2-18-255/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-255

Tsiviilasi

I S hagi R S ja U S vastu kinnisasja kostjate valdusest

väljanõudmiseks. R S ja U S vastuhagi I S vastu ning hagi

C S ja J L vastu valduse rikkumise lõpetamise ja

rikkumisest hoidumise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 1 800 eurot. Vastuhagi ja kostjate hagi hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Hageja: (vastuhagi kostja I): I S (isikukood xxxx),

lepinguline esindaja Peeter Malve

Kostja I (vastuhagi hageja I): R S (isikukood xxxx)

Kostja II (vastuhagi hageja II): U S (isikukood xxxx)

Kostjate I ja II ühine lepinguline esindaja advokaat

Lennart Oja

Vastuhagi kostja II: C S (isikukood xxxx)

Vastuhagi kostja III: J L (isikukood xxxx)

Vastuhagi kostjate II ja III ühine lepinguline esindaja

Peeter Malve

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 28.01.2019 ja 02.05.2019

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu kostjate osaline loobumine vastuhagist ning hagist C S ja J L vastu ja

lõpetada menetlus kostjate nõudes:

2-18-255

2 (19)

- keelata I Sl, C Sl ja J Ll tegevused, mis takistavad R Sl ja U Sl ligipääsu Xxxx

kinnistul, asukohaga, xxxx (registriosa nr xxxx, katastritunnusega xxxx), asuvale

puukuurile ja selles asuvatele R S ja U S omandis olevatele küttepuudele, mis

paiknevad puukuuri kirdepoolses neljandikus (17.12.2018 menetlusdokumendi

lisaks 1 oleval plaanil tähistatud punase värviga viirutatud alana);

- kohustada I St, C St ja J Lt tulevikus hoiduma tegevustest, mis takistavad R Sl ja

U Sl ligipääsu Xxxx kinnistul, asukohaga, xxxx (registriosa nr xxxx,

katastritunnusega xxxx), asuvale puukuurile ja selles asuvatele R S ja U S omandis

olevatele küttepuudele, mis paiknevad puukuuri kirdepoolses neljandikus

(17.12.2018 menetlusdokumendi lisaks 1 oleval plaanil tähistatud punase värviga

viirutatud alana).

2. Jätta I S hagi R S ja U S vastu kinnisasja kostjate valdusest väljanõudmiseks

rahuldamata.

3. Rahuldada R S ja U S vastuhagi I S vastu ning hagi C S ja J L vastu valduse rikkumise

lõpetamise ja rikkumisest hoidumise nõudes.

4. Keelata I Sl (isikukood xxxx), C Sl (isikukood xxxx) ja J Ll (isikukood xxxx)

tegevused, mis takistavad elektriühenduse kasutamist elektrienergia tarbimiseks R S

ja U S valduses olevates ruumides Xxxx kinnistul, asukohaga, xxxx (registriosa nr

xxxx, katastritunnusega xxxx).

5. Kohustada I St (isikukood xxxx), C St (isikukood xxxx) ja J Lt (isikukood xxxx)

tulevikus hoiduma tegevustest, mis takistavad R Sl ja U Sl elektriühenduse

kasutamist elektrienergia tarbimiseks R S ja U S valduses olevates ruumides Xxxx

kinnistul, asukohaga, xxxx (registriosa nr xxxx, katastritunnusega xxxx).

6. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

6.1.

Jätta menetluskulud enne 30.11.2018 vastuhagi esitamist hageja kanda.

6.2.

Jätta menetluskulud alates 30.11.2018 vastuhagi esitamisest hageja kanda

75% ulatuses ning vastuhagi kostjate II ja III kanda 25% ulatuses.

6.3.

Rahuldada

osaliselt

kostjate

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks ja määrata kostjate menetluskuludena kindlaks 5

403,20 eurot.

6.4.

Mõista I Slt (isikukood xxxx) solidaarselt R S (isikukood xxxx) ja U S

(isikukood xxxx) kasuks välja menetluskulu 4 351,50 eurot.

6.5.

Mõista solidaarselt C Slt (isikukood xxxx) ja J Llt (isikukood xxxx) solidaarselt

R S (isikukood xxxx) ja U S (isikukood xxxx) kasuks välja menetluskulu 1

051,70 eurot.

6.6.

Kohustada I St (isikukood xxxx) tasuma kohtuotsuse resolutsiooni punktis 6.4

väljamõistetud menetluskuludelt solidaarselt R S (isikukood xxxx) ja U S

(isikukood xxxx) kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6.7.

Kohustada solidaarselt C St (isikukood xxxx) ja J Lt (isikukood xxxx) tasuma

kohtuotsuse resolutsiooni punktis 6.5 väljamõistetud menetluskuludelt

solidaarselt R S (isikukood xxxx) ja U S (isikukood xxxx) kasuks viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Jätta jõusse 20.12.2018 määrusega kohaldatud vastuhagi tagamise abinõud kuni

kohtuotsuse jõustumiseni.

2-18-255

3 (19)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Hageja nõuded ja seisukohad

1. I S (hageja) esitas 05.01.2018 hagi R S (kostja I) ja U S (kostja II) (edaspidi ka kui

kostjad) vastu.

2. Hageja palub kohustada kostjaid vabastama hagejale kuuluva kinnisasja valdus, mis

asub aadressil Xxxx, xxxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr

xxxx. Kui kostjad keelduvad p-s 1 märgitud kohustuse täitmisest, määrata kohtuotsuses

kindlaks, et kostjad kuuluvad hageja kinnisasjalt väljatõstmisele täitemenetluse seadustikus

ettenähtud korras.

3. Hageja väitel kuulub hagejale alates 2006. aastast kinnisasi, mis asub aadressil Xxxx,

xxxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx.

4. 2007. a andis hageja kostjatele loa asuda kasutama tähtajatult ja ilma üüri maksmise

kohustuseta hagejale kuuluvat Xxxx kinnistul asuva elamu ühte eraldiseisvat osa.

5. 30.08.2017 edastas hageja kostjatele üürilepingu ülesütlemise avalduse, ütles

võlaõigusseaduse (VÕS) § 312 lg 1 alusel üürilepingu üles ja andis kostjatele väljakolimiseks

aega kolm kuud, alates üürilepingu ülesütlemise teate kättesaamise päevale järgnevast päevast.

6. Ülesütlemise üks põhjus oli ka selles, et kostjate suhtumine hageja perekonda muutus aja

jooksul väga negatiivseks ja kooselu ühel kinnistul võimatuks. Kostjad hakkasid kinnistul

peremehetsema kohe pärast seda, kui hageja läks koos naisega Xxxx tööle ega austanud

hageja ja tema pereliikmete privaatsust.

7. Kostjad said üürilepingu ülesütlemise teate kätte 01.09.2017 ja saatsid hagejale 29.09.2017

vastuse, milles tegid ettepaneku käsitleda poolte suhet seltsingulepinguna ja tunnustada

kostjate õigus kasutada hageja elamuosa kuni oma elupäevade lõpuni.

8. Hageja ei ole kostjatega mingit seltsingulepingut sõlminud. Seega ei ole hageja saanud seda

ka üles öelda.

9. Hageja ei ole kunagi kostjatele lubanud, et nad võivad tema kinnistul elada kuni surmani ja

seda täiesti tasuta. Hageja lubas oma vanematel elada oma kinnistul tähtajatult tänutäheks

ehitusel abiks olemise eest, mingist tähtajast juttu pole olnud.

10. Hageja pakkus kostjatele, et tema ehitab valmis maja karbi. Ja kui kostjad müüvad maha

oma Xxxx korteri, siis selle müügist saadud rahade eest aitavad kostjad ära sisustada maja.

Kui maja valmis sai, müüsid kostjad oma korteri maha ning tulid majja elama, aga raha nad

sinna ei panustanud. Kui kostja II ehitusmaterjale ostiski, siis hageja maksis talle kõik

sularahas kinni.

2-18-255

4 (19)

11. Kostjad ei ole tõendanud, et nad oleks midagi rahaliselt investeerinud hageja kinnistule. Kui

kostjad ongi millegi eest tasunud, siis on see seotud vaid nende kasutuses olnud eluruumi

sisustusega, millega hagejal pistmist ei ole.

12. Kostja U S aitas hagejal elumaja ehitada, selleks avaldas ta ise soovi, sest oli pensionile

jäänud ja ei soovinud väidetavalt kodus tegevusetult olla. Hageja maksis igal sellisel korral

U Sle tema poolt ostetud ehituskaupade maksumuse sularahas käestkätte tagasi, mistõttu

hageja ei võlgne kostjale midagi.

13. Hagejale teadaolevalt toimetas U S ka muudel ehitusobjektidel (remontis oma xxxx korterit,

abistas sugulasi, tuttavaid (sh naaber K V), tegi „haltuurasid“ jne), kuhu ostis oma raha eest

ilmselt ka mingeid ehituskaupu.

14. Kostjad ei ole siiani vabastanud valdust.

15. Kuigi kostjad on kasutanud kinnistut üle 10 aasta, ei ole nad siiani tasunud praktiliselt mitte

millegi eest, lastes sh enda kütte ja elektri maksta kinni hagejal. Hageja tundis, et on kostjale

II ehituse eest justkui võlgu. Hageja tundis, et ei ole kohane elektri eest raha küsida. Aga

see ei olnud kokkulepe.

16. Hageja leiab, et ta on kostjatele nende abi eest elamu ehitamisel piisavalt tänu üles näidanud,

võimaldades neil üle 10 aasta tasuta elamist ja makstes kinni nende elektri, küttepuud,

muruniiduki bensiini, remondid jpms. Kuivõrd hageja vajab kostjate kasutuses olevat

majaosa seoses perekonna laienemisega ise, siis on tekkinud paratamatult olukord, kus kõik

enam ühte majja elama ei mahu ning kostjatel tuleb leida endale uus elukoht.

17. Hageja ei vaidle vastu sellele, et on katkestanud kostjate valduses olevate ruumide

elektriühenduse. J L lõikas elektrijuhtme läbi kuivõrd tegemist oli äärmiselt ohtliku

lahendusega, sest see pikendusjuhe oli kokku lapitud väga erinevat liiki juhtmetest, mille

ühendused olid vihma käes lahtiselt.

18. Hageja on nõus kostjatele elektrienergia taastama, kui kostja nõustub tasuma 1/3 kogu

arvest hiljemalt 5 päeva jooksul alates elektriarve edastamisest kostja lepingulise esindaja

emaili aadressil.

Kostjate vastuväited hagile

19. Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta hagi rahuldamata.

20. Alates 2006. aasta detsembrist on pooled üheskoos asunud ehitama kinnistul paiknevat

maja. Poolte eesmärk on olnud ehitada kinnistule maja, mis oleks poolte ühiseks elukohaks.

Kinnistule ehitatud maja on planeeritud paarismajana - majal on kaks eraldi sissepääsuga

reaalosa.

21. Kostjad on kinnistul asuvas majas elanud alates 14.02.2008. Ka hageja kolis koos perega

sama maja teisele poolele sisse 2008. aasta jooksul. Perioodil 2008-2016 elasid pooled

kinnistul asuvas majas ning poolte vahel polnud mistahes märkimist väärivaid erimeelsusi

ega probleeme. 26.12.2016 suri kostja II õde K S. Kostja II ja tema vend olid oma õe

pärijateks. Pärandvara hulka kuulus muuhulgas korter xxxx. Kostja II ja tema vend kinkisid

pärandvara hulka kuuluva korteri kostjate lapselapsele G Gile. Hageja oli seisukohal, et

päritud korteri oleks kostja II koos vennaga pidanud kinkima hageja vanemale tütrele. Kuna

asjad ei läinud nii, nagu hageja soovis, muutus hageja suhtumine kostjatesse kardinaalselt.

22. Pooled on sõlminud seltsingulepingu, mille eesmärgiks on olnud kinnistule ühiselt

kasutatava paarismaja ehitamine ja selle kasutamine.

2-18-255

5 (19)

23. Poolte kokkuleppe kohaselt jäi kinnistu omanikuks küll hageja, kuid kostjatel on õigus

tehtud panuste eest maja ilma täiendava tasuta kasutada kuni nende surmani.

24. Kostjad on kinnistul asuva maja ehitamisse panustanud raha kokku üle 1 000 000 EEK ehk

rohkem kui 64 000 EUR. Lisaks on kostjad panustanud väga suures ulatuses maja

ehitamisel oma tööga, nimelt osales U S maja ehitamise protsessis algusest lõpuni peamise

ehitajana. Kostja II on tellinud maja ehitamiseks kasutatud korstnamaterjali. Kostja II on

tellinud ja vastu võtnud mõlemale majaosale paigaldatud soojuspumbad. Kostja II on

tellinud kinnistul asuvasse majja kamina paigalduse. Kostjad on ehituse finantseerimiseks

võõrandanud neile kuulunud korteri ja garaaži.

25. Hageja panuseks oli kinnistu kasutamise õiguse andmine kostjatele. Samuti oli hageja

panuseks väiksemal määral ehitamine ja ka materjalide ostmine.

26. Selles osas, kui palju kumbki pool pidi rahaliselt panustama, kokkulepet polnud.

27. Hageja ei ole seltsingulepingut üles öelnud. Isegi, kui hageja oleks seltsingulepingu üles

öelnud, oleks seltsingulepingu ülesütlemine kostjate suhtes ebamõistlikult kahjulik. Kostjad

kasutavad kinnistut oma peamise elukohana. Seltsingu likvideerimisel kuuluks hageja poolt

kostjatele tagastamisele ca kaks kolmandikku maja väärtusest.

28. Hageja esitatud asjaolude kohaselt ei saa tegemist olla üürilepinguga. Kui jaatada poolte

vahel kasutuslepingu olemasolu, siis ei saa kostjad nõustuda hageja õigusliku käsitlusega,

et tegemist on tähtajatu lepinguga. Olenemata lepingu tüübist on olnud poolte eesmärk, et

kostjad saaksid kinnistul asuva maja osa kasutada kuni kostjate surmani. Hageja ei ole välja

toonud mistahes mõjuvat põhjust lepingu ülesütlemiseks.

Kostjate vastuhagi ning kostjate hagi C S ja J L vastu

29. Kostjad esitasid 30.11.2018 vastuhagi ja 07.12.2018 vastuhagi täpsustused, milles paluvad

keelata I S’l, C S’l ja J L’l tegevused, mis:

-

takistavad elektriühenduse kasutamist elektrienergia tarbimiseks R S ja U S valduses

olevates ruumides (30.11.2018 menetlusdokumendi lisaks 1 oleval plaanil tähistatud

punasega viirutatud alana) Xxxx kinnistul, asukohaga, xxxx (registriosa nr xxxx,

katastritunnusega xxxx);

-

takistavad R S’l ja U S’l ligipääsu Xxxx kinnistul, asukohaga, xxxx (registriosa nr xxxx,

katastritunnusega xxxx), asuvale puukuurile ja selles asuvatele R S ja U S omandis

olevatele küttepuudele, mis paiknevad puukuuri kirdepoolses neljandikus (17.12.2018

menetlusdokumendi lisaks 1 oleval plaanil tähistatud punase värviga viirutatud alana).

Samuti paluvad kostjad kohustada I S’t, C S’t ja J L’t tulevikus hoiduma tegevustest, mis:

-

takistavad R S’l ja U S’l elektriühenduse kasutamist elektrienergia tarbimiseks R S ja

U S valduses olevates ruumides (30.11.2018 menetlusdokumendi lisaks 1 oleval plaanil

tähistatud punasega viirutatud alana) Xxxx kinnistul, asukohaga, xxxx (registriosa nr

xxxx, katastritunnusega xxxx);

-

takistavad R S’l ja U S’l ligipääsu Xxxx kinnistul, asukohaga, xxxx (registriosa nr xxxx,

katastritunnusega xxxx), asuvale puukuurile ja selles asuvatele R S ja U S omandis

olevatele küttepuudele, mis paiknevad puukuuri kirdepoolses neljandikus (17.12.2018

menetlusdokumendi lisaks 1 oleval plaanil tähistatud punase värviga viirutatud alana).

30. 02.05.2019 kohtuistungil loobusid kostjad hageja ja vastuhagi kostjate II ja III vastu esitatud

nõudest puukuuri osas.

2-18-255

6 (19)

31. Hageja on katkestanud kostjate valduses olevate eluruumide elektriühenduse (elektrikilp,

millest saab kostjate kasutuses olevate eluruumide elektriühenduse välja lülitada, asub

hageja ainukasutuses olevates ruumides). Valduse rikkumine hageja poolt toimus

26.11.2018.

32. C S ja J L on kostjate valdust rikkunud sellega, et nad on 28.11.2018 lõiganud korduvalt

läbi kostjate poolt eluruumide ajutiselt elektriga varustamiseks kõrvalhoonest veetud

elektrikaabli.

33. Hageja ja kostjate vahelise kokkuleppe kohaselt võisid kostjad enda valduses olevates

eluruumides kasutada igapäevaseks elutegevuseks vajalikku elektrit ilma hagejale tasu

maksmata. 8 aastat ei öelnud hageja kostjatele kordagi, et nad maksaks elektri eest. Kostjad

on nõus hagejale elektrienergia eest edaspidi maksma mõistlikku tasu.

KOHTU PÕHJENDUSED

34. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada

ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

35. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et:

-

Hagejale kuulub 2006. aastast kinnisasi, mis asub aadressil Xxxx, xxxx;

-

Alates 2006. aasta detsembrist on pooled üheskoos asunud ehitama kinnistul paiknevat

maja;

-

Kostja II panustas isikliku tööjõuga elumaja ehitamisse;

-

Tegemist on paarismajaga - majal on kaks eraldi sissepääsuga osa;

-

Kostjad on elanud alates 14.02.2008 ühes majaosas;

-

30.08.2017 edastas hageja kostjatele üürilepingu ülesütlemise avalduse;

-

Kostjad said üürilepingu ülesütlemise teate kätte 01.09.2017;

-

26.11.2018

on

hageja katkestanud kostjate

poolt kasutatavas

majaosas elektriühenduse;

-

28.11.2018 on vastuhagi kostja III katkestanud kostjate poolt kasutatavas majaosas

elektriühenduse.

36. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes

õigusliku aluseta tema asja valdab. Hageja leiab, et tegemist oli tähtajatu üürilepinguga,

alternatiivselt tähtajatu tasuta kasutamise lepinguga, mille on hageja kehtivalt üles öelnud.

Kostjad leiavad, et tegemist on seltsingulepinguga. Hageja vaidleb sellele vastu.

37. Vaidluse all on seega asjaolu ja kohus peab kõigepealt hindama, kas pooled on sõlminud

seltsingulepingu. VÕS § 580 lg 1 kohaselt kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam

isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa

lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsinguleping on vormivaba. Kui

seltsingulepingu eesmärk on omandada kinnisasi, siis peab see olema vastavalt AÕS § 119

notariaalselt tõestatud. Antud juhul ei nähtu kostjate väidetest, et seltsingulepingu eesmärk

2-18-255

7 (19)

oleks olnud kinnisasja omandamine. Kostjate väitel oli seltsingulepingu eesmärk juba

eelnevalt hageja poolt omandatud kinnisasjale maja ehitamine ja selle kasutamine.

38. Seltsingut iseloomustab majanduslik risk, kui seltsingul läheb majanduslikult hästi, siis on

võimalik jaotada saadud kasumit, kui halvasti, tekib katmist vajav kahjum (vt Riigikohtu

06. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-12, p 15). Seltsingu sätteid saab kohaldada

eelkõige mingi konkreetse varalise eesmärgi puhul, nagu vara ühine soetamine või

parendamine mõlemapoolsete panustega või samal eesmärgil ühine kulutuste kandmine.

See ei tähenda aga seda, et seltsinguna saaks käsitleda alati sellist kokkulepet, mis on

suunatud varalise kasu saamisele. Seltsingu eesmärgiks saab kohtu hinnangul olla näiteks

kinnisasja valmisehitamine selles kooselamise eesmärgil. Seega saab olla tegemist

seltsingulepinguga, mille puhul pooled lepivad kokku, et üks pool annab teisele poolele

kasutada talle kuuluvale kinnisasjale ehitatava elamu ühe osa ja teine pool kohustub selle

elamu kas täielikult või osaliselt enda kuludega valmis ehitama. Oluline on tuvastada, mis

on olnud poolte ühine eesmärk ja kas pooled on tegutsenud ühise eesmärgi saavutamise

nimel ning millised on olnud poolte panused.

39. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tõendatud, et hageja ja kostjad sõlmisid 2006. a

seltsingulepingu, mille eesmärgiks oli hageja kinnisasjal asuva elamu valmisehitamine ja

sellest ühe maja osa andmine kostjate kasutusse ja teise maja osa andmine hageja kasutusse.

Nimetatud asjaolu tõendavad eelkõige tunnistajate ütlused. Tunnistaja K V ütluste kohaselt

elab ta kõrvalmajas ja on tihedalt suhelnud hageja ja kostjatega. Tunnistaja kinnitab, et

„algselt, kui planeeriti seda maja, siis algselt oli idee kohe selline, et ehitatakse kahepere

elamuna. I S pere ja U pere. Ja mõlemad müüvad oma korterid maha ja ehitavad nende

rahade eest maja. E S korteri rahadega ehitatakse maja katuse alla ja edasi sisetööd tehakse

U S rahadega, mis tema korteri müügist tuleb.“ Küsimusele – „Kuidas te seda

projekteerimist nii täpselt teate?“ vastas tunnistaja, et „Need projektid olid meil seal kodus

laua peal. Sellepärast, et kui I S ja E S xxxx oma korteri maha müüsid, siis mina pakkusin

välja, et kuna maja ehitatakse minu maja kõrvale, siis nad võivad tulla minu juurde elama

selleks ajaks, et nad ei pea hakkama üürima korterit endale xxxxs, vaid nad võivad elada

minu majas, kuni saavad oma maja valmis. /…/ Söögilaua ääres oli meil juttu, kui me neid

projekte ja värke arutasime. I S ja tema perega oli sellest juttu. Väga paljudel juhtudel. /…/

Maja ehituse algusest peale oli jutt selline, et I või noh E müüb oma Xxxx korteri maha ja

kostjad müüvad oma korteri maha. Ja nende ühiste rahade eest pannaksegi maja püsti. /…/

Mina nende arutelude juures ei olnud. See on ainult jutu tasand. Et omavahel nad leppisid

kokku, et mõlemad müüvad oma korterid maha ja nende rahadega ehitatakse maja“. (tl

168-170). Seega nähtub tunnistaja K V ütlustest, et hageja ja kostjad olid omavahel kokku

leppinud selles, et hageja pere ja kostjad müüvad mõlemad oma korterid ära ja saadud raha

eest ehitatakse maja kahele perele – hagejale ja kostjatele. Tunnistaja K V ütlused on kohtu

hinnangul usaldusväärsed. Tegemist on hageja ja kostjate naabriga, kellega pooled

aktiivselt suhtlesid. Tunnistaja pole kohtu hinnangul huvitatud ühe või teise poole kasuks

ütluste andmisest. Tunnistaja K V ütluste kohaselt elas hageja pere tema juures 2006. a

oktoobrist või novembrist kuni aprillini 2008. a. (tl 168-170). Tunnistaja ütlustest järeldub,

et hageja elas koos oma perega tunnistaja juures pikka aega seni kuni maja ehitati, mistõttu

on põhjendatult alus järeldada, et tunnistaja teab maja ehitamise asjaolusid ja sellega

seonduvaid kokkuleppeid. Sellest, et tunnistajale selgitati, et kostjate korter müüakse maja

ehitamise eesmärgil ära ja tegemist on kahepere elamuga, järeldub kohtu hinnangul asjaolu,

et pooled soovisid kokku leppida selles, et kostjate uueks elukohaks saab ehitatava maja

üks osa. Tunnistaja sai aru kokkuleppe sisust põhiliselt hageja ja tema pere jutu pinnalt, mis

muudab kokkuleppe olemasolu usutavaks.

2-18-255

8 (19)

40. Samuti kinnitavad kohtu hinnangul kokkuleppe, et maja ehitatakse kahele perele – hagejale

ja kostjatele, olemasolu ka tunnistaja E S ütlused. Tunnistaja E S kinnitas kohtus, et „Algselt

plaanisime osta kohale toodava maja. Mis oleks poole aastaga koos olnud ja me oleks rõõmsalt

saanud sisse minna. Aga siis hakkas siit poolt tulema, et vanaisa on ehitaja ja ehitame ikka

kivimaja ja, et ei lähe kaua. Aasta läheb. Siis saate sisse. Siis müüsime oma korteri maha ja

läks ehitamiseks. Siis kuskilt maalt ilmnes, et ka neile on elamispind siukse U töö eest. Selleks

hetkeks selgus, et minu korteri rahade eest nii suure maja ehitamiseks enam ei jätku ja tuli siis

jutuks, et minu korteri rahade eest on välistööd ja nende korteri rahade eest tulevad sisetööd.“

Küsimusele - „Kas teie olite sellega nõus, et teie korteri rahade eest planeeritavasse majja

kolivad kostjad sisse?“ vastas tunnistaja, et „Kuna mul endal vanemaid enam ei olnud see aeg.

Meil olid minu vanematega väga head suhted, siis ma nagu eeldasin, et me oleme koos ja aitame

ja toetame üksteist. See suhe läheb paremaks. Ma ei suutnud ette kujutada, et vanematel ja

lastel võib nii halb suhe olla. Seda nagu üldse ei saa päästa. Ma ei kirjutanud sellele kahe

käega alla, aga ma üritasin Iut mõista. Ta soovis ka oma vanematega hästi läbi saada.“ Kostja

küsimusele „Teil ei olnud kokkulepet?“ vastas tunnistaja „Ei. Ma räägin, et see tuli jutu käigus

Iuga, kui rääkisin, et nad tulevad ka siis sinna. Kui ma maja joonistasin siis tuli see, et siis

peaks siia selle vanaisa ja vanaema osa tegema. R oli veel see, kes algselt rääkis, et teeme kõik

kokku ühte ruumi. Siia suure köögi. Siis sellest hetkest mul sai, et ei, et kui me teeme ikkagi nii

siis teeme kaks eri osa. /…/ Kuna see üks maja osa on nende soovide järgi projekteeritud, siis

nad tulevad sinna elama.“ (tl 170-173). Tunnistaja E S ütlustest nähtub, et hageja oli kostjatega

kokku leppinud selles, et kostjad panustavad maja ehitamisse ja kostjad võivad majas elada.

Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et tunnistaja oli sellega nõus. Ehkki tunnistaja üritab eitada

kokkuleppe olemasolu, kinnitavad tema ütlused hoopis vastupidist. Sisuliselt kinnitab

tunnistaja E S, et üheskoos planeeriti maja kahepere elamuna selleks, et kostjad saaksid seal

elada. Tunnistaja ütluste kohaselt oli vastav kokkulepe kostjatega juba enne seda kui hakati

alles maja planeerima. Tunnistaja ütlustest järeldub, et tunnistaja E S on hageja abikaasana

kostjatega sõlmitud kokkuleppe sisuliselt heaks kiitnud. Asjaolu, et poolte vaheline läbisaamine

aastate möödudes halvenes, ei tähenda kohtu hinnangul seda, et kokkulepet poleks algselt

sõlmitud.

41. Samuti kinnitab poolte vahelise kokkuleppe, mille sisuks oli kostjatele elamisõiguse

andmine, olemasolu ka asjaolu, et kostjad on kinnistul asuvas majas elanud alates 2008. aastast

ja alles 2017. aastal asus hageja nõudma kostjatelt valduse vabastamist. Kohtu hinnangul elasid

kostjad perioodil 2008-2016 kinnistul asuvas majas ning kostjate elamisõiguse osas ei olnud

poolte vahel sel ajal erimeelsusi, mis omakorda kinnitab asjaolu, et poolte vahel oli kokkulepe

kostjatele elamisõiguse andmise osas.

42. Poolte vahelise kokkuleppe, mille sisuks oli see, et hageja pere ja kostjad müüvad

mõlemad oma korterid ära ja saadud raha eest ehitatakse maja kahele perele, olemasolu kinnitab

ka asjaolu, et tegelikult kostjad müüsid enda korteri ära. Antud asjaolu üle vaidlust ei ole.

43. Samuti kinnitab poolte vahelise kokkuleppe olemasolu, mille sisuks oli see, et hageja

pere ja kostjad müüvad mõlemad oma korterid ära ja saadud raha eest ehitatakse maja kahele

perele, ka asjaolu, et kostjad tegelikult panustasid maja ehitamisse. Kohtu hinnangul on

tõendatud, et kostjad on maja ehitamisse panustanud.

44. Kostjate väitel panustasid kostjad maja ehitamisse eelkõige kostja II isikliku tööjõuga,

olles peamine maja ehitaja. Kohus leiab, et see asjaolu on tõendamist leidnud tunnistajate

ütlustega. Tunnistaja K V ütluste kohaselt „ehitas maja enamuses U S. /…/ Kuna minu maja

asub üsna lähedal nende poolt ehitatud majale ja teise korruse aknad on ka päris head. Mina

töötasin osalise tööajaga sellel hetkel ja kirjutasin kodus raamatut siis vastavalt sellele olen

ma selle teemaga väga kursis. Et mitte igapäevaselt aga üle päeva käisin ma ehitusel ise

vaatamas tema tööd. /…/ Seal käis rahvast abiks ka teisi aga selle kohapealt mina ei oska

2-18-255

9 (19)

vastata sellele teemale, et kes või mida täpselt tegi. I oli ise ka seal abiks.“ Küsimusele - „Kas

ma saan õigesti aru, et U S oli seal peamine ehitaja?“ vastas tunnistaja, et „Jah, kindlasti. Tema

tegi vundamendi, tema ladus müüri, tema pani katusesarikad. Kraana käis tõi paneelid ja tõsteti

paneelid peale ja kõik, mis oli maja karkassiga seotud. Kõik suured ehitustööd kui sellised tegi

U S. /…/ Ka sarikad pani üksinda peale enamuses. /…/ Sisetöödega U ehitas oma poole esmase

versioonina valmis. Paljudes sisetöödes U osales ka Iu poole peal. Kui paljudes mina täpselt ei

tea. /…/ U S oli objektil enamuse ajast hommikust õhtuni.“ (tl 168-170). Seega on nähtub

tunnistaja K V ütlustest, et põhiline tööde tegija oli kostja II. Tunnistaja ütlused on ka selles

osas kohtu hinnangul usaldusväärsed ja olulise tõendi väärtusega, kuna tegemist on isikuga, kes

ise ei ole huvitatud asja lahendamise tulemusest ja tegemist on isikuga, kes elas hageja kinnistu

kõrval asuvas majas ja seetõttu oma asukoha poolest omas ülevaadet sellest, mis hageja

kinnistul toimus. Tunnistaja K V ütlusi kinnitavad ka tunnistaja G Gi ütlused. Tunnistaja G G

vastas küsimusele - „Kas te teate, kes Xxxx kinnistul paikneva maja ehitas?“, järgmiselt:

„Suures osas U S. Kogu üldehitus alates vundamendist, kuni pärast ka mingil määral

siseviimistluseni, minule teadaolevatel andmetel on tehtud U poolt. Kindlasti osales seal I S.

Mingil määral mingisugused välised abistajad. Mingid eritööde teostamised nii öelda toimusid

teiste isikute poolt aga nii öelda sellest üldehituslikus osas minule teada olevalt ikkagi U S.“ (tl

165-168). Tunnistaja G Gi ütlused kinnitavad K V ütlusi selle kohta, et suure osa maja ehitusest

oli teostatud kostja II poolt. G G toob välja, et vundamendi tegi kostja II. Seda on esile toonud

ka tunnistaja K V. Küsimusele „Kuidas te neid asjaolusid teate?“ vastas G G, et „See info

pärineb erinevatel viisidel. Esiteks ma käisin ise mitmel korral seal, kui seda maja ehitati, kas

midagi viimas või toomas. Teiseks, kuna suhtlus vanavanematega on alati aktiivne olnud, siis

alati oli ka jututeemaks, et näed vanaisa jälle kodus ei ole, et jälle ehitab. Ehitas 7 päeva

nädalas. Selle info põhjal ma seda väidan.“ (tl 165-168). Hageja küsimusele vastas tunnistaja,

et „Seal kinnistul käisin ma ise viimati vähemalt pool aastat tagasi.“ Tunnistaja kinnitab samas,

et viimased 10 aastat või isegi rohkem ei ole ta hagejaga suhelnud. Kohtu hinnangul ei saa

tunnistaja vastusest selle kohta, et ta ei ole hagejaga suhelnud, järeldada, et ta poleks saanud

kostjatega suhelda ega neil külas käia. Tunnistaja E S ütluste kohaselt saab nüüd 4 aastat täis,

kui nad (hagejaga) otsustasid xxxx elama minna. (tl 170-173). Seega ei olnud hagejat pidevalt

Xxxx kinnistul kohapeal. Lisaks kinnitab tunnistaja K V, et tema on G Gi kinnistul näinud. (tl

168-170). Seega saab tunnistajate ütlustest järeldada, et G G käis kinnistul ja suhtles kostjatega.

Samuti saab tunnistaja G Gi ütlustest teha järelduse, et ta suhtles kostjatega ka maja ehitamise

ajal, siis kui kostjad veel hageja kinnistul ei elanud.

Tunnistaja E S ütluste kohaselt „Välistööd, liitumised, transpordid, projektid on enamjaolt kõik

I maksnud.“ Küsimusele - „Kas ehitusmaterjali ostsid maja jaoks ka kostjad?“ vastas tunnistaja,

et „Ma ei oska seda nii vastata. Äkki hetkel puudu olevad kruvid või kott täidet aga mitte

selliseid suuri, et peaks transpordi tellima, et kohale toodaks. /…/ Väravamootori ostis U.“

Küsimusele „Maja puitvooder, kes selle eest maksis?“ vastas tunnistaja, et „Seda polegi seal.

Jah natukene on seal katuse äärte all. Enam ei mäleta, ei oska öelda. Tean, et hunnikus on seda

puitu igasugust ostetud ja tellitud aga millise koormaga see puit tuli seda ma küll enam pead ei

anna, et meil on seda kraami seal nii palju. Ma jään vastuse võlgu. /…/ Täitemullad lasi I tuua

koormatega. Aiamullad sama moodi. Taimed ja istikud minu arust ostis R.“ Küsimusele

„Kuidas te U S panust hindate maja ehitamisse?“ vastas tunnistaja, et „Loomulikult ta müüri

ladus. Ja meie tassisime ja ladusime sama moodi.“ (tl 170-173). Kohtu hinnangul tegelikult

tunnistaja E S ei selgitanud kui palju panustas kostja II maja ehitamisse oma isikliku tööjõuga.

Tunnistaja selgitab, kes panustas rahaliselt, kuid seda millises ulatuses kostja II ehitamises

osales, tunnistaja ütlusest ei selgu. Tunnistaja E S ütlustest ei saa teha järeldust, et kostja II

poleks maja ehitamises osalenud. Tunnistaja kinnitab, et kostja II ladus müüri. Hageja ei ole

esile toonud, et tema oleks ainuisikuliselt maja ehitanud. Tunnistaja K V ütluste kohaselt käis I

2-18-255

10 (19)

S seal õhtuti või nädalavahetustel ja tunnistaja sõnul „loomulikult tal olid ka igal pool käed

küljes.“ (tl 168-170). Eeltoodust järeldab kohus, et hageja ei saanud olla peamine elamu ehitaja.

Samuti ei ole hageja esile toonud, et maja oleks ehitatud kellegi kolmanda isiku tööjõu abil.

Kohtule esitatud eeltoodud tunnistajate ütlused kinnitavad, et maja põhiline ehitaja oli kostja II.

Lisaks kinnitavad hageja enda väited seda, et põhiline ehitaja oli kostja II. Hageja väitel on ta

kostjatele nende abi eest elamu ehitamisel piisavalt tänu üles näidanud, võimaldades neil üle 10

aasta tasuta elamist. Seega on hageja ise kinnitanud, et kostja II oli piisava panuse oma tööjõuga

elamu ehitamisse andnud, et talle võimaldada 10 aastat majas elamist.

45. Kohus leiab, et tõendatud on ka asjaolu, et kostjad on rahaliselt panustanud maja

ehitamisse.

Vaidlust ei ole selles, et kostjad on võõrandanud neile kuulunud korteri ja garaaži. Kostjate

väitel on kostja II tellinud maja ehitamiseks kasutatud korstnamaterjali, kostja II on tellinud ja

vastu võtnud mõlemale majaosale paigaldatud soojuspumbad ning kostja II on tellinud kinnistul

asuvasse majja kamina paigalduse.

Tunnistaja G G vastas küsimusele „Kas kostjad aitasid maja ehitamisele ka muud moodi kaasa

peale ehitamise?“, järgmiselt: „Peale ehitamise kindlasti toimus seal erinevaid ostusid, mis olid

mitte ainult ühe leibkonna, vaid ka teise leibkonna hüvanguks. Nendes nad osalesid rahaliselt.“

(tl 165-168). Kohtule esitatud U S arvelduskonto nr xxxx väljavõttest perioodi kohta alates

01.01.2006 kuni 31.12.2009 nähtub, et 29.01.2008 on teostatud ülekanne K AS-ile summas 12

800 Eesti krooni. (tl 51-57). S OÜ saatelehelt nr 86077304 ja D saatelehelt nr 9015814 nähtub,

et tarnitud on ja kostja II on vastu võtnud 01.02.2008 ühe komplekti korstnamaterjali. Kohtu

hinnangul saab nendest tõenditest teha järelduse, et kostjad tellisid ühe komplekti

korstnamaterjali ja maksid selle eest.

A OÜ arvest nr 171107 ja teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 1578 nähtub, et

aadressile Xxxx (viitega U S ÕP) on 16.10.2007 paigaldatud Fujitsu soojuspump. (tl 64). A OÜ

arvest nr 180435 ja teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 2169 nähtub, et aadressile

Xxxx (viitega I S ÕP) on 30.04.2008 paigaldatud Fujitsu soojuspump. (tl 65). R S arvelduskonto

nr xxxx väljavõttest perioodi kohta alates 01.01.2006 kuni 31.12.2009 nähtub, et 06.10.2007 on

tasutud A arve nr 171107 alusel 21 000 Eesti krooni ning 27.04.2008 on tasutud K-le 23 500

Eesti krooni. (tl 36-50). Tunnistaja G Gi ütluste kohaselt oli suurematest ostudest kindlasti 2

õhksoojuspumpa, millest üks läks kostjate majaossa ja teine hageja majaossa. Tunnistaja

kinnitab, et „Need olid suurusjärk 21000 kostjate ja 23500 oli siis hageja maja osa.“ (tl 165-

168). Tunnistaja E S selle kohta, kes soojuspumba ostis vastust ei teadnud. (tl 170173). Kohtu

hinnangul saab nendest tõenditest teha järelduse, et kostjad tellisid hageja kinnistule

ehitatavasse elamusse 2 soojuspumpa ja maksid nende eest.

Kohtule on esitatud 24.01.2008 kokkulepe ahju paigalduse kohta, mille kohaselt paigaldatakse

Xxxx tallu kamin-ahi ja pliit. (tl 66-67). G Gi ütluste kohaselt osteti tulikivikamin. Tunnistaja

kinnitusel „Esimene kamin osteti kostjate majaossa. Selle juures ma viibisin. Käisime ka

maaletoojatega rääkimas, et saada seda hinda paremaks, kuna tegemist oli ca 100000 kroonise

väljaminekuga. Hiljem see sai ostetud läbi ettevõtte, kuna nii sai soodsamalt. Hilisemalt osteti

vanavanemate finantseeringul ka hageja majaossa tulikivikamin.“ (tl 165-168). Tunnistaja E S

kinnitab oma ütlustes seda, et kostjad ostsid hageja kasutuses olevasse majaossa ahju. (tl 170-

173). Kohtu hinnangul saab nendest tõenditest teha järelduse, et kostjad tellisid hageja

kinnistule ehitatavasse elamusse 2 kaminahju ja maksid nende eest.

46. Kohtule esitatud R S arvelduskonto nr xxxx väljavõttest perioodi kohta alates

01.01.2006 kuni 31.12.2009 (tl 36-50) ja U S arvelduskonto nr xxxx väljavõttest perioodi kohta

alates 01.01.2006 kuni 31.12.2009 (tl 51-57) ning U S arvelduskonto nr xxxx väljavõttest

2-18-255

11 (19)

perioodi kohta alates 01.01.2010 kuni 04.09.2017 (tl 58-59) nähtuvad mitmel korral

ehitusmaterjalide eest tasumised Xxxx E, E, K ja teistele ehitusmaterjalide müügiga

tegelevatele ettevõtetele.

Hagejale teadaolevalt toimetas kostja II ka muudel ehitusobjektidel (remontis oma Xxxx

korterit, abistas sugulasi, tuttavaid (sh naaber K V), tegi „haltuurasid“ jne), kuhu ostis oma raha

eest ilmselt ka mingeid ehituskaupu. Kohtu hinnangul on menetlusosaline kohustatud oma

väidet tõendama. Seega pidanuks hageja tõendama, et kostjad kasutasid raha hoopis muu

objekti tarbeks. Hageja ei ole seda teinud. Tunnistaja K V ülekuulamist antud küsimuses ei ole

taotletud ega sellekohaseid küsimusi talle esitatud. Seetõttu leiab kohus, et kohtul puudub alus

muuks järelduseks kui see, et kostjate arvelduskonto väljavõtetelt nähtuvad ostud

ehitusmaterjalide jaoks on tehtud Xxxx talu huvides. Kulud on tehtud perioodil, mil poolte

väidete kohaselt toimus Xxxx kinnistul asuva elamu ehitus.

47. Kostjate väitel panustati rahaliselt ka sisetööde tegemisse ja sisustuse ostmisse.

Tunnistaja G Gi ütluste kohaselt oli esimene suurem tehing, mille juures ta isiklikult viibis,

tehnika ostmine kostjate majaossa. Tunnistaja kinnitusel „Toimus see E kauplusest. Suurusjärk

oli 36000 krooni. Mina olin seal juures. Aitasin tehnika välja valida, autole laadida ja kodus

maha laadida. Järgmine suurem ost oli köögimööbel, mis osteti Xxxxst. See oli suurusjärgus

20000 krooni. Selle ostu juures ma viibisin. Aitasin selle mööbli pärast ka auto pealt maha tõsta

ja mingil vähesel määral ka kokku panna aga mitte lõpuni. Siis oli mitmeid erinevaid mööbli

ostusid. Osaliselt osteti mööblit ka I Sle aga selle juures mina ei ole viibinud. Ehk siis siin need

väljavõtted, kus on näha erinevaid summasid ühest ja samast kohast siis tõenäoliselt hõlmavad

ka mõnda sellist tehingut aga seda mina ei oska kinnitada.“ Küsimusele - „Kuidas te teate, et

hageja majaossa osteti ka mööblit?“ vastas tunnistaja, et „See teadmine baseerub kahel

asjaolul. Vanavanemate enda ütlused ja lisaks kontoväljavõtted, mis seda tõestavad. Ilmselgelt

neil kahte diivanit enda juurde vaja ei ole.

/…/ Hageja võttis minuga ühendust ja soovis pesumasinat saada. Mina töötasin toona

tehnikafirmas, mis tõi sellised asju maale. Ja siis ta saigi endale pesumasina, mille eest ma

maksin R S kontolt otse oma tööandjale.“ (tl 165-168). R S arvelduskonto nr xxxx väljavõttest

perioodi kohta alates 01.01.2006 kuni 31.12.2009 nähtub, et 07.03.2008, 09.03.2008,

21.03.2008, 16.04.2008, 29.04.2008 on teostatud makseid S, 10.07.2008 makse T, 10.07.2008

makse Xxxx, 12.07.2008 M OÜ-le. (tl 36-50). U S arvelduskonto nr xxxx väljavõttest perioodi

kohta alates 01.01.2006 kuni 31.12.2009 nähtuvad maksed 24.01.2008 I AS-ile summas 29 993

Eesto krooni, 22.01.2008 AS-ile A summas 36 044 Eesti krooni ja 25.01.2008 E-ile summas

3150 Eesti krooni. (tl 51-57). Kohtu hinnangul saab tunnistaja G Gi ütlustest ja kostjate

pangakontode väljavõtetest teha järelduse, et elamu sisustuse soetasid kostjad siiski pigem enda

kasutuses oleva majaosa sisustamiseks. Tunnistaja G G ei tea tegelikult muus kui diivani osas

järeldada, et see soetati hageja majaosa jaoks. E S ütluste kohaselt ostis R S diivani neile

sünnipäevakingiks. (tl 170-173). Seega ei saa üksnes kostjate pangakonto väljavõtetest

järeldada, et sisustus oleks ostetud hageja majaosa sisustamiseks. Samuti ei saa hageja majaosa

jaoks soetatud diivani osas järeldada, et see oleks ostetud eesmärgiga panustada

seltsingulepingu eesmärkide teostamiseks.

48. Tunnistaja E S ütluste kohaselt „Esimese korruse WC plaadid on meie ostetud,

taaskasutus ütleme siis nii, jäägid mitmest ehitusest kokku tassitud. Sama moodi on kasutatud

WC-pott meie organiseeritud. Esimese korruse segisti ostis I. Alguses oli meil seal kraanikauss

ja peegel. Pärast, kui oli plaaditud siis ostis I. Kraanikauss, peegel ja väike tavaline kapp -

ostis R. Teise korruse plaadid ostsime meie. R ostis mullivanni. Ja teisele korrusele sama moodi

ostsime kraanikausi koos kapiga ja peegliga ostis R ja WCpott, duši ja plaadid ostsime meie./…/

Selleks, et me kööki üldse saaksime siis ma võtsin laenu.“ (tl 170-173). Kohtu hinnangul ei saa

tunnistaja E S nimetatud ütlustest mingit määravat järeldust seltsingulepingu osas teha.

2-18-255

12 (19)

Kostjate väitel selles osas, kui palju kumbki pool pidi rahaliselt panustama, kokkulepet poolte

vahel polnud. Hinnates kohtule esitatud tõendeid kokkuleppe sisu kohta, kohus nõustub

kostjatega. Ühestki tõendist ei saa teha järeldust, et kokkulepe oleks olnud selles osas kui palju

kostjad peavad rahaliselt elamu sisutusse panustama. Tunnistaja K V ütluste kohaselt „mõlemad

müüvad oma korterid maha ja ehitavad nende rahade eest maja.“ (tl 168170). Tunnistaja E S

ütluste kohaselt oli R see, kes ütles, et „teeme siit seest“. (tl 170-173). Seega pidid pooled

panustama korterite müügist saadud raha ulatuses maja ehitamisse, mitte sisustamisse.

Sisustuse osas konkRselt panuste suurust kokku lepitud ei olnud.

49. Tunnistaja E S ütluste kohaselt oli kostjate poolt tehtud oste, kuid need sai tagasi makstud.

Tunnistaja kinnitusel „Üldiselt selliseid asju minu ees ei räägitud. Olen kolmandatelt isikutelt

kuulnud, aga otse nii ei ole.“ Küsimusele „Aga ahju raha te täpselt teate, et R küsis Iult?“

vastas tunnistaja, et „Jah. Selles suhtes, et see jooksis teist või kolmandat korda siis I ütles

mulle ka aga ma siis olin juba kuulnud. Üldiselt need vestlused käisid nii, et nad omavahel.“ (tl

170-173). Kohus ei pea üksnes tunnistaja E S ütluste alusel raha tagasimaksmist kostjatele

tõendatuks. Kohtule ei ole esitatud ühtegi muud tõendit, mis tunnistaja ütlusi kinnitaks.

Tunnistaja E S on hageja abikaasana huvitatud asja lahendamisest hageja kasuks, mistõttu oleks

hageja pidanud esitama täiendavaid tõendeid raha tagasimaksmise tõendamiseks, kuid seda pole

hageja teinud.

Tunnistaja E S ütlused on ka omavahel vastuolus. Tunnistaja vastas küsimusele „Kas teile ei

tekkinud küsimusi, et miks siis seda Xxxx korteri müügist tulnud raha ikkagi ei ole?, et „Sest

nad ise ütlesid, et G ostis selle korteri, aga ta ei saanud pangast täit raha ja siis ta hakkas jupp

haaval maksma ja see esimene osa, mis tuli pangalaenuga selle nad siis panid sinna oma

poolele. Ja nii ta siis läks. Mingi osa nad ütlesid, et panid seisma kuskile hoiuse peale.“ (tl 170-

173). Seega sai tunnistaja ühest küljest aru, et kostjate Xxxx korteri müügist peaks raha tulema

maja ehitusse. Samuti vastas tunnistaja küsimusele „Miks R teile neid asju ostis?“, et „Üldjuhul

oli tema see, kes käis ja küsis, et miks me midagi ei osta ja edasi ei lähe. Vastasin, et selleks ei

ole piisavalt vahendeid. Et esmatähtsad on lapsed. Siis ta aegajalt toetas.“ (tl 170-173). Samas

aga on tunnistaja andnud ütlusi selle kohta, et kostjad on küsinud neilt raha tagasi. Kohtu

hinnangul on siin põhimõtteline vastuolu. Ühest küljest tunnistaja kinnitusel hagejale ja tema

perele justkui lubati raha, kuid samas küsiti see tagasi.

50. Kohtu hinnangul tõendab kostjate poolt panuste tegemine ehitustööde tegemise ja

ehitusmaterjalide soetamise näol poolte kokkulepet, mis oma olemuselt vastab seltsingulepingu

tunnustele. Tegemist on konkreetsel eesmärgil (hageja kinnisasjal asuva elamu valmisehitamine

ja sellest ühe maja osa andmine kostjate kasutusse ja teise maja osa andmine hageja kasutusse)

sõlmitud lepinguga, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil (kostjate poolt panuste

tegemisel, milleks oli ehitustööde tegemine, ehitusmaterjalide ja sisustuse soetamine ning

hageja poolt kinnisasja kasutamise võimaldamine, ehitusmaterjalide ja sisustuse soetamine).

51. Tunnistaja E S vastas küsimusele „Kas teile ei tekkinud küsimusi, et miks siis seda Xxxx

korteri müügist tulnud raha ikkagi ei ole?, et „Sest nad ise ütlesid, et G ostis selle korteri, aga

ta ei saanud pangast täit raha ja siis ta hakkas jupp haaval maksma ja see esimene osa, mis

tuli pangalaenuga selle nad siis panid sinna oma poolele. Ja nii ta siis läks. Mingi osa nad

ütlesid, et panid seisma kuskile hoiuse peale.“ (tl 170-173). E S vastusest nähtub kohtu

hinnangul tunnistaja kinnitus selle kohta, et poolte vahel oli kokkulepe selle kohta, et kostjad

panustavad korteri müügist saadud raha Xxxx talu elamu jaoks. Samuti nähtub ütlustest see, et

tunnistaja hinnangul ei panustanud kostjad piisavalt, nii nagu oli algselt kokku lepitud. Asjaolu,

et üks seltsingulepingu pool ei panusta piisavalt seltsingu eesmärkide saavutamisse, ei muuda

seltsingulepingut olematuks ning sellest ei saa teha järeldust, et sellist lepingut ei ole sõlmitud.

Seltsingulepingust tulenevad seltsinglastele kohustused seltsingu vastu. Seltsinglaste

2-18-255

13 (19)

keskseteks kohustusteks on kaasaaitamiskohustus (VÕS § 580 lg 1) ja lojaalsuskohustus (VÕS

§ 580 lg 2). Juhul, kui seltsinglane ei aita kokkulepitud viisil kaasa ühise eesmärgi

saavutamisele või ei täida lojaalsuskohustust, võib sellega kaasneda kohustust rikkunud

seltsinglase vastutus seltsingu ees, eelkõige täitmata kohustuse täitmisele sundimine ja

kohustus hüvitada tekitatud kahju. (vt Riigikohtu 16. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-

07, p 11). VÕS § 581 lg 2 kohaselt eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. Käesolevas

asjas on tuvastatud, et seltsinglaste panuseks olid hageja poolt kostjatel kinnisasja kasutamise

võimaldamine, poolte kinnisvara müümisest saadud raha ulatuses elamu ehitamine ning lisaks

kostja II poolne isiklik tööjõud. Kui seltsinglane ei ole andnud oma võrdset panust või

teistsuguses ulatuses kokkulepitud panust, on seltsingul vastava kohustuse täitmata jätnud

seltsinglase vastu nõude esitamise õigus. VÕS § 580 eesmärgist tuleneb, et igal üksikul

seltsinglasel on seltsingu huvides nõudeõigus kohustust rikkunud seltsinglase vastu. (vt

Riigikohtu 16. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-36-07, p 11). Seega juhul kui kostjad ei ole

piisavalt panustanud seltsingulepingu eesmärkide saavutamisse, on hagejal õigus kohustada

kostjaid lepingut täitma, samuti on õigus nõuda kahju hüvitamist.

52. Kohtu hinnangul leppisid pooled kokku selles, et kostjad võivad hageja kinnistule

ehitatavas elamus elada kuni kostjate elupäevade lõpuni.

Tunnistaja K V ütluste kohaselt oli hageja ja tema perega jutuks, et maja jääb elu lõpuni Iu

nimele, aga kostjad saavad seal oma elupäevade lõpuni elada. (tl 168-170). Mingi muu tähtaja

osas ei ole kohtule tõendeid esitatud. Tunnistaja E S ütlustest järeldub, et mingit muud tähtaega

ei olnud. E S kinnitab, et ta eeldas, et me oleme koos ja aitame ja toetame üksteist. E S ütluste

kohaselt üritas ta isegi maja nii palaneerida, et nad ei peaks kõik ühtedes tubades olema. (tl 170-

173). Seega järeldub ka E S ütlustest, et tegelikult arvestas ka tema sellega, et kostjad elavad

majas oma elupäevade lõpuni. Kohtu hinnangul kinnitab seda asjaolu ka kokkulepitud panuste

ulatus. Kostjad pidid panustama elamusse oma korteri müügist saadud raha. Tegemist on kohtu

hinnangul sedavõrd olulise panusega, mis tingib hageja panusena võimalikult pikaajalise

elamisõiguse olemasolu.

53. VÕS § 597 lg 1 kohaselt võib tähtajatu seltsingulepingu iga seltsinglane igal ajal üles

öelda. Tähtajalise seltsingulepingu võib üles öelda üksnes mõjuval põhjusel. VÕS § 597 lg 3

sätestab, et kui seltsinguleping on sõlmitud seltsinglase eluajaks, võib selle üles öelda samal

viisil nagu tähtajatu seltsingulepingu. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid selle kohta, et hageja ja

kostjate vahel sõlmitud seltsinguleping oleks hageja poolt üles öeldud.

54. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et 2006. a sõlmisid hageja ja kostjad

seltsingulepingu tunnustele vastava kokkuleppe, mille eesmärgiks on ühiselt hagejale kuuluvale

kinnistule elumaja (kahe majaosaga) valmis ehitamine ja kostjatele eluaegse elamisõiguse

andmine, mille saavutamiseks teevad pooled panuseid oma kinnisvara müümisest saadud raha

ulatuses ning lisaks kostja II poolse isikliku tööjõuga. Seltsinguleping on kehtiv.

55. Kuna kohus tuvastab seltsingulepingu olemasolu, ei ole kohtul vajalik hinnata, kas

kostjad valdavad kinnisasja mingi muu lepingu (sealhulgas üürilepingu) alusel.

56. Seega ei esine käesoleval hetkel olukorda, kus kostjad valdaksid kinnisasjal Xxxx, xxxx,

asuvat majaosa õigusliku aluseta, mistõttu ei ole alust kohustada kostjaid kinnisasja valdust

vabastama. Kostjatel on õigus kasutada tulenevalt seltsingulepingust ühte kinnisasjal asuvat

majaosa ja selle teenindamiseks vajalikku maatükki. Seetõttu jääb hageja hagi rahuldamata.

2-18-255

14 (19)

Vastuhagi ja hagi vastuhagi kostjate II ja III vastu

57. Kostjad esitasid hageja vastu vastuhagi ning hagi vastuhagi kostjate II ja III vastu

valduse rikkumise lõpetamiseks.

AÕS § 44 lg 1 järgi on valduse rikkumise korral valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist

ja edasise rikkumise ärahoidmist.

Vaidlust ei ole selles, et 26.11.2018 on hageja katkestanud kostjate poolt kasutatavas majaosas

elektriühenduse ning 28.11.2018 on vastuhagi kostja III katkestanud kostjate poolt kasutatavas

majaosas elektriühenduse, lõigates läbi kostja II poolt paigaldatud elektrikaabli.

Elektriühenduse katkestamist saab kohtu hinnangul käsitleda valduse rikkumisena, kuna

elektriühenduseta on kinnisasja valdamine oluliselt raskendatud.

58. Kohtule kostjate poolt 18.02.2019 esitatud helisalvestisest teeb kohus järelduse, et

kostja II poolt paigaldatud elektrikaabli läbilõikamises osales ka vastuhagi kostja II.

Helisalvestises kirjeldab vastuhagi kostja II, millise kaabliga oli tegemist ja miks oli vajalik

seda läbi lõigata. Kohtu hinnangul tunnistas vastuhagi kostja II sellega ka enda osalust

elektrikaabli läbilõikamises.

59. Hageja ja vastuhagi kostjate väitel oli vajalik 28.11.2018 kostjate poolt paigaldatud

ajutine elektriühendus katkestada põhjusel, et paigaldatud kaabel oli ohtlik. Hageja ja vastuhagi

kostjad II ja III on kohtule esitanud fotod tõendamaks, et tegemist oli ohtliku elektriühendusega.

Fotodelt nähtub Fibo plokkidest seina külge ühendatud pistik (tl 106-109) ja laudpõrandal asuv

elektrikaabel, millel on näha teibitud ühendused (tl 110). Kohus leiab, et antud fotodelt ei saa

teha järeldust selle kohta, et tegemist oleks ohtliku elektriühendusega. Tegemist on kohtu

hinnangul ajutise elektriühendusega, kuid ajutine ühendus ei saa olla alati ohtlik. Samuti ei

tuvasta kohus elektriühenduse ohtlikkust kostjate poolt 18.02.2019 esitatud helisalvestisest, kus

vastuhagi kostja II kirjeldab, mis sellise ühenduse puhul võib juhtuda. Pelgalt vastuhagi kostja

II arusaamast ei saa kohus teha järeldust elektriühenduse tegeliku ohtlikkuse kohta.

60. Hageja väitel katkestas ta 26.11.2018 kostjate elektriühenduse põhjusel, et kostjad ei ole

elektri eest midagi maksnud. Hageja väitel tundis ta, et on kostjale II ehituse eest justkui võlgu

ning seetõttu ei ole kohane elektri eest raha küsida. Aga see ei olnud hageja väitel kokkulepe.

Kostjate väitel võisid kostjad hageja ja kostjate vahelise kokkuleppe kohaselt enda valduses

olevates eluruumides kasutada igapäevaseks elutegevuseks vajalikku elektrit ilma hagejale tasu

maksmata. Samas on kostjad avaldanud nõusolekut hagejale edaspidi elektri eest tasuda.

Valduse kaitse hagi valduse rikkumise lõpetamiseks (AÕS § 44) või valduse taastamiseks (AÕS

§ 45) eeldab valduse rikkumise või valduse äravõtmise omavolilisust, mis AÕS § 49 lg 2 järgi

tähendab valdaja nõusolekuta seadusvastaselt valdamise takistamist või valduse äravõtmist. (vt

Riigikohtu 23. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-07, p 13). Kohtu hinnangul ühestki

kohtule esitatud tõendist kokkulepet elektriühenduse tasuta kasutamiseks ei nähtu. Asjaolust, et

hageja ei ole nõudnud kostjatelt elektri eest tasumist 10 aastat, ei saa teha järeldust, et algselt

oleks olnud sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kostjad ei pea hagejale kostjate poolt kasutatud

elektri eest tasuma. Kohtu hinnangul aga ei anna kostjate poolt hagejale elektri eest tasumata

jätmine õigust hagejale ega vastuhagi kostjatele II ja III katkestada kostjatel elektriühendus.

Vaidluse all ei ole, et hageja on tasunud elektrienergia ja võrguteenuse eest teenuse müüjale

ning kuni 20.12.2018 kohtu määruse tegemiseni ei ole kostjad hagejale enda poolt kasutatava

elektrienergia ja võrguteenuse eest tasunud. Seega on hageja teinud kulutusi kostjate eest. Kuna

elektrienergia ja võrguteenuse eest tasumise osas poolte vahel kokkulepet ei olnud, saaks hageja

tugineda käsundita asjaajamise sätetele (VÕS § 1018 jj). VÕS § 1023 lg 1 kohaselt võib

käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused. Samuti

2-18-255

15 (19)

võib hageja tugineda ka VÕS §-ile 1041, mille kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku

kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis,

nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest

vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada

sai või teada saama pidi. Käesolevas asjas hageja kostjate vastu kulutuste hüvitamise nõuet

esitanud ei ole.

Hageja ei saa kohtu hinnangul oma kulutuste hüvitamise nõude esitamise asemel hakata oma

õigusi realiseerima kostjate elektriühenduse katkestamise teel. Selleks puudub igasugune

õiguslik alus. Elektrituruseaduse § 90 lg 1 kohaselt võib võrguettevõtja katkestada tarbija

võrguühenduse, kui tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest või

elektrienergia avatud tarne katkemise korral võrguettevõtja osutatud avatud tarne eest makstava

rahasumma tasumata või kui tarbija on võrgulepingus ettenähtud kohustust oluliselt rikkunud

muul viisil. Kohtu hinnangul ei saa hagejat ega vastuhagi kostjaid II ja III käsitleda

võrguettevõtjatena.

61. Kohus leiab, et tulenevalt poolte vahelistest pingelistest suhetest ja erimeelsustest on

põhjendatult on alus arvata, et hageja ja vastuhagi kostjad II ja III võivad ka edaspidi toime

panna tegevusi kostjate kasutuses oleva majaosa elektriühendusega varustamise katkestamisel.

Elektriühenduse katkestamine tõkestati alles kohtu poolt esialgse õiguskaitse kohaldamisega.

62. Ehkki kostjad ei ole vastuhagis esitanud nõuet elektriühenduse taastamiseks tasu

maksmise eest ning hageja ei ole esitanud taotlust kohaldada VÕS § 110 sätteid, on kostjatel

võimalus konflikti edasise ärahoidmise huvides tasuda ka pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist hagejale 20.12.2018 kohtu määrusest tulenevat tasu. Kohtu hinnangul oleks kostjate

sellekohane käitumine mõistlik ja inimeste vahelistes suhetes igati ootuspärane.

63. Eeltoodust tulenevalt kuulub vastuhagi hageja vastu ja kostjate hagi vastuhagi kostjate

II ja III vastu rahuldamisele.

64. Kohus ei seo kostjate vastuhagi nõuet kostjate 30.11.2018 menetlusdokumendis esitatud

plaaniga, kuna vaidlust ei ole selle üle, millist majaosa kostjad kasutavad.

Hagi tagamise abinõud

65. Kohtu 20.12.2018 määrusega on kohaldatud vastuhagi tagamise abinõu, mille kohaselt

kohus kohustas I St (isikukood xxxx) kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava

kohtulahendi jõustumiseni võimaldama R Sl (isikukood xxxx) ja U Sl (isikukood xxxx) Xxxx

kinnistul (asukohaga xxxx; registriosa nr xxxx) asuva elamu ruumides, mis on R S ja U S

valduses, kasutada elektriühendust elektrienergia tarbimiseks resolutsiooni punktis 3 märgitud

tingimustel ning mitte tegema selleks takistusi. Samuti kohustas kohus kostjaid R St ja U St

alates elektriühenduse taastamisest kuni õigussuhte esialgse reguleerimise lõppemiseni

hüvitama hagejale I S hageja poolt määratud arveldusarvele ⅓ kogu kinnistul elektrienergia

tarbimise kulust (elektrienergia, võrgutasu jm komponendid) 5 tööpäeva jooksul alates

vastava(te) elektrimüüja poolt esitatud arve(te) edastamisest kostjatele. TsMS 386 lg 4 kohaselt

tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna vastuhagi kuulub

rahuldamisele, siis kohus vastuhagi tagamist ei tühista. Vastuhagi tagamine jääb jõusse selles

märgitud tähtaja möödumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

66. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi

vaatamata või kui menetlus lõpetatakse. Seega peaksid kostjad vastuhagist osalise loobumise

2-18-255

16 (19)

tõttu kandma hageja menetluskulud proportsionaalses osas. Kohus leiab, et antud juhul ei ole

alust lähtuda pelgalt sellest, et kostjad loobusid 50% ulatuses oma nõudest. Riigikohus on

leidnud, et hagi rahuldamise proportsioon ei pruugi olla siiski ainumäärav menetluskulude

jaotuse määramisel, kuivõrd arvesse tuleb võtta kõiki menetluse asjaolusid. Kohtul tuleb

lõppastmes tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane. (vt Riigikohtu 27. märtsi 2017. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 18-17, p 17). Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostjate poolt

vastuhagist osalise loobumise korral õiglane jätta selles osas menetluskulud kostjate kanda.

Puukuuri kasutamise vaidlus oli tihedas seoses sellega, kas kostjatel on üldse õigus kinnisasjal

asuvat elamuosa kasutada. Kohus leidis käesolevas asjas, et kostjatel on õigus hageja

kinnisasjal asuvat kostjate valduses olevat majaosa kasutada, millest tulenevalt on kostjatel

õigus kasutada ka selle teenindamiseks vajalikku maatükki.

67. Tulenevalt hagi rahuldamata jätmisest jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud

hageja kanda. Tulenevalt vastuhagi rahuldamisest jäävad menetluskulud hageja ja vastukostjate

II ja III kanda. Kohus leiab, et kuni vastuhagi esitamiseni tuleb menetluskulud seega jätta ainult

hageja kanda. Alates vastuhagi esitamisest tuleb menetluskulud jätta 75% ulatuses hageja ja

25% ulatuses vastukostjate II ja III kanda.

68. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas

kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

69. Kostja esitas menetluskuludena vastuhagi eest tasutud riigilõivu summas 350 eurot ja

lepingulise esindaja kulu summas 8 100,02 eurot, millele lisandub kulu 02.05.2019

kohtuistungil osalemise eest.

70. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sealhulgas on menetluskuluks menetlusosalise lepingulise esindaja kulud.

71. Kohtu

hinnangul

on

kostja

poolt

menetluskulude

nimekirjas

märgitud

menetlustoimingud ja nende teostamiseks vajalik aeg osaliselt põhjendatud.

Põhjendatud on järgmised menetlustoimingud: 31.05.2018 - Nõupidamine kliendiga, et rääkida

läbi hagiavaldusele vastamise tegevuskava ja tingimused 1 tund; 04.06.2018 - Tähtaja

pikendamise taotlus 15 minutit; 14.06.2018 - Saadetud materjalide läbivaatus, esmased

küsimused ja info veel vajamineva kohta kliendile, teadaolevad asjaolud kirja, olemasolevate

ja vajaminevate tõendite loetelu 2 tundi; 09.08.2018 - Hageja vastusega tutvumine ja edasiste

sammude planeerimine 30 minutit; 27.11.2018 - Vastuhagi ja hagi tagamine (olukorra analüüs

ja tegevuskava) 1 tund ja 5 minutit; 27.11.2018 - Vastuhagi ja hagi tagamise taotlus tsiviilasjas

nr 2-18-255 1 tund ja 30 minutit; 28.11.2018 - Vastuhagi ja hagi tagamise taotlus tsiviilasjas nr

2-18-255 1 tund ja 30 minutit; 29.11.2018 - Vastuhagi ja tagamisavaldus 2 tundi; 29.11.2018 -

Vastuhagi ja hagi tagamise taotlus tsiviilasjas nr 2-18-255 1 tund ja 30 minutit; 30.11.2018 -

Vastuhagi ja tagamisavaldus (täiendamine ja esitamine e-toimiku vahendusel) 45 minutit;

30.11.2018 - Vastuhagi ja hagi tagamise taotlus tsiviilasjas nr 2-18255 1 tund; 20.12.2018 -

Hagi tagamise määruse e-toimikust vastuvõtmine, sellega tutvumine, edastamine koos üldiste

selgitustega kliendile ning telefoni teel täpsemate selgituste edastamine 20 minutit; 15.01.2019

- Infovahetus P.M elektrienergia ees maksmisele kuuluva tasu osas 20 minutit; 24.01.2019 -

Kohtuistungiks valmistumine 2 tundi ja 30 minutit; 25.01.2019 - Istungiks valmistumine (sh

küsimused kliendile) 30 minutit; 28.01.2019 - Istungiks valmitumine ja istung 2 tundi ja 30

2-18-255

17 (19)

minutit; 06.02.2019 - Istungi põhjal edasise tegevuse planeerimine, sh analüüs, mida

kohtuistungil kohtu ja poolte poolt avaldatu põhjal on vaja teha ja mida mitte 1 tund ja 50

minutit; 13.02.2019 - 18.02.2019 seisukohad ja taotlused (kliendiga nõupidamine, analüüs,

mida vaja kohtule veel esitada ja mida on mõttekas esitada, infovahetus, tunnistaja poolse info

läbivaatus, tunnistajate kinnitused tasu saamise soovi puudumise kohta) 1 tund ja 30 minutit;

06.03.2019 - Seisukohad I.S 18.02.2019 taotlustele 1 tund ja 30 minutit; 29.04.2019 -

02.05.2019 istungiks valmistumine, sh tunnistajatega kohtumine (1,6h). Analüüs, kas mõnest

nõudest loobuda (vastavalt kohtuistungil kohtuniku poolt soovitatule). Menetluskulude

nimekiri, kokku 4 tundi ja 40 minutit.

72. Põhjendatud ei ole 20.06.2018 kuni 26.06.2018 kostja vastuse koostamiseks kulunud

aeg kokku 18 tundi ja 50 minutit. Tegemist ei ole sedavõrd mahuka dokumendiga, mille

koostamiseks peaks olema vajalik kasutada niivõrd palju aega. Kostjad on märkinud sellele

eelnevalt eraldi toiminguna materjalide läbivaatuse, info hankimise ja asjaolude selgitamise.

Seega saaks vastuhagi koostamisele kuluda ainult aeg selle koostamiseks. Lähtudes vastuhagi

mahust ja sisust peaks olema võimalik seda koostada 5 tunni jooksul.

73. Samuti ei ole põhjendatud kostjate lepingulise esindaja poolt tehtud toimingud, mis

seonduvad tunnistajate ülekuulamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamisega.

Menetlusosaline peab hea seisma selle eest, et menetlusdokument oleks kohe kohtule esitades

puudusteta. Vastaspool ei pea kandma kulusid ühe menetlusosalise puudustega dokumendi

tõttu. Seetõttu jäävad arvestamata järgmised kostjate poolt märgitud menetlustoimingud:

03.09.2018 - Kohtu küsimused tunnistajate osas, puuduste kõrvaldamine, sh kliendiga selle

küsimuse läbirääkimine 50 minutit; 03.09.2018 - Tunnistaja ülekuulamise taotluse puuduste

kõrvaldamine 25 minutit; 10.09.2018 - Kohtu küsimustele vastus (kliendi selgitustega

tutvumine, vastuse koostamine) 1 tund ja 5 minutit; 11.09.2018 - Tunnistaja ülekuulamise

taotluse puuduste kõrvaldamine 20 minutit; 13.09.2018 - Tunnistaja taotluse täiendamine,

esitamine 20 minutit.

74. Samuti ei ole põhjendatud kostjate toimingud seoses vastuhagi ja vastuhagi tagamise

taotluse puudustega. Nimetatud avaldused tulnuks kohtule esitada koheselt korrektsena.

Seetõttu jätab kohus arvestamata järgmised menetlustoimingud: 03.12.2018 - Puuduste

kõrvaldamine vastavalt Harju Maakohtu 03.12.2018 määrusele tsiviilasjas nr 2-18-255 1 tund

ja 30 minutit; 03.12.2018 - Kohtu 3.12.2018 määruse e-toimikust vastuvõtmine, sellega

tutvumine, infovahetus kliendiga ning nõuete muutmine 45 minutit; 06.12.2018 - Salvestise

(I.S tütar) kuulamine, infovahetus selle esitamise aja osas kliendiga 10 minutit; 11.12.2018 -

10.12.2018 kohtumääruse e-toimikust vastuvõtmine, sellega tutvumine, infovahetus kliendiga

(info edastamine määruse kohta, küsimused kliendile ja edasise läbirääkimine) 50 minutit;

14.12.2018 - Puuduste kõrvaldamine vastavalt Harju Maakohtu 10.12.2018 määrusele

tsiviilasjas nr 2-18-255 3 tundi; 17.12.2018 - Hagi tagamise täpsustamine 17.12.2018 45

minutit.

75. Põhjendatud ei ole 18.02.2019 menetlustoimingu - 18.02.2019 Seisukohtade

koostamine jaoks lisaks 13.02.2019 menetlustoimingu osas märgitud ajakulule veel 3 tunni ja

30 minuti kulutamine. Tegemist ei ole mahuka dokumendiga. Kostjad on oma seisukohad juba

13.02.2019 kujundanud. Seega saaks ajakulu 18.02.2019 osas seisneda üksnes dokumendi

koostamise ajakulus, milleks kohtu hinnangul saab olla 1 tund.

76. Eeltoodust tulenevalt on kostjate lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 37 tundi ja

22 minutit.

77. Põhjendamatu on kostjate menetluskulu seoses 30.11.2018 kinnistusregistri

väljavõtetega vaidlusaluse kinnistu suhtes. Kohtule ei ole väljavõtteid esitatud. Samuti ei nähtu

2-18-255

18 (19)

30.11.2018 menetlusdokumendist, mille jaoks oli kostjatel vajalik kinnistusraamatu

väljavõtteid saada.

78. Kostjate lepingulise esindaja tunnitasumääraks on märgitud 80 eurot, 116 eurot, 128

eurot ja 130 eurot, millele lisandub käibemaks.

Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks

esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi

hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul

saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu

vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkRse asja

keerukus. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120

eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu

120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti

147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13),

153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14)

ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15).

Kohus leiab, et kostjate lepingulise esindaja tunnitasumäär 128 eurot ja 130 eurot ei vasta

käesolevale asjale ega kohtupraktikale. Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama

asjaga. Käesolevas asjas ei ole tegemist olukorraga, kus kostjal oleks seisukoht olnud vaja võtta

väga paljude keerukate asjaolude ja väidete osas. Vaidluse põhisisu seisnes selles, kas on

tõendatud seltsingulepingu sõlmimine. Tõendite maht on väike, tsiviilasja toimik piirdub ühe

köitega.

Käesoleval juhul peab kohus põhjendatuks kostjate lepingulise esindaja tunnitasumääraks 80

eurot, 116 eurot ja 120 eurot, millele lisandub käibemaks.

79. Tunnihinnaga 80 eurot, millele lisandub käibemaks, arvestab kohus eeltoodust

tulenevalt järgmised põhjendatud menetlustoimingud: 09.08.2018 - Hageja vastusega

tutvumine ja edasiste sammude planeerimine 30 minutit; 27.11.2018 - Vastuhagi ja hagi

tagamise taotlus tsiviilasjas nr 2-18-255 1 tund ja 30 minutit; 28.11.2018 - Vastuhagi ja hagi

tagamise taotlus tsiviilasjas nr 2-18-255 1 tund ja 30 minutit; 29.11.2018 - Vastuhagi ja hagi

tagamise taotlus tsiviilasjas nr 2-18-255 1 tund ja 30 minutit; 30.11.2018 - Vastuhagi ja hagi

tagamise taotlus tsiviilasjas nr 2-18-255 1 tund.

Tunnihinnaga 116 eurot, millele lisandub käibemaks, arvestab kohus eeltoodust tulenevalt

järgmised põhjendatud menetlustoimingud: 31.05.2018 - Nõupidamine kliendiga, et rääkida

läbi hagiavaldusele vastamise tegevuskava ja tingimused 1 tund; 04.06.2018 - Tähtaja

pikendamise taotlus 15 minutit; 14.06.2018 - Saadetud materjalide läbivaatus, esmased

küsimused ja info veel vajamineva kohta kliendile, teadaolevad asjaolud kirja, olemasolevate

ja vajaminevate tõendite loetelu 2 tundi; Vastus I.S hagiavaldusele 5 tundi.

Ülejäänud põhjendatud menetlustoimingud arvestab kohus tunnihinnaga 120 eurot, millele

lisandub käibemaks.

80. Arvestades eeltoodut ja kostjate lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu on kostjate

lepingulise esindaja kuludeks koos käibemaksuga 5 053,20 eurot (4 211 eurot + käibemaks

842,20 eurot), millest 1 196,40 eurot (997 eurot + käibemaks 199,40 eurot) moodustab

menetluskulu enne kostjate vastuhagi esitamist ja 3 856,80 eurot (3214 eurot + käibemaks

642,80 eurot) menetluskulu vastuhagi esitamisest alates.

2-18-255

19 (19)

81. Koos vastuhagilt tasutud riigilõivuga on kostjate menetluskuludeks kokku 5 403,20

eurot (alates vastuhagi esitamisest 4 206,80 eurot).

82. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb seega hagejalt kostja kasuks välja mõista 4

351,5 eurot (1 196,40 eurot + 75% 4 206,80 eurost) ning vastuhagi kostjatelt II ja III solidaarselt

kostja kasuks 1 051,7 eurot (25% 4 206,80 eurost).

83. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Käesolevas asjas on kostjad vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni

tuleb hagejal ning vastuhagi kostjatel II ja III tasuda kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2020 kohtuotsusega tühistati osaliselt Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 29.05.2019 kohtuotsus.