1-18-8173/49 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-8173 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Koik ja Urmas Reinola Kriminaalasi XX ja Egon Paala süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi; süüdistuses KarS § 121 lg , KarS § 200 YY 2 p 3 lg 2 p 7, 8 järgi lühi

menetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 28. jaanuari 2019 otsus

Apellatsiooni esitaja

XX kaitsja ja seaduslik esindaja Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav XX, ik: XXXXXXXXXXX, kinni peetud 23.08.2018,

vahistamine asendatud 24.08.2018 paigutamisega kinnisesse lasteasutusse. Kaitsja Merike Allikmäe Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 28. jaanuari 2019 aasta otsus XX suhtes valitud tõkendi muutmata jätmise KarS § 68 lg 1 alusel kantuks loetud ja ärakandmata karistuse ning osas.

Uue otsusega:

1. Lugeda KarS § 68 lg 1 alusel l KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud 2 aastasest XX- vangistust kantuks eelvangistuses viibitud aeg, 23. august 2018 kuni 27. mai 2019 s.o 9 kuud ja 4 päeva. Ära kandmata karistuseks, millest XX KarS § 74 alusel tingimisi vabastatakse, lugeda 1 aasta 2 kuud ja 26 päeva vangistust.

2

2.

- XX suhtes kohaldatud tõkend vahistamine, mis on asendatud KrMS § 131 lg 32 alusel

paigutamisega kinnisesse lasteasutusse X viivitamatult XX, tühistada ja vabastada XX lasteasutusest.

3.Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 4.Kaitsja ja lepingulise esindaja apellatsioonid jätta rahuldamata.

5 seoses advokaadi

. Määrata Advokaadibüroo’le Küünemäe & Partnerid Merike Allikmäe

poolt -le XX apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks koos käibemaksuga kuuskümmend 60.00 ( ) eurot.

6. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta õigusabiga seotud kulu summas 60.00( kuuskümmend) eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. ja Egon Paalaga 22.08.2018.a. kella 23.30 paiku XX’it süüdistatakse selles, et tema koos YY Tallinnas Tammsaare tee bussipeatuse ja Tammsaare tee 93 maja (Grossi pood) vahelisel alal,

olles esitanud vara üleandmise nõude, suunasid Egon Paala ja nende käes olnud XX relvataolised esemed kannatanute ja

NA MK poole, Egon Paala käes oli laetud õhkrelv

WALTHER, millise ta eelnevalt oli saanud -lt. ja tirisid maja nurga taha, YY YY XX NA tõmbasid tema käest ära kartulikrõpsupaki ja „Aura“ veepudeli ning peksid käte ja jalgadega kannatanut pähe ja kehasse, sealjuures YY NA peksis kannatanut kasteetidega vastu pead ja keha. Seejärel liitus nendega Egon Paala ja kõik kolmekesi peksid kannatanut pähe ja kehasse käte ja jalgadega, samuti lõikas tema käes olnud liigendnoaga korduvalt kannatanu selga XX ja jalga, ühtlasi lõikas katki tema pluusi ja jalatsid ning Egon Paala tulistas nimetatud õhkrelvast WALTHER korduvalt selga j

NA a pähe. Lõpuks XX ütles uuesti kannatanule, et andku oma asjad ja kannatanu andis neile oma vöökoti, maksumusega 16eurot, milles olid korteri võtmed

Adidas võtmehoidjaga, rahakott väärtusega 20 eurot, rahakotis olid kannatanu õpilaspilet,

Swedpanga kaart, tšekid, erinevad kliendikaardid. Seejärel kästi kannatanul lahkuda ja teda tulistati uuesti õhkrelvast korduvalt selga. Süüdlaste poolt vägivalla tarvitamisega põhjustati NA- visekahjustus. le pikaajalist füüsilist valu ja hirmu, tekitati kerge ter Sellel ajal kui ja XX YY NA viisid ’t maja nurga taha, hoidis Egon Paala nimetatud õhkrelvaga WALTHER ähvardades, suunates relvatoru kannatanu keha suunas, rinnust kinni kannatanut

MK, kes end lahti rabeles ja Tammsaare tee bussipeatusesse jooksis ning numbrile „112“ helistas. Põgenemise ajal tulistas Egon Paala teda ülalnimetatud õhkrelvast ja tabas vasakusse käsivarde, mis põhjustas kannatanule valu ja kerge tervisekahjustuse.

Seega pan

i XX toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, vägivalda kasutades ja relvana kasutatava esemega ning sellega ähvardades, mis on kvalifitseeritav kuriteona i. – röövimisena KarS § 200 lg 2 p 7,8 järg

3

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2. Maakohus tunnistas

200 lg 2 p 7, 8 o XX süüdi KarS § järgi kvalifitseeritud kurite toimepanemises ja karistas teda vangistusega 3 (kolm) aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähenda mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes talle lõplikuks s - XX le karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel luge le mõistetud karistusest kantuks tema poolt eelvangistuses s - XX

viibitud a , s.o 23.08.2018.a kuni 28.01.2019.a s.o 5 kuud ja ja 5 päeva, seega ärakandmata karistuseks, mille kandmisest

XX tingimisi vabastatakse, on vangistus 1 (üks) aasta, 6 (kuus) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva. KarS § 74 lg 1 alusel määras, et XX- ) aasta, 6 (kuus) le mõistetud ärakandmata karistus 1 (üks kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust tuleb jätta täielikult tingimisi kohaldamata kui ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu XX ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p.p 1 6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. -

Maakohus kohustas

- XX käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 1 p.p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 21,4,8 alusel kohustas maakohus

te tarvitama XX käitumiskontrolli ajal mit alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid jätkama õpinguid , üldhariduse omandamiseks, osalema sotsiaalprogrammides. XX katseaja algust arvestas kohtuotsuse resolutiivosa 28.01.2019.a. kuulutamise päevast s.o Maakohus j

i ättis XX suhtes valitud tõkend – vahistamine, mis on asendatud KrMS § § 131 lg 32 alusel paigutamisega kinnisesse lasteasutusse Maarjamaa Hariduskolleegiumisse, muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistas.

APELLATSIOONID:

3. Kaitsja leiab, et kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Antud juhul ei vasta mõistetud karistus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule KrMS § 338 p

4 mõttes, s.o. kohtu poolt muu mõjutusvahendi kohaldamist reguleerivate sätete järgimata jätmises.

XX on Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud 07.07.2016.a. KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi ja vabastatud karistusest KarS § 87 lg 1 p 2 alusel, kohaldatud vastavalt KarS § 75 lg 1 p 1.-6. ja juhindudes KarS § 87 lg 2 käitumiskontrollile allutamist üheks aastaks ja määranud KarS § 75 lg 2 p . 2, 4, 8 järgi lisakohustused

Kohus on arvestades süüdistatava alaealisust kaalunud ka käesoleval korral tema XX võimalikku karistusest vabastamist vastavalt KarS § 87 sätetele, kuid kohtu hinnangul ei ole selline mõjutusvahend teistkordsel kasutamisel piisavalt mõjus, seega leidis kohus, et XX tuleb

karistada vangistusega sanktsiooni minimaalmääras, määrates talle katseaeg koos käitumiskontrolli nõuetega. Lisaks seadusest tulenevatele käitumiskontrolli nõuetele pidas kohus vajalikuks XX suhtes ka kohaldada lisakohustusi ja KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustas XX käitumiskontrolli ajal jätkama õpinguid üldhariduse omandamiseks. Materjalidest nähtub, et isik on seni käinud kokku viies erinevas õppeasutuses ( X , X XX XX, X , X , X XX XX XX) ning tõendite kohaselt on emal olnud raskusi, et tagada t -109, 113-115) ja ema koolikohustuse täitmist (II kd lk 81, 100, 106, 108

kehtestada kindlaid reegleid ja turvalist arengut toetavat keskkonda. Nii pöördus ta ise

4

lastekaitse spetsialist poole, et poeg saaks õppida turvakeskuses. Seal õppis ta X

XX 2 aastat ja lõpetas 7-nda klassi.

X

-l head hinded ning tublid saavutused spordis. Talle on XX õppekeskuses on XX võimetekohane lõpetada 2019.a kevadel nii VIII kui IX klass. Seega on tal võimalik omandab üldharidu õppekeskusest lahkudes enne õppeaasta lõppu, võib s, kuid mille teostamine, X

XX osutuda võimatuks. Kohus on küll märkinud, et alaealise karistamisel on esmatähtis just täideviija isik, mitte aga

tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus, kuid pole k alternatiivi aalunud võimalust ja m

õjutusvahendi kohaldamiseks. Kui kohus oleks põhjaliku lt kaalunud alternatiivi mõjutusvahendi uueks kohaldamiseks ning ma arvestanud õigesti isikulisi parameetreid, siis on võimalik, et selle tulemusel oleks t XX ehtud teistsugune otsus.

XX mõjutamiseks on piisavalt tõhusaks meetmeks tema süüdi tunnistamine ja karistusest vabastamine vastavalt KarS § 87 sätetele, kuna see annab talle võimaluse hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanekust ja hariduse omandamist. Kuna õigusjärelmi väär kohaldamine kujutab endast materiaalõiguse ebaõiget rakendamist, siis tuleb ringkonnakohtul sel alusel teha uus otsus.

Juhindudes KrMS § 318 lg 1, § 321, § 338 p ühistada Harju Maakohtu 4 palub kaitsja t

28.01.2019.a otsus kriminaalasjas suhtes. Kohaldada

XX XX suhtes mõjutusvahendit kinnisesse lasteasutusse paigutamine kuni põhihariduse omandamiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks.

4.

, et

X X XX seaduslik esindaja märgib apellatsioonis XX õpib XX XX. Õpib 9 klassis. Tal läheb hästi. Kohtuotsuses ei ole kirjas, et ta saab lõpetada kooli, siis saadetakse ta koolist ära.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

5. Kolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja esitatud apellatsioonidega leiab, et esitatud apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu.

6. Kaitsja on apellatsioonis, viitamata ühelegi sättele, leidnud, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Milles maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse rikkumine seisnes apellatsioonist ei nähtu kuna sellekohane vähimgi põhjendus puudub. ,

Kolleegium ei tuvastanud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi, mis annaks aluse apellatsiooni piiridest väljumiseks ja se tühistamiseks. sellel alusel maakohtu otsu

7. Kaitsja on apellatsioonis märkinud, et XX on varem kohtu poolt süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi ja vabastatud karistusest KarS § 87 lg 1 p 2 alusel. Kohus ka antud juhul kaalus tema karistusest vabastamist Kar

S § 87 alusel.

Samas on edasi aga kaitsja leidnud, et kohus ei ole kaalunud eelnimetatud mõjutusvahendi kohaldamist. Seega on apellatsioon vastuoluline. Selles osas maakohus on otsuses siiski kaalunud

peab kolleegium vajalikuks märkida, et XX

kar , kuid pole seda istusest vabastamist ja tema suhtes uuesti KarS § 87 sätete kohaldamist pidanud eripreventiivse eesmärgi saavutamisel piisavaks. Seega pole tegemist olukorraga, kus

kohus pole kaalunud ning alaealise süüdistatava suhtes KarS § 87 sätete kohaldamist sellekohased kaitsja etteheited on vastuolus maakohtu otsuse sisuga.

Siinkohal peab kolleegium vajalikuks ka märkida, et maakohtus ei ole kaitsja KarS § 87

kohaldamise taotlust esitanud, - vaid on nõustunud, et XX le mõistetaks karistuseks osaline

5

vangistus, milline lugeda kantuks koos Kaitsja on leidnud, kohustusega omandada üldharidus. et piisab 1 aastasest katseajast ( kohtuistungi protokoll, 5. kd. lk. 55).

Apellatsioonis on kaitsja esitanud taotluse suhtes Ka XX rS § 87 lg 1 p 9 ettenähtud mõjutusvahendi kohaldamis Kaitsja on leidnud, et maakohus ei ole arvestanud õigesti eks. XX isikulisi parameetreid. Nende arvestamisel oleks kohus teinud teistsuguse otsuse. Seejuures on

kaitsja viidanud eelnevalt tema suhtes süüdimõistva otsuse tegemisele ja kriminaalasja materjalidele, mis näitavad tema õppimist erinevates õppeasutustes ning viidatakse ka kinnises lasteasutuses õppimisele ning headele hinnetele.

Kolleegium osutab, et kõik apellatsioonis esitatu on maakohtule olnud teada ning vajalikul

määral ka karistuse mõistmisel arvestatud. Seega pole apellatsioonis viidatud asjaoludele,

millised

jäid maakohtu poolt tähelepanuta ja millistega arvestamine tooks kaasa maakohtu lahendi tühistamise ja annaks le mõistetud karistuse muutmiseks. aluse - XX

Ringkonnakohus, analoogselt maakohtuga osutab, et XX- on eelnevalt le alaealisele ettenähtud mõjustusvahendeid kohaldatud ning teda on kriminaalkaristusest vabastatud. Kuid selline karistusest vabastamine pole mõjutanud teda käituma õiguskuulekalt. XX otsustas toime panna raske, esimese astme kuriteo, ehk tema käitumine, võrreldes eelneva kuriteo toimepanemisega, on muutunud ohtlikumaks, vägivaldsemaks.

Samuti tuleb kolleegiumi seisukohalt arvestada asjaoluga, et KarS § 87 lg 5 kohaselt on

võimalik kinnisesse lasteasutusse paigutada alaealist vaid kuni 1 aastaks. XX-le on asendustõkend kohaldatud 23.08.2018 ja seega on ta kinnises lasteasutuses viibinud augustist 2018. Kolleegium leiab, et arvestades nii süü suurust, toimepandud kuriteo asjaolusid kuid eelkõige isikut, tema senist käitumist on alust veendumuseks, et tema käitumise üle tuleb XX ,

teostada pikemalt kontrolli ning osutada sotsiaalset abi, et toetada teda ja järelevalvet

vabaduses uute kuritegude toimepanemisest hoiduma, milles sisuliselt seisnebki kriminaalhooldus. Kolleegiumi veendumuse kohaselt vaid soov kinnises õppeasutuses kool lõpetada pole iseenesest aluseks raske kuriteo toimepannud isiku karistusest vabastamiseks KarS § 87 alusel. Maakohus kohustas käitumiskontrolli ajal jätkama õpinguid üldhariduse XX

omandamisel ja ka sellise kohustuse täitmise kindlustamine on samuti kriminaalhoolduse sisuks. Kolleegiumi veendumuse kohase

uandmed ei anna alust tema lt ei süü suurus ega ka XX isik karistusest vabastamiseks ja KarS § 87 lg 1 p 9 kohaldamiseks.

8. Olenematult apellatsioonide väidetest kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mis on kaasa toonud süüdistatava olukorra raskendamise, mistõttu kuulub otsus osaliselt tühistamisele. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus KrMS § 340 lg 1 alusel uue otsuse. Maakohus on, kohaldades

, otsustanud tema suht XX suhtes KarS § 74 sätteid es KrMS § 131 lg 32

alusel kohaldatud asendustõkendi jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.

KrMS § 131 lg 32

ettenähtud alaealise kinnisesse lasteasutusse paigutamine on vahistamist

asendav tõkend. Lähtuvalt asjaolust, et eelnimetatud säte ei kehtesta, et kinnises asutuses viibimise aega ei arvestata karistusaja hulka ning arvestades ka kinnises lastasutuses kehtivat korda, leiab kolleegium, et kinnises lasteasutuses viibimine tuleb arvestada kantud karistuse hulka, mistõttu on sisuliselt tegem KrMS § 68 lg 1 ettenähtud eelvangistusega. ist

Maakohus ongi XX-le mõistetud ja KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud 2 aastasest vangistusest KarS § 68 lg 1 alusel lugenud kantuks alates kinnipidamisest 23. augustil 2018 kogu kinnises lasteasutuses viibitud aja kuni kohtuotsuse kuulutamiseni 28. jaanuaril 2019.

6

Maakohus on oma otsuses kohaldanud

XX suhtes KarS § 74 sätteid ja jätnud temale mõistetud karistuse täielikult tingimisi kohaldamata, kuid valitud tõkendi, vahistamine, mis on asendatud kinnise lasteasutuses viibimisega, on jätnud kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Seega pole maakohus

XX KarS § 74 kohaldamisel ja täielikult karistusest tingimisi vabastamisel teda vabastanud vaid sisuliselt tuse kandmist. jätkab süüdistatav vangis

KrMS § 316 p 2 kehtestab, et vahistatud süüdistatav vabastatakse kohtuotsuse tegemisel viivitamata kohtusaalis kui ta vabastatakse karistusest, milleks on ka oma sisult KarS § 74. Seega kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, millega raskendas süüdistatava olukorda ja milline rikkumine toob kaasa kohtuotsuse tühistamise tõkendi suhtes tehtud otsustuse osas.

XX suhtes valitud tõkend vahistamine, milline on asendatud paigutamisega kinnisesse lasteasutusse X , viivitamatult asutusest vabastamisele. XX kuulub tühistamisele ja XX

Eelnev rikkumine on kaasa toonud ka olukorra, kus maakohtu otsus kuulub tühistamisele nii kantud kui ka kandmisele kuuluva karistuse osas. Nimelt tuleb mõistetud ja vähendatud karist eelvangistuses viibitud aeg 23. august 2018 usest lugeda KarS § 68 alusel kantuks XX kuni 27. mai 2019 so 9 kuud ja 4 päeva. Seega ärakandmata karistuseks, millest KarS § 74 XX alusel tingimisi vabastatakse on 1 aasta 2 ku

ud ja 26 päeva vangistust.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 1, lg 2 p 6 tühistab

ringkonnakohus Harju Maakohtu 28. jaanuari 2019 aasta otsuse osas, XX suhtes millega jäeti valitud tõkend muutmata ja XX vabastamata. Samuti kantud ja kandmisele kuuluva karistuse

aja osas. ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, kaitsja ja seadusliku Muus osas jätab esindaja apellatsioonid

jätab rahuldamata.

10. RÕS korras määratud kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks summas, koos käibemaksuga 60.00 eurot.

Menetlustoiminguna on kaitsja märkinud apellatsiooni koostamise. Kolleegium leiab, et

menetlustoimingut saab hinnata vajalikuks ja kulutatud aega mõistlikuks. Seega on kaitsja taotlus kooskõlas KrMS§ 175 lg 1 p ga 4 ja kuulub täies mahus rahuldamisele. -

Kaitsjale kuulub hüvitamisele koos käibemaksuga 60.00 eurot, milline summa jääb KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)