasja nr 2-18-18338 aluseks olevate asjaoludega seoses teineteise vastu enam mis tahes muid varalisi

2-18-18338

ega mittevaralisi nõudeid. Muu hulgas ei ole hagejal vaidlusaluse Järveküla kooli mööblitarnega seoses kostja vastu täiendavaid tasunõudeid ning kostjal ei ole hageja vastu Järveküla kooli mööblitarnega seoses mis tahes kahju hüvitamise, leppetrahvivms nõudeid.

2. Tsiviilasja nr 2-18-18338 raames kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3. Tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 250,00 eurot Isku Baltics Osaühing arveldusarvele nr xxx, Swedbank AS.

4. Tühistada 18.09.2019 kell 11.00 toimuv kohtuistungi aeg.

5. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-18338.

6. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saab esitada määruskaebuse 1 (ühe) päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-18-18338, Isku Baltics Osaühing hagi Saloni Büroomööbli AS vastu võla ja viivise nõudes.

2. Pooled on 28.05.2019.a allkirjastanud kompromissilepingu. Pooled paluvad kohtul kompromiss määrusega kinnitada ja menetlus tsiviilasjas nr 2-18-18338 lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled paluvad kohtul otsustada kompromissi kinnitamine kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Pooled on loobunud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.

5. Pooled on lühendanud käesolevale kompromissi kinnitavale kohtumäärusele edasikaebetähtaega 1 (ühe) päevani alates kohtumääruse kättesaamisest.

2-18-18338

6. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude kandmises selliselt, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

8. Hageja on palunud hagiavalduse esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamist (250,00 eurot) Isku Baltics Osaühing arveldusarvele nr xxx, Swedbank AS.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik