Legislator Case Law & Legislation
1-15-10798/58 AI generated

1-15-10798/58 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 1-15-10798/58
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1(6)

Legislator headnote

AI generated

1-15-10798/58 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 1(6)

Keywords

AI generated
fluctuating incapacity for work denial of vocational measures limited work availability reapplication for disability benefits professional rehabilitation efforts ineligibility for unemployment benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(6)

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. mail 2019 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-15-10798 Kohtunik Kohtunik

Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Svetlana Hamaza Kohtuasi Viru Vangla materjalid A. -i vangistusest Z tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 28.05.2019 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu A.

Z , isikukood ; XXX viibimiskoht Viru Vangla; xxx vabanemisjärgne elukoht: Karistuse kandmise algus 14.12.2017 14.08.2020 ja lõpp Kaitsja Vandeadvokaat Deniss Matvejev

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 määras 76

:

Jätta A. -i vangis Z tusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Deniss Matvejevi taotlus ja v A. -ilt Z älja mõista riigituludesse menetluskulud 210 (kakssada kümme) eurot kaitsjatasu kohtulikus me

netluses osutatud õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 alusel A. -ile menetluskulude summa kokku 210 Z (kakssada kümme maksmine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtumääruse ) eurot

jõustumisest.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor pangas nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „ 99916700004456 A. Z , 1-15-10798,

kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2(6)

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, mil 15 isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Maakohtu 28.01.2016 otsusega tunnistati A. 118 lg 1 p 1 Z süüdi KarS § järgi ja karistati vangistusega 4 aastat, mida vähendati KrMS § järgi ühe kolmandiku -le 238 lg 2 ehk 1 aasta 4 kuu 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud võrra ning lõplikuks karistuseks loeti vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel, määrati, et mõistetud karistust, 2 aastat 8 kuud vangistust, täitmisele mitte pöörata, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1 6 ja lg 2 p 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud - kontrollnõudeid ja kohustust. Kohtuotsus jõustus 08.03.2016.

Viru Maakohtu 18.12.2017 määrusega pöörati ärakandmisele 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 14.12.2017.

Viru Maakohtu 18.12.2017 määrus jõustus 03.01.2018. Viru Vangla esitas 08. .2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. -i 05 Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla.

Karistuse kandmise algus 14.12.2017 14.08.2020. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 24.09.2019.

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 14.04.2019.

A. Z andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

Kinnipidamisasutusest A. kohta koostatud iseloomus Z tusest nähtub, et A. -il puuduvad distsiplinaarkaristus .

ed Z Kinnipeetav on ühel korral kriminaalkorras karistatud emale eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise eest. Varasemalt ei ole kriminaalkorras ega väärteokorras karistatud.

Vangistuse jooksul A. Viru Vangla maj Z töötas andustöödel sektori koristajana. Alates 01.11.2018 töötab AS komplekteerimise tsehhis abitöölisena. x Alates 27.08.2018 õpib Viru Vanglas riigikeeleõpet B1 tasemel.

A. elas enne vangistust erinevates kohtades ning kindlat eluaset ei omanud. Z Isik elas umbes pool aastat vanaema V F juures aadressil x. Tegemist on korteriga, mis kuulub tema vanaemale. Ülejäänud aja elas tuttavate ja sõprade juures Kohtla Järvel ja Kiviõlis.

- Varasemalt oli isik öelnud, et ta ei kavatse tulevikus vanaema juurde elama minna, vaid tahab midagi üürida ja elada iseseisvalt. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valve kohustusega soovis A. elama asuda aadressile x Z . Tegu on ühetoalise kõigi mugavustega korteriga, mis kuulub A. i Z- vanaema V Fle. Korteris elab vanaema V F, kes ei andnud kirjaliku seks. Peale seda nõusolekut elektroonilise valve kohaldami soovis isik vabaneda Kohtlax K Järve Ühiselamusse, mis asub aadressil OÜ juhatuse liige I andis

kirjaliku nõusoleku A. i elektroonilise valvega vabanemiseks Järve Z- ühiselamusse, kus isikule tagatakse elamispind.

3(6) Isik omandas põhihariduse. Peale põhihariduse omandamist jätkas õpinguid Jõhvi Kutsehariduskeskuses keevitaja erialal, kuid teisel kursusel jättis õpingud pooleli koduse majandusliku raske olukorra tõttu ning läks tööle. Praegusel ajal ei soovi enam kutseharidust omandada, -s. Riigikeele oskus vastab A2 kuna käib riigikeeles ja töötab komplekteerijana EVT tasemele. Ise väidab, et ei oska eesti keeles rääkida ning soovib kursustele minna. Alates

27.08.2018 osaleb B1 riigikeeleõppes ning on motiveeritud seda läbima. Isik on läbinud

sotsiaalprogrammi

„Õige hetk“ ning ka jätkutegevused seoses selle programmiga.

Enne vanglasse sattumist isik x -s x keevitajana. on töötanud OÜ 4 kuud ja 2016. aastal töötas AS I

sik on osaliselt läbinud keevitaja kutseõppe. Isikul on tekkinud rahalised nõuded, mille likvideerimisest ta on huvitatud. 24.04.2019 seisuga on K-raha andmetel isikul tasumata nõudeid summas 10 358,68 eurot

. 04.06.2018 kuni 31.10.2018 töötas A. majandustöödel, alates Z 01.11.2018 töötab AS abitöölisena. Kriminaalhooldaja arvamusest x komplekteerimise tsehhi tulenevalt on A. -i vanaema materiaalselt Z toimetulev, kuid ei suuda enda sõnul tagada materiaalset toetust A. -ile vabanemise Z korral. Vanaema sõnul on A. i egevuse tagajärjel tal tekkinud võlad, mida vanaema Z- tasus osade kaupa ning krooniliste haiguste raviks kulub igakuiselt ravimitele raha, kuid vanaema on nõus pakkuma moraalset tuge. Ennetähtaegse vabanemise korral A. i koheselt töökohta ei Z-

oma.

Lähedasteks on ja vanaisa. Ema ja isa läksid lahku kui A. Z ema, isa, vanaema oli kahe aastane. Isa elab Venemaal ja poja kasvatamisest osa ei ole v

õtnud. Emaga on olnud konfliktsed suhted, mistõttu tema tegevusele ka reageeris. Praegu kinnipeetav ei suhtle kellegagi lähedastest. Isiku sõnul kõige lähedasem tema vanaema ning saab temaga telefonitsi hästi jaoks on läbi. Sõbrad ja tuttavad, kellega A. suhtleb olevat seaduskuulekad, õppivad ja Z töötavad.

Kinnipeetaval on , mis kehtib kuni 11.03.2020. isikut tõendav dokument

Vanglal ei ole infot, et kinnipeetaval oleksid probleeme alkoholi tarvitamisega. Samuti ta ei tarvita narkootikume.

Käesoleval hetkel on kinnipeetav väga rahulik, tervise kohta ei kaeba. Meditsiini osakonna andmete põhjal ei ole kinnipeetaval sõltuvust ega kroonilist haigust.

Isik tunnistab, et olles järjekordses sõnavahetuses emaga, kaotas ta enesevalitsuse ning ründas noaga ema, tekitades talle eluohtliku tervisekahjustuse. Isiku tegu näitab, et ta käitub hetke ajel, ei mõtle ja tegutseb mõtlemata tagajärgedele. Isik tunnistab, et ta on küllaltki impulsiivne.

Varasemalt A.

da perekonnaliikmeid ja saatust, Z süüdistas oma probleemides en käesoleval ajal süüdistab end ning kahetseb väga tehtut. Isikul on pikemad

plaanid, kuna soovib rahalised nõuded ära tasuda, vabaduses tööle asuda kiiremas korras, üürida korterit ning elada seadusekuulekalt ja iseseisvalt.

Varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki karistus pöörati täitmisele. - Kriminaalhooldusel A. eiras kontrollnõudeid, talle anti korduvalt võimalus Z oma käitumist muuta, kuid isik näitas oma käitumisega ükskõikset suhtumist

kriminaalhooldusesse. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et A.

Z muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega, teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud elama seaduskuulekat elu. Kriminaalhoolduses olles läbis sotsiaalprogrammi „Õige “. Isik on omakasu eesmärgil valmis Hetk lähedastele ning teistele inimestele valetada. Kinnipeetaval on motivatsioon suur, et vabaneda kuritegelikust käitumisest. Tunneb end süüdi, et pani ema vastu sellise kuriteo. Muutub väga

nukraks, kui peab sellest rääkima, sest tal on valus sellest jutustada.

4(6) Ohustatud on ühiskond. raskete tervisekahjustuste tekitamises. Oht on kõige Oht seisneb tõenäolisem konfliktolukorras, kui ontrolli all hoida ning ei mõtle kinnipeetav ei suuda enda viha k oma tagajärgedele.

Viru Vangla, arvestades A. -i ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise Z tõenäosust, tingimisi enne tähtaega vabastamist ei toeta A. -i elektroonilise Z

järelevalve alla.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks A. Z vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata otsima endale töökoha, om kohustusi: andama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; asuma tööle või võtma ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; alluma elektroonilisele järelevalvele 3 kuud.

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata A. ile katseaeg ja Z- käitumiskontrolli pikkus kuni 14.08.2020 tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest. Elektroonilise valve pikkuseks 3 kuud. Elukoht, kuhu soovib A. elama asuda, Z vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele ning Järve on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme x juhataja I K OÜ paigaldamiseks.

Kohtuistung

28.05.2019 toimunud k

ohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele järelevalvele kohaldamisega. Kinnipeetav kinnitas, et vabanemise korral ta hakkab elama x . OÜ

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille

kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, A. -i . Z ennetähtaegset vabastamist

Kaitsja leidis, et

kõik asjaolud räägivad süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamise kasuks.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et A. -i Z tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. s võtab Kohu taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist

nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

5(6) Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 1 kehtiv kriminaalkaristus. Vanglakaristust kannab esimest korda. selle eest, et tema Käesoleval hetkel kannab isik karistust pani toime tervisekahjustuse tekitamise oht elule, s 118 lg 1 , kui sellega on põhjustatud .o KarS § p 1 riteo. järgi kvalifitseeritava ku

Kohus ei ole veendunud, et vabaduses viibimine osutab A. -i Z käitumisele paremat mõju.

Süüdimõistetul põhi on haridus, omandatud erialasid tal ei ole. Peale vabanemist puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ta võlgasi ning isikul on tasuma d 10 358 eurot ja 68 senti.

Kohus arvestab nimetatud asjaolusid,

mis teatud määral suurendavad uue kuriteo toimepanemise riske.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et A. valdab eesti keelt A2 tasemel Z ja jätkab riigikeele õppim ötanud koristaja ja abitöölisena. ist. Ta on vanglas Isikul puuduvad tö distsiplinaarkaristused.

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda ühiselamu x aadressil: x. Tegemist on toaga u juhataja A. vanglast vabanemisel

Z . Ühiselam on nõus, et ühiselamusse elama asub. Toasse

on võimalik paigutada elektroonilise järelevalve seadmed.

Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

Aga a o asjaolusid ja suhtumist karistuse rvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kurite täitmisele, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või

väheoluline.

Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides süüdimõistetu käitumine oli ohtlik. Kriminaalhooldusel A. eiras kontrollnõudeid, talle anti korduvalt võimalus Z oma käitumist muuta, kuid isik näitas oma käitumisega ükskõikset suhtumist

kriminaalhooldusesse. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isik ei sobi kriminaalhooldusele.

Kohus leiab, et kuriteod mõned on võimalik toime panna ka elektroonilise järelevalve all viibides ehk elektrooniline valve ei taga järele uute kuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu seda kinnipidamise puhul. Seda enam, isikul on suured võlad, puudub töökoht ja toetav lähivõrgustik, mis võib samuti kihutada teda uute kuritegude toimepanemisele.

Seega või järeldada, et puhul on olemas tõenäoline kõrge b A. -i Z käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid see ei ole suutnud teda hoida kohtu poolt määratud nõuete täitmisest. ei õigustanud

A. varem talle Z antud võimalust läbida edukalt katseaeg ning pole üles näidanud enda korduvate nõuete rikkumise tõttu sellist hoolsust, mida eeldatakse kriminaalhooldusaluste puhul.

Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt kriminaalkorras karistatud isik hakkaks nüüd vabaduses uut, seadusekuulekat elu, alustama.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18- imisi 11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest ting

6(6) ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

K ei kaalu A. -i isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud Z äesoleval hetkel (elukoha olemasolu, vanglas tamine, keeletase olemasolu ning distsiplinaarkaristuse töö puudumine, kuritarvituste puudumine karistatus esimese astme ) üle negatiivseid argumente ( kuriteo toimepanemise eest, kuriteo toimepanemise asjaolud, kriminaalhooldusel nõuete rikkumine, Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo võlgade olemasolu, töökoha puudumine). toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu

vabastamine tingimisi enne tähtaega on liiga ennatlik.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu, tervis ja ohutus paremini kaitstud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu A. -i Viru Maakohtu 28.01.2016 Z otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik