2-17-13122/63 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. mai 2019

Tsiviilasja number

2-17-13122

Tsiviilasi

Igor Aksjonovi hagi Levikom Eesti OÜ vastu saamata

jäänud töötasu, hüvitise ja puhkusetasu väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

55 454 eurot 56 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 7. detsembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Igor Aksjonovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

7. mai 2019

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Igor

Aksjonov

(isikukood:

XXXXXXXXXXX ); esindaja vandeadvokaat Tiina Mare

Hiob

Vastustaja (kostja): Levikom Eesti OÜ (registrikood:

12678473); volitatud esindaja Merit Põldsam

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Igor Aksjonovi apellatsioonkaebus osaliselt

Igor Aksjonovilt riigi kasuks väljamõistetud riigilõivu

suuruse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Igor

Aksjonovilt välja Eesti Vabariigi kasuks hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 550 eurot.

3. Muus osas jätta Viru Maakohtu 7. detsembri 2018 otsus

muutmata.

4. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Jätta hagi rahuldamata.

4.2. Jätta menetluskulud Igor Aksjonovi kanda ja välja

mõista Igor Aksjonovilt Levikom Eesti OÜ kasuks

menetluskulude katteks 371 eurot.

4.3. Välja mõista Igor Aksjonovilt Levikom Eesti OÜ

kasuks viivis menetluskuludelt (371 eurolt) alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4.4. Välja mõista Igor Aksjonovilt riigituludesse riigilõiv

550 eurot.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Igor Aksjonovi

kanda. Levikom Eesti OÜ-le hüvitatavad menetluskulud

ringkonnakohtus puuduvad.

6. Mõista

Igor

Aksjonovilt

riigituludesse

välja

apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv 550

eurot.

Riigilõiv 550 eurot tuleb tasuda käesoleva otsuse

jõustumisest 15 päeva jooksul Maksu-ja Tolliameti kontole

SEB Pank AS-is nr EE351010052031000004, Swedbank

AS-is nr EE522200221013264447 või Nordea Bank AB

Eesti

filiaalis

nr

EE401700017002872300

unikaalse

viitenumbriga 99919700023926. Viitenumbri märkimine

on kohustuslik. Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja

nr 2-17-13122. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral

tuleb tasuda viivist kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Igor Aksjonov (hageja) esitas 4. septembril 2017 hagiavalduse Levikom Eesti OÜ (kehtetu

nimi Unitcom Eesti OÜ) (kostja) vastu saamata jäänud töötasu, töölepingu erakorralise

ülesütlemise hüvitise ja puhkusetasu väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt asus hageja kostja juures tööle alates 1. novembrist 2015 Virumaa

(Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa) piirkonna juhina, millest kostja teavitas samal päeval ka

üldsust ja oma kliente läbi kodulehe. Töötasuna lepiti kokku 2500 eurot kuus netos ning

igakuiseks palga väljamakse kuupäevaks 10. kuupäev. Kostja ei ole täitnud töölepingu seaduse

(TLS) § 28 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust ja ei ole hagejale palka maksnud. 5. mail 2017 ütles

hageja töölepingu üles TLS § 91 lg-te 1 ja 2 alusel. Alates 1. novembrist 2015 on hagejal

saamata jäänud töötasu 45 454 eurot 56 senti. Lisaks nõuab hageja töölepingu erakorralise

ülesütlemise eest hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 7500 eurot TLS § 100 lg 4

alusel ning kasutamata jäänud põhipuhkuse rahas hüvitamist 2500 eurot TLS § 28 lg 2 p 3, § 29

lg 8, § 70 lg 1 ja § 71 alusel.

Töölepingu sõlmisid hageja ning kostja juhatuse esimees Peep Põldsam kostja kontoris

Tallinnas. Leping sõlmiti 1. novembril 2015 suulises vormis ning hageja asus täistööajaga tööle

samast kuupäevast. Hagejaga lubati sõlmida kirjalik tööleping, ent kui hageja küsis kirjalikku

töölepingut, leidis P. Põldsam põhjendusi, miks ei saa seda teha. Hageja töö sisu oli kogu

Virumaa võrgustiku haldamine, monitooring, ühenduste korrashoid, kliendisuhtlus ja klientide

probleemide lahendamine, kliendi- ja tootelepingute sõlmimine, rikete kõrvaldamine, töötajate

otsimine, nende juhendamine ja Virumaal võrgu toimimiseks jooksvate ülesannete täitmine.

Vahetult peale hageja poolt töölepingu ülesütlemise avalduse saatmist asus kostja otsima uut

töötajat hageja asemele. Seda tõendab kostja kodulehel avaldatud uudis, et kostja võrguüksust

asus juhtima Erik Reinaru. Töölepingu sõlmimist kinnitab ka Merit Põldsami (kostja assistendi)

1. detsembri 2015 e-kiri, millega M. Põldsam saatis hagejale uue kliendilepingu, mille pidi

allkirjastama hageja kostja nimel ning kostja juhatuse liikme P. Põldsami poolt allkirjastatud

volikiri. Volikiri anti hagejale kui võrguhalduse Virumaa piirkonna juhile/IPTV juhile

allkirjastamaks kliendi- ja tootelepinguid ning osutama klientidele teenuseid ja teostama muid

töid Virumaa piirkonnas kostja nimel. Kostja tegi hagejale ka e-posti aadressi. Kostja kutsus

14. juuni 2016 e-kirjaga hageja välja kostja peakontorisse võrgu integratsiooni koosolekule.

12. mai 2016 kostja töötajate vaheline e-kirjavahetus tõendab, et hageja oli lisatud kostja

meeskonna meililisti, millele saadetud kirjad sai hageja kätte. Kirjavahetus tõendab, et hageja

töötas kostja juures ning tema volitused olid pikendatud.

Iganädalaselt toimusid kostja Tallinna kontoris koosolekud, milledest hageja võttis osa kui

kostja töötaja. Kostja andis hagejale kontoritarbed ning tehnilised vahendid töö tegemiseks ning

maksis telefoniteenuse eest. Kostja väljastas hagejale kütusekaardi ja uksekaardi Tallinna

kontorisse pääsemiseks. Hagejal oli ligipääs kostja parklasse. Hageja pidas igapäevaselt

suuremahulist kirjavahetust kostja juhatuse liikmetega, töötajatega, klienditeenindajatega ning

klientidega. Hageja täitis tööülesandeid peamiselt Ida- ja Lääne-Virumaal, samuti kasutas ta

tööülesannete täitmiseks nii Tallinna kontorit kui ka Rakvere laohoonet. Klientidega

kohtumised ning ühenduste paigaldamised toimusid Virumaal klientide kodudes, ärikliendi

ruumides, mastides jne. Tööülesandeid jagati telefoni vahendusel, e-kirja teel ja tööprogrammi

IPS vahendusel. Viimasesse said ligipääsu töötajad neile väljastatud personaalse parooliga.

Kostja väited Osaühingu IgorExa ja kostja vahel sõlmitud infrastruktuuri rendilepingu ning

käitise müügilepingu kohta ei oma puutumust käesoleva töövaidlusega. Hageja on Osaühingu

IgorExa juhatuse liikmena sõlminud 1. novembril 2015 kostjaga mitmepoolse käitise lepingu

ning infrastruktuuri rendilepingu, mille alusel maksis kostja Osaühingule IgorExa

infrastruktuuri laopinna, seadmete majutuse ning antennikoha kasutamise eest renti. Kuna

kostja ei ole nimetatud lepingute alusel oma kohustusi täitnud, on hageja lepingust taganenud.

Hageja müüs käitise kostjale arvestusega, et jääb kostja juurde tööle ja saab palka.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ja kostja vahel ei ole kunagi töösuhet olnud. Hagejale

kuulunud äriühingud on müünud kostjale ettevõtte ning osutanud kostjale teenuseid.

1. novembril 2015 sõlmisid Vertelson Capital OÜ ja kostja ühelt poolt (ostjad) ning hageja

ainuomandis olevad äriühingud Osaühing IgorExa, Viru Telecom OÜ ja Igor Aksjonov kui

müüjate ainuosanik teiselt poolt (müüjad) ettevõtte (käitise) müügilepingu, millega müüjad

võõrandasid kostjale neile ühiselt kuuluva majandusüksuse (ettevõte), mis tegeles televisiooni,

interneti ja telefoniteenuste osutamisega. Müügilepingu kohaselt pidi kostja tasuma hagejaga

seotud äriühingutele ettevõtte omandamise eest ostuhinna kolmes osas. Ostuhind oli

tulemuspõhine ning sõltus kostjale üleantavate era- ja äriklientide kokkulepitud väärtusest

müügilepingu sõlmimise hetkel (p 8.2) ning sellele järgneva 5 kuu jooksul toimunud muutustest

kliendibaasist ja klientidelt saadud brutokasumist (p 8.1). Seega sõltus hageja äriühingutele

tasutav ostuhind hageja aktiivsest tegevusest klientidega pärast müügilepingu sõlmimist.

Ostuhinna esimene osa tasuti müüjatele vastavalt müügilepingu p-le 8.2.4(a) 6. veebruaril 2016

Osaühingu IgorExa poolt 57,83% osaluse omandamisega MFT Halduse OÜ-s. Ostuhinna

ülejäänud osa arvestus pidi toimuma kahes etapis sõltuvalt üleantud kliendibaasi väärtusest.

1. novembril 2015 sõlmisid kostja ja hageja ainuomandis olev Osaühing IgorExa infrastruktuuri

rendilepingu,

millega

Osaühing

IgorExa

hakkas

osutama

kostjale

side-

ja

IT-seadmete laopinna rendi- ja majutuse teenuseid ning antennikoha renditeenuseid vastavalt

rendilepingu lisades 1–3 loetletud mahule ja tingimustele. Rendileping hõlmas ka hoiule antud

kostja seadmete hoolduse ja rikete kõrvaldamise teenuste osutamist Osaühingu IgorExa poolt.

Rendilepingu lisas 2 on kokku lepitud, et Osaühing IgorExa peab teostama tehnilist tugiteenust

plaaniliste ehitus-, paigaldus- ja hooldustööde ning operatiiv- ja avariitööde teostamiseks,

millega kaasnevad seadmekapist väljaspool asuvate kaablite ja seadmete paigaldus-,

demontaazi-, teenindus- või hooldustööd. Seetõttu jättis kostja seadmete administraatorõiguste

teostamist võimaldavad kasutajanimed ja paroolid muutmata ning lubas Osaühingul IgorExa

jätkata rendilepingu alusel üleantud seadmete administraatorõiguste kasutamist. Osaühingu

IgorExa eest ja nimel täitis lepingut ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks olev hageja.

Lisaks leppisid pooled, et hageja jätkab ostuhinna kujunemise aluseks oleval perioodil oma

varasemat tegevust uute klientide otsimisel ning olemasolevate klientide teenindamisel. Hageja

oli huvitatud nii kostjale uute klientide värbamisest kui ka olemasolevate kliendisuhete

viimisest müügilepingu tingimustega vastavusse, kuna sellest sõltus ostuhinna kujunemine.

Hageja poolt esitatud dokumentatsioon, kirjavahetused ja muu suhtlus on kõik toimunud

eelviidatud kokkulepete raames. Hageja tegutses tugiteenuste osutamisel talle kuuluvate

äriühingute huvides ning kostja maksis selle eest hageja äriühingutele tasu. Hageja tegutses

iseseisevalt nii teenuste viisi, aja kui koha määramisel ega olnud kostjaga alluvus- ega

sõltuvussuhtes.

Alates 1. novembrist 2015 ei olnud enam võimalik Osaühingu IgorExa nimel lepinguid

sõlmida, mistõttu pidi hageja tegema lepingud kostja nimel ja sai tasu klientide eest müügihinna

pealt. Suhe hagejaga lõppes juunis 2016. Kostja ei ole hagejale tööülesandeid jaganud, ta on

jaganud ülesandeid vastavalt ostu-müügilepingule uute lepingute vormistamise ja uute

liitumiste teostamise eesmärgil. Hageja ei kuulunud lepingu alusel ülevõetavate töötajate hulka.

29. veebruaril 2016 koostas kostja ostuhinna I etapi arvestuse ning edastas selle hagejale.

Kuivõrd I etapi kohta arvestatud ostuhind ei vastanud hageja ootustele, palus hageja pikendada

tehingu hinna I ja II etapi arvestamise perioode ja anda talle täiendav võimalus klientide arvu

suurendamiseks. Kostja tuli hagejale vastu ning nõustus hinna suuruse väljaarvestamisega

ootama. Kuni juunini 2016 täitis Osaühing IgorExa rendilepingut korrektselt ning tegeles

temale hoiule antud seadmete hooldamise ja rikete kõrvaldamisega. 20. juunil 2016 koostas

kostja ostuhinna I etapi väljaarvestamiseks aruande, mille kohaselt suurenes hageja

äriühingutele makstav I etapi müügilepingu järgne ostuhind pea 20 000 euro võrra. 21. juunil

2016 teavitas hageja kostjat, et ta müüs 20. juunil 2016 oma osalused müüjateks olnud

äriühingutes Ando Engastele. 21. juunil 2016 edastasid müüjad kostjale avalduse

müügilepingust taganemise kohta ostuhinna tasumise kohustuse olulise rikkumise tõttu.

22. juunil 2016 muutis Osaühing IgorExa temale usaldatud seadmete kasutajanimed ja paroolid

ning andis seadmete valduse ilma kostjalt luba küsimata OÜ-le AndIgo Eesti. 7. juulil 2016

saatis kostja Osaühingule IgorExa rendilepingu ülesütlemise avalduse ning nõudis Osaühingu

IgorExa valduses olevatele seadmetele juurdepääsu ja nende seadmete äraviimise

võimaldamist.

Kostja esitas 17. veebruaril 2017 hagi Osaühingu IgorExa ja hageja vastu solidaarselt

kahjuhüvitise ja leppetrahvi väljamõistmiseks tsiviilasjas nr 2-17-2595 ning 20. veebruaril 2017

hagi AndIgo Eesti OÜ vastu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks, kahju

hüvitamiseks ja kasutuseelise saamiseks tsiviilasjas nr 2-17-2746.

5. mail 2017 sai kostja hagejalt üllatuslikult töölepingu ülesütlemise avalduse. Kostja vastas

hagejale 16. ja 17. mail 2017, lükates ümber väited väidetava töösuhte olemasolu kohta.

Ülesütlemise avaldus ei muutu kehtivaks kui kostja seda töövaidlusorganis ei vaidlusta. Kui

töösuhet ei ole poolte vahel eksisteerinud, siis on algusest peale tühine ka ülesütlemise avaldus.

Ebaõige on hageja väide, et E. Reinaru tööle asumine on seotud hageja ülesütlemisavaldusega.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 7. detsembri 2018 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja

kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 371 eurot ning menetluskuludelt

viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus mõistis hagejalt välja riigituludesse

riigilõivu 1100 eurot.

TLS § 1 lg 1 kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja)

tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 4

lg 2 esimese lause kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Käesolevas vaidluses ei ole pooled

kirjalikku töölepingut sõlminud. Hageja väidab, et tegi kostjale tööd poolte vahel sõlmitud

suulise töölepingu alusel. TLS § 4 lg 2 teine lause sätestab, et tööleping loetakse sõlmituks ka

juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes

tasu eest. Kuna kostja väidab, et omandas hagejale kuulunud äriühingud ja hageja täitis

ülesandeid äriühingute omandamise ja rendilepingu alusel, siis on hagejal kohustus tõendada,

et tema poolt tehtud tööd ei olnud hagejale kuulunud äriühingute lepinguliste kohustuste

täitmine kostja ees.

Selleks, et töölepingu saaks TLS § 4 lg 2 teise lause järgi lugeda sõlmituks töötaja tööd tegema

asumisega, ei piisa töötaja tööle ilmumisest, vaid tööandja ei tohi töötaja tööle asumisele vastu

vaielda (Riigikohtu 19. jaanuari 2018 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-5811, p 12.1.). Hageja ei

ole tõendanud, et ta oleks TLS § 5 lg 3 järgi töölepingu andmete esitamist nõudnud. Hageja ei

ole töölepingu sõlmimise teemadel kostjaga kirjavahetust pidanud. Kohtuistungil on hageja

kinnitanud, et ta suhtles kostjaga suuliselt vaid töötasu osas. Sellega on tuvastatud, et pooled ei

ole kirjalikku töölepingut sõlminud ja hageja pole töölepingu kirjalikult vormistamist nõudnud.

Töölepingu sõlmimise tõendamiseks on hageja esitanud kostja veebileheküljel avaldatud teate,

mille sisust lähtudes omandas kostja 1. novembril 2015 täielikult Osaühingu IgorExa ja Viru

Telecom OÜ käitise, mille tulemusena jätkavad mõlemad ettevõtted oma tegevust kostja

koosseisus. Ühendatud ettevõttes jätkab teate kohaselt senine Osaühinug IgorExa / Viru

Telecom OÜ juht, s.o hageja, nii osanikuna kui ka Unitcomi Viirumaa piirkonna juhina (I kd,

tl 4). Hageja väidete kohaselt andis kostja talle töö tegemiseks kontoritarbed ja tehnilised

vahendid, maksis telefoniteenuse eest, väljastas kütusekaardi ja uksekaardi kontorisse

pääsemiseks, andis ligipääsu parklasse, jagas tööülesandeid telefoni ja e-kirja teel ja väljastas

paaroole tööprogrammile. Kostja väidete kohaselt pole ta hagejaga töölepingut sõlminud ja

hageja täitis neid kohustusi käitise müügilepingust ning rendilepingust tulenevalt.

Maakohus leidis, et kostja veebileheküljel avaldatud teade ei kinnita hagejaga töölepingu

sõlmimist. Töölepingu sõlmimiseks tehtav tahteavaldus on kindlale isikule suunatud

tahteavaldus. Töölepingu sõlmimist ei ole võimalik avalikkusele avaldatud tahteavaldusega

tõendada. Seda kinnitab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1, mille kohaselt

kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt

väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus

muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Kostja veebileheküljel avaldatud teade hageja

Unitcom Virumaa piirkonna juhina jätkamise kohta ei kinnita kostja ja hageja vahel töölepingu

sõlmimist. Eelviidatud teate kohaselt jätkas hageja ühinenud ettevõttes nii Osaühingu IgorExa

/ Viru Telecom OÜ omanikuna kui ka Unitcomi Virumaa piirkonna juhina. Hageja ei ole välja

toonud, milline osa tema tehtud tööst oli omaniku kohustuste täitmine ning miks praeguses

vaidluses nõutav tasu ei ole omaniku kohustuste täitmise tasu.

1. novembril 2015 sõlmisid Osaühing IgorExa ja Viru Telecom OÜ kui müüjad ning kostja kui

ostja käitise müügilepingu hageja ainuomandis olevate äriühingute Osaühing IgorExa ja Viru

Telecom OÜ omandamiseks. Käitise müügilepingu ostuhind sõltus hagejale kuulunud

äriühingute poolt kostjale üleantava kliendibaasi väärtusest ja hagejal kui äriühingute esindajal

oli huvi otsida uusi kliente ja sõlmida uusi lepinguid ka ilma selleks kostjaga töösuhet omamata.

Olukorras, kus hageja tegutses ka Osaühingu IgorExa ja Viru Telecom OÜ seadusliku

esindajana ja nimetatud äriühingute huvi oli käitise müügilepingust tulenevalt klientide arvu

suurendamine, viitab käitise müügileping kaudselt sellele, et hageja osutas teenuseid, mille eest

pidid tasu saama hagejale kuulunud äriühingud Osaühing IgorExa ja Viru Telecom OÜ.

Maakohus nõustus kostjaga, et hagejale administraatori õiguse andmine ei kinnita hagejaga

töölepingu sõlmimist. Kostja kui rendilevõtja ja Osaühing IgorExa kui rendileandja sõlmisid

1. novembril 2015 infrastruktuuri rendilepingu, mille p-st 1.2. tulenevalt rendileandja osutab ja

rendilevõtja kasutab side- ja IT-seadmete laopinna renti, side- ja IT-seadmete majutuse ning

antennikoha renti. Kostja kui rentnik kohustus tasuma rendileandjale lepingujärgset tasu (I kd,

tl 101–111). Maakohus leidis, et kuna lepingu lisa 2 kohaselt seisnes tehniline otstarve serverite,

ruuterite, salvestusseadmete vm võrguseadmete paigaldamises rendileandjale kuuluvas

seadmekapis ning tugiteenuse osutamises plaaniliste ehitus-, paigaldus- ja hooldustööde ning

operatiiv- ja avariitööde teostamises, millega kaasnevad seadmekapist väljaspool asuvate

kaablite ja seadmete paigaldus-, demontaaži-, teenindus- või hooldustööd, siis vajas Osaühing

IgorExa nende tööde teostamiseks administraatori õigusi. Seega ei ole kostja poolt hagejale

paroolide jätmist võimalik lugeda kostja nõusolekuna hagejaga nende ülesannete töölepingu

alusel täitmiseks. Rendilepingust ei tulene, et hagejal kui rendileandja seaduslikul esindajal ei

olnud õigust rendilepingust tulenevaid kohustusi isiklikult täita.

Kostja väljastas 1. detsembril 2015 volikirja töötajatele, s.h hagejale kui võrguhalduse Virumaa

piirkonna juhile / IPTV juhile, millega volitas allkirjastama kliendi- ja tootelepingud ning

osutama klienditeenused ja teostama muid töid Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa piirkonnas

kostja nimel (I kd, tl 31). Kostja pikendas 31. märtsil 2016 volituse kuni 11. aprillini 2016 (I kd,

tl 87–88). Maakohus leidis, et hagejale antud volitustes toodud väljend „volitab töötaja“ on

üldjuhul piisav tõendamaks, et esindajal on töösuhte esindatavaga. Samas kui lisaks volitusele

esitatud muudest tõenditest tuleneb, et poolte vahel esineb teissugune õigussuhe, siis ei kinnita

volituses toodud väljend „töötaja“ töösuhte olemasolu. Käesoleval juhul viitab volikiri poolte

vahel käsunduslepingu olemasolule.

Hagejale kontoritarvete ja tehniliste vahendite võimaldamine ning kostja poolt hageja

telefoniteenuse eest maksmine, hagejale kütusekaardi ja uksekaardi väljastamine kostja

kontorisse pääsemiseks ning hagejale ligipääsu andmine kostja parklasse ei kinnita poolte vahel

töölepingu sõlmimist. Tõendamata on, et kostja avaldas hagejaga töölepingu sõlmimiseks tahet

ning et hageja alludes kostja juhtimisele ja kontrollile töötas. Hageja ei olnud isik, kes pidi

vastavalt käitise müügilepingule kostja juurde töötajana üle tulema (I kd, tl 158).

Hageja on väitnud, et leppis kostjaga neto töötasus 2500 eurot kuus. Maakohus leidis, et

tulenevalt TLS § 5 lg 1 p-st 5 ei ole võimalik töölepingu tingimustes töötasu osas netotasus

kokku leppida.

Hageja esitatud e-kirjavahetuste kohaselt pärineb viimane e-kiri 5. maist 2016, mil töötajatele

saadeti kütusekaardi väljaandmise ja kasutamise korra juhend. Nimetatud kirjavahetuses on

hageja nimetatud töötajaks, kellele oli väljastatud kütuse kaart kütuselimiidiga 400 liitrit kuus

(I kd, tl 92–98). Volitustest lähtudes ei olnud hagejal alates 11. aprillist 2016 volituste alusel

esindamise õigust, sest sellest ajast alates lõppes esindusõigus tähtaja saabumisega (I kd, tl 87).

Hageja on 5. mail 2017 töölepingu erakorraliselt üles öelnud (I kd, tl 5), hageja avaldus ei

kinnita töösuhte olemasolu. Töölepingu kirjalikult sõlmise mittenõudmine, kostjalt TLS § 5 lg-

s 2 toodud töölepingu kirjalike andmete mittenõudmine, TLS § 1 lg-s 1, § 5 lg 1 p-s 5 sätestatud

tasu mittenõudmine kinnitab, et poolte vahel ei olnud töösuhet, sest ei ole eluliselt usutav, et

töötasu saamise õigust omav isik nii pika aja jooksul töötasu ei nõua. Hageja täitis ülesandeid,

millised võisid tuleneda hagejale kuulunud äriühingute ja kostja vahel sõlmitud lepingutest.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja põhjendatud ja

vajalik kulu, mis kuulub hagejalt väljamõistmisele on 371 eurot (3 x 120 + 11). Maakohus

rahuldas kostja taotluse ning mõistis menetluskuludelt viivise seaduses ettenähtud määras.

Maakohus mõistis hagejalt riigituludesse riigilõivu summas 1100 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on hageja korduvalt nõudnud kirjalikku lepingut iganädalastel

Tallinna kostja kontoris toimunud töökoosolekutel. Vastuseks hageja küsimusele miks talle ei

ole makstud palka vastas kostja, et seoses ettevõtte laiendamisega on toimunud suured rahalised

väljaminekud ja kohe saab nii jooksva palga kui saamata jäänud palga. Kostjat uskudes ei

pöördunud hageja varem kohtu poole.

Tegelik põhjus, miks ei sõlmitud töölepingut 1. novembril 2015 kirjalikult oli see, et kostja

väitel ei jõudnud ta töölepingut kirjalikult vormistada. Arvestades, et käitise müügileping ning

rendileping on mahukad, pidas hageja kostja põhjendust mõistlikuks. Kuna töölepingu

tingimustes olid pooled eelnevalt kokku lepingud ning hageja sai 1. novembril 2015 kostjalt

kontorikaardi, kütusekaardi ning töövahendid töö tegemiseks, ei pidanud hageja vajalikuks jätta

töölepingu kirjalikult sõlmimata jätmise tõttu teised lepingud kirjalikult vormistamata.

Hageja asuski tegema tööd, mille eest eeldatakse tasu. TLS § 4 lg 2 teise lause kohaselt

tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib

vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 4 lg 4 kohaselt kirjaliku vorminõude

järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust.

Maakohus leidis ekslikult, et kostja veebileheküljel avaldatud kostja enda teade hageja tööle

asumise kohta Virumaa piirkonna juhina ei kinnita töölepingu sõlmimist.

Maakohtu otsusest ei selgu, millised tõendid tõendavad maakohtu arvates teistsugust õigussuhet

ning miks ja mille alusel jättis maakohus tõendina arvestamata hagejale väljastatud volituse.

Hageja ei olnud müügilepingu lisas 4 ületulevate töötajate nimekirjas, sest hageja ei olnudki

Osaühingu IgorExa töötaja, vaid juhatuse liige. Kuivõrd hageja ning Osaühingu IgorExa vahel

töölepingut ei olnud ning hageja oli Osaühingu IgorExa juhatuse liige, sõlmiti kostja ja hageja

vahel uus tööleping. Käitise müügilepingu eelduseks oli esimese osamakse saamine ja

rendilepingu ning töölepingu sõlmimine.

Hageja ei ole kunagi olnud kostja omanik.

Maakohus möönis, et hageja tegi tööd. Kui hageja tööd tegi, pidanuks maakohus tuvastama,

missuguses ulatuses, kui kaua ja kellena hageja tööd tegi ja kui asjaolud hinnatud ja tuvastatud,

pidanuks hagi rahuldama osaliselt.

Ebaõige on maakohtu väide, et töölepingu tingimustes ei ole võimalik töötasu kokku leppida

netotasus.

1. novembril 2015 Osaühingu IgorExa ning kostja vahel sõlmitud rendileping ning käitise

müügileping on praeguses vaidluses asjakohatud ega oma tähtsust. Maakohus tõlgendas

ebaõigesti Osaühingu IgorExa ja kostja vahelist rendilepingut.

Maakohus rakendas hagimenetluses hagita menetluse sätteid. Maakohus esitas hagejale istungil

küsimusi ning kajastas vastuseid otsuses valikuliselt. Maakohus oli erapoolik ning juba

29. märtsi 2018 määrusega enne töövaidluse sisusse süüvimist nõudis hagejalt teavet, millise

äriühingu juhatuse liige ta oli ning millised kokkupuuteid oli nimetatud äriühingul kostjaga.

Kostja palus kohtukuludena välja mõista sõidukulud, muid nõudeid kohtukuludena kostja

esitanud ei ole. Maakohus on ületanud pädevuse piire ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud 371 eurot.

Kohtuotsus hagejalt väljamõistetud riigilõivu summas 1100 eurot osas on ebaseaduslik ja see

tuleb tühistada. Harju Maakohus on 10. jaanuari 2018 puuduste kõrvaldamise määruses

märkinud, et hageja peab tasuma riigilõivu kogunõudelt summas 550 eurot. Nimetatud määrus

on jõustunud. Hageja esitas Harju Maakohtule menetlusabi taotluse, mille kohus 6. märtsi 2018

määrusega rahuldas.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Maakohus ei ole rikkunud pädevuse piire. Maakohus on arvestanud võrdselt nii hageja kui

kostja tõendeid sh hageja antud selgitusi tõendite uurimisel kohtuistungil. Maakohus hindas ja

tõlgendas kohtuvaidluses tõenditena esitatud lepinguid õigesti. Maakohus oli erapooletu.

Maakohus ei ole hagimenetluses rakendanud hagita menetluse sätteid

Poolte vahel ei ole töösuhet kunagi eksisteerinud. Hagejale kuulunud äriühingud müüsid

kostjale ettevõtte osad (käitise) ning hageja on talle kuulunud äriühingute heaks tegutsedes

(olles ainuosanik ja ainus juhatuse liige) osutanud kostjale teenuseid müügi- ja rendilepingute

alusel mh selleks, et maksimeerida müügitehingust saadavat tulu (suurendada tehingu hinda).

TLS § 1 lg 4 sätestab, et töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö

tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.

Hageja ei nõudnud töölepingu kirjalikku sõlmimist ligi 1 aasta 6 kuu jooksul, olles samal ajal

kostjaga pidevas e-kirjavahetuses. On ebamõistlik eeldada, et isik töötab niivõrd pika aja

jooksul ilma töötasu ning puhkust saamata ja seda kordagi nõudmata.

Vale on apellatsioonikaebuse väide, et praktikas on tavaline, et pooled lepivad kokku

netotöötasus, kuigi seadus selle välistab.

Vale on apellatsioonkaebuse väide, et poolte vahel sõlmitud käitise müügileping ja rendileping

ei oma tähtsust. Viidatud võlaõiguslikud lepingud tõendavad, et poolte vahel puudus töösuhe

ja eksisteeris muu võlaõiguslik suhe.

Maakohus mõistis menetluskulud välja kooskõlas seaduses sätestatuga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt hagejalt

väljamõistetud riigilõivu suuruse osas. Muus osas, s.o hagi rahuldamata jätmise osas, on

maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust

selle muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub hagi rahuldamata jätmise osas

maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6).

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagejalt riigi kasuks väljamõistetud riigilõivu

suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab hagejalt riigi kasuks välja

maakohtu menetluses tasumisele kuulunud riigilõivu summas 550 eurot (TsMS § 657 lg 1 p 2).

7. Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasu, hüvitist ning puhkusetasu. Hageja on

seisukohal, et tema ja kostja vahel oli 1. novembril 2015 sõlmitud tööleping, mis kestis kuni

hagejapoolse ülesütlemiseni 5. mail 2017.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hageja ei ole menetluses

tõendanud hageja ja kostja vahelise töölepingu olemasolu, ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega.

TLS § 4 lg 2 esimese lause kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Kuigi TLS § 4 lg 4 kohaselt

ei too töölepingu vorminõude järgimata jätmine kaasa töölepingu tühisust, tuleb

menetlusosalisel, kes töölepingu olemasolule tugineb, oma väiteid tõendada (TsMS § 230 lg 1).

1. novembri 2018 ettevõtte (käitise) müügileping (I kd, tl 112 jj) sisaldab ka sätteid töötajate

üleandmise kohta (I kd, tl 130). Hagejat nende hulgas nimetatud ei ole. Hageja ei ole esitanud

menetluses sisulisi vastuväiteid sellele, et nimetatud leping tõi hagejale kaasa kohustusi ka

lepingu sõlmimisele järgneval ajal, hageja oli sellest ka otseselt huvitatud, kuna tema

müügilepingu sõlmise järgsest tegevusest sõltus müügilepingu hind. Ringkonnakohtu istungil

kinnitas seda ka hageja esindaja. Nii käitise müügileping kui ka infrastruktuuri leping

tõendavad üheselt hageja ja kostja vahel muu kui töölepingulise suhte olemasolu ning on

tsiviilasja lahendamisel asjakohased tõendid. Hageja täitis müügilepingust tulenevaid

kohustusi, mille jaoks oli koostöö kostjaga oluline. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

nii kostja veebileheküljel avaldatud teade kui ka hagejale tehniliste vahendite ja ligipääsude

võimaldamine ei kinnita hagejaga töölepingu sõlmimist. Põhjendatud on maakohtu seisukoht,

mille kohaselt ei ole õige lugeda kostja poolt hagejale paroolide ja administraatori õiguste

jätmist nõusolekuks sõlmida hagejaga tööleping.

Hageja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et hageja ei ole töölepingu sõlmimist

kirjalikult nõudnud. Samuti puuduvad tõendid hageja poolt töötasu nõudmise kohta.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et 1. novembri 2015

rendilepingust ja käitise müügilepingust tuleneb, et poolte vahel puudus töösuhe ning pooled

täitsid eespool nimetatud lepingutest tulenevaid kohustusi üksteise ees. Väär on

apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis tõendina arvestamata hagejale väljastatud

volituse. Üksnes asjaolu, et volikirjas on kasutatud mõiste „töötaja“, ei tõenda veel töösuhte

olemasolu. Lisaks märgib ringkonnakohus, et volikirjas kasutatakse mõistet „alljärgnevaid

töötajaid/isikuid allkirjastama...“. Maakohus analüüsis hageja poolt mainitud volikirja koos

teiste tsiviilasjas esitatud tõenditega ning leidis ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult, et

juhul, kui lisaks volitusele tuleneb esitatud muudest tõenditest, et poolte vahel esineb

teistsugune õigussuhe, siis ei kinnita volituses toodud väljend „töötaja“ töösuhte olemasolu.

Volikirjaga saab anda isikule volitusi ka muu lepingu järgsete kohustuste täitmiseks.

9. Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, et hageja asus tegema tööd,

mille eest tasu maksmist eeldatakse ning sellega on töölepingu sõlmimine tõendatud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, et hageja tegutses pooltevahelistes

suhetes rendilepingu ja müügilepingu kohustusi täites. Hageja kohustused kostja ees tulenevad

infrastruktuuri rendilepingu p-st 1.2., ning kostja tasumise kohustus teenuse eest tuleneb

rendilepingu p-dest 1.3. ja 2 (I kd, tl 101–102). Infrastruktuuri rendilepingu p 1.2. kohaselt

Osaühing IgorExa, mida esindas hageja, osutab ja kostja kasutab järgmisi taristu rendi,

majutuse jm teenuseid Osaühingu Igorxa ruumides või infrastruktuuril: side- ja IT seadmete

laopinna rent, side ja IT seadmete majutus, antennikoha rent. Lepingu p 1.3. kohaselt

osutatavate teenuste spetsifikatsioon, tehnilised jm tingimused, kokkulepitud maht ja hind,

arvestamise kord jmt on toodud lepingu lisas. Pooled ei vaidle, et hageja Osaühingu IgorExa

esindajana eespool nimetatud rendilepingust tulenevaid kohustusi kostja ees ka täitis ning kostja

teenuse eest vastavalt lepingule ka maksis.

Samuti leidis maakohus põhjendatult, et ettevõtte (käitise) müügilepingust tulenevalt oli hageja

huvides käitise müügilepingust tulenevalt klientide arvu suurendamine. Seega tegutses hageja

vaidlusalusel perioodil kostja nimel lepingute sõlmimisel mitte kostjaga sõlmitud töölepingu

alusel, vaid käitise müügilepingust tuleneva ostuhinna suurendamise eesmärgil. Hageja ei olnud

müügilepinguga üleantavate töötajate nimekirjas (lepingu p 10.1., I kd, tl 130, lepingu lisa 4, I

kd, tl 158). Asjaolu, et hageja oli Osaühingu IgorExa juhatuse liige, ei tähenda, et sel põhjusel

poleks saanud hagejaga töölepingu sõlmimist müügilepingus sätestada. Hageja ei tõendanud

väidet, et rendilepingu ja käitise müügilepingu sõlmimise eelduseks oli ka hagejaga töölepingu

sõlmimine.

Hageja ei ole menetluses selgelt ja arusaadavalt selgitanud, missugused olid konkreetselt hageja

töölepingujärgsed kohustused. Üksnes osavõtt iganädalasest kohtumisest Tallinna kontoris ei

tõenda tööleping sõlmimist. Hageja väitel andsid talle ülesandeid vahetult Unicom Eesti

juhatuse liige P. Põldsam ja tema poolt volitatud isikud, mh assistent, müügijuhid,

müügikonsultandid ja klienditeenindajad (I kd, tl 69). Nimetatud loetelu on äärmiselt üldine

ning kui hageja väidetav ametikoht oli Virumaa piirkonna juht, siis ei ole ka tööülesandeid

andvate töötajate ring usutav. Hageja ei ole ka üheselt nimetanud, kes kontrollis tööülesannete

täitmist. Maakohtu istungil väitis hageja, et P. Põldsam ja E. Svetski olid tema otseülemused.

Samas ei ole hageja esitanud vastuväiteid P. Põldsami ütlustele (II kd, tl 145), et ta on hagejale

andnud tööülesandeid ainult müügilepingus kliendilepingute vormistamiseks ja uute liitumiste

eesmärgil. Ringkonnakohtu istungil väidetu kohaselt tegutses hageja aga üksinda, ronides

mastide otsa.

Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et töölepingu sõlmimisel võivad pooled

iseenesest leppida kokku ka neto töötasus. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma maakohtu ekslik

seisukoht aga praeguses vaidluses tähendust. Hageja ei ole tõendanud ei töölepingu sõlmimist

ega töötasu suuruses kokkulepet.

10. Maakohus ei ole kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud pädevuse piire.

Kostja taotles lepingulise esindaja kulude väljamõistmist (II kd, tl 152–153) summas 1445 eurot

85 senti (ilma käibemaksuta). Kostja advokaadist esindaja esitas maakohtu menetluses taotluse

vastuse tähtaja pikendamiseks ning vastuse hagiavaldusele. Maakohus luges kostja esindaja

põhjendatud tasuks 360 eurot. Kostja ei ole õigusabikulude suurust vaidlustanud. Kuna

ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise osas, puudub vajadus

muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei

ole diskretsiooniõiguse piire ületanud ning maakohtu poolt määratud menetluskulude suurus on

põhjendatud ja vajalik.

11. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hageja apellatsioonkaebus rahuldada hagejalt riigi kasuks

väljamõistetud riigilõivu suuruse osas.

Maakohus on ebaõigesti mõistnud hagejalt riigilõivu summas 1100 eurot riigituludesse välja.

Maakohus viitas seejuures, et kohus tuvastas töölepingu puudumise. Asjaolu, et maakohus

tuvastab otsuses töölepingu puudumise, ei muuda hageja töötasu nõude sisu. Töötasu nõuded

on riigilõivuvabad (RLS § 22 lg 1 p 1). TsMS § 147 lg 3, mille kohaselt nõuab kohus riigilõivu

tasumist seaduses sätestatud suuruses kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud

seaduses sätestatust vähem, antud olukorras ei kohaldu.

Harju Maakohus rahuldas 6. märtsi 2018 määrusega hageja menetlusabi taotluse ning vabastas

riigilõivu summas 550 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 190 lg-te 2 ja 4

kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses

ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi

menetluskulude tasumiseks. Kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või

hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi

või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral

menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sellest tulenevalt tuleb hagejalt mõista riigi

kasuks välja hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 550 eurot.

12. Ringkonnakohus luges 6. veebruari 2019 määrusega hagejale antud menetlusabi riigilõivu

tasumisel jätkuvaks ka apellatsioonkaebuse esitamisel. Kuivõrd ringkonnakohus jätab hageja

apellatsioonkaebuse hagiavalduses esitatud töölepingust tulenevate nõuete osas rahuldamata,

tuleb hagejalt TsMS § 190 lg-te 2 ja 4 ja § 179 lg 1 järgi mõista apellatsioonkaebuselt tasumisel

kuulunud riigilõiv summas 550 eurot riigi tuludesse välja. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb

väljamõistetud riigilõivu tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks

kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud

isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub

viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Sellest tulenevalt tuleb

hagejal väljamõistetud riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest.

13. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1

alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

Kostjat esindas ringkonnakohtu menetluses kostja töötaja. TsMS § 175 lg 2 esimese lause

kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud.

Kostja esindaja ringkonnakohtu istungil ei osalenud. Seega kostjale hüvitatavad menetluskulud

ringkonnakohtus puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke