1-16-2655/37 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-16-2655

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

24. mai 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-16-2655 (15230100156) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Olga Abakumova Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Y.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Y.B isikukood XXX; viibib Viru Vanglas

Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu Y.B kaitsja Ilja Sipari

Istungi toimumise aeg 08.05.2019

RESOLUTSIOON

Jätta Y.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata

.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Vi päeva ru Maakohtu Narva kohtumajale 15

Asjaolud

Viru Vangla esitas 17.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi Y.B enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla.

Harju Maakohtu 25.05.2016 otsusega tunnistati Y.B süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.-12.01.2015, s.o 3 päeva ning määrati, et ärakandmisele kuulub

3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

1-16-2655

Karistuse kandmise algusaeg o 27.04.2017 ning eg on 23.04.2021. li lõpptähta

Kinnipidamisasutuses Y.B ostatud iseloomustusest nähtub kohta ko , et tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise valve alla avanes 24.04.2019.

Viru Vangla kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, vangistuses märgib, et viibib kolmandat korda. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla Y.B kinnipeetav tingimisi ennetähtaega vabastamist. Prokuratuur vangla argumentidega ega toeta samuti nõustus Y.B ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistungi eelselt edastas kaitsja Ilja Sipari kohtule Y.B tõendina 23.02.2017 kohtumääruse, millega lükati kahe kuu võrra Y.B-le mõistetud vangistuse edasi täitmisele pööramine. Nimetatud määruses sisalduvate kohtu põhjendustega soovib kaitsja põhistada oma väidet, et Y.B ei ole ühiskonnaohtlik inimene ja ta ei olnud (ega ole praegugi) isikuks, keda pidi koheselt ühiskonnast eraldama.

Kohtuistungil

ütles Y.B , et . toetab enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist Vangistuses on tervis halvenenud, xxx. Vabanemise korral on vaja esmalt saada vajalikku arstiabi. Eesti keele õppest arvati väl tõttu ta ja ratastoolis viibimise . Suhted perekonnas on head ja toetavad. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Kaitsja toetas kaitsealuse seisukohta, tuues täiendavalt välja, et alse täitmiskava osas individua on täidetud kõik eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks. Y.B-l on olemas vajalikud erialased oskused töötamiseks. Kaitsja juhtis tähelepanu Harju Maakohtu 22.03.2017 veelkord määrusele, milles kohus avaldas seisukohta, et ei ole ühiskonnaohtlik inimene ja ta Y.B

ei ole isik, keda peaks koheselt ühiskonnast eraldama. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on Riigikohtu praktika kohaselt kõrge, eestkätt sõltuvus kuritegude puhul.

Y.B suhtes ei ole selliseid sõltuv Süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt

usi tuvastatud. oli kuritegu pandud toime alkoholi tarvitanuna. Joobeseisundit ei tuvastatud. Lisaks märkis kaitsja, et asjakohatu on viidata enam kui 30 aasta tagusele kohtuotsusele.

Maakohtu seisukoht

Tutvunud toimiku ja tema kaitsja seisukohad, materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu leiab kohus, et Y.B vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla

ei ole käesoleval ajal põhjendatud.

KarS § 76 lg võib kohus ahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga

2 p 2 kohaselt t tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike

9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega

2 punktis .

Y.B on ära kandnud üle mõistetud karistusajast ning andnud nõusoleku alluda poole elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on Y.B elukohas olemas tehnilised võimalused elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Korteri elav Y.B s abikaasa nõustu elektroonilise valve seadme paigaldamise ja Y.B s sinna elama asumisega. Seega on täidetud formaalsed alused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kaalumiseks.

1-16-2655

KarS § 76 lg 4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest kohaselt arvestab kohus vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS §

76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis. Riigikohus 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21, et kohtupra märkis ktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

Vangla esitatud iseloomustus on paljugi positiivset. on vangistses viibimise ajal es Y.B töötanud põhjuste tööst . Läbitud on asjakohane sotsiaalprogramm , kuid tervislikel l loobunud ning vestlus

aarkaristused puuduvad. Ta ed riskipõhisest käitumisest. Kehtivad distsiplin suhtl

T eb abikaasa, sõbra ja lähisugulasega. oimikust on nähtav ka Y.B pereliikmete valmidus teda abistada - nad ootavad ja toetavad teda. Vabanemisel on talle tagatud kindel elukoht oma pere juures. Vangla esitatud iseloomustuses on ka märgitud, et üldiselt on Y.B arusaamad ühiskonnas kehtivatest normidest ja tulevikueesmärgid prosotsiaalsed. Kõik nimetatud asjaolud kogumis annavad kaaluka panuse Y.B ennetähtaegseks vabastamiseks. Lisaks ei saa

Y.B tingimisi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse hindamisel võtta arvesse varasemaid karistusi, millele vangla iseloomustuses korduvalt viitas. Karistusregistri andmetel on

Y.B-l vaid üks kehtiv kriminaalkaristus.

Teisalt on vangistuse kandmise a iseloomus ka probleeme, mis seavad jal ilmnenud Y.B kahtluse alla tema võimekuse elada vabaduse tingimustes seaduskuulekat elu. Y.B-le on omane impulsiivne käitumismaneer, mis väljendu ärritumises. Kuigi b kerg ti ta ise tunnistab sellise umismustri esinemist, siis vangla esitatud materjalide kohaselt leiab oma käit Y.B käitumisele õigustuse läbi teiste süüdistamise. Y.B vähest valmisolekut ühiskonda sotsialiseeruda näitab see, et vaatamata täies mahus sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisele on talle soovitatud programmi järeltegevusi.

Süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt oli kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkoholi tarvitamine. alkoholiga probleeme ei ole ning leiab, et selles ei ole Y.B sõnul tal midagi halba Toimepandud teo ja , kui peale tööd nädalavahetusel mõistlikult alkoholi tarbida. alkoholi tarbimise vahel

A diagnoositud Y.B seost ei näe. lkoholisõltuvust Y.B-l ei ole. alikuks Kiitmata heaks alkoholi tarbimist lõõgastumise eesmärgil, peab kohus vaj viidata on karistatud Y.B karistusregistri väljavõttele, millest nähtuvalt Y.B väärteokorras LS § 224 lg 2 järgi selle s mootorsõidukit eest, et ta juhti lubatud alkoholi piirmäära ületades mõistetud rahal aristuse täitmise . Sealjuures puuduvad andmed ise k kohta. Neid andmeid kõrvutades võib siiski järeldada, et alkoholi tarvitamine on Y.B puhul õigusrikkumiste sooritamist soodustavaks teguriks. Arvestades suhtumist alkoholi tarbimisse ja seose eitamist tarvitatava alkoholi ja Y.B toimepandud vahel, puudub kohtul alus arvata, et alkoholi tarvitades suudab süüteo Y.B hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.

Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et Y.B-l on olemas oskused edukaks toimetulekuks tööjõuturul. Kuid seoes töökohustuste täitmisega peab märkima, et töö tegemine on Y.B puhul takistatud tervislikust seisundist tulenevalt, s.o ta peab valima sellise töö, mida suudab teha kahjustamata oma tervist. Y.B vangistuses töö tegemisest vabastati m . editsiinilise näidustuse tõttu

1-16-2655

Kaitsja viit

edasi karistuse kandmise as Harju Maakohtu määrusele, millega lükati Y.B aeg, kuna da ei

Y.B ei ole ühiskonnaohtlik ja te peaks koheselt ühiskonnast eraldama. Kohtulahendi jõustumise järgne karis edasi lükkamine ei tähenda, et karistus ei tuse kandmise

kuulu kandmisele. Vangistusest tingimisi eks sisuliseks ennetähtaegse vabastamise peamis eelduseks on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Käesoleval juhul puudub kohtul veendumus, et Y.B Y.B suudab vabaduse tingimustes käituda seaduskuulekalt. iseloomustus sisaldab viiteid, mis seavad positiivse prognoos kahtluse alla. i

Kuigi Y.B iseloomustuses on paljugi postiivset, ei nähtu, et tema suhtes oleks vangistuses viibitud aja jooksul kohaldatud soodustusi. Vangla ei ole rakendanud Y.B suhes meetmeid, mis võimaldaksid teha järelduse, et püsiva kontrolli alt väljumisel oleks Y.B suuteline järgima talle kohalduvaid nõudeid. Kohus on seisukohal, et Y.B vabastamiseprotsess peab olema n- . Selle realiseerumine peaks algama vangla ö järkjärguline siseselt (näiteks läbi avavangla/ erinevate soodustuste kohaldamise/ läbi lühiajaliste väljasõitude). Selliselt saab isik läbi reaalsete käitumisaktide näidata, et vangistuses viibides temaga läbi viidud programmid on tema arusaamu ja tõekspidamisi muutnud.

Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et Y.B osas esineb jätkuvalt kõrge ohtlikkuse tase. Kohtule esitatud iseloomustavate andmete pinnalt ei saa eeldada, et Y.B on ennetähtaegselt vangistusest vabanedes valmis muutma senist suhtumist ja käitumist ning vältima uute süütegude sooritamist.

Hinnates kirjeldatud asjaolusid kogumis, on kohus seisukohal, et süüdimõistetut ei saa tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna kuriteo toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist.

Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik