1-09-18202/10 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 1-09-18202

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi toimumise aeg 30. detsember 2009. a Haapsalu 09. detsember 2009.a. Kriminaalasja number 1-09-18202 (09250100132) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla

Kriminaalasi U.N süüdistus KarS § 422 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Marelle Ulla Süüdistatav

U.N - elukoht *, käesoleval ajal viibib Tallinna

Vanglas, isikukood xxx, *, haridust *, emakeel *, *, kriminaalkorras karistatud:1) 31.08.2000 Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 alusel arestiga 30 päeva. Vabanes Keskvanglast 19.10.2000 seoses karistuse ärakandmisega; 2)31.07.2002 Lääne

Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 alusel 4 kuud vabadusekaotus tingimisi katseajaga 1 aasta;3)09.01.2006 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 418 lg 1 ja § 414 lg

1 alusel 3 kuud vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati

üldkasuliku tööga 180 tundi tähtajaga 5 kuud;4)20.12.2006 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4 alusel vangistusega 1 kuu, mis on kantud; 5)01.04.2009 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8, 9 ja § 346 alusel tingimisi vangistusega 2 kuud 28 päeva katseajaga 18 kuud, väärteomenetluse korras on karistatud: 1)18.05.2002 Lääne PP Haapsalu PJ poolt HÕS § 150 lg 1 alusel rahatrahviga

600 krooni, mis on tasumata;2)03.07.2002 Lääne PP Haapsalu PJ poolt HÕS § 150 lg 1 alusel rahatrahviga 900 krooni, mis on tasumata;3)09.07.2002 Lääne PP Haapsalu PJ poolt HÕS § 150

lg 2 alusel rahatrahviga 900 krooni, mis on tasumata; 4) 11.07.2002 Lääne PP Haapsalu PJ poolt HÕS § 150 lg 2 alusel

rahatrahviga 600 krooni, millest on tasutud 200 krooni; 5)

16.08.2002 Põhja PP Põhja PO poolt HÕS § 150 lg 1 alusel

2

rahatrahviga 300 krooni, mis on tasutud 29.12.2008; 6)

18.08.2002 Põhja PP Põhja PO poolt HÕS § 150 lg 1 alusel rahatrahviga 120 krooni, mis on tasumata; 7)19.08.2002 Põhja PP Põhja PO poolt HÕS § 144 alusel rahatrahviga 600 krooni,

mis on tasumata; 8)30.08.2002 Lääne PP Haapsalu PO poolt

HÕS § 150 lg 2 alusel rahatrahviga 1050 krooni, mis on

tasumata;9)28.03.2003 Põhja PP Ida PO poolt AS § 70 alusel

rahatrahviga 1200 krooni, mis on tasumata 10)05.09.2003 ;

Lääne PP Haapsalu PJ poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 180

krooni, mis on tasutud 29.12.2008;11)30.10.2003 Lääne PP Haapsalu PJ poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 1500 krooni, mis

on tasumata;12)21.08.2005 Lääne PP Haapsalu PJ poolt AS §

70 alusel rahatrahviga 1800 krooni, mis Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt 12.05.2006 asendati arestiga 3 päeva, mis kantud 22.01.2007;13)02.09.2005 Lääne PP Haapsalu PJ

poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 3000 krooni, mis Pärnu

Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt 12.05.2006 asendati

arestiga 5 päeva, mis kantud 31.01.2007;14)11.09.2005 Lääne PP Haapsalu PJ poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 600 krooni,

mis Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt 11.05.2006 asendati arestiga 1 päev, mis kantud 23.01.2007;15)20.09.2005 Lääne PP Haapsalu PJ poolt LS § 7436 lg 1 alusel rahatrahviga

5100 krooni, mis Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

11.05.2006 asendati arestiga 8 päeva, mis kantud 08.02.2007;

16)03.10.2005 Lääne PP Haapsalu PJ poolt KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 1800 krooni, mis Pärnu Maakohtu Haapsalu

kohtumaja poolt 11.05.2006 asendati arestiga 3päeva, mis

kantud 26.01.2007;17)16.03.2006 Pärnu Maakohtu Haapsalu

kohtumaja poolt AS § 70 alusel arestiga 2 päeva, mis kantud 18.03.2006;18)07.10.2006 Lääne PP Haapsalu PJ poolt KarS §

262 alusel rahatrahviga 600 krooni, mis on tasumata;19)03.10.2008 Lääne PP Haapsalu PJ poolt LS § 7436

lg 1 alusel rahatrahviga 3000 krooni, mis on tasumata; 20)

25.10.2008 Lääne PP Haapsalu PJ poolt KarS § 262 alusel rahatrahviga 600 krooni, mis on tasumata;21)28.10.2008 Lääne

PP Haapsalu PJ poolt KarS § 262 alusel rahatrahviga 3000

krooni mis on tasumata;22)28.10.2008 Lääne PP Haapsalu PJ ,

poolt KarS § 262 alusel rahatrahviga 720 krooni, mis on tasumata;23)02.11.200a Lääne PP Haapsalu PJ poolt LS § 7436

lg 2 p 1 alusel rahatrahviga 3600 krooni, mis on

tasumata;24)19.11.2008 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja

poolt KarS § 218 lg 1 alusel arestiga 4 päeva, mis on kantud 21.11.2008;25)28.11.2008 Lääne PP Haapsalu PJ poolt KarS §

262 alusel rahatrahviga 1200 krooni, mis on tasumata;26)11.12.2008 Lääne PP Haapsalu PJ poolt LS § 7436 lg 2 p 1 alusel rahatrahviga 1200 krooni, mis on tasumata; 27)

13.12.2008 Lääne PP Haapsalu PJ poolt LS § 7436

lg 2 p 1

alusel rahatrahviga 3000 krooni, mis on tasumata;28)

15.12.2008 Lääne PP Haapsalu PJ poolt KarS § 278 alusel rahatrahviga 6000 krooni, mis on tasumata;29)22.12.2008 Lääne

3

PP Haapsalu PJ poolt LS § 7436

lg 2 p 1 alusel rahatrahviga

1200 krooni, mis on tasumata;30)10.01.2009 Lääne PP

Haapsalu PJ poolt KarS § 262 alusel rahatrahviga 900 krooni,

mis on tasumata;31)19.01.2009 Pärnu Maakohtu Haapsalu

kohtumaja poolt KarS § 278 alusel arestiga 10 päeva, mis on

kandmata;32)19.01.2009 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 218 lg 1 alusel arestiga 3 päeva, mis on kandmata; 33)19.01.2009 Lääne PP Haapsalu PJ poolt LS § 7436 lg 2 p 3

alusel rahatrahviga 6000 krooni, mis on tasumata;34) 23.01.2009 Põhja PP KKO poolt LS § 7419 lg 1, § 741 lg 1, § 7435 lg 1 ja § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 18000 krooni, mis on

tasumata;35)28.01.2009 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 262 alusel arestiga 4 päeva, arest kantud.

Kahtlustatavana kinni peetud 26.05.2009, 28.05.2009

kohaldatud Pärnu Maakohtu kohtumäärusega tõkend vahistamine

Kaitsja Advokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON

1. Süüdi mõista U.N KarS § 424 karistada vangistusega 1 aasta. KrMS järgi ja (üks) § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust

(nelja) U.N-ile 1/3 s.o 4 kuu vangistuse võrra vangistus 8 kuud. ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda (kaheksa)

2. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistust 8

kuud vangistust Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 01.04.2009.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 kuu 28 päeva vangistuse võrra, (kümme)

mõista liitkaristuseks 10 kuud 28 päeva vangistust. (kakskümmend kaheksa)

3. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda U.N kahtlustatavana kinnipidamise aeg enne vahistamist, s.o 26.mai 2009. a. 4. U.N suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni jõustunud kohtuotsuse alusel vangistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada.

5. Välja mõista U.N-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-09-18202 ning nõude liik - sundraha, kaitsjatasu, koopiate tasu)/: - sundraha 6525 krooni; (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) - määratud kaitsjale makstud tasu 1400 krooni. (üks tuhat nelisada) - (ükssada kakskümmend neli) koopiate tegemise kulu 124 krooni 80 senti; - asitõendi saatekulu 2000 krooni. (kaks tuhat)

Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva

jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. 6 määratud kaitsjale .Jätta riigi kanda makstud tasu 3151 (kolm tuhat ükssada viiskümmend üks) krooni 20 senti ja 6800 (kuus tuhat kaheksasada) krooni. ekspertiisikulu

7. Asitõendid - sõiduauto VW Golf registreerimismärgiga 029ATX (asub Lääne PP Haapsalu PJ

hoovis) ja sõiduauto võtmed (asuvad toimiku kaanel olevas ümbrikus) anda peale kohtuotsuse

4 jõustumist üle A O`le (ik *). Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon,

teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu

Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS U.N süüdistatakse

selles, et tema olles 23.01.2009.a Põhja

Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 7419

lg 1, § 741

lg 1, § 7435

lg 1 ja § 7417

lg 1 alusel karistatud rahatrahviga 18000 krooni ja omamata vastava kategooria juhtimisõigust, 26.05.2009 kella 17.00 ajal Lääne maakonnas Nõva vallas Rannaküla külas Nõva-Rannaküla tee 3-ndal kilomeetril asulasisesel teelõigul juhtis kinnitamata turvavööde ja nõuetele mittevastava sõiduki rehvidega A J

kuuluvat ja V O kasutuses olevat sõiduautot Volkswagen Golf registreerimismärgiga 029ATX isikuna, kelle veres oli alkoholisisaldus 3,16mg/g ± 0,06 mg/g, seega kellel oli veres alkoholisisaldus mitte vähem kui 3,1 mg/g (alates 01.07.2009 kehtiva Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 1 tulenevalt „Juht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi

või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi“), ei kohandanud sõiduki kiirust arvestades oma sõidukogemusi, teeolusid ja sõiduki seisundit ning sõitis teelt välja paremale esiosaga vastu puud, misjärel sõiduk paiskus vasakule küljele, põhjustades liiklusõnnetuse,

mille tagajärjel hukkus sündmuskohal sõidukis juhi kõrvalistmel viibinud V O. Liiklusõnnetusega

U.N tekitas V O mitteeluohtliku liittrauma, s. o. *, mis koos * põhjustas * puudulikkuse, mille tagajärjel saabus V O surm. Oma tegevusega U.N rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 1, 3, 4 ning Liikluseeskirja §-de 70 p 1 ja § 76 p 1, 3 sätteid, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis, Liiklusseaduse § 22 lg 1 sätteid, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus,

Liikluseeskirja § 68 p 5 sätteid, mille kohaselt juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd,

olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud, Liikluseeskirja § 123 sätteid, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis

arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse

nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees, juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma kui tingimused seda nõuavad, eriti siis kui nähtavus on halb,

Liikluseeskirja § 219 sätteid, mille kohaselt liikluses kasutatava mootorsõiduki tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele.

Sellise tegevusega pani U.N toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatamatusest põhjustati inimese surm. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

5 Süüdistatav U.N andis kohtus ütlusi, et sai aru, et isal hakkas paha, et pea auto kinni, haaras roolist ja …Ta ütles, et tal pea valutas. Võttis roolist kinni ja ütles, et tal pea valutab ja oli ühe õlaga seal rooli vahel. Kui isa kuuri tagant pingi pealt leidis ning auto peale võttis, siis oli tal otsa eest lõhki, marraskil. Kõrva juurest, otsa eest ja kõrva juurest. Siis kui vastu kuuske sõitsid, siis oli see sujuvalt, sest sellel hõbekuusel olid pikad oksad. Autos paar minutit rääkisid enne kui N nägi neid. Vähemalt 2- 3 minutit rääkisid isaga, et las tõmbab ennast kõrvalistme peale, aga nohh. Tal oli ka promille sees. On täpselt meeles see värk. Ei saanud magama jääda rooli taga, kiirus ei saanud ka suur olla. Kui alles majade vahelt välja jõudsid, siis seal pole ju maad, 300- 400 meetrit, see küna ei

võta ju midagi. Sinna piirivalve kordonini ei olnud palju maad, ehk siis õnnetuskohani. Nägi nii palju, et väike külgaken, tema poolses, seal oli veri. Temal endal olid ainult ribid - sai rooliga. Isa vajus pärast rooli ja tema vahele. Kokkupõrke hetkel isa magas, tukkus või, kuidas see on see joobes olek. Öelge kellel oli promille rohkem, temal või isal. Isal on aastaid tagasi kutsutud kiirabi arstid, aga ta jõi. Südamega ei tea mis tal viga oli, seda peab kiirabi arsti käest küsima. Enne seda avariid oli tal tükk aega, siis kui oli peretohtri abiline - ta alles kirjutas mulle vanglasse, ta ütles, et isa oleks niikuinii läinud. Selle augu pärast, mis tal rinnas oli,

kui ta magamistoas kukkus ja ribi oli ja auk hakkas mäda ajama. Pikemat aega oli tal see auk rinnas ja isale öeldi, et ta ei tarbiks alkoholi, ikka võttis ja siis tal kasvas see kinni ja siis sai teada, et

võis selle põhjus ka olla, et südame verepuudulikkus. Oli perearstiga kirjavahetuses. Perearst ei

puutu siia ju, sellepärast ei rääkinud kaitsjale. Seda saab ju velskripunktist ka teada. Kui oli Haapsalu arestimajas, siis isa oli kukkunud, siis ta oli kukkunud kanna kaheksaks killuks, aga need on kõik ju arstidel kirjas, siis isa oli Mustamäe haiglas. Isa palus, et tema ei jaksa sõita, et tal on

halb enesetunne. Et jõuaks poodi, eks kiirustasid. On süüdi, et oli joomane ja, aga ei jäänud magama, võis põrandale vaadata ja… Kriminaalasjas uuris kohus järgmisi : kirjalikke tõendeid Tl 3-19 on koos fotode, liiklusõnnetuse skeemiga. Sündmuskoha sündmuskoha vaatlusprotokoll vaatlusprotokolli kohaselt asub sündmuskoht Lääne maakonnas Nõva vallas Rannaküla külas Nõva- Rannaküla tee 3. km. Sündmuskohale saab kui sõita mööda Rohuküla-Haapsalu-Ääsmäe maanteed Haapsalust Tallinna poole ca 7 km ja pöörata vasakule Keila poole. Sõita otse Linnamäeni ja sealt pöörata vasakule Nõva peale. Silt näitab, et Nõvale on 34 km. Sõita otse 19 km ja pöörata paremale, kus järgmine silt näitab, et Nõvale on 10 km. Sõita läbi Nõva asula ja pöörata ristmikul vasakule. Silt näitab, et Rannakülla on 3 km. Vaadeldav sündmuskoht on Rannaküla külas Nõva-Rannaküla tee 3. km (foto 1). Vaadeldava sündmuskoha 0-punktiks võeti 37 m kaugusel avarii kohast olev ristmik

(foto 2). Vaatlus tehtud valgel ajal kuiva sademeteta ilmaga sirgel teel. Teelõik on kuiva kruusakattega. Sõidutee laius on 6 m. Sõiduauto Volkswagen Golf reg.märgiga 029 ATX paikneb esiotsaga 0-punkti suunas ning on rataste peal. Sõiduauto esimene parempoolne ratas asub sõidutee äärest 1,85 m kaugusel ning tagumine parempoolne ratas asub sõituteest 1,50 m kaugusel (fotod 3,

4). Sõiduauto on keretüübilt luukpära, pruuni värvi, kolmeukseline, koos juhiga 5 istekohaga. Eelpoolnimetatud sõiduauto registrimass on 1400 kg, pikkus 3985 mm, laius 1665 mm ning kõrgus

1415 mm. Sõiduauto Volkswagen Golfi esiosa on deformeerunud: iluvõre ja põrkeraud on purunenud ning esikapoti peal on muljumisjäljed. Esiklaas ja kõik esilaternad on terved (fotod 5, 6). Sõiduauto mõlemate külgede ja klaaside, samuti pagasiruumi luugi ning klaasi vaatlusega silmaga

nähtavaid kahjustusi ei ole avastatud. Sõiduauto kõrvalistuja uks on avatud, istmetel on valgemustakirju kunstkarusnaha taolisest materjalist istmekatted, juhi istmel on sinist värvi dressipluus,

tagaistmel rohelist värvi töötunked ja sinist värvi dressipluus, ees armatuuri peal on valget värvi

kilekott, süütevõti on süüteluku augus (foto 7, 8, 9). Auto juhiuksel oleval tahavaatepeeglil ja kolmnurksel aknaklaasil on näha verekahtlast ainet (foto 10). Juhiistme taga põrandal on 0,5 liitrine tühi Rock'i õllepurk (foto 9). Juhipoolne turvavöö ja kaassõitja, s.o parempoolse eesistme turvavöö, ripuvad puutumatult ukseposti kõrval, ehk lahtises asendis (foto 11). Sõiduauto Volkswagen Golf

rehvid on terved (foto 12), tagumise vasakpoolse suverehvi turvisemuster on 4,55 mm (foto 13),

6

tagumise parempoolse talverehvi turvisemuster on 1,5 mm (foto 14), esimese parempoolse talverehvi turvisemuster on 3,2 mm (foto 15) ja esimese vasakpoolse suverehvi turvisemuster on 2,9

mm (foto 16). Rehvide vastavus lubatud normidele tehti kindlaks rehvimustri sügavusmõõturi

TIPTOP ATLL 07/1453 abil. Visuaalsel vaatlusel sõiduauto roolisüsteem on korras ning rooliratta välisel vaatlusel silmaga nähtavat deformatsiooni ei avastatud. Pidurid on korras. Nõva küla suunas

vaadatuna vasakpoolsel teeosal on kaks libisemisjälge, mille pikkus on ca 20 m ja jälgede omavaheline kaugus üksteisest on 1,1 m (foto 17, 18). Sõiduauto Volkswagen Golfi vastas üle tee on meesterahva surnukeha. Surnukeha asukohta on muudetud, see on tõstetud autost välja üle tee asuva muru peale. Laip on 1,74 m pikk. Laiba seljas on valge, verega määrdunud puuvillane maika. Selle peal helesinine, samuti määrdunud pluus. Pluusi peal tumesinine valge lukuga, varukatel kahe valge

triibuga dressipluus. Dressipluusi peal sinakas-hall vest, mille hõlmad on lahti. Jalas tumedad viigipüksid, mille värvli kohal on must vöö rihmaga. Jalas mustad sokid, paremas jalas must meeste king (foto 19, 20). Laip on pealae pealt kiilakas, külgnevate hallide juustega. Nägu on verine, silmad on kinni, suu on poikvel, ninast ja suust tuleb verd (foto 21). Kaelakette ega käekella laiba juurest ei leitud. Peas paremal pool oimu piirkonnas on 2 ovaalse kujuga nahamarrastust (foto 22). Samuti on

nahamarrastused pealael (foto 23). Surnukeha pakiti laibakotti ning toimetati EKEI Lääne-Eesti osakonda ekspertiisi teostamiseks. Sõiduauto Volkswagen Golf reg.märgiga 029 ATX teisaldati FIE M E poolt Haapsalu Lossiplats 4 Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna ilma valveta sisehoovi.

Tl 22 on sõiduauto Volkswagen Golf millelt on näha, et sõiduauto VW registreerimistunnistus, Golf reg nr 029ATX omanik on A J.

Tl 23 on sõiduki kasutamiseks, mille kohaselt on A.J teinud tähtaja volikirja V O`le volikiri sõiduauto VW Golf reg.nr 029ATX kasutamiseks 15.12.2007. Tl 24 0n V O (ik33611244728) . juhiluba

Tl 21 on V O mille kohaselt 26.05.2009 kell 17.42 on järgmine kirjatoimunud kiirabikaart, liiklusõnnetuses kannatanu laip, eluliselt tähtsad parameetrid puuduvad – patsient oli surnud.

Tl 25 on , mille kohaselt VW Golf reg nr 029ATXon liikluskindlustuse tavalepingu poliis kindlustatud 11.08.2008-10.08.2009. Tl 26-29 on fototabel, milledel on auto juurest leitud rahakotile ja seal olevatele esemetele, tl fotod

30 on mille kohaselt on registreerimistunnistus, volikiri. allkiri esemete tagastamise kohta, Liikluskindlustuse poliis, rahatasku koos seal onud esemetega tagastatud 28.05.2009 A O`le. Tl 34-45 on nr 88 8.07.2009, kus ekspert on andnud järgmise arvamuse: surnu ekspertiisiakt 1.V O surma põhjuseks * koos liittraumaga, mille tagajärjel tekkis *.

2.Kõik kohtuarstliku diagnoosi II lõigus kirjeldatud kehavigastused on saadud tömbi vägivalla toimel lühikese ajavahemiku jooksul enne surma saabumist ja suremisprotsessi käigus, võimalik, et

määruses märgitud ajal ja viisil – 26.05.2009 liiklusõnnetuse käigus. Antud kehavigastused ei ole eluohtlikud. 3. Toksikoloogiauuringul leiti surnu veres 3,99 mg/g ja uriinis 5,20 mg/g etanooli, mis elaval isikul

vastab tavaliselt raskele alkoholijoobele. Testuuringul narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei leitud. Tl 48-49 on sõiduauto VW Golf reg nr 029ATX süütevõtme – võti on asitõendi vaatlusprotokoll

kahe metallist rõngaga ja ovaalse metallist võtmehoidjaga. Süütevõti pakendati ja hoitakse kriminaalasja juures. Tl 50-51 on ütlused, kus ta ütleb, et oma poja U.N vastu ütlusi anda ei soovi. kannatanu S O Varalisi nõudmisi tema vastu ei ole. Tl 52-53 on ütlused – 26.05.2009 oli tööl, helistati ja öeldi, et juhtus avarii. Kui kannatanu A O kohale jõudis, oli kiirabi venna juba ära viinud, isa oli veel seal. Auto kuulus tema isale. Ei ole oma venna U.N vastu mingeid pretensioone ega varalisi nõudmisi. Tl 54-55 on ütlused – 26.05.2009 kella 17.06 paiku sõitis Rannaküla suunas ning tunnistaja R N märkas vana sõjaväehoone juures vasakut kätt 029ATX registrimärki kandvat sõiduautot, milline oli

7

vasakpoolse külje peal. Sõitis algul mööda ning siis tuli asja uurima ning sõiduki juurde minnes kuulis autost hääli. Algul mõtles, et raadio mängib ning seejärel küsis on seal keegi. Seejärel hakkas

meesterahvas appi hüüdma. Läks auto juhipoolsele küljele ning nägi autos kahte meesterahvast. №orem oli juhiistmel ning vanem oli talle peale kukkunud. Eelnevalt oli helistanud 112. №orem

mees oli kontaktivõimeline ning palus tal vanemal mehel pulssi katsuda. Mees ütles, et tunneb pulssi. Samas oli tunda alkoholilõhna. Mees ise kurtis valu ribides. Mõne hetke pärast jõudis kohale päästeteenistus. Mõlema isiku riietel oli näha verd. Tl 59 on , mille kohaselt 26.05.2009 teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest umbes kell 17.00 Läänemaal Nõva vallas Rannakülas toimus liiklusõnnetus, kust toodi Läänemaa Haiglasse U.N, sõidukijuht, joobe tunnused, rindkere põrutus.

Tl 60 on nr 2808 – kiirabi tõi 26.05.2009 kell 18.48 U.N SA U.N patsiendikaart Läänemaa Haigla – rindkeres valu, patsient tugevas alkoholijoobes, avarii, võetud analüüs alkoholile 18.55, diagnoos – *.

Tl 69-71, 75-76 on süüdistatava U.N ütlused – et on toime pannud kuriteo, milles teda

kahtlustatakse, tunnistab end toimepandud kuriteos täielikult süüdi ning kahetseb juhtunut puhtsüdamlikult. Alates laupäeval temaga juhtunust ta midagi eriti ei mäleta. Laupäeval vabanes ta arestimajast ning läks koju *. Seal elab koos ema ja isaga. Juba laupäeval hakkas ta koos ema ja

isaga jooma, kuid tema mäletamise järgi jõid ainult õlut, kuid võib-olla oli viina ka, ei mäleta.

Ühesõnaga kõik need päevad oli ta purjus. Mõni kord sõitis ta isa autoga VW Golfiga

registreerimisnumbriga 029 ATX, kuid kui palju ta sellega sõitis, seda öelda ei oska, oli pidevalt

purjus. Pühapäeval pidid isaga kartulid maha panema, kuid ei saanud, kuna jõid. Mäletab, et pühapäeval käis selle sama isa autoga Keila-Joal, sõitis Keilast läbi, kuid midagi ei juhtunud, mingit

liiklusõnnetust või politseile vahelejäämist ei olnud. Seal ta käis üksinda, kedagi temaga koos ei olnud ja käis seal lihtsalt meelt lahutamas. Tal ei olnudki kellelegi külla sõita, tahtis lihtsalt autoga ringi sõita. Ta sai juba siis aru, et tal ei ole juhtimisõigust ja on üsna purjus, kuid arvas, et ehk ei jää

politseile vahele ja midagi hullu ei juhtu. Autot ta omavoliliselt ei võtnud, vaid tema meelest isa lubas autot võtta. Kuid ka isa oli üsna purjus. Samas isa ise andis talle auto võtmed. Sedasi jõid nad

koos kuni 26.05.2009. a. Eile s.o 26.05.2009 ta ärkas hommikul kodus ja kella 10.00 ajal sõitis Nõval asuvasse Laimi poodi. Sinna ta sõitis jällegi isa autoga isa loal. Poes ta ostis õlut ja viina ja Long Drinki, kuid palju, ei mäleta, kuna 26.05.2009 päeva jooksul käis seal poes alkoholi ostmas päris mitu korda. Alkoholi tarbisid kõik koos – tema, isa ja ema ning olid kõik üsna purjus. Ta ei oska kõike 26.05.2009 toimuvat päris selgelt kirjeldada, kuna terve päev jõid alkoholi ja pidevalt midagi sebisid, kusagile sõitsid ja jälle tulid tagasi. Mäletab, et mingil ajal ta istus isaga Rannaküla jõe ääres pingi peal, kus samuti jõid õlut ja viina. Seal natuke eemal, püüdsid kaks mingit kohalikku poissi (vist O poisid, kes samuti elavad *, nende kõrvalmajas) kala. Tema mäletamise järgi ta veel käis isaga nendega juttu ajamas. Ühesõnaga nii see eilne (26.05.2009) päev neil mööduski. Tema oli küll oma jalgade peal, kuid siiski väga purjus. Kuid isa oli samuti väga purjus, kuigi seisis püsti. Mingil ajal, võib olla paar tundi enne avariid, käis ta üksinda autoga Nõval. Võib-olla ostis ta ka

alkoholi, kuid tegelikult sõitis niisama, käis lihtsalt küla peal rallitamas, kuigi oli juba siis väga purjus. Isegi selle aja, kui ta Nõval ringi kihutas, jõi ta õlut. Sellel ajal oli isa arvatavasti koos emaga kodus. Ühesõnaga, enne kella 17.00-i läksid nad isaga jällegi Nõva Laimi poodi, et järjekordselt osta viina ja õlut. Teadsid nad, et kauplus on kella 17.00-ni lahti, seega kiirustasid, et jõuda enne sulgemist. Nüüd ta enam ei teagi, kas see juhtus Nõva poest tagasi teel või hoopis sinna sõites, kuid mingi ajal ta tundis ja sai aru, et isa haaras tal roolist kinni. Miks isa niimoodi tegi, ta ei saanudki

aru. Arvatavasti ta sõitis liiga kiiresti või jäi koguni roolis tukkuma ja ta võis teelt justkui välja sõitma hakata, kui isa haaras roolist kinni. Ta ei saanudki õieti millestki aru, kõik toimus nii kiiresti. Mäletab, et nägi mingit puud, siis käis kõva pauk ja auto esiots jäi püsti. Mingil hetkel auto vajus vasaku külje peale, kuid jällegi ei tea ta midagi täpsemalt seletada. Kõik see aeg nii juhtimise ajal kui ka avarii toimumise ajal oli ta ise roolis ja isa istus kõrval. Nii temal kui ka isal olid turvavööd lahti. Siis kui avarii toimus ja auto vajus vasakule küljele, siis ta tundis, et isa kukkus tema peale ja

8

jäi tema ja rooli vahele. Isa siis veel hingas ja isegi midagi rääkis talle vastu. Ta käskis isal kõrvalistuja ukselingist kinni haarata ja proovida end tema pealt ülesse upitada, kuid isa ei jaksanud

seda teha. Ta nägi, et isa püüdis käsigi liigutada ukselingi suunas, kuid isa ei ulatanud. Nägi, et temapoolne ukseklaas oli verine. Arvatavasti oli see isa veri, kuna temal kusagil lahtiseid haavu ei olnud. Temal ainult ribid ja jalad valutavad. Olid siis sedasi mõnda aega autos justkui kinni, kui ta kuulis, et keegi räägib temaga. Ta hakkas appi karjuma ja siis oli isal veel pulssi, sest keegi käskis tal seda katsuda. Veel mõne aja pärast tulid päästjad ja kiirabi ning selleks ajaks, kui isa tõsteti autost välja, sai ta aru, et isa on surnud. Muidu kõik see aeg, mis nad autos olid ja nii kaua kui abi tuli, oli isa tema mäletamise järgi teadvusel. Pärast seda viidi ta kiirabiga Haapsalu haiglasse, seejärel aga politseisse. Mis sündmuskohal edasi toimus, ta ei tea. Rohkem ei oska midagi juurde lisada. Tema

teada oli auto tehniliselt korras. Igal juhul autol oli kehtiv tehniline ülevaatus ja kehtiv

liikluskindlustus. Paar nädalat tagasi tuli auto Varikult remondist tema teada. Seal tehti midagi esisillaga, kuid mis täpselt remonditi, ta ei tea. Miks autol olid kõik erinevad rehvid, ta ei tea. Ta ei oska seletada, miks isa sellised rehvid alla pani. Praegu ta südamest kahetseb, et pani toime sellise kuriteo, mille tagajärjel hukkus tema isa. Tegelikult sai ta ju aru, et oli purjus ja tal ei ole lube ning ta

ei tohi autoga sõita. Kui ta oleks seda tegemata jätnud, oleks isa praegu elus ja kõik see oleks olemata olnud. Tl 132 on Eesti kohtuekspertiisi Instituudi nr 150T, proovi toksikoloogiauuringu katseprotokoll vastuvõtmise kuupäev 28.05.2009. Proov võetud SA Läänemaa Haigla, proovi andja U.N ik xxx, proov võetud 26.05.2009. Analüüsiks saadeti veri, tellitud uuring – etanooli sisaldus – uuringu tulemused – etanooli sisaldus veres (3,16+-0,06 mg/g) k=2. Kuupäev 29.05.2009. Tl 145-146 on ütlused – lisab 08.07.2009 koostatud surnu ekspertiisiaktile nr 88 tunnistaja H K

selgituseks, et pea piirkonna pindmised vigastused (kohtuarstiteaduses loetakse pindmisteks

vigastusteks nahka ja nahaalust kude haaravaid tervisekahjustusi) ei oma etioloogilist seost diagnoositud südame ja veresoonkonna haigusega, kuna südame pärgarterite ahendav ateroskleroos on polüetioloogiline südame pärgartereid haarav krooniline haigus, mille puhul südame pärgarterite

seinad paksenevad ja toimub nende veresoonte ahenemine, mille tagajärjel tekib äge südame ja

veresoonkonna puudulikkus. Antud juhul V O autotrauma käigus saadud tervisekahjustused

kogumina (loeteltud kohtuarstliku diagnoosi II lõigus) ja fikseeritud raske alkoholijoove ning liiklusõnnetusega kaasnenud äge stressreaktsioon soodustasid kroonilise * haiguse ägenemist, mille

tagajärjel saabus V O surm. Liiklusõnnetuse käigus saadud vigastused kogumina (st liittrauma)soodustasid ägeda *teket, mitte üksikvigastused eraldi võetuna.

Tl 147-148 on tunnistaja ütlused – V O tundis äga pikka aega. Võis olla 2007 aastal, kui A J

V.U.N tahtis osata tema sõiduautot Volkswagen Golf registreerimismärgiga 029ATX. Auto

hinnaks oli 8000 krooni, V.O maksis autot osade kaupa, algul 2000 krooni kaupa, hiljem 1000 krooni korraga. Raha on kätte saanud, varalisi nõudmisi auto suhtes ei ole. Pidid auto ARK-is ümber

registreerima, kuupäev oli kokku lepitud, ootas V Taeblas, aga tema kohale ei tulnud, oli purjus. Leppisid järgmise korra kokku, et lähevad ARK-i, V jättis jälle joomise pärast tulemata. Kolmandal

korral ei läinud tema enam Taeblasse ja nii see auto jäigi ümber registreerimata. Tegi V auto kasutamise volituse. Tl 161 on väljavõte , mille kohaselt U.N juhiluba väljastati 14.04.1990, ARK andmebaasist juhiluba on kinnipeetud.

Prokurör leidis kohtuvaidlustes, et 26.05.2009.a kella 17 paiku sõitis juhtimisõiguseta U.N koos kaassõitja V O kinnitamata turvavöödega Nõva-Rannaküla teel sõiduautoga Volkswagen Golf

029ATX, ei kohandanud juhina sõiduki kiirust vastavaks oma sõidukogemustele, teeoludele ja

sõiduki seisundile, mistõttu sõitis teelt välja vastu puud, misjärel sõiduk paiskus küljele. Sündmuskohale saabunud kiirabi tuvastas kaassõitja V O surma. U.N on üle kuulatud 27.05 ja 22.07, kohtus õigustas end uute asjaoludega, kiirustasid poodi.

9

Sündmuskohalt toimetati Läänemaa Haiglasse ka U.N , kellel patsiendikaardi nr 2808

kohaselt haiglas tuvastati rindkere põrutus ja võeti veri toksikoloogiauuringuks. EKEI toksikoloogiauuringuga tuvastati U.N veres etanooli sisaldus vähemalt 3,1mg/g. Alates 01.07.2009 kehtiva Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 1 sätetest tulenevalt „Juht loetakse alkoholijoobes

olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi, seega juhtis U.N mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid.

Sündmuskoha vaatluse käigus tuvastati, et sõiduauto VW Golf 029ATX rehvid ei vasta lubatud normidele, visuaalsel vaatlusel sõiduauto roolisüsteem ja pidurid olid korras Seega pani U.N toime mitmeid tahtlikke ohutu liiklemise rikkumisi: 1) kaassõitja sõidutamine, kellel oli kinnitamata turvavöö (LE § 68 p 5); 2) auto juhtimine alkoholijoobes (LS § 20 lg 3 ja LE § 70 p 1, § 76 p 1,3); 3) vale sõidukiiruse valimine (LE § 123); 4) juhtimisõiguse puudumine (LS § 22 lg 1); 5) mootorsõiduki tehnoseisund ja varustus ei vastanud kehtestatud nõuetele (LE § 219). Kõik need liiklusnõuete rikkumised on käsitletavad põhjuslikuna saabunud tagajärje suhtes.

08.07.2009.a koostatud surnu ekspertiisiaktist nr 88 nähtub, et kohtuarst-ekspert H K arvamuse kohaselt oli V O surma põhjuseks südame * koos liittraumaga (autotraumaga), mille tagajärjel tekkis

*. Ehkki autotrauma vigastused ei olnud eluohtlikud, selgitas ekspert ülekuulamisel, et liiklusõnnetuses saadus tervisekahjustused kogumina koos raske joobega soodustasid V O esinenud * ägenemist, mille tagajärjel saabuski kannatanu surm. Eelpool nimetatud liiklusnõuete rikkumine oli saabunud tagajärje eelduseks, s.t ilma rikkumiseta ei

kaasnenuks ka kahjulikku tagajärge. (3-1-1-125-03) Ja V O oleks tõenäoliselt veel ka oma südamehaigusega elanud mõnedki head aastad. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on käsitatav liiklusnõuete rikkumisena KarS § 422 mõttes. Juhul, kui mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises seisneva liiklusnõuete rikkumisega põhjustatakse ettevaatamatusest inimes(t)e surm või raske tervisekahjustus, tuleb see kvalifitseerida üksnes KarS § 422 järgi, mitte aga KarS § 422 ja § 424 ideaalkogumina. Seda seetõttu, et kirjeldatud juhtumil on

kogu joobes juhtimise teoebaõigus KarS § 422 koosseisust hõlmatud ja KarS §-s 424 ette nähtud kuritegu neeldub KarS §-s 422 sätestatud kuriteos. (RKL 3-1-1-83-09). Prokurör leidis, et U.N tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 422 lg 1 järgi. Kuna võib oletada, et poolte tänase kohtuvaidluse põhiteemaks on põhjuslik seos rikkumise ja saabunud tagajärje vahel, tahaksin ennatlikult veel juhtida tähelepanu ühele asjaolule. U.N on toime pannud mootorsõiduki joobes juhtimise. See tegu on kuriteona karistatav nii hetkel kehtiva seaduse kui ka kuriteo toimepanemise hetkel mais 2009 kehtinud seaduse järgi. Praegu eeldab KarS § 424, et oleks tuvastatud isiku veres vähemalt 1,5 milligrammi alkoholi. Mais 2009 eeldas KarS §

424, et lisaks joobele oleks isik varem karistatud sellise teo eest. U.N on 23.01.2009.a Põhja Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel karistatud rahatrahviga. Tahan öelda

seda, et kui kohus ei leia U.N rikkumiste ja V O surma vahel põhjuslikku seost, on U.N toime pannud siiski KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo koos kõigi teiste liiklusnõuete rikkumistega. Asitõenditena vaadeldud sõiduauto süütevõti, mis asub kriminaalasja juures ja sõiduauto, mis asub Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna hoovil, anda üle A O kui auto endise omaniku pojale Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et tegelikult võttis prokuröri süüdistuskõne väga huvitava pöörde ja

pööre selles mõttes, et kui süüdistusaktis oli esitatud süüdistus KarS § 422 järgi, ehk siis liiklusnõuete rikkumises mille tagajärjel saabus surm, siis mitte küll otsesõnu, aga kaudselt sisaldus prokuröri kõnes kohtule selline ettepanek, et tegemist on tegelikult kahe kuriteo toimepanemisega, et lisaks § 422 on ka § 424. Ei saa olla olukorda, et isik, kes on purjus peaga sõitnud ja kui taustaks on

ka veel lisaks teise isiku surm, et saabki olla tegelikult, et isik tegelikult karistust ei kannakski. Prokuröri varjatud kontseptsioonis peitub ka varjatud tõetera kui seda ei segaks menetlusõiguslikud

10 momendid. Kas saab praeguses üle minna § 424 kuivõrd toimikus ei ole eelneva väärteomenetluse materjale kui ainult, et on karistatud eelnevalt joobes juhtimise eest. Ühiskondlik arvamus justkui suruks ka prokurörile peale, siis ometi on nii, et surma s.o. tagajärje ja rikkumiste vahel peab olema põhjuslik seos ja kas see on olemas ja tõendatud nii nagu peab olema. Siin on üks põhimõtteline ja aluste alus dokumentide tõendite reaskohtuarstliku ekspertiisi akt, kus on öeldud surma põhjuseks

V O * koos liittraumadega. Ja *, mis seda soodustas ja surma saabumise hetkel oli tugevas rekordilises alkoholijoobes. Kui surm saabub * tõttu, siis tekib küsimus mil määral ja kuidas võisid kaasa aidata asjadet ei olnud peal vööd. Ilmselt see vöö olemasolu või mitte olemasolu * mingit mõju ei avaldanud, põhjuslik seos puudub. Joove - juhtimine iseenesest oli häiritud, raskendatud ja

võib ka teatud kindlusega öelda, et võibki avarii tekkida ja milline seos võib olla *. Kolmas moment- U.N ei valinud kiirust mis oleks vastanud teeoludele, see ei ole leidnud tõendamist,

tõendatud on moment, et V. U.N haaras sõidu ajal roolist kinni. Kohapeal on tehtud ka

liiklusskeem, kus on lohisemise jäljed, need viitavad sellele (need ei olnud pidurdusjäljed vaid

lohistusjäljed), et rooliga midagi juhtus ja see oli see, et rooli oli tõmmatud paremale ja see põhjustas avarii. Iseasi on ka see, kas selle tagajärjel südamega midagi juhtus. LS § 123 rikkumist ei

ole usaldusväärselt tuvastatud ja tõendatud. Arstlik ekspertiisiakt on selline, et * ja liittrauma. *

häired, mis olid rängad ja tõsised, et selle põhjustasid vigastused, mis autos saadi - selle lükkab ümber ekspertiisi akti punkt 2, et need traumad ei olnud eluohtlikud, siis ei saa ka öelda seda, et need oleks ka * mõjutanud niimoodi, et seiskus. See küsimus oli niivõrd oluline, et ma siis kui

toimik oli juba prokuröril, palusin eksperdile esitada küsimused / tl 140-141/. Prokurör selle

küsimuse taotluse ka rahuldas ja andis ka selle küsimuse ja ekspert vastab -tl 146. Etioloogia

tähendab põhjuslikkust. Sellega on praktiliselt kõik juba vastatud. Ja pärast ei aita enam pehmendused, mis ekspert toob. Soodustada vererõhu muutumist võisid eelmise päeva läbielamised, õhurõhu muutmine, halb uni. Põhjuslik seos on ära langenud, et ei olnud põhjuslikku seost. Esialgne surmateatis - seal on märgitud * äkksurm, see on ekspertiisiaktis lk 5 - tl 38. Surmateatist kui sellist kriminaalasja materjalide juures ei ole. V O oli purjus, selle tähtsus ei ole üksnes emotsionaalne,

mis peaks soodustama U.N Uno olukorda, aga ta on ka sisuline, et see purjusolek ja pidev joomine tekitasid lisaks maksatsirroosile selle. Surm saabub ikkagi läbi südame ja ongi niimoodi, et 3,99 mg / grammi kohta alkoholi veres on meeletu kogus. U.N ise rääkis, et isa praktiliselt ei söönudki midagi, ainult jõi, siin ongi see, et see võis iga hetk tekkida. Soodustavaid tegureid on

väga palju, mida isa samal päeval jõi, eelmisel päeval jõi ja palju ta jõi. Kas kohtuarstliku ekspertiisiakt on õige, kus ta on loetlenud teises jaos hulgaliselt kehalisi vigastusi ja peavigastusi,

hakkas mind piinama mõte, et kas need vigastused olid tekkinud autos kokkupõrke tulemusel või mitte. Võrdlusmaterjal on tänuväärne. Autojuht istus peaaegu samal positsioonil, mis V O, esiistmel. Kokkupõrge oli, auto esiklaas, stange kannatada ei saanud. Miks on pojal ainult rindkere põrutus,

miks on V. Ol lööke või vigastusi niivõrd palju ja kui kokkupõrget vastutuleva autoga ei olnud, tekkis küsimus, et mis asendis pidi ise olema, et selliseid hulgalisi vigastusi saada. Seetõttu palusin ka eksperdile esitada küsimusi. Puuga kokkupõrkest neid nii palju olla ei saanud, sest löögihetk võis olla üks, see oli see hetk kui oli puuga kokkupõrge või ka järsul pöördel paremale, siis oleks pidanud V. O kukkuma vasakule poole ja seal oleks pidanud teda takistama U.N. Vigastatud olid ka

jäsemel ja mille vastu O pidi ennast lööma? Seda taotlust prokurör ei rahuldanud. Mina olen

veendunud, et teist valdkonda, kes võiks sellele küsimusele vastata, ei olegi, ainult kohtuarstlik ekspert võib seda teha. Kui auto sees oleks olnud löögid ja nii palju oli marrastusi ja verevalumeid, siis oleks autoklaasil, paneelil, istmetel verd, kui oli verejooks, istmetel verejooksu ei olnud. Kaitsja

võimalused on olnud piiratud. Selget vastust, kus vigastused olid saadud, ei suutnud keegi anda. Kahtluse alge on väga tugev, et need vigastused autos saada ei olnud võimalik. Unol endal ei olnud vigastusi peale rindkere. *, surma tekkimise hetk - sündmuskoha vaatlus tehti 18.40- seal on, et nägu on verine ja ninast ja suust tuleb verd. Tahtsin eksperdilt ka seda teada, et kui verejooks oli selliselt kellaajal ja ei olnud hüübunud, siis mis kellaajal see süda seiskus ja see oleks andnud ka lisaaluse öelda, et kas surm saabus autos. Tunnistaja kes oli mööda sõitnud N, et kui ta kohal oli, siis palus

11 kontrollida pulssi ja V. O oli pulss olemas. See kinnitab veelkord, et surm saabus hiljem ja see võis ja pidi juhtima sellises olukorras niikuinii. Kaitsja palus selles süüdistuses U.N õigeks mõista. KOHTU SEISUKOHT KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 3 lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Teo vastavus süüteokoosseisule. KarS § 422 lg 1 näeb kuriteona ette mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm.

Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et 26.05.2009 kella 17 paiku toimus Lääne

maakonnas Nõva vallas Nõva-Rannaküla tee 3. km liiklusõnnetus sõiduautoga Volkswagen Golf

029ATX. Tõendamist on leidnud, et mootorsõidukit juhtis U.N . Mootorsõidukis viibis kaasreisijana kõrvalistmel V O, kes suri 26.05.2009. Kriminaalasjas on vaidlus selle üle, kas ja millised konkreetsed süüdistusaktis näidatud rikkumised põhjustasid avarii ja kas V.O surma ja avarii vahel on põhjuslik seos. Kohtul tuleb tuvastada – kas ja

milliseid süüdistuses süüks arvatud liiklusnõudeid U.N rikkus. Tõendatud on, et kaasreisija

V.O suri liiklusõnnetuse toimumise päeval, kuid kohtul tuleb tuvastada, kas U.N poolt liiklusnõuete rikkumised tõid kaasa liiklusõnnetuse ja selle tagajärjel V O surma.

Kohus leiab, et kriminaalasjas uuritud kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et U.N rikkus süüdistuses kirjas olevaid liiklusnõudeid, mis sätestavad, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Patsiendikaardilt /tl 60/ on näha, et 26.05.2009 on U.N-ilt võetud analüüs toksikol/alkohol ja tl

132 on toksikoloogiauuringu katseprotokoll nr 150 T, kus on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tehtud uuringuga leitud, et U.N veres etanooli sisaldus oli 3.16+-0.06, s.o. mitte vähem kui 3.1

mg/g kohta. Enne 01.07.2009 kehtinud regulatsiooni kohaselt loeti mootorsõiduki juht joobeseisundis olevaks, kui tema veres oli alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem, alates 01.07.2009 loetakse vastavalt LS § 20 lg 3-1 p 1 juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1.50 milligrammi alkoholi. Kuna pädev asutus – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on teinud kindlaks, et U.N veres oli alkoholi 3.1 MG/g kohta, siis 26.05.2009 oli U.N isikuks, kes

juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ning rikkus süüdistuses kirjeldatud liiklusenõudeid, mis sätestavad, et juht ei tohi olla joobeseisundis. U.N ütlustega ja tl 161 oleva väljavõttega ARK andmebaasist on tõendatud, et U.N oli 26.05.2009 isikuks, kellel ei olnud mootorsõiduki juhtimise õigust.

Samuti on U.N enda ütlustega tõendamist leidnud, et ei temal endal ega kaasreisijal V.O ei olnud turvavööd kinnitatud – seega rikkus U.N ka Liikluseeskirja § 68 p 5 sätteid. Sõiduki on vaadeldud sündmuskohas ja on tuvastatud – Sõiduauto Volkswagen Golf rehvid rehve on terved (foto 12), tagumise vasakpoolse suverehvi turvisemuster on 4,55 mm (foto 13), tagumise

parempoolse talverehvi turvisemuster on 1,5 mm (foto 14), esimese parempoolse talverehvi turvisemuster on 3,2 mm (foto 15) ja esimese vasakpoolse suverehvi turvisemuster on 2,9 mm (foto 16). Rehvide vastavus lubatud normidele tehti kindlaks rehvimustri sügavusmõõturi TIPTOP ATLL 07/1453 abil. Süüdistuses on U.N-ile süüks arvatud liikluseeskirja § 219 rikkumist, mille

kohaselt liikluses kasutatava mootorsõiduki tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega

ettenähtud korras kehtestatud nõuetele. Liiklusseaduse § 13 lg 1 sätestab, et liikluses on lubatud

kasutada sõidukit, mille tehnoseisund vastab Eestis kehtestatud nõuetele ja lõike 3 kohaselt mootorsõiduki registreerimise ja tehnoseisundi kontrollimise eeskirjad ning nõuded tehnoseisundile ja varustusele kehtestab majandusja kommunikatsiooniminister. Teedeja sideministri 18.05.2001

määruse nr 50 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“

kood 506 tabeli 6 punkt sätestab, et sõiduki mistahes teljel ei ole lubatud kasutada erineva

turvisemustri tüübiga rehve. U.N poolt juhitaval mootorsõidukil olid aga mõlemal teljel erineva turvisemustri tüübiga rehvid. Kood 503 järgi peab mustri jääksügavus olema mitte väiksem

12

kui 1,6 mm, tagumise parempoolse talverehvi turvisemuster oli 1,5 mm. Seega on tõendamist

leidnud ka asjaolu, et U.N poolt juhitud mootorsõiduki tehnoseisund (rehvid) ei vastanud kehtestatud nõuetele.

Samuti on U.N-ile süüks arvatud, et ta ei kohandanud sõiduki kiirust arvestades oma sõidukogemusi, teeolusid ja sõiduki seisundit. Kohus leiab, et see liiklusnõuete rikkumine U.N

poolt ei ole tõendamist leidnud. Süüdistuses ei ole toodud, mis olid konkreetsed asjaolud seoses

sõidukogemusega, tee seisundiga või sõiduki seisundiga, mis nõudsid mingi konkreetse kiiruse valimist. Kriminaalasjas ei ole üldse esitatud tõendeid selle kohta, milline oli sõiduki kiirus. Seega ei

ole tõendatud, et U.N oleks pidanud seoses süüdistuses nimetatud, liikluseeskirjast maha kirjutatuid täpsustamata asjaoludega valima mingi kindla sõidukiiruse ning seega ei saa talle süüks arvata, et ta seda ei teinud.

Seega on tõendamist leidnud U.N poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, juhtimisõigust omamata, juht ja kaasreisija olid turvavööga kinnitamata ja sõiduki rehvid ei vastanud nõuetele.

Järgmisena peab kohus vastama küsimusele, kas U.N poolt liiklusnõuete rikkumised põhjustasid liiklusõnnetuse – teelt välja sõitmise. U.N on öelnud nii kohtus kui kohtueelsel uurimisel, et isa (kes oli kõrvalistuja) s.o. V O haaras sõidu ajal auto roolist ning vahetult peale seda toimus liiklusõnnetus. Kohus leiab, et U.N ütlused on usaldusväärsed ja kokku langevad ka tunnistaja Nütlustega, mis on üks vähene tõend peale U.N ütluste sündmuse tehiolude kohta. Kõrvutades U.N ütlusi

ja P.Nütlusi nende asjaolude kohta, mida nad mõlemad said tajuda, näeme, et need ütlused on ühesugused - et auto oli peale avariid küljel, kuidas U.N appi hüüdis ja kuidas P.N palus tal isa pulssi katsuda. Kohus leiab, et U.N ütlusi lugedes tekib veendumus, et U.N on rääkinud

sündmustest nii nagu ta neid teadis ja mäletas. U.N ütlustes ei ilmne enda õigustamist ega

süüdlaste otsimist mujalt. Räägib ta ju otsekoheselt oma mitmepäevasest alkoholitarvitamisest,

autoga enda lõbuks purjus olles ringi sõitmisest mitme päeva jooksul ja sellest, et korduvalt käis joobes olles poest alkoholi juurde ostmas autoga. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tõendatud on, et liiklusõnnetus toimus koheselt peale seda, kui

kannatanu oli auto roolist haaranud, sest ütleb ju U.N, et peale seda kui isa roolist haaras, toimus kõik nii kiiresti, ta ei saanud õieti millestki aru – nägi mingit puud, käis kõva pauk ja auto esiots jäi püsti. Mingil hetkel vajus auto vasakule küljele. Tõendeid selle kohta, miks V.O roolist tõmbas, ei ole. Kohus leiab, et kohtueelsel uurimisel on U.N arvanud, miks see nii võis toimuda – välja pakkudes kolm erinevat varianti. Kohtus põhjendas ta rooli tõmbamist sellega, et isa ütles, et tal on halb ja tahtis, et auto peatatakse. Kohus leiab, et U.N ütlused selle kohta, miks isa võis rooli tõmmata, ei ole tõendi väärtusega, sest U.N on neid põhjusi oletanud ja ära arvata

püüdnud, lisades kohtumenetluses veel uue versiooni. Seega jätab kohus kõrvale ütlused, mis U.N on andnud selle kohta, miks isa rooli tõmbas, sest need on vaid oletused ja püüd leida küsimusele vastust, mitte teadmine. U.N ütlustest ei tulene ja ei ole ka ühtegi muud tõendit,

mis näitaks, miks V O sõidu ajal auto roolist haaras. Samas on surnu ekspertiisiaktis eksperdiarvamuse punktis 3 ekspert leidnud, et toksikoloogiauuringul leiti surnu s.o. V O veres 3,99 mg/g ja uriinis 5,20 mg/g etanooli, mis elaval isikul vastab tavaliselt raskele alkoholijoobele. Kohus leiab, et raskes joobes isik ilmselgelt ei suuda tajuda ja aru saada õieti sündmuste käigust, seda eriti auto juhtimise puhul ning seetõttu leiab kohus, et ei ole tõendeid selle kohta, et V.O kõrvalistujana

oleks hakanud juba kujunenud ohuolukorda lahendama s.t., et tõendamist ei ole leidnud, et U.N poolt liiklusnõuete rikkumised oleks põhjustanud liiklusõnnetuse.

Seega leiab kohus, et ei ole tõendatud, et süüdistuses U.N-ile süüks arvatud ja tõendamist

leidnud liiklusnõuete rikkumised olid liiklusõnnetuse põhjuseks, liiklusõnnetus toimus, sest

kannatanu V.O, kes istus juhi kõrvalistmel ja oli raskes alkoholijoobes, haaras ootamatult auto roolist kinni, mille tagajärjel auto liikumistrajektoor muutus järsult, juht ei jõudnud reageerida, auto

13 sõitis teelt välja ja sõitis vastu puud. Kui me jätame sündmuste ahelast ära kannatanu V.O poolt rooli

tõmbamise, ei saa me tõsikindlalt väita, et just sel hetkel ja sel ajal oleks toimunud seetõttu, et U.N rikkus liiklusnõudeid, liiklusõnnetus.

Kuna U.N poolt liiklusnõuete rikkumine ei põhjustanud liiklusõnnetust, vaid liiklusõnnetuse vahetu põhjus oli kannatanu käitumine siis ei ole ka U.N poolt liiklusnõuete rikkumine tegu, mis tõi kaas V.O surma. Prokurör palus süüdistuskõnes, juhul, kui ei leia tõendamist U.N poolt KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine, mõista U.N süüdi KarS § 424 järgi. KrMS § 268 lg 1 kohaselt kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui lõigetes 2-6 ei ole sätestatud teisiti. Samas lõige 8 sätestab, et kohus võib kohtuotsust tehes kuriteo samadest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades isiku olukorda.

Kuni 01.07.2009 sätestas KarS § 424 kuriteona järgmise teo – mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Alates 01.07.2009 on KarS § 424 järgi kuritegu järgmine tegu – mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kaitsja leidis, et U.N ei saa süüdi mõista KarS § 424 järgi, kuna asja materjalide juures ei ole

eelmist väärteootsust, mis näitaks, et U.N on isikuks, kes eelnevalt on joobes juhtimise eest

karistatud. Kohus leiab, et juhinduda tuleb Karistusregistri seaduse § 3-1, mis sätestab, et karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo

korduvuse arvestamisel. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni karistusregistri seaduse §-des 25–28 sätestatud tähtaegadel. Kriminaalasja toimikus on karistusregistri teatis U.N kohta /tl 79-88/, kust on näha, et tõepoolest nii nagu süüdistuse tekstis kirjas on – U.N on isikuks, kes 25.12.2008 on toime pannud väärteo, mille eest Põhja

politseiprefektuur oma 23.01.2009 otsusega (jõustus 11.02.2009) on teda karistanud mitmete

liiklusnõuete rikkumise eest, sealjuures ka Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 alusel. Nii väärteo

toimepanemise, kui väärteootsuse tegemise ja jõustumise ajal sätestas LS § 74-19 lg 1 väärteona

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega oli U.N 26.05.2009 vastavalt karistusregistri andmetele isikuks, kes oli karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Seega on tõendamist leidnud süüdistus järgmises mahus:

U.N süüdistatakse

selles, et tema olles 23.01.2009.a Põhja Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 7419 lg 1, § 741 lg 1, § 7435 lg 1 ja § 7417 lg 1 alusel karistatud rahatrahviga 18000 krooni ja omamata vastava kategooria juhtimisõigust, 26.05.2009 kella 17.00 ajal Lääne maakonnas

Nõva vallas Rannaküla külas Nõva-Rannaküla tee 3-ndal kilomeetril asulasisesel teelõigul juhtis kinnitamata turvavööde ja nõuetele mittevastava sõiduki rehvidega Aleksander Jakobile kuuluvat ja Väino U.N kasutuses olevat sõiduautot Volkswagen Golf registreerimismärgiga 029ATX isikuna, kelle veres oli alkoholisisaldus 3,16mg/g ± 0,06 mg/g, seega kellel oli veres alkoholisisaldus mitte

vähem kui 3,1 mg/g (alates 01.07.2009 kehtiva Liiklusseaduse § 20 lg 31

p 1 tulenevalt „Juht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi“). Oma tegevusega U.N rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 1, 3, 4 ning Liikluseeskirja §-de 70 p 1 ja § 76 p 1, 3 sätteid, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis, Liiklusseaduse § 22 lg 1 sätteid, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus,

Liikluseeskirja § 68 p 5 sätteid, mille kohaselt juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd,

olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud, Liikluseeskirja § 219 sätteid, mille kohaselt liikluses kasutatava mootorsõiduki tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele. U.N tegu vastab KarS § 424 sätestatud kuriteokoosseisule ja seda nii teo toimepanemise ajal kehtinud kui käeoleval ajal kehtiva redaktsiooni järgi.

14 Kohus leiab, et kohtul on võimalik U.N tegu ümber kvalifitseerida, sest U.N poolt toime

pandud KarS § 424 järgi kvalifitseeritav tegu oli talle süüks arvatud juba KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo süüdistuses, tegu oli neeldunud KarS § 422, kohus ise süüdistusse midagi ei

lisanud, jättis vaid välja asjaolud, mis kohtus tõendamist ei leidnud. Kuriteo kvalifikatsiooni muutmisega kohus kergendab U.N olukorda, kuna KarS §422 lg 1 näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse, KarS § 424 aga rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tegevusega pani U.N toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes. Kohus leiab, et U.N on liiklusnõuete rikkumised toime pannud otsese tahtlusega ta oli oma – rikkumistest teadlik, ta teadis, et ei tohi autot juhtida, kuid ta ei hoolinud sellest, kõige olulisem oli taas kord alkoholi järgi sõita. Teo õigusvastasus. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks U.N süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et U.N tuleb kohtu poolt muudetud (vähendatud)

süüdistustes ja kohtu poolt muudetud kvalifikatsiooniga süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista. KARISTUS

Prokurör leidis, et KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Arvestades seda, kuivõrd ulatuslikult rikkus U.N liiklusõnnetuse põhjustamisel liiklusnõudeid, seejuures pidas prokurör silmas ka tema käitumist enne liiklusõnnetust, kindlasti aga joobe suurust, aga samuti selle rikkumise tagajärjena inimese surma põhjustamist, on U.N süü suurus piisav taotlemaks talle kohtu poolt pikemaajalist vangistust. Kohtud peavad karistuse mõistmisel lisaks isiku süü suurusele

arvestama õiguskorra kaitsmise huve. Loomulikult peab arvestama süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seega palus prokurör U.N süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 ja karistada vangistusega 2 aastat. KrMS 238 alusel vähendada süüdistatavale mõistetavat põhikaristust 2 aastat vangistust 1/3 s.o. 8 kuu võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1

aasta 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 01.04.2009 Pärnu

Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 2 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja

liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest mõista 1 aasta 6 kuud 28 päeva vangistust, mille algust

arvestada alates kinnipidamisest 26.05.2009.a, lugedes sellega KarS § 68 alusel eelvangistuse karistusaja hulka. Kannatanu A O arvamus karistuse kohta - mida pikem karistus talle antakse, seda raskemaks elu läheb, kuna ema ei saa üksinda hakkama, ta ei käi poes ega saa puid tuua. Kui U.N muidugi peaks saama vabaks ja jooma hakkab jälle, siis muidugi ei ole ka temast mingit kasu seal. Kohtu seisukoht karistuse osas. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Kohus leiab, et karistust kergendava asjaolu on kahetsus ja süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

15 Tl 79-87 kohaselt on U.N karistatud kriminaalkorras viiel korral. karistusregistri teatise

Need teod on küll olnud teiseliigilised, mitte liiklusnõuete rikkumised. Samas aga oli U.N

viimane kriminaalkaristus kandmata – käesolev kuritegu on toime pandud katseajal. Väärtegude eest on U.N karistatud korduvalt, viimastel aastatel on põhilised rikkumised olnud KarS §

262, KarS § 218 lg 1 järgi ja liiklusnõuete rikkumised. 25.12.2009 on U.N toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ja Põhja PP on teda 23.01.2009 väärteootsusega sellel eest

karistanud, trahv tasumata. 01.04.2009 kohtuotsusega nr 1-09-3083 /tl 93-98/ karistas kohus U.N vangistusega 6 kuud, millest kuulus kohesele ärakandmisele 3 kuud vangistust ja 2 kuu 28 päevasest vangistusest vabastas kohus U.N tingimuslikult 18 kuulise katseajaga. 3-kuulise

vangistuse kandmiselt vabanes U.N 14.04.2009. Katseaja kohustuseks oli U.N-ile määratud kohustuseks mitte tarvitada alkoholi. U.N on ise öelnud, et vabanes vahetult enne käesolevat kuritegu arestimajast (laupäeval, tegu toimus teisipäeval). Kõik need päevad jõi. Suurt nendest päevadest midagi ei mäleta, küll teab, et käis korduvalt isa autoga sõitmas, olles ka siis purjus. Ise leiab, et midagi ju ei juhtunud - ei mingit

liiklusõnnetust ega jäänud ka politseile vahele. Lihtsalt käis purjus olles autoga rallitamas, meelt lahutamas. Korduvalt käis ka joobes olles poest uut alkoholi ostmas. Tunnistab, et oli küll oma jalge

peal, kuid väga purjus. Kui autoga ringi kihutas, ka siis jõi õlut (seda tõendab ka sündmuskoha vaatlusel leitud õllepurk autos). Viimane sõit toimus jällegi kauplusesse alkoholi järgi. Kinnitab, et tegelikult sai aru, et oli purjus ja ei ole lube ning ei tohi autoga sõita. Eeltoodust on näha, et kuigi U.N oli vahetult kandnud nn šokivangistust ja tal kulges katseaeg, mille ajal ta ei tohtinud alkoholi tarvitada, ei mõjunud ei vangistus ega kohustus selliselt, et suunata teda õiguskuulekale käitumisele. U.N käitumist ei mõjutanud eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust positiivses suunas. Ta tarvitas alkoholi, sõitis purjus peaga autoga ringi oma lõbuks ja uute alkoholikoguste hankimiseks.

Eeltoodu näitab, et U.N on isikuks, keda ei ole võimalik mõjutada õiguskuulekalt käituma mingi muu karistuse, kui raskeima karistusega, milleks on vangistus.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et U.N väärtushinnangud on paigast ära, ta on ohtlik ühiskonnale, sest liiklusnõuded on kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus, U.N põhimure oli see, et politseile vahele ei jääks ja saak uue alkoholikoguse kätte, mõtlemata seejuures üldse võimalusele, et ta on oma käitumisega üliohtlik kaasliiklejatele.

Kohus leiab, et U.N tuleb karistada seaduses ettenähtud karistusmäära keskmisest määrast

allapoolejääva vangistusega, sest ta tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut, teda ei ole varem

kriminaalkorras karistatud liikluskuritegude eest. Samas peab seekord mõistetav vangistus olema pikem, kui eelmine kord ärakantud šokivangistus, mis karistuse eesmärke ei saavutanud. KarS § 50 lg 1 sätestab lisakaristusena mootorsõiduki ohutu liiklemise eeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-86-09 lei dnud: “Eeltoodust tulenevalt leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine lisakaristusena eeldab teo toimepanemise ajal sellise õiguse olemasolu süüdistataval või menetlusalusel isikul. Ei ole võimalik ära võtta sellist õigust, mida isikul ei olegi

olemas.“ U.N ei olnud kuriteo toimepanemise ajal juhtimisõigust, seega U.N suhtes lisakaristust kohaldada ei saa.

TÕKEND U.N on kahtlustatavana kinni peetud 26.05.2009 kell 19.30 /tl 56-57/. Tl 58 on

nimekiri asjadest, mis U.N-ilt kinnipidamisel hoiule võeti. 28.05.2009 on prokurör esitanud

kohtule U.N vahistamistaotluse /tl 62-64/. Kriminaalasjas on U.N suhtes kohaldatud

Pärnu Maakohtu kohtumäärusega 28.05.2009 tõkend vahistamine /tl 65-68/. Tõkend vahistamine

tuleb jätta muutmata kuni U.N poolt peale kohtuotsuse jõustumist karistuse kandmisel asumiseni, seejärel tühistada.

16

KURITEOGA TEKITATUD KAHJU JA TSIVIILHAGI Tsiviilhagi ei ole kriminaalasjas esitatud. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1. sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev , mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 1,5x4350= 6525 krooni. 2. KrMS § 175 lg 1 p 4 on määratud kaitsjale makstud tasu kriminaalmenetluse kulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale T.Bekker kohtueelses menetluses makstud tasu 2911 krooni 20 senti /tl 139/, kohtuistungi tasu 1680 krooni, kokku 4591 krooni 20 senti. Advokaadile T.Bekker makstud sõiduja ajakulu, mis on seotud asjaoluga, et advokaat on teisest piirkonnast, jätab kohus riigi kanda ja see summa on 3151 krooni 20 senti. Seega riigi kanda jääb kaitsjate tasu summas 3151 krooni 20 senti ja 1400 krooni tuleb U.N-ilt välja mõista

3. koopiate tegemise kulu KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust ja käesolevas kriminaalasjas on see krooni 124 krooni 80 senti /tl 136/. 4 asitõendi saatekulu . KrMS § 175 lg 1 p 6 kohaselt on menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see Sõiduauto Volkswagen Golf registreerimismärgiga 029ATX Lääne maakonnast Nõva vallast

Rannaküla külast Haapsallu Lossiplats 4 hoovile teisaldamise tasu, mille eest on Lääne Politseiprefektuur tasunud FIE M E 2000 krooni tl 31-32

/ /. 5. ekspertiisi tegemisega KrMS § 175 l g 1 p 3 alusel on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulud ja käesolevas kriminaalasjas on need seoses surnu kohtuarstliku ekspertiisi (surnu ekspertiisiakt 88, 27.05.2009) tegemisega tekkinud kulud summas 6800 krooni /tl 47/. Kuna kohus leidis, et U.N ei ole põhjustanud V.O surma, tuleb ekspertiistasud jätta riigi kanda.

Tl 149-150 on SA Läänemaa Haigla kiri, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on esitanud SA

Läänemaa Haigla 31.05.2009 arve nr 18000129 summas 555 krooni, milles on ka etanooli

määramine U.N-ile hinnaga 185 krooni. Antud alkoholiekspertiisi arve on maksnud SA Läänemaa Haigla ja arvet edasi esitatud ei ole. Tl 160 on SA Läänemaa Haigla teatanud, et arve on esitatud U.N-ile. /allkiri/

Piia Jaaksoo

Kohtunik

Ärakiri õige