3-18-2389/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(11)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.05.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2389

Haldusasi

Vestorin OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 18.10.2018

maksuotsuse

nr

12.2-3/044393-7

ja

27.11.2018

vaideotsuse nr 6-1/4243-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Vestorin OÜ, esindaja juhatuse liige Maksim Fomitš

Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kristel Uibo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Vestorin OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 26.06.2019.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA/vastustaja) kontrollis 25.05.2018 korralduse nr 12.2-3/044393-1

alusel Vestorin OÜ (kaebaja) maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil

detsember 2017 kuni märts 2018.

2. 18.10.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/044393-7 (mille lahutamatuks osaks on 20.09.2018 kont-

rollakt nr 12.2-3/044393) kohustati kaebajat tasuma maksusumma 13 848,74 eurot. Kontrolli tu-

lemusel vähendati perioodi detsember 2017 kuni märts 2018 sisendkäibemaksu 10 979 euro võrra

ja suurendati perioodi detsember 2017 kuni aprill 2018 tulumaksukohustust 2869,75 euro võrra.

Maksuotsuses ja kontrollaktis on tuginetud kokkuvõtvalt alljärgnevale.

2.1 Kaebaja on kajastanud OÜ R.Shup arvet nr 23/12 perioodi detsember 2017 KMD INF B osal

ning arvestanud arvel märgitud käibemaksu summas 1913 eurot sisendkäibemaksu hulgas. Viida-

tud arvel märgitud materjalide müüjaks ei olnud OÜ R.Shup ja kaebaja oli sellest teadlik. Materja-

lide müüjaks oli tundmatu kolmas isik. Maksuhaldur ei sea kahtluse alla arvel 23/12 kajastatud

kauba olemasolu. Kaebaja teadis, et OÜ R.Shup OÜ ei ole tegelik müüja, kuna on esitanud mak-

sumenetluses valeandmeid, ei kontrollinud tehingupartneri tausta ning sai fiktiivse arve abil vä-

hendada tasumisele kuuluvat käibemaksu summat 1913 euro võrra ja viia see summa ettevõtlusest

välja tulumaksuvabalt. Tegelik müüja isik ei leidnud tuvastamist, mistõttu on materjalide müüjaks

2(11)

tundmatu kolmas isik. Extracolor OÜ-l kelle arvet OÜ R.Shup kaebajale vahendas, puudub tava-

pärane majandustegevus, mistõttu ei ole usutav, et materjalide tegelikuks müüjaks oli tema. Arvete

vahendamist korraldanud isik A. M. ei ole maksuhaldurile tehingu kohta teavet andnud. Eeltoo-

dust tulenevalt on kaebaja alusetult kajastanud detsember 2017 sisendkäibemaksu hulgas käibe-

maksu summas 1913 eurot kuna maksutatava käibena deklareeritav kaup peab olema soetatud tei-

selt käibemaksukohustuslaselt. Kuna tegeliku müüja isik on teadmata, ei saa väita, et kaup on soe-

tatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Kuna kaup ei ole soetatud arvel näidatud müüjalt, ei ole

tegemist nõuetekohase arvega käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 p 2 tähenduses. Kuna kaebaja

on eeltoodust tulenevalt teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille kohta puudub raama-

tupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, siis on arve nr

23/12 alusel makstud käibemaks summas 1913 eurot kaebaja ettevõtlusega mitteseotud ning sellelt

tuleb tasuda tulumaks.

2.2 Maksuhaldurile esitatud neljast arvest nähtub, et kaebaja on kontrollitaval perioodil soetanud

HC Reval OÜ-lt elektritööde teostamisel kasutatavat materjali ning võtnud rendile 20-jalase kon-

teineri ning kajastanud viidatud arveid perioodil jaanuar kuni märts 2018 KMD INF B-osal ning

arvestanud arvetel märgitud käibemaksu summas 9066 eurot sisendkäibemaksu hulgas. Maksuhal-

dur tuvastas, et arvetel nr 001/18, 002/18, 003/18 ja 004/18 materjalide müüja ei olnud HC Reval

OÜ ning kaebaja oli sellest teadlik. Materjalide müüjaks oli tundmatu kolmas isik. Arvel 004/18

kajastatud renditeenuse tegelik sisu ei ole tuvastatav. Maksuhaldur ei sea küll kahtluse alla arvetel

märgitud kauba olemasolu, kuid arvel 004/18 kajastatud 20-jalase konteineri renditeenuse saamine

ei ole kinnitust leidnud. HC Reval OÜ-l puudub tavapärane majandustegevus ning ta oli vaid arve-

te vahendaja rollis Extracolor OÜ ja kaebaja vahel. Kaebaja teadis, et HC Reval OÜ ei ole tegelik

müüja ja teenusepakkuja, kuna kaebaja poolt maksuhaldurile antud teave on liiga pealiskaudne

ning vastuolus väidetava tehingupartneri poolt antud teabega, kaebaja ei kontrollinud tehingupart-

neri tausta ning otsustas ise, millised tähtajad arvete tasumiseks määratakse. Fiktiivsete arvete alu-

sel sai kaebaja vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Tegelik müüja, teenusepakkuja ei

leidnud menetluses tuvastamist, mistõttu on tegemist tundmatu kolmanda isikuga. Seega on kaeba-

ja perioodil märts 2018 sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastanud HC Reval OÜ poolt väljas-

tatud arvetel märgitud käibemaksu summas kokku 9066 eurot, kuna maksustatava käibena dekla-

reeritav kaup peab olema soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Kuna tegeliku müüja isik on

teadmata, ei saa väita, et kaup on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Kuna kaup ei ole soe-

tatud arvel näidatud müüjalt, ei ole tegemist nõuetekohase arvega käibemaksuseaduse (KMS) § 37

lg 7 p 2 tähenduses. Kaebaja on eeltoodust tulenevalt teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamak-

seid, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav

algdokument, siis on arvete nr 001/18, 002/18, 003/18 ja 004/18 alusel makstud käibemaks sum-

mas 9066 eurot ning arve nr 004/18 alusel tehtud konteineri renditasu ilma käibemaksuta summa

500 eurot on kaebaja ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed.

3. Kaebaja esitas MTA-le 16.11.2018 vaide maksuotsuse tühistamiseks. 27.11.2018 vaideotsusega

nr 6-1/4243-2 jättis MTA vaide rahuldamata.

4. 26.12.2018 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 18.10.2018 maksuotsuse nr

12.2-3/044393-7 (maksuotsus) ja 27.11.2018 vaideotsuse nr 6-1/4243-2 (vaideotsus) tühistami-

seks.

5. 09.01.2019 kohtumäärusega võttis kohus kaebuse menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

6. Kaebaja taotleb maksuotsuse täielikku tühistamist, kuna leiab, et see on õigusvastane. Kaebaja

ei nõustu mitte ühegi maksuotsuses toodud väitega.

3(11)

Tehingud OÜ-ga R.Shup

6.1 MTA ei ole seadnud kahtluse alla kauba olemasolu. Seega liikus koos arvetega ka arvel näida-

tud kaup. Tegemist oli tavapärase ostu-müügi tehinguga. Kuna A.H. tehinguga nõustus, siis jääb

arusaamatuks, miks esitas OÜ R.Shup maksuhaldurile detsembris 2019 KMD parandusdeklarat-

siooni, milles ei kinnita soetust Extracolor OÜ-lt. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur on eba-

seaduslikult mõjutanud OÜ R.Shup juhatuse liiget. A.H. on öelnud, et ta ei mäleta, kuidas arveid

edastati kaebajale ning tema ütlused sisaldavad oletusi. Seega ei saa ka tõsikindlalt väita, et arved

edastati A. M. initsiatiivil. Vastavat asjaolu kinnitab üksnes A.H. ning muud tõendid puuduvad.

Vastuolu A.H. ütlustes seoses arve 23/12 erinevate variantidega ei ole. Ka vastustaja on käibemak-

su arvestamisel lähtunud ainult ühest arvest 23/12, st materjalide arvest. Maksuhaldur on A.H.t

taas eksitanud endale sobivas suunas. A.H. otsustada oli kas ja kuidas ta tehingutes isikuid tuvas-

tas. See ei sõltunud kaebaja tegevusest. Kindlasti ei viita see tehingu näilikkusele ega väidetavale

maksupettuste ahelale. Kaebaja on praeguseks selgitanud välja, et isikuks, kes käis R.Shup OÜ

Keila laos kaubal järgi oli D. R.

6.2 Vastustaja on kaebaja esindaja selgituste usaldusväärsuse hindamisel lähtunud üksikutest ja

mittetähelepanuväärsetest puudustest. Ei ole oluline, kui hästi või halvasti mäletab keegi teise ini-

mese perekonnanime. Vastustaja ei hinda asjaolusid objektiivselt, vaid tugineb valikuliselt talle

sobivatele asjaoludele. Maksuhaldur lähtub rohkem A.H. ütlustest, kui kaebaja esindaja ütlustest.

Uurimine on olnud pealiskaudne, tegelikkuses toimunud asjaolude kohta tõendeid kogutud ei ole.

6.3 Valeandmete esitamist ei ole vastustaja tuvastanud. Olukorras, kus tehing on tegelikkuses toi-

munud, valeandmete esitamise vajadust ei esine. Vastustaja on kinnitanud, et ei sea kahtluse alla

kauba olemasolu. Taustakontrolli tegemine on iga ettevõtja südametunnistuse asi ega viita mitte

millelegi.

6.4 Käibemaksu summas 1913 eurot ettevõttest välja viimist ei ole vastustaja tõendanud. Kaebaja

on õiguspäraselt tasunud OÜ R.Shup arve 23/12. Seega ei ole käibemaks ettevõtlusega mitteseotud

väljamakse.

6.5 Vastustaja leidis, et kuna tegelik müüja isik ei ole tuvastatud, siis oli materjalide müüjaks

tundmatu kolmas isik. Kaebaja ei saa esitada seisukohti Extracolor OÜ eest, kuna ta teise ettevõtte

tegevusest ei tea ega osale selles. Kuid samas soovib kaebaja juhtida tähelepanu seisukohtadele,

mis on otsitud ega oma tähendust. Võib juhtuda, et mõni dokument jääb kahe silma vahele või

unustatakse vastu võtta. Samuti ei ole kõigil ettevõtetel kodulehte. Samas võib ettevõtte teha mis-

tahes maailma riiki. Seadusega ei ole vastuolus, et ettevõtte osanikuks on Läti kodanik. Äripäeva

andmetel esitavad ca 20% ettevõtteid majandusaasta aruanded hiljem. Kaebaja ei tea ka ühtegi

seadust, mis kohustaks ettevõtet omama pangakontot. Kaebaja ei saa kommenteerida A. M. käitu-

mist tema eest. Vastustaja on jätnud välja uurimata, kes see väidetav tundmatu kolmas isik on ega

ole täitnud uurimiskohustust. Kaebaja leiab, et kaup on soetatud arvel näidatud müüjalt ning vas-

tupidist ei ole vastustaja tõendanud.

Tehingud HC Reval OÜ-ga

6.6 Otsitud on vastustaja põhjendused, mille kohaselt puudus HC Reval OÜ-l majandustegevus,

mistõttu ei saanud ta olla tegelik müüja. Interneti koduleht puudub paljudel tegutsevatel ettevõte-

tel. Ettevõtte tegevus sisaldab riski, et alati ei pruugi leida piisavalt kliente. Klientide vähesus

(kaebaja oli ainus klient) ei tähenda, et ettevõte ei tegutse. Vastustaja on tuvastanud, et kaebaja

jättis endale väikese osa rahast. See tähendab, et kaebaja siiski sai kasumit. Etteheited arvete sar-

nasuse osas ei ole põhjendatud. Kaebajale ei saa ette heita, et ta ei avaldanud maksuhaldurile teiste

tuttavate nimesid, kelle kaudu ta tutvus M. F. ja N. S. Kui M. F. ka ütles selgitusi andes kogemata

kellegi teise nime, siis ei ole see asjasse puutuv. Öelda, et eeltoodu kahandab ütluste usaldusväär-

sust on pahatahtlik.

4(11)

6.7 Maksuhaldur ei saa aru, kas tegemist on konteineri rendile andmisega või väikese plastikkaa-

nega haagisega. Erinevad inimesed saavadki erinevatest asjadest erinevalt aru. M. F. nimetas kon-

teinerit konteineriks. N. S. aga plastikkaanega haagiseks. Kuna arve nr 004/18 kohaselt on rendile

antud konteiner, siis anti rendile konteiner. Rendiperioodi on maksuhaldur uurinud ühekülgselt.

6.8 Kaebaja juba selgitas, et tegevusalade äriregistrisse kirja panek ei ole kohustuslik ning ettevõt-

tel ei ole keelatud tegeleda kirja panemata tegevusaladel. On küll hea, kui tehingupartneri tausta-

kontrolli teostatakse, kuid selle tegemata jätmine ei ole seadusega karistatav. Isikud kes on omav-

ahel head tuttavad ei kontrolligi teineteise tausta. Kaebaja on ostetud kauba eest tasunud. See, kas

HC Reval OÜ on kaupa edasi müünud või vahendanud, ei ole kaebaja hinnata.

6.9 Tehingud teinud ettevõtted olid käibemaksukohustuslased. Maksuhaldur ei ole tuvastanud et-

tevõttel majandustegevuse puudumist. Seega oli deklareeritud kaup soetatud teiselt käibemaksu-

kohustuslaselt, kelle isik oli teada. Kui vastustaja ka leidis, et HC Reval OÜ on kuidagi seotud

maksupettusega, siis ei tulene sellest vastustaja õigust süüdistada maksupettuses kohe ka kaebajat.

Kaebaja teadis, et tegemist on reaalselt eksisteeriva ettevõttega ning mingiteks kahtlusteks tal alust

ei olnud.

6.10 Kuna tegemist oli ettevõtlusega seotud väljamaksetega, siis ei olnud neid vajalik deklareerida

ega neilt tulumaksu tasuda. Vastustaja ei sea kahtluse alla kauba olemasolu. Kaebaja ja tema te-

hingupartnerid on käitunud vastavalt seadusele ning talle jääb arusaamatuks, milline osa tehtud

tehingutest on ebaselge.

MTA seisukoht

7. MTA ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Maksuotsus on õiguspärane ja ei kuulu tühis-

tamisele.

7.1 Maksuhaldur ei ole menetluses seadnud kahtluse alla kaupade soetust, vaid on leidnud, et kau-

pu ei ole soetatud arvetel näidatud isikutelt, ehk OÜ-lt R.Shup ja HC Reval OÜ-lt ning kaebaja oli

sellest teadlik. Maksuhalduri järeldused põhinevad ühelt poolt kaebaja poolt tehingute kohta antud

teabe puudulikkusele, vastuolulisusele ja ebausaldusväärsusele ning teiselt poolt OÜ R.Shup poolt

tehingute mittekinnitamisele ja HC Reval OÜ kui väidetavat müüjat iseloomustavatel andmetel,

mis viitavad tavapärase majandustegevuse puudumisele. Üksnes arve esitamine ei tõenda koh-

tupraktika kohaselt teenuse või kauba müümist ja saamist.

7.2 Maksuhaldur on oma seisukohti tehingute mittetoimumise kohta kujundanud tõendite alusel.

OÜ R.Shup ei kinnita materjalide müüki kaebajale ning ta oli vaid arve vahendaja rollis. Arvete

kohaselt oli OÜ R.Shup müüja, mitte vahendaja rollis. Vastavalt on ettevõte tehinguid ka oma

raamatupidamises kajastanud. Maksumenetluses tuvastatu viitab sellele, et tegelikku vahenduste-

gevust ei toimunud vaid toimus üksnes OÜ Extracolor arvete alusel OÜ R.Shup arvete koostami-

ne, nende kaebajale edastamine ning arvete eest tasutud raha edasikandmine Extracolor OÜ arvele

või sularahas edasi andmine tuvastamata meesterahvale. Seetõttu esitaski OÜ R.Shup 21.05.2018

MTA-le parandusdeklaratsiooni, milles ei kinnita soetust OÜ-lt Extracolor ega edasimüüki kaeba-

jale. Ehkki M. F. väidab, et A.H. on tema vana tuttav, on A.H. selgitanud, et M. F. nimi talle mi-

dagi ei ütle ja sellenimelist isikut ta ei tunne. OÜ-l Extracolor puudub majandustegevus, mistõttu

ei saanud ta OÜ R.Shup arvel kajastatud kaupade ja teenuste pakkuja olla. Maksuhaldur on menet-

luses tuvastanud, et kaebaja teadis, et OÜ R.Shup ei ole tegelik kauba müüja, kuna kaebaja on

maksuhaldurile teadvalt esitanud valeandmeid, ta ei kontrollinud tehingupartneri tausta, ta sai fik-

tiivse arve abil vähendada käibemaksu summat 1913 euro võrra ning viia see ettevõtlusest välja

tulumaksuvabalt.

7.3 HC Reval OÜ-l puudub tavapärane majandustegevus ning kõnealuste tehingute puhul oli HC

Reval OÜ analoogselt OÜ-ga R.Shup vaid arvete vahendaja rollis. Tavapärasele ettevõtlusele vii-

tavaid asjaolusid ei esine. Ettevõte deklareeris jaanuar-märts 2018 müügi- ja ostukäivet praktiliselt

5(11)

võrdsetes summades, mis ei ole tegutsevale ja kasumi teenimisele orienteeritud ettevõttele omane.

HC Reval OÜ ei ole vahendamisteenustega tegelenud ning tegemist on olnud üksnes OÜ

Extracolor rekvisiitidega arve väljastaja andmete muutmisega ning arve eest laekunud raha edasi-

kandmisega. HC Reval OÜ rekvisiitidega arved on kujunduse poolest praktiliselt identsed OÜ

R.Shup arvetega, sh sisaldavad samu kirjavigu. OÜ-l Extracolor, kes on väidetav kaupade tarnija,

puudub tavapärane majandustegevus. Kaebaja ja tema väidetava tehingupartneri poolt tehingute

kohta antud teave on puudulik, ebausaldusväärne ja vastuoluline. Maksuotsuses on põhjendatult ka

leitud, et 20-jalase merekonteineri rendile võtmine OÜ-lt HC Reval ei ole kinnitust leidnud. OÜ

HC Reval juhatuse liikme selgituste kohaselt ei ole konteinerit kaebajale renditud. Samuti ei osa-

nud kaebaja selgitada, millisel ajal tal konteinerit vaja läks. Eeltoodut arvestades on maksuotsuses

põhjendatult leitud, et kaebaja ei ole OÜ-lt HC Reval arvetel näidatud kaupu soetanud ja ta ei ole

soetanud neid ka OÜ-lt Extracolor, mistõttu on kaupade müüjaks tundmatu kolmas isik. Samuti

viitavad asjaolud sellele, et kaebaja oli teadlik sellest, et kauba tegelikuks müüjaks ei olnud HC

Reval OÜ ega ka OÜ Extracolor, kuivõrd kaebajaga seotud A. M. on sisuliselt tehinguahela ise

organiseerinud.

7.4 Maksuhaldur ei lähtunud maksu määramisel oletustest. Maksupettuse kahtluse puhul ei olegi

maksuhalduril võimalik kõiki asjaolusid välja selgitada ning piisab sellest, kui maksuhaldur on

oma kahtlusi piisavalt põhjendanud, millisel juhul läheb tõendamiskoormus üle maksukohustusla-

sele. Käesoleval juhul ei ole kaebaja seda teinud ega ole maksuhalduri kahtlusi ümber lükanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Vaidlus käib selle üle, kas kaebajal oli õigus OÜ R.Shup arve nr 23/12 ja HC Reval OÜ arvete

nr 001/18, 002/18, 003/18 ja 004/18 alusel sisendkäibemaksu maha arvata ning kas arvete alusel

tehtud väljamaksed tuleb käibemaksu suuruse osas maksustada tulumaksuga kui ettevõtlusega

mitteseotud kulu. Samuti on vaidlus selle üle, kas kaebaja on saanud arvel 004/18 toodud

renditeenust ning kas renditasu on kaebaja ettevõtlusega seotud kulu.

9. Maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud kauba olemasolu (va konteineri renditeenus), kuid

maksuhalduri järelduste kohaselt ei olnud arvetel näidatud kauba tegelikuks müüjaks OÜ R.Shup

ja HC Reval OÜ, vaid tundmatu kolmas isik. Nimetatud asjaolu tõttu piiras maksuhaldur kaebaja

õigust nimetatud äriühingute arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kohus leiab, et

maksuhaldur on maksumenetluses kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis hinnates

jõudnud õigele järeldusele. Samuti on maksuhaldur täitnud nõuetekohaselt uurimiskohustust ning

on oma järeldusi põhjendanud. Kuigi ükski maksuhalduri tuvastatud asjaolu või järeldus eraldi

võetuna ei ole maksu määramiseks piisav, on maksuhaldur hinnanud tõendeid kogumis ja teinud

oma järeldused tõendite kogumi pinnalt. Seejuures on oluline, et maksude tasumisest

kõrvalehoidumise konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või isegi võimatu esitada

otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta, seetõttu piisab maksu määramiseks mõistlikust

kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav (nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-13 p

13).

Kui

maksuhaldur

on

maksuotsuses välja

toonud

põhjendatud

kahtluse,

läheb

tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele (MKS § 150). Seejuures, kui maks on määratud

tõendite kogumile tuginedes, siis ei piisa selle ümberlükkamiseks iga üksiku asjaolu kahtluse alla

seadmisest, vaid maksukohustuslane peab esitama eluliselt usutava versiooni koos asjakohaste

tõenditega, mis selgitaksid maksuhalduri välja toodud ebakõlasid ja muudaksid usutavaks tehingu

toimumise raamatupidamisdokumentides kajastatud viisil.

10. KMS § 29 lg-test 1 ja 3 tulenevalt on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaksu arvestada

teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba või teenuse soetamisel vastava arve alusel. Arve, mis ei

kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda valesti, ei vasta KMS § 37 lg 7 p-s 5

sätestatud nõuetele. Tegelikku majanduslikku sooritust ei kajasta arve muuhulgas siis, kui arvele

müüjana märgitud isik ei ole tegelik müüja.

6(11)

Riigikohus on selgitanud, et juhtudel, kui vaidlus kauba olemasolu üle puudub ja kaup on reaalselt

olemas, kuid seda ei ole soetatud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub

tõendamisele ka ostja pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsust. Ostja heausksust eeldatakse, kuid ostja heausksuse

eeldus ei laiene juhtumitele, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osales

maksupettuses (nt otsus 3-3-1-73-10 p 13). Muu hulgas on Riigikohus selgitanud ka seda, et

olukorras kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh et tehingu kohta

esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust

vähendavana oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu

kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu (Riigikohtu otsus

nr 3-3-1-32-09 p 12). Maksukohustuslase teadmist sellest, et arvel märgitud müüja ei olnud

tegelik müüja, saab Riigikohtu praktika kohaselt järeldada ka maksumenetluses tuvastatud

asjaolude ja kaudsete tõendite kogumist, sest maksukohustuslase subjektiivsete kaalutluste

väljaselgitamine pole sageli võimalik (vt otsus nr 3-3-1-74-09 p 9 ja selles viidatud

kohtupraktika).

11. TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud

kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaksu vastavalt TuMS §-dele 48-50.

TuMS § 51 lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega mitteseotud kulud lg 1 tähenduses on väljamaksed,

mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud

nõuetele vastav algdokument. Riigikohus selgitas otsuses nr 3-3-1-67-08, et TuMS § 51 lg 1 ja lg

2 p 3 eesmärgiks on välistada põhjendamatute kulutuste tegemise kaudu äriühingust raha

väljaviimine. Seetõttu maksustatakse tulumaksuga kõik sellised väljamaksed, mille kohta

maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav

algdokument.

Tsiteeritud norme ja nende kohaldamise praktikat tuleb arvestada ka käesoleva asja lahendamisel.

Käibemaks tehingult OÜ-ga R.Shup

12. Kohus leiab, et maksuhaldur on maksuotsuses (p 2.1.2.2 ja 2.1.2.4) ja selle lahutamatuks

osaks olevas kontrollaktis (p 1.1.2.2 ja 1.1.2.4) ja vaideotsuses piisavalt põhjendanud, et arvel nr

23/12 toodud tehing ei ole toimunud kaebaja ja OÜ R.Shup vahel ning kaebaja teadis sellest.

12.1 Kaebaja märgib õigesti, et maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla arvel nr 23/12 näidatud

kauba olemasolu. Vaidluse puudumine kauba olemasolu üle ei ole aga piisav väitmaks, et koos

arvega liikus ka kaup arvel näidatud isikult kaebajale, st tehing toimus selliselt, nagu soovitakse

arvel näidata. Maksuhaldur on menetluses seadnud kahtluse alla tehingu toimumise arvel näidatud

tehingu poolte vahel. See tähendab, et kaebajal tuleks maksuhalduri seisukoha ümber lükkamiseks

esitada omapoolne usutav versioon tehingu toimumisest olukorras, kus tehingu teiseks osapooleks

oleva OÜ R.Shup esindaja A.H. ei ole tehingu toimumist oma 14.06.2018 ütlustes (MTA vastuse

lisa 4) kinnitanud ning ettevõte on esitanud maksuhaldurile 2017 KMD parandusdeklaratsiooni,

milles ei kinnita soetust Extracolor OÜ-lt ega edasi müüki kaebajale. A.H. ütlustest nähtub üheselt,

et R.Shup OÜ ei ole kaebajale arvel 23/12 näidatud kaupu müünud ning ettevõte osales üksnes

arve vahendaja rollis. Tehingus osalemist pakkus A. M., kellelt sai OÜ R.Shup ka Extracolor OÜ

arve, millel olevad andmed ta kopeeris ümber OÜ R.Shup müügiarve plangile. M. F. nimi ei öel-

nud A.H.le midagi. Samuti ei osanud A.H. öelda midagi täpsemat selle kohta, millist kaupa väide-

tavalt kaebajale müüdi: A.H. väitis, et mingil hetkel olid OÜ R.Shup laos küll mingid kastid, kuid

kastide sisse ta ei vaadanud, arvas, et ehk oli tegemist elektrikaablitega; ta ei osanud seletada, mi-

da konkreetselt arve 23/12 alusel müüdi, ehkki teise maksumenetluse raames esitatud Extracolor

OÜ arve ja kaebajale esitatud arve 23/12 sisu ei kattunud vaidlusaluses menetluses esitatud arvete

sisuga. A.H. väide, et ta ei tea täpselt, vaid arvab, et ehk tehti töid koos materjalidega ning et ta ei

osanud midagi konkreetsemalt öelda väidetavalt kaebajale kuuluvate ja tema lattu paigutatud kas-

tides oleva kauba lattu toimetamise ja üleandmise kohta, viitab sellele, et OÜ R.Shup ei osalenud

7(11)

tehingus müüja rollis. Vastupidisel juhul oleks ta teadnud, millist kaupa ta kaebajale müüs ja kui-

das kauba üleandmine toimus. Olukorras, kus müüja ei ole tehingus osalemist kinnitanud, on vähe-

tähtis, kas tehingu pooled mäletavad arve edastamise üksikasju. Samas on oluline, et A. M. ei ole

registriandmete kohaselt Extracolor OÜ esindajaks, mis tähendab, et ta ei saanud Extracolor OÜ

nimel R.Shup OÜ-ga tehingut teha. Maksuhaldur on ka õigesti tuvastanud, et Extracolor OÜ-l

puudub majandustegevus. Kohus nõustub maksuhalduri poolt esile toodud asjaoludega ega korda

neid üle. Nimetatud tuvastus koosmõjus asjaoluga, et A. M. ei olnud maksuhaldurile kättesaadav,

kinnitab järeldust, et ettevõte ei ole OÜ-le R.Shup kaupu müünud. Erinevalt kaebajast on kohus

seisukohal, et viidatud asjaolud on olulised, kuivõrd olukorras, kus maksuhaldur on leidnud, et

tehingut Extracolor OÜ ja OÜ R.Shup vahel ei toimunud, ei saanud OÜ R.Shup müüa kaebajale

ka edasi kaupu, mida ta oli väidetavalt soetanud Extracolor OÜ-lt. Iseenesest ei saa kaebaja tõe-

poolest vastutada selle eest, kuidas ja millise hoolsusega käitus A.H. väidetavas õigussuhtes

Extracolor OÜ-ga, kuid A.H. hooletu käitumine oma tehingupartneri isiku ja esindusõiguse tuvas-

tamisel seab koos teiste tõenditega kahtluse alla tehingu toimumise Extracolor OÜ ja OÜ R.Shup

vahel ning kaebaja sellekohased selgitused. Kuna kaebaja väidete kohaselt ostis ta materjale OÜ-

lt R.Shup, kellelt materjalide soetus tuvastamist ei leidnud, siis on maksuhaldur õigesti leidnud, et

tegeliku müüja isik ei leidnud tuvastamist. A.H. ütlustest järeldub üheselt, et OÜ R.Shup osales

tehingus vaid arvete vahendaja rollis. Kaebaja on oma kaebuses küll kritiseerinud maksuhalduri

järelduste õigsust, kuid ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks tehingu tegemist arvel nr 23/12 näi-

datud poolte vahel ning viisil nagu väidab kaebaja. Kohus märgib, et A.H. ütlustest ei nähtu, et

maksuhaldur oleks teda eksitanud või mõjutanud, nagu püüab väita kaebaja. Maksuhaldur on esi-

tanud isikule asjakohaseid küsimusi ning isik on neile vastanud. Asjaolu, et A.H. ei ole andnud

maksuhaldurile kaebajale sobivaid ütlusi, ei tähenda, et maksuhaldur oleks isikut mõjutanud.

12.2 Kohus ei nõustu, et maksuhaldur on kaebaja selgituste usaldusväärsuse hindamisel lähtunud

ebaolulistest puudustest. Asjaolu, et isik ei mäleta täpselt teise tehingupartneri nime, ei pruugi tõe-

poolest eraldi võetuna omada määravat tähendust, kuid asjaolu muutub oluliseks olukorras, kus

üks isik väidab, et teise isiku esindaja on tema vana tuttav (kaebaja 11.05.2018 ütlused MTA vas-

tuse lisa 5), kellelt ta palus abi talle vajalike materjalide saamiseks ning teine isik väidab, et ei ole

tema nime kunagi kuulnudki (A.H. 14.05.2016, MTA vastuse lisa 4). Nimetatu viitab koos teiste

vastuoludega asjaolule, et pooled tegelikkuses teineteist ei tunne ning kinnitab maksuhalduri ver-

siooni, mille kohaselt isikud ei pidanudki teineteist tundma, kuivõrd tegu oli arvete vahendusega,

mis toimus A. M. kaasabil. Kaebaja ei ole ka oma ütlustes (11.05.2018 seletus, MTA vastuse lisa

5) osanud selgitada, kuidas toimus arve 23/12 tasumine, materjalide üeandmine ega osanud kõr-

valdada materjalide üleandmisega seonduvaid vastuolusid iseenda ja A.H. ütlustes ( A.H. ei kinni-

ta kaebaja ütlusi materjalide kaebaja objektile viimisest ja aadressil Mustamäe 4 üle andmisest.

Tema väidetel toodi kastid OÜ R.Shup lattu). Asjaolu, et kaebajale meenub väidetavalt materjalid

üle andnud isik alles kohtumenetluses, ei ole eluliselt usutav (vt kaebaja 22.04.2019 menetlusdo-

kument). Kohtu hinnangul on maksuhaldur kogunud asjas piisavalt tõendeid selleks, et tuvastada

arvel nr 23/12 kajastatud tehingu üksikasju ega ole rajanud oma väiteid üksnes A.H. ütlustele.

Kaebaja väited uurimise puudulikkuse osas jäävad paljasõnaliseks ja otsituks olukorras, kus ta ei

ole väiteid usutavalt ümber lükanud ega ole kasutanud oma õigust esitada maksumenetluses kont-

rollakti suhtes eriarvamust.

12.3 Maksuhaldur on kontrollakti punktis 1.1.2.3, 1.1.2.4 ja maksuotsuse punktis 2.1.2.3 veenvalt

põhjendanud kahtlust, et kaebaja osales maksupettuses, mis seisnes selles, et kaebaja kajastas raa-

matupidamises fiktiivset arvet, millega tekitas endale õiguse vähendada tasumisele kuuluvat käi-

bemaksu fiktiivsel arvel näidatud sisendkäibemaksu võrra. Kohtu hinnangul ei nähtu praeguses

asjas esitatud tõenditest, et kaebaja ei teadnud, et OÜ R.Shup poolt esitatud arve puhul ei olnud

kaupade müüjaks OÜ R.Shup. Kohus nõustub maksuhalduri põhjendustega ega korda neid üle.

Kohtu hinnangul kinnitavad maksuhalduri järeldust, et kaebaja tegutses teadlikult ka asjaolud,

mida kohus on juba analüüsinud käesoleva otsuse punktides 12.1 ja 12.2. Kaebaja ei ole kohtume-

8(11)

netluses esitanud tõendeid, mis maksuhalduri kahtluse ümber lükkaksid. Kaebaja ei saa tõepoolest

vastutada Extracolor OÜ tegevuse (tegevuse puudumise) ja A.M. käitumise eest maksumenetluses,

kuid kaebaja enda käitumine õigussuhtes kinnitab tema teadmist, et tegemist oli fiktiivse arvega.

Tulenevalt eelpool toodud asjaoludest kogumis on usutav kaebaja teadmine, et OÜ R.Shup ei ol-

nud tegelik müüja. Kuivõrd kaebaja teadis, et OÜ R.Shup ei olnud elektritööde materjalide tegelik

müüja, kuid kajastas arvet nr 23/12 siiski oma käibemaksuarvestuses, on ta käitunud pahauskselt ja

see välistab tema õiguse OÜ R.Shup poolt väljastatud arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

Käibemaks tehingult HC Reval OÜ-ga

13. Maksuhaldur piiras kaebaja õigust arvestada HC Reval OÜ poolt väljastatud arvete nr 001/18,

002/18, 003/18 alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust põhjusel, et arvetel kajastatud ma-

terjalide müüjaks ei olnud HC Reval OÜ ning kaebaja oli sellest teadlik. Samuti leidis maksuhal-

dur, et arvel nr 004/18 kajastatud renditeenuse tegelik sisu ei ole tuvastatav. Ka nimetatud tehingu-

te puhul (v.a renditeenus) ei sea maksuhaldur kahtluse alla arvetel kajastatud kauba olemasolu,

kuid leidis, et viidatud kaupade müüjaks ei olnud HC Reval OÜ. Maksuhalduri põhjendused on

toodud kontrollakti punktides 1.3.2.2, 1.3.2.3 ja 1.3.2.4 ja maksuotsuse punktides 2.3.2.2, 2.3.2.3

ja 2.3.2.4. Kohus nõustub maksuhalduri põhjendustega ega korda neid kõiki üle (HKMS 165 lg 2).

Vastuseks kaebaja väidetele märgib kohus järgmist.

13.1 Kaebaja vaidleb vastu maksuhalduri järeldusele, mille kohaselt puudub HC Reval OÜ-l ma-

jandustegevus. Maksuhaldur järeldas HC Reval OÜ tavapärase majandustegevuse puudumist kont-

rolliperioodil järgmistest asjaoludest (vt kontrollakti p 1.3.2.2 a)): puudub interneti koduleht vms,

mille kaudu tegutsevad äriühingud oma teenuseid ja kaupu pakuvad/reklaamivad; ettevõtte tege-

vusalad ei ole sellised, mis viitaksid tegelemisele arvetel toodud kaupade müügiga; arvete järjesti-

kune numeratsioon viitab, et kaebaja oli perioodil 01.01.2018 kuni 26.03.2018 ettevõtte ainus

klient; samal perioodil deklareeriti ostu- ja müügi käivet praktiliselt võrdsetes summades ning soe-

tust üksnes Extracolor OÜ-lt; ettevõte kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 22.06.2018;

maksuhalduri poolt kogutud dokumentidest ei nähtu iseseisvale majandustegevusele viitavaid te-

hinguid (nt töötasude, telefoniarvete jms maksmine jne); kaebaja poolt tasutud raha kanti otse

Extracolor OÜ arvele, kust see kanti edasi Leedu makseasutuse ja Paysera Ltd UAB kontole.

Kohus märgib, et tänapäeva tingimustes tuleb kodulehe ja pangakonto olemasolu pidada tegutseva

ettevõtte puhul pigem tavapäraseks. Samuti ei ole tavapärane, et ettevõte ei edasta arveid ega võta

neid vastu e-posti teel, vaid kõik dokumentide üleandmised toimuvad Maardu garaažis (vt HC

Reval OÜ esindaja N. S. 15.08.2018 seletus, MTA vastuse lisa 40). Maksuhaldur ei ole ka tuvas-

tanud, et HC Reval OÜ oleks kasutanud oma teenuste reklaamimiseks mingeid teisi kanaleid. See-

tõttu jääb sisutuks kaebaja väide, mille kohaselt ei ole kodulehe puudumine oluline, kuna klientide

leidmiseks võib kasutada ka muud reklaami. Praegusel juhul ei ole HC Reval OÜ võimalike klien-

tide leidmiseks midagi teinud, mis viitab huvi puudumisele klientide suhtes. Ka ettevõtte seadus-

järgne esindaja N.S. ei osanud 15.08.2018 (MTA vastuse lisa 40) maksuhaldurile nimetada ette-

võtte kliente ega tarnijaid peale kaebaja ja Extracolor OÜ. Kaebajal on õigus selles, et ettevõte

võib tegutseda mistahes tegevusaladel ning äriregistri andmed tegevusalade kohta ei ole määravad.

Maksuhaldur ei ole tuginenud aga üksnes tegevusaladega seonduvale. Maksuhaldur viitab mh põh-

jendatult asjaolule, et arvete järjestikune numeratsioon tähendab, et kaebaja võis vaidlusalusel pe-

rioodil olla ainus ettevõtte klient. N. S. seda järeldust ümber ei lükanud. Viidatud asjaolu on oluli-

ne, kuivõrd tegutseval ettevõttel on tavaliselt erinevaid kliente ning ta on orienteeritud kasumi tee-

nimisele. Nimetatu tähendab ühtlasi, et tegutsev ettevõte ei müü tavapäraselt edasi kaupa nende

soetushinnaga, st ei deklareeri ostu- ja müügitehingud praktiliselt samas määras. Sellises olukor-

ras ei teeni ettevõte kasumit, mis ei ole tavapärane tegutseva ettevõtte puhul. Klientide leidmine

võib tõepoolest olla raske, kuid praeguses asjas ei ole tuvastatav HC Reval OÜ soov kliente leida

ning usutav on maksuhalduri versioon, mille kohaselt kasutati ettevõtet üksnes fiktiivsete arvete

vahendamiseks Extracolor OÜ ja kaebaja vahel. Sellele viitab ka asjaolu, et peale vaidluse objek-

9(11)

tiks olevate tehingute tegemist kustutati HC Reval OÜ käibemaksukohustuslaste registrist. Regist-

rist kustutamine ei tähenda tõepoolest küll eraldi võetuna maksupettuses osalemist, kuid näitab

ettevõttel käibe puudumist maksuhalduri poolt kahtluse alla seatud tehingute järgsel perioodil.

Ettevõtlusega tegeleva äriühingu puhul on registreering reeglina oluline, kuna annab tehingupart-

neritele kindluse, et käibemaksukohustuslaste registrisse kantud isiku arvete alusel saab ostja si-

sendkäibemaksu maha arvata. Nimetatu koos teiste tõenditega muudab usutavaks maksuhalduri

järelduse, mille kohaselt ei olnud HC Reval OÜ tegutsev ettevõte ning kaebaja kohtumenetluses

esitatud väited ei ole seda kahtlust veenvalt ümber lükanud.

13.2 Vastuseks kaebaja väitele, mille kohaselt ei ole maksuhaldur tuvastanud rahade välja võtmist

selgitab kohus, et raha kohene välja võtmine selle laekumise järgselt ei ole ainus maksupettusele

viitav asjaolu. Praegusel juhul nähtub Extracolor OÜ arvetelt (MTA vastuse lisa 39), et arvete alu-

sel tasumisele kuuluvad summad tuli alates veebruarist kanda Leedu ettevõttele UAB Playsera LT

UAB. Tavapäraselt tuleks kanda raha müüja, kontole. Maksumenetluses ei ole esitatud selgitust,

miks tuli raha kanda mitte müüjale, vaid Leedu äriühingule.

Kuivõrd Extracolor OÜ puhul on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et ettevõttel majandustegevus

puudus, siis ei saanud viidatud ettevõte ka HC Reval OÜ-le kaupu müüa, kes ei saanud neid oma-

korda müüa edasi kaebajale. Kuivõrd tehingute ahelas osales juba kaks äriühingut, kelle puhul

majandustegevus puudus, st nad ei saanud kaupu osta ega edasi müüa, siis ei ole oluline, kas raha

võeti välja sularahas või kanti üle Leedu äriühingule. Kui arvestada veel, et maksuhaldur tuvastas

HC Reval OÜ juhatuse liikme N. S. 15.08.2018 ütluste ( MTA vastuse lisa nr 40) põhjal, et ka

viidatud tehingute puhul oli vahendajaks Extracolor OÜ, HC Reval OÜ ja kaebaja vahel A. M.,

kellega kontakti saada maksuhalduril ei õnnestunud, ei ole asjakohatu maksuhalduri järeldus, mille

puhul viitavad asjaolud kogumis maksupettuse ahelale, kus HC Reval OÜ ja Extracolor OÜ on

olnud üksnes arvete vahendajateks.

Nii kaebaja kui ka HC Reval OÜ juhatuse liige on küll mõlemad kinnitanud, et nad on omavahel

tuttavad, kuid asjaolu, et isikute ütlustes esineb vastuolu tuttavaks saamise aja osas ning tuttavaks

saamise asjaolude kohta on antud umbisikulisi ütlusi, muudab see ütlused ebausaldusväärseks. Ei

ole eluliselt usutav, et kaebaja ja N. S. püüaksid maksuhalduri eest varjata niivõrd ebaolulist fakti,

nagu isiku nimi, kelle kaudu tuttavaks saadi, kui fakt vastaks tõele. Ilmselt ei ole isikud soovinud,

et maksuhaldur pöörduks tutvuse fakti kinnitamiseks vastava isiku poole. Eeltoodust tulenevalt on

maksuhaldur suhtunud väitesse, mille puhul on M. F. ja N. S. tuttavad, põhjendatud kriitikaga.

13.3 Kaebaja väidete kohaselt on täiesti normaalne, et mitmeid kuid hiljem ei osata meenutada,

mitmes osas toimus materjalide üleandmine ning kui tihti toimusid kohtumised. Kohus nõustub, et

aja jooksul võivad mõned asjaolud tõepoolest ununeda. Samas oli 05.07.2018 toimunud ütluste

andmise ajaks viimasest tehingust möödunud üksnes üle nelja kuu, mis muudab eluliselt ebausuta-

vaks asjaolu, et kaebaja ei mäleta kaupade üleandmist. Nimetatu lubab koos teiste tuvastatud as-

jaoludega arvata, et tegemist ei olnud unustamisega, vaid ühelt poolt asjaoluga, et kaebajale ei

olnud teada, milliseid ütlusi annab N. S. ning teiselt poolt asjaoluga, et kaebaja esindaja ei saanud-

ki tehingute asjaoludega kursis olla, sest tehinguid ei toimunud viisil nagu püüti näidata.

13.4 Eeltoodut arvestades on maksuhaldur õigesti leidnud, et materjalide müüjaks ei olnud HC

Reval OÜ ning tegemist oli fiktiivsete arvetega.

13.5 Maksuhaldur on maksumenetluses leidnud, et arvel nr 004/18 kajastatud 20-jalase konteineri

renditeenuse saamine ei leidnud menetluses kinnitust. Nimetatust tulenevalt leidis maksuhaldur, et

arvel kajastatud teenuse sisu ei ole korrektne ning tegemist ei ole nõuetekohase arvega KMS § 37

lg 7 p 2 ja 5 tähenduses. Seega piiras maksuhaldur teenuse eest tasutud summalt sisendkäibemaksu

mahaarvamise õigust ning maksustas väljamakse tulumaksuga, kui ettevõtlusega mitte seotud ku-

lu.

10(11)

Kohus nõustub, et arvelt nr 004/18 (MTA vastuse lisa 22) ei ole võimalik tuvastada renditeenuse

osutamise perioodi. Rendile on antud konteiner 1 tk. Nagu nähtub N. S. 15.08.2018 ütlustest,

(MTA vastuse lisa 40) siis oli tegemist väikese plastikkaanega haagisega. Rendiperioodi ta täpselt

nimetada ei osanud selgitades, et vist kasutati kolm nädalat, kuid perioodi ei mäleta. Samas mäle-

tas isik täpselt haagise transportimisega seotud üksikasju, kinnitades, et ta ise viis selle Koplisse

kaebaja garaaži. Kaebaja seevastu kinnitas oma 08.08.2018 (MTA vastuse lisa 42) ütlustes, et

tegemist oli konteineriga, rendi perioodi ta ei mäleta ning samuti ei mäleta ta konteineri transpor-

timisega seotud asjaolusid ega seda, millisele objektile konteiner paigutati. Seega on isikute ütlus-

tes olulisi vastuolusid. Kuivõrd arve nr 004/18 ei avanud teenuse sisu, ning tehingu poolte ütlustes

esines vastuolu, siis on põhjendatud maksuhalduri järeldus, mille kohaselt ei ole renditeenuse sisu

täpselt tuvastatav ning on õigesti leidnud, et tegemist ei ole nõuetekohase arvega.

13.5 Kaebaja ei ole ka HC Reval OÜ-ga väidetavalt tehtud tehingutega seonduvalt suutnud ümber

lükata maksuhalduri tuvastatut, mille kohaselt kaebaja teadis, et HC Reval OÜ puhul ei olnud te-

gemist tegeliku müüjaga. Ehkki nii M. F. kui ka N. S. on mõlemad kinnitanud tehingute toimumist

ning et nad on omavahel tuttavad, on isikute ütlustes erinevad vastuolud. Need annavad aluse väi-

ta, et tehingud tegelikkuses ei toimunud selliselt, nagu neid on üritatud näidata arvetel. Teatud

tehingute detailide täpne mäletamine ning oluliste detailide mitte mäletamine viitab pigem sellele,

et isikud ei ole kirjeldanud tegelikult toimunut. Samuti on kaebaja oma ütlustes igati hoidunud

tehingute detailide selgitamisest ega ole soovinud nimetada isikute nimesid, kellega ta lisaks N. S.

tehingute tegemisel või nendeni jõudmisel kokku puutus. Nimetatud asjaolud kogumis viitavad

sellele, et kaebaja on soovinud tehingute mitte toimumist varjata, millest järeldub, et ta teadis, et

HC Reval OÜ ei olnud tegelik müüja ega rendile andja.

13.6 Seega kokkuvõttes on kaebajale käibemaks määratud õiguspäraselt.

Tulumaks

14. Tulumaks on kaebajale OÜ R.Shup ja HC Reval OÜ arvete alusel tasutud väljamaksete käibe-

maksu osas määratud TuMS § 51 lg 2 p 3 ja § 54 lg 2 ja 4 alusel põhjusel, et vaidlusaluste tehin-

gute aluseks olevad arved ei vasta nõuetele, sest neil märgitud müüja ei ole tegelik müüja ja kaeba-

ja teadis sellest. Samuti on maksustatud tulumaksuga arve nr 004/18 konteineri rendiga seotud

makse käibemaksuta põhjusel, et teenuse sisu ei leidnud tuvastamist.

15. Kaebaja vastuväited tulumaksu määramisele seonduvad eelkõige sellega, et tehingud on toi-

munud arvetel näidatud viisil ja kaebaja teadis, et arvetel näidatud müüja on tegelik müüja. Arvega

nr 004/18 seonduvalt väidab kaebaja, et tehingu sisu on tuvastatav. Nimetatud väidetele on kohus

eelpool vastanud.

16. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõt-

lusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt

TuMS §-dele 48-50. TuMS § 51 lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega mitteseotud kulu lg 1 tähendu-

ses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusakti-

des ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Riigikohus on selgitanud otsuses nr 3-3-1-83-13, et

TuMS § 51 lg 2 p 3 on kohaldatav muu hulgas juhtudel, kus arvel kajastatud tehingut ei ole tegeli-

kult toimunud või ei ole arvel kajastatud müüja näol tegemist tegeliku müüjaga ning ostja teadis

seda või pidi seda teadma. Olukorras, kus algdokument ei vasta nõuetele, puudub vajadus tuvasta-

da, kas kulutus on ettevõtlusega seotud või mitte (p 19).

Maksuhaldur on kontrollakti punktides 1.2.2 , 1.2.3 ja 1.4.2 ja 1.4.3 selgitanud, millise metoodika

alusel on määratud ettevõtlusega mitte seotud kulude suurus ja kuidas on leitud 20% määraga

maksutatav väljamakse. Kohus nõustub, et sellised väljamaksed on käibemaksu osas ettevõtlusega

mitte seotud ja kuuluvad maksustamisele. Samuti on põhjendatud maksuhalduri järeldus, mille

11(11)

kohaselt on arve nr 004/18 alusel tasutud konteineri renditasu ettevõtlusega mitteseotud väljamak-

se.

17. Seetõttu ei ole alust tühistada maksuotsust ka tulumaksu puudutavas osas.

18. Kuivõrd kaebaja tugineb vaideotsuse tühistamise põhjendusena maksuotsuse õigusvastasusele,

siis puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks.

MENETLUSKULUD

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. MTA menetluskulude

hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg

1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik