4-19-1401/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

4-19-1401

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2019.a Tallinnas, Tallinna kohtumajas

Väärteoasja nr

4-19-

1401 (väärteoasi nr 2302,18,013904)

Kohtunik

Katre Poljakova

Väärteoasi G.B - kaebus Politsei ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 11.02.2019 otsusele väärteoasjas nr 2302,18,013904;

Kohtuistungi toimumise aeg 10.04.2019.a

Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik: G.B; kaitsja advokaat Silver

Reinsaar; Kohtuväline menetleja: Politsei – ja

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Jaak Paju

Asja läbivaatamine

Kaebuse lahendamine istungimenetluses;

Juhindudes -135 kohus otsustas: VTMS § 132 p 1, § 133

1. - Jätta rahuldamata G.B kaebus Politsei ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 11.02.2019 otsusele väärteoasjas nr 2302,18,013904 ning väärteoasjas tehtud otsus jätta muutmata.

2. Käesolev kohtuotsus teha teatavaks kaebuse esitaja G.B-le, tema kaitsjale

ja Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult

kassatsiooni esitamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva

jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 24.05.2019.a.

Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus:

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. Pihl 11.02.2019.a koostatud otsusega väärteoasjas nr 2302,18,013904 karsitati menetlusalust isikut G.B LS § 223 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 - eurot. lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses 500,00.

Märgitud väärteootsuse kohaselt G.B 15.12.2018.a kella 10:54 ajal Liivalaia tn

(Veerenni 1 juures), kesklinna linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit sellises haigusseisundis, mis takistas liiklusolude täpset tajumist ja kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ja sõitis vastu tänavavalgustus osti. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju I p

2

MTÜ’le, E , mis on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis, fototabelis. Samuti heideti G.B-le

ette seda, et sel ajal oli viimane tarvitanud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, nimelt kokaiini ja nordasepaami ilma arsti ettekirjutusega. Sellise tegevusega G.B pani toime varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamise, rikkudes LS § 70 lg 1 sätestatut, pannes toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning samuti pani tema toime narkootilise või

psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise väikses koguses, rikkudes narkootiliste ja psühhotroopsete ainet e ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 sätteid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151

lg 3 järgi.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

08.03.2019.a esitas G.B esindaja vandeadvokaat Silver Reinsaar Harju Maakohtu

Tallinna kohtumajale kaebuse, millises taotletakse - ja Piirivalveameti tühistada Politsei

11.02.2019.a

otsus väärteoasjas nr 2302,18,013904. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29

lõike 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega NPALS § 151 lõike 1 järgi

kvalifitseeritud väärteos. Alternatiivselt vähendada selles osas määratud karistust. LS § 223

lõike 1 alusel karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, mis ei ületa sanktsiooni ⅓ määra.

Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et eelpool märgitud otsust vaidlustatakse seetõttu, et G.B-le NPALS § 15 1 lõike 1 - järgi inkrimineeritud väärtegu ei ole leidnud tõendamist. LS § 223 lõike 1 järgi kvalifitseeritud väärteo eest on aga karistatud liialt range karistusega,

kuivõrd põhjendamata on jäetud, miks ei võiks menetlusalust isikut õiguskuulekusele suunata

rahatrahv või väiksemas määras juhtimisõiguse äravõtmine. Menetlusaluse isiku kaitsja juhib kohtu tähelepanu esiteks sellele, et menetlusalusele isikule on

välja kirjutatud arsti poolt retsept, mille alusel ta võib tarvitada keelatud ainete nimekirja kuuluvat ainet. Kokaiini tarvitamist menetlusalune isik omaks ei võta ning selles osas ei ole kogutud täiendavaid tõendeid. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et Riigikohus on varasemalt osutanud, et narkootilise

aine joove osutab narkootikumi tarvitamisele üksnes kaudselt (RKKKo 3-1-1-55-13 p 7).

Riigikohtu lahendis 3-1-1-15-12 märgitud põhimõtte kohaselt eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust. Seda enam peab tõendeid olema enam, kui joobeseisundit kui tervise iseloomu kajastavat seisundit ennast pole üldse tuvastatud.

Kohtule esitatud kaebuses leitakse, et ka G.B-le LS § 223 lõike 1 järgi määratud karistus on põhjendamatult rakse. Kaebuse esitaja G.B kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaarele jääb arusaamatuks, miks

tuleb isikut karistada 6-kuulise juhtimisõiguse äravõtmisega. Asjas puuduvad alused arvamuseks, miks ei suudaks rahatrahv isikut mõjutada edaspidiseks õiguskuulekusele.

Kaitsja juhib kohtule esitatud kaebuses tähelepanu sellele, et antud juhul toimus õnnetus

eksimuse, tähelepanematuse tõttu, mitte tahtlikult. Tahtlus või ettevaatamatus on oluline

asjaolu, mida tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta. Antud juhul võib G.B-le mõistetud karistust kergendada.

Menetlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 10.04.2019.a toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja G.B kinnitas, et tema jääb täielikult kohtule esitatud kaebuse juurde.

(tl 19) G.B selgitas kohtus, et tema tuli objektilt töölt ja nimelt tänavapuhastuselt ning sõitis teisele objektile tööle. Ta li Joa tänavalt, enne Liivalaia tn sõitmist, Olümpia juures, tundis tu end halvasti, tuli minestus ja nõrkus peale. Ta avas akna, lasi külma õhku autosse, läks nagu üle, mis ei osutunud aga tõeks, ta tegi vea. Jätkas sõitu. Järgmine pilt oli see, kus ta ärkas valu peale arusaamata, mis juhtus. Ta oli sõitnud autoga risti üle tee, tänavavalgustus posti maha.

Sõitis ta firmale kuuluva autoga Toyota Corolla, universaal. Kuna ta sai tugeva löögi, arusaamata, mis, kus, -Ameerika tn poole liikuma kuidas, võttis ta autost asjad ja hakkas Suur

3

andmata aru, mis tegelikult juhtus. Ta istus panga trepil korraks ja kui edasi liikus, siis tulid juba kaks politseibussi ja kiirabi. Ta sai tugeva löögi - rindkeres oli tugev valu. Politsei pidas ta kinni Swedbanga peamaja juures. Avarii oli endise kohtumaja ees, Liivalaia tn, ta oli jõudnud

liikuda paarsada meetrit. Enne seda oli ta tarvitanud ketipinori ja diazepami. Esimene on antipsühhootikum ja diazepam on rahusti. Need on tal perearsti poolt välja kirjutatud. XXX (tl 19-20) Kaitsja esitatud küsimustele märkis G.B, et kui ta autosse istus - peale esimest objekti, siis oli tal kerge äkiline väsimus, mis läks üle. Ta hakkas liikuma. Kuskil Olümpia hotelli juures ta tundis äkilist peapööritust, süda läks pahaks, ta avas kiiresti akna ja jätkas sõitu kuna olemine läks külmast õhust paremaks. Ta tunnistab, et sellest hetkest ta ei oleks tohtinud edasi sõita. Ta saab aru, kui oli kurvalt oleks võinud see õnnetus lõppeda. Ta sõitis risti üle tee, tegelikult õnnelik õnnetus, et keegi viga ei saanud.

Kaebuse esitaja G.B kinnitas kaitsjale, et ta teeb Kuusalu vallas ÜKT-d, eelnev

karistus oli ta on teha veel 116 tundi. Tal 560 tundi ÜKT’d, tänaseks on ÜKT tegemiseks juhtimisõigust vaja. (tl 20) Kohtuvälise menetlejale esitatud küsimustele kaebuse esitaja G.B, et kinnitas teda on ka varasemalt karistatud, ÜKT on ta saanud kriminaalkaristusega seoses. Rahatrahvid ei ole tal tasutud, osad on edastatud kohtutäiturile, osad on tal kantud aresti päevadega. Rahatrahvid on tasustamata seoses majanduslikult raske olukorraga. Juhtimisõigust on tal ka varasemalt ära

võetud. Kuidas tal kokaiin veres oli, sellele ta vastata ei oska, kokaiini on ta varasemalt tarvitanud ning, kui ta on seda teinud, siis ta on seda ka tunnistanud. Kõige levinum kokaiini tarvitamise viis on nina kaudu, siis on vedelikuma, suitsetamine jne. Kaebuse esitaja märkis seda, et tal on ÜKT Kuusalu vallas, ilma autota ei ole mõeldav selle

teostamine, seal puudub liikumisvahendid, puudub vallasisene piisav bussiliiklus. Juhtimisõigust palub ta mitte ära võtta vaid muuta see mingiks muuks karistuseks. (tl 20) Kohtulike vaidluste käigus kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Silver Reinsaar juhtis kohtu

tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja karistusregistris on osad karistusandmed kustutamata. Ainus väärteo karistus, mis teo toimepanemisel isikul oli, on seotud tehnonõuete kontrolli mitte

läbinud sõiduki juhtimises, see tegu ei seondu kuidagi käesoleva sündmusega. Ei ole põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine ja seda oleks aastaks.

Vandeadvokaat Silver Reinsaar märkis, et menetlusalune isik on selgitanud, et vajab juhtimisõigust ÜKT sooritamiseks, seetõttu leiab ta, et oleks kohane kaebuse esitaja karistust

muuta. Isiku varasemad karistused kriminaalkaristused ei ole seotud selle konkreetse – sündmusega. Kaebuse esitaja on selgitanud, et hindas enda terviseseisundit valesti ja sellest

lähtuvalt see liiklusõnnetus juhtus. See võib juhtuda ükskõik kellega. Varasem kriminaalkaristus antud teoga ei seostu. Kui oleks olnud tegemist inimesega kellel oleks olnud palju liiklusõnnetusi, kus inimene pidevalt hindab liiklussituatsiooni valesti, siis saaksid nad juhtim , siis isõiguse ära võtmisest aru. Kuna G.B ei ole liiklusõnnetust põhjustanud kaitsjana ta leiab, et ei ole 6 kuuks. põhjendatud kaebuse esitajalt juhtimisõiguse äravõtmine K arvitada erinevatel viisidel ja, kuidas see aine G.B okaiini on võimalik t organismi sattus, ei ole käesoleval juhul leidnud tõendamist ja tuleb kohaldada põhimõtet, mille kohaselt kahtlused tõlgendatakse menetlusaluse isiku kasuks. Eeltoodust tulenevalt taotlevad nad kohtult esitatud kaebuse rahuldamist, kohtuvälise menetleja

otsuse tühistamist väärteomenetluse osas, mis puudutab narkootilise aine tarvitamist, lõpetamist. Liiklusõnnetuse põhjustamise puhul on alused seda karistust kergendada. (tl 20-21)

Kohtuvälise menetleja esindaja asus eelpool märgitud kuupäeval toimunud kohtuistungil kohtulike vaidluste käigus märkis, et kaebusele vaieldakse vastu, selgitades, et liiklusõnnetuse põhjustamine väärib just sellist karistust nagu on otsuse tegija otsuses ka kirjeldanud. Karistuse mõistmisel on lähtutud menetlusaluse isiku karistusregistri andmetest, karistus ei kutsu sealt kui see on täitmisele pööratud, isik on selgitanud, et tema karistused on pööratud täitmisele

4

kohtutäiturite juures. Kaebuse esitaja on jätnud eelnevad rahatrahvid tasumata, seetõttu ei ole viimast võimalik karistada ka uue rahatrahviga. G.B pani keset päeva toime äärmiselt raske rikkumine, sõitist teelt välja vastu posti, pani ohtu paljude liiklejate elud ja tervised, sellist käitumist tuleb karistada väga rangelt. Selline juht tuleb liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajalt juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks on põhjendatud ja tagab ka teiste liiklejate ohutuse. Seda

peabki saavutama karistuse määramisel, isikut peab mõjutama uutest rikkumistest hoiduma, samas tagades teiste liiklejate ohutus. Mis

puutub väitesse, et G.B ei oleks võimalik ÜKT teha, see on paljasõnaline. ÜKT tegemise tingimusi on võimalik läbi rääkida, vastavalt sellele, kas isikul on juhtimisõigus või mitte. Riik peab leidma võimaluse ÜKT’d täita, kui ka juhtimisõigust ei G.B poolt narkootilise aine tarvitamine on leidnud tõendamist, ole. seda ekspertiisi aktiga. Kokaiin ei ole aine, mis satub kogemata isiku verre, seda peab teadlikult

tarvitama. Võttes aluseks Riigikohtu lahendi, millele kaitsja kaebuses on viidanud, siis see räägib sellest, et isikul olid kanepi tarvitamise tunnused. Antud juhul räägitakse konkreetselt

avastatud narkootilisest ainest - kokaiinist, ekspertiisi akt on kinnitanud seda. Siin ei ole

tegemist kõrvaldamata kahtlusega, isik on narkoainet tarvitanud ilma arsti ettekirjutusteta, järelikult on G.B seda punkti rikkunud. Selle eest on määratud samuti põhjendatud

karistus.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et puuduvad alused kaebuse rahuldamiseks ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. (tl 21) Kohtulike vaidluste käigus repliigi korras pidas kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Silver Reinsaar vajalikuks märkida, et temale jääb arusaamatuks, kuidas kohtuväline menetleja saab

väita, et kokaiin ei saa sattuda inimese organismi muud moodi, kui isiku tahtliku tegevuse tulemusena. Millele see väide tugineb, millistele tõenditele, kust kohtuväline menetleja seda

võtab, jääb arusaamatuks, see väide on tõendamata. Mis puudutab juhtimisõiguse ja ÜKT sooritamist, siis kui kohtuvälisel menetlejal on kahtluseid G.B antud selgitustest, siis peab neid väited kontrollima ja taotlema tõendite kogumist. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu ka sellele, et kui isikul karistus on kustunud, siis seda arvesse võtta ei tohi. Kohtuistungil

avaldas ja uuris kohus järgmisi väärteoasjas kogutud tõendeid:

G.B – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo suhtes Politsei

liiklusjärelevalvekeskuse väärteomenetleja A

A

23.01.2019.a koostatud väärteoprotokolli AB 1577774; (väärteotoimik tl 29)

G.B suhtes Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. Pihl 11.02.2019.a koostatud otsuse väärteoasjas nr 2302,18,013904; (väärteotoimik tl 35-37)

15.12.2018.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli LÕ nr 2527 kohta sh sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevat skeemi ja fototabeleid; (väärteotoimik tl 1- 14) 15.12.2018.a koostaud sõiduki hoiukohta teisaldamise akti koopiat; (väärteotoimik tl 15) Päringud videosalvestiste väljastamiseks ja vastuseid päringutele; (väärteotoimik tl 16- 18, 20-21) 15.12.2018.a koostatud sõiduki vaatlusprotokolli; (väärteotoimik tl 19) Ida 018.a kannatada – Tallinna Keskhaigla väljastatud teatist liiklusõnnetuses 15.12.2 saanud isiku

– G.B saabumisest; (väärteotoimik tl 22)

18.12.2018.a Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse avariimenetlusgrupi väärteomenetleja A. A koostatud kohtutoksikoloogia ekspe

rtiisimäärust; (väärteotoimik tl 24) Ekspertiisiakti nr 2341 sh õiendit ekspertiisi maksumuse kohta; (väärteotoimik tl 25-26) Koopiat joobeseisundi tuvastamise saatekirjast; (väärteotoimik tl 27)

5

G.B 23.01.2019.a menetlusaluse isikuna antud ütlusi; (väärteotoimik tl 28) G.B antud selgitust toimunu ja andmeid temale väljastatud retsepti osas;

(väärteotoimik tl 30-34) G.B suhtes 11.02.2019.a väljastatud karistusregistri õiend; (väärteotoimik tl 38- 40) Videosalvestis 15.12.2018.a toimunud liiklusõnnetusest ühel DVD +R plaadil; (plaat väärteoasja materjalide juures) Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid menetlusosalised lubatavaks. (tl 20)

Kohtuotsuse motiivid

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud väärteoasjas kogutud materjalidega,

samuti kohtuistungil menetlusosaliste esitatud seisukohtadega, hinnanud kohtuistungil avaldatud kirjalikke tõendeid kogumis, asub seisukohale, et G.B poolt esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

G.B-le LS § tteheidetud väärteo osas leiab kohus järgmist 223 lg 1 e

:

Antud ei ole juhtis 15.12.2018.a kella väärteoasjas tekkinud vaidlust selles, et G.B 10:54 ajal, Tallinnas Liivalaia tn, Veerenni 1 juures mootorsõidukit Toyota Corolla reg nr XXX nii nagu seda on märgitud menetlusaluse isiku suhtes 23.01.2019.a koostatud väärteoprotokollis AB 1577774 ning teokirjelduses. väärteoasjas tehtud otsuse

Antud dina lisanud väärteoasja materjalide juurde on kohtuväline menetleja tõen videosalvestise, milliselt on näha, et G.B väljub punast värvi sõiduautost ning lahkub

avarii sündmuskohalt. Käesoleva tõendiga on kohtuvälise menetleja hinnangul tõendatud menetlusaluse isiku süü LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises. Kohus juhib tähelepanu VTMS § 31 lg Riigikohtu lahendile 3-1-1-83-15 p 8, millise kohaselt -

st 1 lähtuvalt peab tõendamisel väärteomenetluses üldjuhul järgima kriminaalmenetluse seadustiku vastavaid sätteid, arvestades väärteomenetluse erisustega. Kooskõlas KrMS § 63 lgga 1 tähendab see, et väärteoasjas võib tõendiks olla muu hulgas uurimistoimingu protokoll, foto, film või muu teabetalletus, sh videosalvestis. Kuid nii nagu mistahes muudegi tõendite

puhul on tõendi kontrollimise, hindamise ja lõppkokkuvõttes ka kasutamise lubatavuse

vältimatu eeldus, et see oleks nõuetekohaselt vormistatud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. septembri 2009. 3-1-1-74-09, p 9). a otsus väärteoasjas nr Kaebemenetluses toimunud kohtuliku uurimise käigus kohtuväline menetleja ei osanud täpselt

kohtule öelda, on see salvestus saadud ning kuidas ta on asja materjalide juurde jõudnud, kust see ei nähtu ka toimiku kirjalikest materjalidest. Arvestades asjaolu, et ei ole tuvastanud videosalvestuse päritolu, siis ei saa kohus ka pidada märgitud tõendit lubatavaks.

Riigikohus lahendis nr 3-1-1-48- sellele 08 p 9 on juhtinud tähelepanu , et väärteomenetluse seadustiku § 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses 31 lg kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et

kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite

kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-4-07 - RT III 2007, 16, 126, p 9.1). Menetlustoiminguks, millega koguda andmeid liiklusõnnetuse asjaolude kohta, saab muu hulgas olla sündmuskoha ja liiklusõnnetuses osalenud autode kui

asitõendite vaatlus. Süüteomenetluses kasutatavaks tõendiks on sel juhul vaatlusprotokoll.

6

Vastavalt KrMS § 1 ja VTMS § 1 sätestatule võidakse vajadusel ka 148 lg-s 31 lg-s

väärteomenetluses tõendusteave peale uurimis või muu menetlustoimingu protokollis - esitamise talletada ka fotol, filmil, helivõi videosalvestisel või joonisel või muul näitlikustaval

viisil. Eelöeldu tähendab, et näiteks liiklusõnnetuse skeem või fotod saavad olla lisaks

sündmuskoha vaatluse protokollis märgitule üksnes täiendavaks liiklusõnnetuse olustiku talletamise mooduseks. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ei saa aga asendada liiklusõnnetuse akt

koos selle osaks oleva liiklusõnnetuse toimumise koha skeemiga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-4-07, p 9.2). Käesolevas väärteoasjas on olemas nii sündmuskoha vaatlusprotokoll kui ka liiklusõnnetuse

skeem. Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki vigastustest ning ka liiklusõnnetuses kannatada

saanud Elektrilevi tänavavalgustusepostil esinenud vigastustest on kohtuväline menetleja teinud fotod. Koostatud on ka liiklusõnnetuse akt. Seega on kohtu hinnangul liiklusõnnetuse asjaolusid menetlusdokumentides nõuetekohaselt fikseeritud, ning kohtuväline menetleja ostust tehes on tuginenud õigustatult nii toimepandud teo kvalifikatsiooni kui ka isiku süü küsimuse hindamisel märgitud tõenditele. Kohtu hinnangul on nende tõenditega leidnud tuvastamist, et G.B on toime pannud LS § st 223 lg 1 ettenähtud väärteo, mida täiendavalt kinnitavad ka tema poolt antud ütluse - d.

Nii on G.B kogu kaebemenetluse vältel kinnitanud, et tõepoolest ta oli tema kasutuses olnud sõiduauto roolis, seda väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas ning sõitis selle sõidukiga vastu vana kohtumaja juures asuvat posti, Liivalaia tänaval (tl 19-20).

Kaebuse esitaja sellekohase ja nimelt id ütlusi kinnitavad ka teised kogutud tõendid

18.15.2018.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis (liiklusõnnetuse) aktis nr 2527 sisalduv info, milles on kirjeldatud eelpool märgitud kuupäeval aset le dnud liiklusõnnetuse i tehiolusid (väärteotoimik tl 1) Nii nähtub märgitud dokumentist, et sõiduauto Toyota Corolla

reg nr , milline kuulub I -

XXX MTÜ le sõitis otsa E kuuluvale varale (maha sõideti tänavavalgustuspost), sõidukil esines esiosa deformatsioon, esiklaasis mõra, kinnitab märgitut

veel sõiduki vaatlusprotokoll (väärteotoimik 19). Koostatud on 15.12.2018.a sündmuskoha

vaatlusprotokoll ning sellele on lisatud skeem fototabelid, millistes on fikseeritud ja

liiklusõnnetuse sündmuskohal käinud kohtuvälise menetleja poolt liiklusõnnetuse järgne

olukord

-14). sündmuskohal (väärteotoimik tl 2 Nii nähtub märgitud dokumentidest, et liiklusõnnetuse sündmuskohaks on olnud Veereni tn 1 juures asunud tänavavalgustuspost, mis jäi Liivalaia tänava . Liiklusõnnetuses osales sõiduauto Toyota Corolla reg nr le XXX, milline on sõitnud vastu Elektrilevi tänavavalgustusposti, mis on deformeerus Käesoleva väärteoasja . materjalidest nähtub, et koostatud on sõiduki hoiukohta teisaldamise akt sõiduki suhtes, millise G.B liiklusõnnetuse sündmuskohta maha jättis (väärteotoimik tl 15). Kohtu hinnangul

märgitud tõend kinnitab menetlusaluse isiku ütlusi selles, et viimane oli sõiduauto roolis ja

viimane peale liiklusõnnetuse toimumist jättis sõiduki maha. Käesolevas väärteoasjas on

koostatud 15.12.2018.a teade e - kiri selle kohta et G.B toimetati Ida- Tallinna

Keskhaigla Ravi tänaval asuvasse haiglasse, eesmärgiga fikseerida viimasel esinenud vigastused ja selgitada välja viimasel esinenud joove (väärteotoimik tl 16). LS § 2 p 32 kohaselt liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud fakt, et G.B tegevuse tulemusena s.t

viimase poolt mootorsõiduki Toyota Corolla registreerimisnumbriga XXX juhtimise käigus 15.12.2018.a kella 10:54 ajal toimus liiklusõnnetus, millise tulemusel tema poolt juhitud sõiduk

paiskus vastu Elektrilevi posti, mille tulemusel tekkis varaline kahju märgitud ettevõttele. Kohtu hinnangul eelpool välja toodud, kohtus avaldatud ja uuritud ning hinnatud tõenditega on G.B-le etteheidetud väärtegu LS § 223 lg 1 objektiivne koosseis tõendamist leidnud.

7

Käesoleva väärteoasja kohtuliku uurimise käigus on G.B selgitanud, et tema tundis end

tegelikult autoroolis halvasti, peale tuli minestus ja nõrkus, mis seda põhjustas, sellele küsimusele menetlusalune isik vastust anda ei ole suutnud (tl 19). Kohtu hinnangul on G.B temale LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toime pannud tahtlikult. Kohus märgib, et menetlusalune isik on ka ise kohtuistungil kinnitanud, et kohe kui ta tundis, et tal hakkas halb oleks ta pidanud sõidu katkestama, kuid vaatamata sellele jätkas ta mootorsõiduki juhtimist.

Seega oli G.B mootorsõidukit juhtides sellises tervislikus seisundis, mis keelab

mootorsõidukit juhtida ja nimelt oli viimane mootorsõidukit juhtides eelnevalt tarvitanud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid kokaiini ja nordasepaami ilma arsti ettekirjutuseta.

G.B-le etteheidetud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPLAS) § 151 lg 1 järgi etteheidetud s.o narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses väärteo osas leiab kohus järgmist.

NPALS § 151

lg 1 tus n ettenähtud väärteokoosseisus nähakse ette vastu arkootilise või

psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamis või väikeses koguses ebaseadusliku e valmistamise, omandamise või valdamise eest. Käeoleval hetkel heidetakse G.B-le ette

seda, et tema 15.12.2018.a kella 10.54 ajal eelpool märgitud mootorsõidukit juhtides oli ka eelnevalt tarvitanud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid – kokaiini ja nordasepaami ilma arsti ettekirjutusega. NPALS § 151 lg 1 etteheidetud väärteo toimepanemises G.B end süüdi tunnistanud ei ole. 10.04.2019.a toimunud kohtuliku uurimise käigus kaebuse esitaja kinnitas kohtus, et enne sõitma asumist oli ta tarvitanud ketipinori ja diazepami, esimene ravim on antipsühhotikum ja teine on rahusti . (tk l9- , need on talle perearsti poolt välja kirjutatud ja ning nendega ta XXX 20) Kogu kohtuliku uurimise vältel kaebuse esitaja kinnitas kohtus, et temale ei ole teada, mis asjaoludel tema uriinist kokaiini leiti.

NPALS § 151

kohaselt tuleb tuvastada isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine.

Narkootiliseks ja psühhotroopseks aineks loetakse NPALS § 2 p 1 kohaselt narkootilised ja psühhotroopsed ained – NPALS § 3

1 letud ained ja lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjades loet ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid.

Käesoleva väärteoasja tõendikogumisse kohtuväline menetleja on lisanud 18.12.2018.a koostatud ekspertiisimääruse kohtutoksikoloogiaekspertiisi läbi viimiseks (väärteotoimik tl 24) ning ekspertiisiakti nr 234I, millise ekspertarvamusest nähtub, et ekspertiisiks esitatud G.B vereproovist etanooli ei leitud ja uriinist leiti kokaiini ja nordasepaami, (väärteotoimik tl 25), märgitud ekspertiis läks maksma 77. eurot (väärteotoimik tl 26). Kohtule ei ole esitatud -

tõendeid selle kohta, et G.B oleks arsti ettekirjutus manustada kokaiini ja nordasepaami. Käesoleval hetkel peab kohus vajalikuks viidata ka Riigikohtu lahendile nr 3-1- 1-131-13 p 14, millises märgitakse, et võimalik on olukord, kus isiku ütlused loetakse osaliselt usaldusväärseks ning neile tuginetakse kohtuotsuse tegemisel, ülejäänud ütluste osa jäetakse

aga tõendikogumist välja nendes esinevate diametraalsete vastuolude tõttu. Küsimus selle

kohta, kas ja missugustel tingimustel ütlusi osaliselt arvestada saab, tuleb lahendada igas kohtuasjas eraldi.

Kohus ei pea kaebuse esitaja poolt kohtuistungil antud ütlusi usaldusväärseks ning eluliselt usutavaks ja seda osas, mis puudutab viimase poolt antud selgitusi selle kohta, et tema ei ole teadlik, kuidas kokaiin ta organismi sattus. Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja sellekohased väiteid asjakohatud ning antud eesmärgiga

vabaneda vastutusest. Kohus asub seisukohale, et G.B sellekohased väited on

vastuolus muudes tõendites sisalduva teabega, eelkõige kohtutoksikoloogia ekspertiisis

tuvastatuga. Käesolevas väärteoasjas on kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Silver

Reinsaar kohtuliku uurimise käigus korduvalt kohtuvälisele menetlejale ette heitud, et

8

kohtuväline menetleja ei ole piisavalt uurinud ning tuvastanud, mis asjaoludel narkootiline aine kokaiin kaebuse esitaja organismi sattus. Kohtus on kaebuse esitaja G.B kinnitanud, et tema on varasemalt küll narkootikume tarvitanud sh ka kokaiini, kuid selle korral mitte. Kohtu

jaoks kaebuse esitaja sellekohane väide ei ole veenev. Seda, et G.B on kokkupuutumust narkootiliste ainete tarvitamisega kinnitab kohtu hinnangul viimase suhtes väljastatud karistusregistris sisalduv teave (väärteotoimik 38-40), samuti viimase poolt kohtus

antud ütlustes sisalduv informatsioon ning märgitu on kohtu jaoks isikut iseloomustavaks

asjaoluks. G.B ise kohtus andis üksikasjalikke selgitusi selle kohta, millisel moel on võimalik kokaiini tarbida, selgitades, et kokaiini tarbitakse kõige levinumal moel nina kaudu manustades, vedelikuna manustades või suitsetamise teel. (tl 20) Kohtu hinnangul kaebuse esitaja poolt välja toodud kõik märgitud narkootikumide manustamise viisid on sellised, mil isik peab narkootilise aine organismi viimiseks e ise olema aktiivne, mistõttu saab teha üh se järelduse selle kohta, et kokaiini sattumine kaebus esitaja organismi ei saa olla juhuslik.

Kohus peab vajalikuks märkida, et välja kujunenud kohtupraktika kohaselt olukorras, mil

süüdistatav sh menetlusalune isik otsustab end kaitsta aktiivselt peab viimane esitama ka tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse

nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigusust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida ka süüdistusversiooni mida tuleks tõlgendada suhtes tekkinud kahtlustest, süüdistatava sh menetlusaluse isiku kasuks, nii nagu seda palus teha ka kaebuse esindaja kohtus.

Kohtu hinnangul käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja teinud endast olenevalt

kõikvõimalikud menetlustoimingud tuvastamaks G.B õigusvastast käitumist

kinnitavad tõendid ning viimase süüd välistavad tõendid. Käesoleval hetkel on kohtule teada,

et G.B tarvitab küll ravimeid, millistega viimane ravib oma psüühilist seisundit, kuid

need ravimid ei sisalda ei kokaiini ega ka nordasepaami, millist G.B uriinist leiti. (väärteotoimik tl 30-34)

Seega on kohtu hinnangul tuvastatud G.B-le etteheidetud, NPALS § 15-1 lg 1 kvalifitseeritud Kohtu hinnangul

NPALS väärteokoosseisu objektiivne külg. G.B süü

§ 151

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo (s.o. narkootilise või psühhotroopse aine arsti

ettekirjutuseta tarvitamine), toimepanemises tõendamist leidnud ja seda eelpool analüüsitud tõenditega, G.B etteheidetud väärtegu kohtuvälise menetlej

a poolt on kvalifitseeritud õigesti. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. G.B on täisealine, süüvõimeline isik, ei esine ka tema süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et on talle s G.B üüks pandud väärteo toime pannud otsese tahtlusega.

G.B pidi keelatud aineid tarvitades mõistma, et rikub narkootilise aine käitlemise

nõudeid ja tal puudub vastav arsti ettekirjutus, millega paneb toime väärteo. Eelpool analüüsitud

väärteo toimepanemise asjaoludest nähtuvalt on ilmne, et G.B

teadis, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu (narkootilise aine tarvitamise ilma arsti ettekirjutuseta) ja soovis seda. Eeltoodut kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et kuna antud väärteoasja menetluse raames on

kogutud piisavalt tõendeid, milliseid on uuritud kogumis igakülgselt, viidatud on mitmetele Riigikohtu lahendites kajastatud seisukohtadele annab märgitu võimaluse asuda seisukohale s.t

jõuda veendumusele, et just kaebus esitaja G.B on toime pannud temale inkrimineeritud väärteod, millised on kvalifitseeritud LS § 223 lg 2 ja NPALS § 15-1 lg 1 järgi.

Kohtu hinnangul mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on eelnevalt tarvitanud narkootilisi või/ja psühhotroopseid, kujutab endast liikluses suure ohu loomist ning seega on objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Käesolevas kaasuses G.B olles eelnevalt tarvitanud narkootilisi

ja psühhotroopseid aineid ning asudes seejärel mootorsõidukit juhtima, põhjustas ka

9

liiklusõnnetuse. ootorsõiduki Kohus selgitab, et riik peab andma selge signaali sellele, et m

juhtimine isiku poolt, kes on eelnevalt tarvitanud keelatud aineid, on riigi poolt rangelt karistatav. Käesoleva väärteoasja kaebemenetluse käigus ei ole leidnud kohtus tuvastamist, et asjas esineks isiku õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohtus ei tuvastatud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Osundatud paragrahvi teise lause

kohaselt tuleb karistuse määramisel lisaks süüle arvestada kergendavate ja raskendavate

asjaoludega, võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Isiku süü suurus sõltub teo tehioludest ning võimalikule süü suurusele vastavad karistusraamid annab vastava väärteo sanktsioon. LS § 223 lg 1 mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on kohaselt

tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. NPALS § 15 1 lg 1 kohaselt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise -

või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 tra

hviühikut või arestiga. Kohus asub seisukohale, et karistuse raskus peab olema objektiivselt õiglane mitte ainult riigi aspektist, vaid ka karistatava aspektist. Seega tuleb igal juhul karistuse määramisel arvestada ka karistatava eluliste vajadustega ja karistuse individuaalse mõjuga. Märgitust tulenevalt võib

kohtuvälise menetleja otsusega G.B-le LS § 223 lg 1 alusel karistuseks määratud

juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks ning NPALS § 15 1 lg 1 alusel karistuseks määratud - rahatrahvi 125 trahviühiku ulatuses s.o summas 500 eurot pidada asjakohaseks ja põhjendatuks. Kohtuväline menetleja on kaebuse esitajale karistust määrates lähtunud KarS § lg 1 ja § - 56 st

63 lg 3 sätetest. Vähetähtsaks ei saa pidada teadmist, et karistuse määramisel kohtuväline menetleja ei ole tähelepanuta jätnud teo toimepanija isikut. G.B on isikuks, kellel on

kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest. Nii

nähtub kohtule esitatud, G.B suhtes väljastatud karistusregistri õiendist, et 19.10.2017.a Harju Maakohus mõistis viimase süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemise eest, karistas viimast vangistusega, milline asendati ÜKT ga. Käesoleva - kaebemenetluse käigus on kaebus esitaja kohtul taotlenud temale LS § 223 lg 1 alusel määratud karistuse – mootorsõiduki juhtimisõiguse 6 kuuks äravõtmist asendada mingi muu karistusega. Kohtu hinnangul puudub aga kohtuvälise menetleja poolt kaebuse esitajale mõistetud karistuste muutmiseks alus. Kohtu hinnangul G.B tema õigusvastane käitumine näitab ilmekalt suhtumist kehtivasse õiguskorda. Käesoleva kaebemenetluse käigus on kaebuse esitaja esindaja

vandeadvokaat Silver Reinsaar juhtinud korduvalt kohtu tähelepanu sellele, et kohtuväline

menetleja menetlusalusele isikule karistust mõistes on arvesse võtnud karistusandmeid, millised on juba aegunud ja peaksid olema karistusregistrist kustutatud vaatamata sellele, et

kaebuse esitaja temale varasemalt mõistetud rahalisi karistusi täinud ei ole. Kohtule on

selgitatud, et isegi täitemenetlus on aegunud ning kaebuse esitajale varasemalt karistuseks mõistetud rahatrahve sisse nõuda ei ole võimalik. Kohus märgib, et isegi, kui märgitut jaatada, siis ei ole antud asjaolu aluseks kaebuse esitajale LS § 223 lg 1 väärteo toimepanemise eest

mõistetud mootorsõiduki juhtimisõiguse 6 kuuks ära võtmise ja NPALS § 15 1 lg 1 järgi -

karistuseks mõistetud rahatrahvi tühistamise või vähendamise aluseks. Käesoleva

kohtumenetluse käigus G.B kinnitas, et tegelikult temale eelnevalt mõistetud rahatrahvid on tasumata, sest tal on olnud majanduslikud raskused. Kohus asub seiskohale, et märgitust tulenevalt ei ole viimasele mõistlik ka lisaks NPALS § 15 1 lg 1 järgi karistuseks - mõistetud rahatrahvile veel koormata viimast LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime

10

panemise eest rahatrahviga, millise karistuse oleks viimasele ilmselgelt koormav ning ei ole pruugi olla eesmärgipärane. Kohus hindab G.B süü suurust temale etteheidetud väärteo toimepanemises keskmiselt suuremaks

. Kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt G.B-le määratud rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses s.o summas 500 eurot NPALS § 15 1 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo - toimepanemise eest ja LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest mõistetud

karistus mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine 6 kuuks on kooskõlas toimepandud

väärtegude Kohtu hinnangul G.B seisukoht, et tema vajab mootorsõiduki raskusega. juhtimise õigust eelkõige seetõttu, et ta saaks jätkata temale määratud ÜKT kohustuse täitmist

on asjakohatu ja põhjendamatu. Kohus märgib, et G.B-le oli ka enne väärtegude

toimepanemist teada, et tal võib oma igapäeva elu toimetamiste käigus vaja minna mootorsõiduki juhtimise õigust, kuid antud teadmine, et taksitanud viimast hoiduma väärtegude toimepanemisest. Kohus asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt G.B-le määratud karistustena rahatrahv eelpool märgitud ulatuses ning ka mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine 6 kuuks

on sellised, millised peaks muutma viimase väärtushinnanguid ning suhtumist õiguskorda ja

õigusemõistmisse üldiselt ning samuti panema teda hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest. Eeltoodud motiividele tuginedes asub kohus seisukohale, et käesolevas väärteoasjas puudub

seaduslik alus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. Pihl 11.02.2019.a väärteoasjas nr 2302,18,013904 esitatud kaebus tuleb koostatud otsuse tühistamiseks ning G.B-le jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus juhindub VTMS § 132 p 1, § 109 – 111; § 133

-135.

Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt)