1-17-11111/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(8)

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. mail 2019 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-17-11111 Kohtukoosseis Sekretär, tõlk kohtunik Inna Kirsipuu Merike Erisalu, Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid C.K tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 27.05.2019 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu C. XXX K , isikukood , kannab karistust xxx

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 , määras :

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. C.K

Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada mää päeva jooksul alates päevast, ruskaebuse Viru Maakohtule 15 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 16.05.2019 Viru Maakohtule materja kinnipeetava C.K lid tingimisi e otsustamiseks. enne tähtaega vangistusest vabastamis

C.K tunnistati Viru Maakohtu 15.12.2017 kohtuotsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 215 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 74 lg 1 alusel otsustati karistus mitte pöörata täitmisele katseajaga 2 aastat. Katseaja kestel pidi .K täitma KarS § 75 lg 1 p 1 C

- 6 sätestatud

2(8) kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 ettenähtud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. .2018. Kohtuotsus jõustus 03.01

Viru Maakohtu 03.07.2018 kohtumäärusega kohus rahuldas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande ja pööras täitmisele .K le Viru Maakohtu 15.12.2017 kohtuotsusega C - nr 1-17-11111 mõistetud karistuse 1 aasta 6 kuud vangistust. Kohtumäärus jõustus 19.07.2018.

Karistuse kandmise algus 21.08.2018 pp 21.02.2020. ja lõ

T avanemine 21.05.2019. ingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse

Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on C.K kriminaalkorras karistatud 13 korda, kolm neist on kehtivad. Vanglas viibib viiendat korda. Enamus varasamatest kuritegudest on toime pandud materiaalse kasusaamise eesmärgil (sh ka röövimised). Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus 24.09.2018 määratud - kartserik Kinnipeetaval aristus kestvusega 3 ööpäeva, keelatud eseme (tubakas) omamise eest. on Eesti kodaniku pass KD0110354 kehtivusega kuni 28.10.2020. isikut tõendav dokument Kinnipeetava induviduaalse täitmiskava täitmine ja käitumine vangistuse jooksul: töötas kaaskinnipeetava abistajana alates 04.10.2018 kuni 26.11.2018. Hetkel on määratud koristajaks, töötamisega probleeme ei ole ja tööd endale ei vali vaid lepib sellega, mis antakse teha. 13.03.2019 sai kooskõlastuse kööki tööle minekuks, nüüd ootab, millal töögraafikusse pannakse. alprogrammi "Eluviisitreening". C.K Läbis sõltlastele suunatud sotsia võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on võimalus elama asuda aadressile tal xxx, tegemist on üürikorteriga kus elas varem koos elukaaslasega. .K lõpetas C 7-nda klassi xxx

. Õpinguid ei jätkanud ja asus tegema juhutöid. Eriala puudub, riigikeelt ei valda. Viru Vanglas lõpetas Portfoolio projekti raames toiduvalmistamise kursused 2011 aastal. Riigikeelt omandama ei

A xxx 3- ole võimeline vaimse võimekuse tõttu. metlikult töötanud

4 nädalat, kust lahkus alkoholi tarvitamise tõttu. Elu jooksul teinud juhutöid Kiviõli lähedal Savala laudas. Tööoskused ja töökogemused minimaalsed. Minimaalse majandusliku toimetuleku tagamiseks tegi juhutöid. Peamiseks sissetulekuallikaks oli kuritegelikul teel saadud tulu. Isik on materiaalse kasusaamise eesmärgil kasutanud ka vägivalda. Raha oli vaja peamiselt alkoholi ostmiseks. Majandusliku toimetuleku oskus puudub. Kinnipeetaval on tasumata haginõuded summas umbes 8,5 tuhat eurot, mida ei ole motiveeritud tasuma. Kriminaalkorras karistatud röövimise ja varguste eest. Peale vabanemist garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetava lähedasteks on ema ja vanem vend, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud. C.K on pannud toime kuriteo koos emaga. Vangistuse ajal kinnipeetav oma lähedastega praktiliselt ei suhtle. Ka elukaaslane on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Isiku suhtlusringi kuuluvad peamiselt kuriteg on teiste eliku mõtteviisiga inimesed. .K C poolt mõjutatav ja sõltuv nende arvamustest. Isiku riskivat ja hoolimatut elustiili iseloomustavad korduvad kriminaal-

- ja ja väärteod, alkoholi narkootikumide Alkoholi tarvitamise risk tarvitamine ning käitumiskontrolli rikkumine. olemas. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik on sooritanud kuriteo alkoholijoobes. Isik tunnistab sõltuvust ja vanglas näitab üles soovi sõltuvusest vabaneda, kuid vabanedes on alati toimunud tagasilangus. Viru Vanglas viibides on C.K olnud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, kus ta läbis mitu sõltuvusprobleemidega tegelevat sotsiaalprogrammi (Eluviisitreening, Usk ja Teadmine). Osales ka MTÜ sõltlastele C. suunatud tugigrupis ning kristlikus sõltuvusvõõrutusprogrammis "Usk ja teadmine", mille katkestas. Eeltoodud programmid ei aidanud isikul sõltuvusprobleemist üle olla, kuna vabaduses puudub toetav positiivne tugi. C.K on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid

3(8) tarvitades alkoholi. On karistatud ka 2. korral AS rikkumise eest. On vähetõenäoline, et minnes samasse keskkonda tagasi, midagi alkoholi tarbimise tavades muutuks. Rehabilitatsioonikeskusesse ravile minekuks ei ole C.K soovi avaldanud. Narkootikumide tarvitamise risk olemas. Tarvitanud kanepit ja amfetamiini (on kunagi ka süstinud amfetamiini). NPALS § 15 (1) lg 1 alusel karistatud kolm korda, karistusregistri andmetel viimati 20.08.2016. Viru Vanglas sõltuvust ei ole diagnoositud, vägivaldse käitumise kohta narkojoobes vanglal info puudub. Ise väidab, et amfetamiini tarbis harva, 1-2 korda poole aasta jooksul ja suitsetas siis kui pakuti, ise pole narkootikumide hankimisega tegelenud. ttu paigutati T. E.. C.K on Lapsepõlves on olnud käitumisprobleemid, mistõ madala enesehinnanguga, esineb ka ebakindlust. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on C.K l närvisüsteemi kahjustus süstemaatilise alkoholi kasutamise järgselt, soovitav on alkoholismivastane ja

psühhiaatriline ravi. Suhtlemisel tagasihoidlik, ei väljendu alati arusaada agressiivselt. Toimetuleku ja valt. Tunnistab, et alkoholijoobes võib käituda probleemide lahendamise oskus puudulik. Oma tegevuse tagajärgedest ei oska või ei taha aru saada, empaatiavõime puudulik. Teiste heaolu nimel ei näe mõtet käitumist muuta, mõtleb rohkem endale. Elementaarsed eesmärgid tuleviku kohta on olemas (töö, pere, sõltuvusainete mittetarvitamine), kuid puuduvad teadmised ja oskused ja võib öelda, et ka võimalused nende realiseerimiseks teda ümbritsevate lähedaste tõttu. Isiku kõik kuriteod ja väärteod näitavad, et isik käitub impulsiivselt ja ei planeeri teadlikult oma elu. Lihtsam on olnud hankida järjekordne kogus alkoholi kui oma elu muutmise nimel pingutada. Ei ole endale seadnud ei lühi eesmärke, vaatab lihtsalt, mis Kinnipeetav õigustab

- ega pikemaajalisi elu toob. varastamist asjaoluga, et puudusid võimalused teisiti toime tulla. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on küll olemas, on valmis muutuma, kuid vajab abi, ise selleks pingutusi teinud ei ole ja l panu teed. C.K on olnud äheb kergema vastu kriminaalhoolduse all, kuid on pannud toime uusi kuritegusid ning rikub kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu on pööratud karistused täitmisele. Ametiisikutesse suhtub hästi, saab aru, et nemad teevad oma tööd. Suhtumine ühiskonda on negatiivne, kuna isik paneb toime kuritegusid, mis pole aktsepteeritavad, kuid leiab, et ta ei saa muudmoodi hakkama. Oma elu muutmiseks pingutusi teinud ei ole ja elab ikka päev korraga. Hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele, ohtlik avalikkusele, risk ühiskonnas Oht seisneb vägivalla kasutamises, röövimises, avaliku korra . raskes rikkumises. Oht on kõige tõenäolisem juhul, kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist või suhtlemist isikutega, kes seda teevad. Samuti kui isikul tekivad majanduslikud raskused. Ka siis, kui isik ei oska/taha probleeme lahendada ning kui C.K ei muuda enda käitumist ning hoiakuid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 75%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 69%. Võttes arvesse

C.K ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla C.K ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist, teeb paneku määrata .K C vangla ette Laansanule tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ning käitumiskontroll kuni 21.02.2020. Arvamus katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta KarS § 75 lg 2 – KarS § 75 lg 2 p 4 – : p 1 mitte tarvitada alkoholi;

otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist.

Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et lähtudes KrMS § 432 lg 33 kohaselt ei soovi prokurör võtta osa, ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist.

4(8) C.K

ei soovinud sõna.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esit ning arvestades atud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu prokuröri kirjalikku seisukohta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega , leiab, et C.K vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastam . ine põhjendatud

KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise

– tema käitumine ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Vangla on esitanud isiku kohta andmed tema elu ja käitumise kohta enne vangistust.

Enne vangistust xxx, kuhu soovib peale C.K elas koos elukaaslasega üürikorteris vabanemist elama minna. Kinnipeetaval on omandatud haridust 7 klassi. Kinnipeetav ei valda riigikeelt. Kinnipeetav on ametlikult töötanud

4 nädalat, kust lahkus alkoholi xxx 3- tarvitamise tõttu. Elu jooksul teinud juhutöid Kiviõli lähedal Savala laudas ja lõhkunud küttepuid jne. Kinnipeetaval on minimaalsed tööoskused ja töökogemused. Kinnipeetava peamiseks sissetulekuallikaks oli kuritegelikul teel saadud tulu. Isik on materiaalse kasusaamise eesmärgil kasutanud ka vägivalda. Kinnipeetaval on tasumata haginõude d summas umbes 8,5 tuhat eurot. Isiku lähedasteks on ema ja vanem vend, kes on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav on pannud kuriteo toime koos oma emaga. Isik on varasemalt olnud korduvalt kriminaalhoolduse all, kuid rikkunud talle pandud kohustusi ja karistused on pööratud täitmisele. Isik on pikaajaliselt tarvitanud alkoholi ja tal on diagnoositud alko

sõltuvus. Isiku varasem käitumine on selline, et ta sooritab kuritegusid alkoholi hankimiseks. Isik on proovinud vabaneda alkoholi sõltuvusest, kuid vabaduses on toimunud alati tagasilangus. Isiku tutvusringkond koosneb peamiselt kriminaalkorras karistatud isikutest. Kohus peab tõdema, et need andmed osutavad pigem sellele, et ei olnud elukoht, kriminaalhooldus ega varasem korduv karistatus sellised kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks isik nõus loobuma kuritegelikust elust. Selles mõttes on prognoos järjekordse kriminaalhoolduse kohaldamisele negatiivne.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 3 kriminaalkaristust. Isik on varasemalt karistatud varguste toime panemise eest. Isiku k orduvkaristatus näitab ilmekalt seda, et oma varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud mingeid järeldusi ja jätkanud nähtub

diselt kuritegude toimepanemist. Vangla esitatud iseloomustusest en , et isik oli varasemalt allutatud korduvalt kriminaalhooldusele, karistused täitmisele pööratud. Tugenedes iseloomustusele, võib öelda, et kriminaalhooldus meetmena ei olnud piisav.

Käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise varguse, asja omavolilise kasutamise ja eest.

5(8) Isikul on 17 kehtivat väärteokaristus, need on mõistetud neljal korral KarS § 218 lg 1 järgi ja NPALS § 15 (1) lg 1 järgi, kolmel korral KarS § 262 järgi, ühel korral LS § 224 lg 1, § 224 lg 2, § 201 lg 1, § 259 lg 2 p 1, KarS § 278, AS § 70 ja KOKS 66 (3) lg 1 järgi. Isiku väärteokaristustustest nähtub, et isik paneb toime varavastaseid väärtegusid. Isiku narko rikkumised näitavad, et isikul on probleeme narkootikumide travitamisega.

Isiku korduvad kriminaal

–ja väärteokaristused näitavad kohtu hinnangul, et isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Asjaolu, et isiku karistus pöörati täitmisele, kuna isik tarvitas kolmel korral alkoholi selle kohasest keelust vaatamata, itab isiku negatiivset suhtumist kohtu ja kriminaalhoolduse nä poolt määratud nõuetesse. Seega isik omab ükskõikset suhtumist ühiskonda ja seal kehtivatesse õigusormidesse ja reeglitesse. Kohus leiab, et isiku varasemate kuritegude asjaolud ja isiku nendesse suhtumine t esineb reaalne näitab, e risk ja oht, et vabaduses võivad olla ohustatud teised isikud, teiste isikute vara , see või tervise vastase kuriteo toimepanemise risk ei ole vähenenud n üsna reaalne. vaid vastupidirisk o

Nüüd hindab kohus isiku käitumist vangistuse ajal ja kuidas vangistuse ajal tuvastatud riskid on vähenenud.

Kinnipeetav on vangistuses olnud tööga hõivatud. Ta on läbinud sõltlastele suunatud programmi Eluviisitreening ning lisaks on t Portfoolio projekti a Viru Vanglas lõpetaanud raames toiduvalmistamise kursused 2011 aastal. Kinnipeetaval on üks distsiplinaarkaristus (24.09.2018), 3-ks ööpäevaks määratud kartserikaristus, keelatud eseme (tubakas) omamise eest. tavad, et isik on vangistuses teinud pingutusi enda hoiakute Ülalnäidatud asjaolud osu muutmiseks. Samas tuleb juhtida tähelepanu, et isiku kasulik tegevus hõlmab lühikest ajavahemikku alates aastast 2018 aasta. ehk sellest käesoleva ajani on möödunud vähem kui Kohus märgib, et isikute hoiakute ja elustiili korrigeerimiseks on see väike aeg ja kohtul ei ole veendumust, et positiivsed hoiakud on isiku poolt kindlalt ja lõplikult vastu võetud. Isik võib olla alkoholi tarvitades impulsiivne, vägivaldne ja mitte mõelda oma tegude tagajärgedele. et isiku distsiplinaarkaristus, ei ole märkimisväärse tähendusega Kohus leiab, võrreldes isiku poolt vangla läbitud töötamise ja programmidega. Samas annabki distsiplinaarkaristuse fakt tunnistuse selle kohta, et isik ei ole veel kindel hoidmaks oma käitumist kontrolli alla. Seega on kohus seisukohal, et isiku poolt vangistuse ajal tehtud pingutuste tähendust ja mõju ei tohi ega saagi eirata, samas ei leia kohus, et läbitud töötamine ja programmid oleks piisav uue eriti varavastase kuriteo toimepanemise riski oluliseks vähendamiseks. Kuriteo risk on eriti tõenäoline, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist ja kiminaalse mõtteviisiga isikutega suhtlemist.

Nüüd hindab kohus, millised on isiku perspektiivid vabaduses.

Tema võimalused – soov alkoholisõltuvusest vabaduses on iseenesest head elukoht, vabanemiseks. Need asjaolud annavad aluse loota, et isiku hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused, ehk kinnipidamisasutuse poolt on isikule antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks. V Eesti kodaniku pass angla iseloomustuse kohaselt on isikul kehtiv isikut tõendav dokument (KD0110354) kehtivusega kuni 28.10.2020. Isikul puudub garanteeritud töökoht. Isikul on tasumata haginõudeid 8,5 tuhande euro eest. Vabanemise korral xxx. on isikul võimalik asuda elama

6(8) Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on vabanemisjärgne elukoha võimalus olemas, tal

on motivatsioon loobuda alkoholi sõltuvusest.

Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus.

Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul C.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, keda on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja keda on varasemalt tingimisi karistuse kandmiselt vabastatud, kes on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning kelle karistus on pööratud täitmisele, oleks lühikese vangistuse kandmine täitnud karistuse eesmärgid. Iseenesest fakt, et isik on vanglas teinud järeldusi o ema käitumise, hoiakute osas ma varas ja oma elu muutmiseks on positiivne asjaolu, aga ei ole veel piisav tõdemiseks, et isiku hoiakud on muutunud ja karistuse eesmärk on täidetud. Seda eelkõige põhjusel, et isik ei suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid, jätkates katseajal alkoholi tarvitamist. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Isiku varasem krimimaalhooldus annab tunnistuse sellest, et isiku hoiakutes ei ole pikema aja jooksul muutusi toimunud, kuigi talle on eelnevalt antud võimalus kanda karistus vabaduses. Kohus ei näe neid asjaolusid, miks hoiakud on vangistuise ajal nii muutunud, et nüüd tuleks jaatada, et isiku uue kuriteo toimepanemise risk Ei saa on oluliselt vähenenud. jätta tähelepanuta fakti, et isik on vangistuses juba 5. kord. Seega puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine oleks isiku suhtes õigustatud.

Lisaks on oluline märkida, et t isikul tasumata haginõudeid ulenevalt vangla iseloomustest on 8,5 tuhande euro eest. Isikul pole garaneeritud töökohta. Isik on teinud varasemalt juhutöid ning tema majandusliku toimetuleku oskused on puudulikud. Isik peamiseks sissetulekuallikaks oli kuritegelikul teel saadud tulu. Kohtu hinnangul üsna suure võlgnevuse omamine ning eelnevate kuritegude toimepanemise motiiv soodustada uute kuritegude toimepanemist ja hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski.

Lisaks on oluline märkida, kinnipeetava alkoholi travitamise riski. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Ta on varasemalt proovinud sellest loobuda, kuid alati on toimunud tagasilangus. Isiku karistus pöörati täitmisele, kuna isik rikkus katseajal kolmel korral kohustust mitte tarviatad alkoholi. Isik omab väärteokorras karistust Alkoholiseaduse järgi. Isik on sooritanud kuriteod alkoholijoobes ja alkoholi hankimiseks. Isik on tunnistanud, et tal on alkoholiga probleem ning alkoholi tarviatdes võib muutuda agressiivseks. Seega on alkoholi tarvitamine kinnipeetava jaoks probleem ja risk uute kuritegude toime tõsine panemiseks. Kohtu hinnangul ei ole alkoholi tarvitamise risk kuhugi kadunud ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski.

7(8) Veel on oluline märkida, et kinnipeetav on avaldanud vanglale, et tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetava ema, vend ja elukaaslane on kriminaalkorras karistatud. Isik on pannud koos emaga toime kuriteo. Lisaks on isik kergesti mõjutatav ja madala enesehinnanguga. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Seega suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega suurendab uue kuriteo toimepanemise ja/või sõltuvusprobleemidega tõenäosust ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski.

Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski.

On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb pärast. 21.02.2020, s.o 9 kuu Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vang

istus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid.

Kohus arvestab asjaolu, et isikul on elukoht, , ja soov loobuda olemas võimalik lähedased edaspidi alkoholi tarvitamisest d nimetatud , samas peab vajalikuks märkida, et isikul oli positiivsed asjaolud olemas ka enne kuritegude sooritamist. Seega pole kohtu hinnangul nende positiivsete asjaolude olemasolu nii märkimisväärse tähendusega, et tooksid kaasa isiku vabastamise enne tähtaegselt. Olukord on selline, et kohtu arvates ei kaalu isiku käitumine vanglas ja tema vabaduses viibimise võimalused tema varasemast elukäigust tulenevaid riske.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20).

Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

8(8) Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi ( vangistuses töötamine, elukoht, programmides osalemine tema ) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema korduv karistatuse olemasolu ja . Isik ei ole tingimusliku karistuse täitmisele pööramine varasematest karistustest vastavaid järeldusi teinud, et elada edaspidi seadusekuulekat elu. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo.

Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik.

Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema korduv karistatust, varasema kriminaalhoolduse nõuete rikkumist hooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt , leiab kohus et kriminaal uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud.

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu C.K-le temale Viru Maakohtu 03.07.2018 kohtumäärusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik