2-18-17647/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Võtta YY apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 21.03.2019 otsuse peale Tallinna

Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tühistada Harju Maakohtu 21.03.2019 otsus osas, milles kohus mõistis YY-lt XX

kasuks alates 21.11.2018 kuni 25.01.2029 välja elatise kuni 206 eurot kuus ja jättis

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Saata tsiviilasi tühistatud osas uueks

läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumis.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.05.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-17647

Kohtuasi

XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.03.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (ik XXXXXXXXXX), esindaja CC

Kostja

YY

(ik

XXXXXXXXX),

esindaja

vandeadvokaadi abi Kaupo Kask

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Asjaolud ja hageja nõue

1. XX (hageja, laps) esitas 21.11.2018 maakohtule hagi YY vastu elatise 250 eurot kuus

väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 25.01.2029. Samuti

palus hageja välja mõista tagasiulatuv elatis ühe aasta eest enne hagi esitamist 2 373,4 eurot.

Hageja palus väljamõistetavad summad kanda CC (hageja seaduslik esindaja, ema)

arvelduskontole.

Hageja sündis XX.XX.XXXX kostja ja hageja seadusliku esindaja kooselust. Alates

01.07.2014 elasid hageja vanemad lahus ja hageja elas koos emaga. Hageja viibis kostjaga

ebareeglipäraselt, kuid mitte rohkem kui üle nädalavahetuse.

Hageja oli esimese klassi õpilane, kes elas emaga kõigi mugavustega korteris, kasutas ema

juhitud transpordivahendit liikumiseks kooli ja huviringidesse, kasutas kaasaegseid

sidevahendeid ja tegeles arenguks vajalike huvialade ja spordiga. Perioodil 01.01.2018-

31.12.2018 olid hageja kulud kokku 6 234 eurot, s.t kuus kulus hagejal 519,5 eurot.

Kostja võttis hageja ülalpidamisest osa episoodiliselt ja omaenese arusaamise kohaselt (tasus

hageja seadusliku esindaja arvelduskontole 50 eurot kuus). Kostja ei osalenud lapse kulude

kandmises. Kõik vastupidist väitvad kostja esitatud tõendid olid ajast pärast hagi esitamist.

Riided, koolitarbed jms muretses hagejale tema ema. Eraldielava vanema piisava toetuseta

muutus lapse ülalpidamine lapsega koos elavale vanemale ülejõukäivaks.

Kostja oli töövõimeline isik, kes tegeles tõenäoliselt nn varimajanduse korras erinevate

spordikaupade vahendamisega interneti teel. Ta elas Viimsis üürikorteris koos uue

elukaaslasega, sõitis renditud Ford Mustangiga, reisis välismaal (käis 2018. aastal kahel korral

Tais puhkamas) ja oli suuteline palkama endale advokaadist esindaja, mis näitas, et ta oli

võimeline ülalpidamiskohustust täitma vähemalt seaduses ettenähtud miinimumi ulatuses.

Eelneva tõttu oli kostjal aasta jooksul enne hagi esitamist tekkinud elatisevõlg hageja ees

2 373,4 euro ulatuses.

Hageja seadusliku esindaja igakuine sissetulek oli 1 250 eurot ja tema elukaaslase sissetulek

3 500 eurot. Hagejale kuulus lisaks elukaaslasega kahepeale kinnisasja omandiõigus.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja

seadusliku esindaja kanda.

Hageja seadusliku esindaja kirjeldatud hageja kulud olid ülepaisutatud. Kostja täitis seadusest

tulenevat lapse ülalpidamise kohustust korrektselt ja lapse vajadustele vastavalt. Kostja kandis

igakuiselt hageja seadusliku esindaja ja hageja enda arvelduskontole raha hageja

ülalpidamiseks (viimase kaheksa kuu jooksul keskmiselt 62,75 eurot kuus). Samuti tasus kostja

vahetult hageja kulusid (ostis kooliks vajalikke asju, riideid, jalanõusid, voodipesu, mänguasju,

maksis kinni laagriosaluse, SPA-külastuse). Perioodil 24.05.2018-07.12.2018 kogunes hageja

tarbeks tehtud vahetuid makseid kokku 465,06 eurot, s.o keskmiselt 58,13 eurot kuus. Lisaks

viibis hageja kostja juures suure osa ajast. Vahel viibis hageja ka kostja vanemate juures.

Viimasel kaheksal kuul viibis hageja kostja või tema vanemate juures vähemalt 76 päeval

(kaheksas kuus oli kalendripäevi umbes 240 päeva), s.o 32% ajast. Menetluse kestel tegid

vanemad suhtluskorra osas kompromissi, mille kohaselt viibis hageja kostja juures edaspidi

34% aastast. Sel ajal kandis hagejaga seotud kulud kostja. Kokku kandis kostja igakuiselt

hageja kulutusi umbes 230 euro ulatuses.

Kostjal puudus töökoht ja temale laekus igakuiselt 619 eurot. Selle sai ta Taipoksi trennide

andmise eest ja teda toetasid rahalised ka kostja vanemad. Kostjal ei olnud sõidukeid ja

kinnisvara. Ford Mustang, mida kostja sõiduvahendina kasutas, kuulus kostja isale. Reisid

Taisse ei olnud mitte lõbureisid, vaid toimusid Taipoksi oskuste täiendamise eesmärgil.

Palgatud advokaat oli kostja tuttav, kes võimaldas paindlikku tasumist. Kostjal oli ülalpidamisel

veel üks laps ja 2019. aasta märtsis oli sündimas ka kolmas. Elatise miinimumi täismääral

kostjalt väljamõistmisel jääksid teised lapsed oluliselt halvemasse olukorda kui hageja.

Seevastu hageja seadusliku esindaja elukaaslane oli edukas ärimees OO (endine Q juhatuse

liige). Hageja seadusliku esindaja leibkonna sissetulekud olid eelduslikult suuremad kui kostja

leibkonnal. Hageja seadusliku esindaja arvelduskontole laekus igakuine lapsetoetus, mis oli

vastuse koostamise hetkel 55 eurot ja 2019. aastast alates 60 eurot, millega tuli hagi

lahendamisel arvestada.

Ülalkirjeldatut silmas pidades ei olnud põhjendatud ka tagasiulatuva elatise väljamõistmine.

Kostja panustas hageja ellu ulatuses, milles ta oli suuteline oma majanduslikust seisust

lähtuvalt. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine oleks kostjale ülejõukäiv.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise

206 eurot alates 21.11.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni 25.01.2029. Kohus määras, et

elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja arvelduskontole iga kuu esimeseks kuupäevaks.

Elatise võlgnevuse nõude jättis kohus rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Arvestades hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid, mis hageja

ülalpidamiskulusid tõendasid, samuti kostja vastuväiteid nendele, kuid ka seda, et üldtuntud

asjaoluks tuli pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja

hügieenitarbeid ning et nende ostmiseks on vaja raha, mida tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asus kohus seisukohale, et hageja põhjendatud

ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes olid järgmised: toidukulu 108,17 eurot,

kommunaalkulu 78,6 eurot, transpordikulu 0 eurot, reisikulu 33 eurot, mööblikulu 32,6 eurot,

kulu kooliasjade soetamiseks 16,6 eurot, kunstiringikulu 10,42 eurot, lasteaiakulu 37,08 eurot,

huviringikulu 8,83 eurot, kulu mänguasjadele 0 eurot, sünnipäevakulu 14,16 eurot, kinokulu

4,6 eurot, kulu telefoni soetamiseks 0 eurot, lasteaia lõpetamise kleidi tasu 3,33 eurot, lasteaia

lõpetamise kulud 6,41 eurot, jalgratta soetamise kulu 0 eurot, riiete kulu 58,33 eurot, taskuraha

0 eurot. Kokku kulus hageja ülalpidamiseks 412,13 eurot kuus, millest kostja kanda jäi

206 eurot.

Kostjal sissetuleku puudumine ei olnud mõjuv põhjus hagi rahuldamata jätmiseks. Vanem on

kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks

ka laste ülalpidamise. Asjaolu, et kostjal puudus kõrgharidus, ei andnud aluse tööle mitte minna.

Seda enam, et tegu oli heas füüsilises vormis isikuga. Asjakohane ei olnud kostja viide, et lapse

ema elukaaslane oli edukas ärimees. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist

kohustatud andma lapsevanemad. Kuivõrd kostja oli kompromissi korras valmis tasuma elatist

200 eurot kuus, oli ta suuteline hagejale maksma suuremat elatist kui 75 eurot kuus. Lisaks

esindas kostjat praeguses menetluses lepinguline esindaja, kelle jaoks kostjal rahalisi vahendeid

leidus. Kuna hageja kulud jäid niigi allapoole miinimummäära, ei olnud põhjendatud

täiendavalt maha võtta riigi poolt määratud toetus lapse ülalpidamiseks. Mõjuv põhjus selleks

puudus.

Seevastu tuli hageja nõue elatisevõlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata jätta. Nimelt oli

kostjal ülalpidamisel kolm alaealist last ning kõnealuse nõude rahuldamine asetaks kostja

äärmiselt raskesse olukorda. Pealegi oli kostja ülalpidamise kohustust täitnud lapsele raha

kandes, hageja oli selle vastu võtnud ja puudusid tõendid, et hageja oleks enne hagi esitamist

pöördunud kostja poole suurema elatise nõudmiseks. Sellise nõude esitamise kohustus oli

hagejal ja tõendamise kohustus hageja esindajal.

Menetluskulud jättis kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks alates

21.11.2018 kuni 25.01.2029 välja elatise kuni 206 eurot kuus ja jättis menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Tühistatud osas palus kostja teha uue otsuse, millega jätta hagi

terves ulatuses rahuldamata või alternatiivselt mõista kostjalt välja mitte rohkem kui 75 eurot.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja seadusliku esindaja või alternatiivselt hageja kanda.

Kui ringkonnakohus ei saa otsust teha, palus kostja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks

arutamiseks.

Maakohus eeldas ebaõigesti, et kõik hageja poolt kohtule esitatud tabelis märgitud hageja kulud

olid tõendatud. Tabel ise tõend ei olnud ja kohus oleks pidanud hagejalt nõudma tõendeid.

Pealegi olid mitmed tabelis märgitud kulud ebamõistlikud. Seevastu jättis kohus arvestamata

kõikide kostja väidetega hagejale tehtud kulutuste kohta ja neid kinnitavate tõenditega.

Samuti rikkus maakohus õigusnorme, kui jättis arvestamata asjaoluga, et kostja igakuine

sissetulek on umbes 619 eurot ning ta peab lisaks hagejale veel üleval pidama kahte alaealist

last. Kohus jättis kostja teised lapsed oluliselt halvemasse olukorda. Veel jättis kohus

arvestamata asjaoluga, et hageja viibis kostja juures arvestatava osa ajast, s.o vähemalt 32%

kogu kalendriaastast, ning sel ajal kandis kõik hageja kulud kostja.

Hageja seaduslik esindaja kinnitas istungil, et tema sissetulek oli kaks korda suurem kui kostja

oma. Kostja ei olnud suuteline tegema lapse huvides samaväärseid kulutusi kui hageja seaduslik

esindaja. Kostja võimaldas hagejale ülalpidamist määras, milleks ta oli suuteline. Kostja

juhendas Taipoksi trenne, kust saadav sissetulek ei olnud küll märkimisväärne (samas ei olnud

ka ebamõistlikult madal), kuid mis võimaldas kostjal oma lastega (sh hagejaga) rohkem

tegeleda. Kostjal ei olnud ajaliselt võimalik lisatööga tegeleda.

Seda, et kostja pakkus kompromissettepanekuna, et tasub elatist 200 eurot, ei saanud käsitleda

omaksvõtuna. Sellise ettepaneku tegi kostja lähtudes eeldusest, et hageja viibib 100% ajast

hageja seadusliku esindaja juures. Samuti oleks kostjat elatise maksmisel toetanud tema

vanemad.

Arvestades kostja ülalpeetavate arvu, nende vajadusi ja kostja keskmisest palgast oluliselt

väiksemat sissetulekut, oleks kohus pidanud väljamõistetavalt elatiselt maha arvestama

peretoetuse.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud

osas TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5, lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada oluliste

menetlusõiguse normide rikkumiste tõttu ja tsiviilasi saata tühistatud osas esimese astme

kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas

apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis temalt hageja

kasuks välja igakuise elatise 206 eurot alates 21.11.2018-25.01.2029 ja jättis menetluskulud

poolte endi kanda. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus viis asjas läbi puuduliku eelmenetluse, sh jättis

asja lahendamiseks olulised asjaolud tuvastamata, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise, ning

rikkus oluliselt lahendi põhjendamise kohustust. Sellised rikkumised toovad üldjuhul kaasa asja

uuesti lahendamiseks saatmise (vt nt Riigikohtu 14.06.2016 otsust asjas nr 3-2-1-54-16, p 13;

23.09.2015 otsust asjas nr 3-2-1-84-15, p 12; 11.03.2015 otsust asjas nr 3-2-1-87-14, p 42).

Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1

ning § 351 lg-tele 1 ja 2 ulatuslik selgitamiskohustus. Kohus peab eelmenetluses välja

selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, poolte faktilised

ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3) ning

tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud

tõendite lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p 4). Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja

arutatakse ammendavalt (TsMS § 435 lg 1).

Kusjuures perekonnaasjas ei ole kohus TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega

seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses

koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama

andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5

järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema

seaduslik ja põhjendatud. Otsust tehes hindab kohus TsMS § 438 lg 1 esimese lause järgi

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. Menetlus maakohtus ja lõpplahend ülal kirjeldatud nõuetele ei

vasta.

Hageja palus kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis ja alates hagi esitamisest igakuine elatis

250 eurot. Samas jättis kohus välja selgitamata nõude lahendamiseks vajalikud asjaolud, ei

teinud ettepanekut tõendite esitamiseks ja ei kogunud neid ka omal algatusel.

Selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu ei ole vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud

olnud maakohtus arutluse all, neid ei ole vajalikus ulatuses esile toodud ja olemasolevad väited

on piisavalt põhistamata ning tõendamata. Esmajoones jättis kohus piisaval määral välja

selgitamata, missugused on kostja vastuväite, et temalt hageja kasuks väljamõistetava elatise

suurus tuleb vähendada nullini, aluseks olevad asjaolud ja tõendid.

Kostja tugines vastuväite esitamisel sellele, et tema teised alaealised lapsed osutuksid vähem

kindlustatuks kui elatist hagev laps, teine vanem saab puudujääva osa ise kompenseerida ja ta

annab lapsele ülalpidamist vahetult. PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole

välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist

seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda

tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt

kaalukad (vt nt Riigikohtu 22.03.2017 otsust asjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 09.06.2017 otsust

asjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Samuti võib elatist vähendada alla miinimummäära põhjusel, et

see on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva

katmisega, lapsetoetusega) (vt nt Riigikohtu 09.06.2017 otsust asjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2).

Samas tuleb kirjeldatud aluste esinemine veenvalt välja tuua, piisavalt põhistada ja ära

tõendada.

Järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed osutuksid vähem kindlustatuks kui elatist hagev

laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks

tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada,

millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh

milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Sealjuures tuleb arvestada ka teise vanema

panust laste ülalpidamisse (vt nt Riigikohtu 07.02.2018 otsust asjas nr 2-16-118651, p 17;

13.02.2018 otsust asjas nr 2-16-2343, p-d 10-11; 25.04.2018 otsust asjas nr 2-16-100215, p 23).

See on jäänud maakohtul tuvastamata.

Lapse vanemate erineva sissetuleku korral ei saa ühe vanema osa lapse ülalpidamisse teise

vanema arvelt automaatselt vähendada. Samas selleks, et nentida ühe vanema suuremat ja teise

vanema väiksemat suutlikkust lapsele ülalpidamist võimaldada, tuleb vanemate varaline

seisund tuvastada võimalikult täpselt. Seejuures ei ole paslik piirduda üksnes igakuise

sissetuleku arvestamisega, sest sissetuleku ebapiisavuse korral tuleb vanemal lapsele elatist

võimaldada muu vara arvelt (vt nt Riigikohtu 24.10.2012 otsust asjas nr 3-2-1-118-12, p 16).

Kohus ei selgitanud praegusel juhul välja vanemate täpset varalist seisundit, piirdudes üksnes

igakuise töötasu suuruse võrdlemisega.

Veel jättis kohus välja selgitamata, kui palju annab kostja hagejale elatist vahetult. Asjaoluga,

et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada

ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava

vanema juures (vt nt Riigikohtu 08.01.2014 otsust asjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 08.03.2017

määrust asjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Samas ei saa elatise suurust määrata üksnes selle järgi,

kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on

kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab

vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse

ulatusele ka elatist (vt nt Riigikohtu 08.01.2014 otsust asjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 03.06.2015

otsust asjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Sealjuures ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures,

saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult

proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades)

võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures,

peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (vt nt Riigikohtu

09.06.2017 otsust asjas nr 3-2-1-35-17, p 23.3).

Maakohtul on võimalik alles pärast eelnevate asjaolude väljaselgitamist anda hinnang, kas

väljamõistetavalt elatiselt on võimalik maha arvestada peretoetus või mitte. Nimelt ei anna

ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest alust vähendada elatist alla miinimummäära.

Kuid elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv

põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on

tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (vt nt Riigikohtu 28.03.2018

otsust asjas nr 2-16-11905, p 19).

Kuigi maakohtu menetluses ja otsuses esineb ulatuslikke vigu, ei saa väita, et maakohus rikkus

õigusnorme, kui ei küsinud hagejalt tõendeid kohtule esitatud tabelis märgitud kulude kohta.

Eelduslikult on igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning selles

ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Samas tuleb lapse vajadusi

hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (vt nt

Riigikohtu 07.02.2018 otsust asjas nr 2-16-118651, p 14). Maakohus on seda praegusel juhul

teinud.

Kuivõrd maakohus jättis eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata, sh jättis välja

selgitamata vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud ja kogumata olulised tõendid ning tegi

lahendi olukorras, kus asi ei olnud lahendi tegemiseks valmis, jättes lahendi olulises ulatuses

põhjendamata, rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme. Eelneva tõttu tuli maakohtu

otsus vaidlustatud osas tühistada ja saata asi tühistatud osas uueks lahendamiseks maakohtule

(vt ka Riigikohtu 14.06.2016 otsust asjas nr 3-2-1-54-16, p 13; 23.09.2015 otsust asjas

nr 3-2-1-84-15, p 12). Maakohtul tuleb läbi viia kohane eelmenetlus.

Menetluskulud

6. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja saadab asja tühistatud osas

samale maakohtule uueks läbivaatamiseks, jätab kohus menetluskulude jaotuse TsMS § 173

lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing