1-18-7853/14 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2019 kohtumaja

Võru Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-18-7853 Kohtunik Rita Kulberg A si Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna esinduse Võru erakorraline ettekanne A.C süüdimõistetu katseaja pikendamiseks Süüdimõistetu A.C

(isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna esinduse taotlus rahuldada. Võru

Pikendada A.C-le Tartu Maakohtu 16.10.2018 otsusega määratud katseaega 3 (kolme

) kuu võrra.

Käesolev määrus kätte toimetada süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna esindusele. Võru

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esita Võru (Põlvas, Võru tn 12) da Tartu Maakohtu kohtumaja le

määruskaebuse päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest 15 teada või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused

Tartu Maakohtu 16.10.2018 otsusega on A.C süüdi mõistetud KarS § 424 lg 1 järgi ning teda karistati 6-kuulise vangistusega. - KarS § 74 lg te 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui A.C ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p -des 1-

- des 2, 8 ja § 75 lg s 4 sätestatud - kohustusi: ei tarvita alkoholi; osaleb kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine; registreerib

ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks

2 (4)

„Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna Eesti Haigla; Põhja - - Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Katseaja algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.10.2018. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel A.C-lt võeti ära

mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 1.11.2018.

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna esindus esitas 15.05.2019 kohtule erakorralise Võru ettekande (tl 64-65), milles taotletakse A.C katseaja pikendamist. Erakorralise ettekande koostamise aluseks on A.C alkoholi tarvitamise keelu rikkumised 7.03.2019 ja 15.04.2019. haiguse Esimest rikkumist põhjendas A.C asjaoluga, et tõttu aldavat köhasiirupit tarvitas enne kriminaalhooldusametnikuga kohtumist etanooli sis „Brontex“. Teist rikkumist põhjendas A.C asjaoluga, et ta enne alkoholi tarvitamise kon Ka varasemalt on A.C kahel korral, s.o 20.11.2018 trollimist sõi liköörikommi. ja 6.12.2018 alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud, milliste rikkumiste eest kriminaalhooldusametnik A.C kahel korral hoiatas. Registreerimiskohustust on A.C täitnud korrektselt. Samuti on ta täitnud kohustust pöörduda alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“, kuid otsustas programmi raames mitte jätkata. Katseajal on A.C

karistatud väärteomenetluse korras 13.11.2018 ÜTS sätete järgi. Kriminaalhooldusametnikule teadaolevalt . A.C tööl ei käi Riskihindamise tulemuse põhjal on A.C alkoholi süütegude põhjusriskideks liigtarbimine ja hoolimatu käitumine liikluses. Katseajal on A.C korduvalt motiv rduma alkoholivastasele ravile. Eeltoodule tuginedes teeb eeritud pöö kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada A.C katseaega kolme kuu võrra. Sigert A.C vajab täiendavat toetust ja järelevalvet, kuna tema motivatsioon seaduskuulekaks elu

ks on kõikuv.

KrMS § 432 lg 1 alusel lahendatakse kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtuniku määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui osundatud paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KarS 4 lg 4 k § 7 ohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada

katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus süüdimõistetu atseaja pikendamiseks on põhjendatud. A.C k

Erakorralises ettekandes heidetakse A.C-le ette alkoholi tarvitamise keelu

rikkumist 7.03.2019 ja 15.04.2019. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kont pöördel) rollimise protokollist (tl 72-72 nähtuvalt kriminaalhooldusametnik 7.03.2019 kontrollis A.C-l

Võru esinduses indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamist. Indikaatorvahendi näit on olnud positiivne (0,084 mg/l). Muid alkoholi tarvitamisele viitavaid tunnuseid loetletud ei ole. Alkoholi või 72 pöördel) narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist (tl 73- nähtuvalt kriminaalhooldusametnik 15.04.2019 kontrollis A.C-l viimase elukohas indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamist. Indikaatorvahendi näit on olnud positiivne (0,053 mg/l). Muid alkoholi tarvitamisele viitavaid tunnuseid loetletud ei ole.

3 (4)

2.05.2019 seletuses (tl 71 pöördel) on A.C 7.03.2019 tuvastatud positiivset alkoholinäitu põhjendanud asjaoluga, et ta enne kriminaalhooldusametniku vastuvõtule tulekut jõi etanooli sisaldavat köhasiirupit „Brontex“, kuna tundis ennast haigena. 2.05.2019 seletuses (tl 71) on A.C 15.04.2019 positiivset alkoholinäitu põhjendanud asjaoluga, et ta sõi kaks liköörikommi ega olnud teadlik, et see alkoholi sisaldab. Kohtu hinnangul ei ole A.C põhjendused usutavad. Kuid isegi kui A.C selgitused etanooli sisaldava köhasiirupi tarvitamise ja liköörikommide söömise kohta on tõesed, ei ole need põhjused arvestatavad. A.C-l oli võimalus osta endale apteegist etanooli mittesisaldavat köharohtu ning veenduda enne kommide söömist, kas need sisaldavad alkoholi või mitte. Seega on alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollide ja A.C 2.05.2019 seletustega d, et ta 7.03.2019 ja 15.04.2019 alkoholi tarvitas. tõendatu Tarvitades 7.03.2019 ja 15.04.2019 alkoholi (sisaldavaid tooteid), on A.C rikkunud temale Tartu Maakohtu 16.10.2018 otsusega pandud KarS § 75 lg 2 p s 2 sätestatut kohustust - alkoholi mitte tarvitada.

Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on A.C ka varasemalt kahel korral, s.o 20.11.2018 ja 6.12.2018 alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud. Nimetatud rikkumised on tõendatud 20.11.2018 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli (tl 74- 74 pöördel), 6.12.2018 indikaatorvahendi kasutamise protokolli ühes joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli (tl 75-75 pöördel), PPA 6.12. ja 13.12.2018 teatiste (tl 68, 69) ja A.C 2.01.2019 seletustega (tl 67, 69 pöördel). Nimetatud rikkumiste eest on kriminaalhooldusametnik A.C kahel korral hoiatanud (tl 67 pöördel, 70)

Erakorralise ettekande kohaselt on A.C A.C katseajal pannud toime väärteo. on 13.02.2019 seletuses (tl 66 pöördel) väärteo toimepanemist tunnistanud ning lubanud edaspidi olla hoolikam.

16.01.2019 t -Eesti Haigla AS-ist kinnitab, et A.C õend nr 3275 (tl 70 pöördel) Lõuna osales programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmahindamisel, kuid otsustas programmi ravi raames mitte jätkata. Esmahindamise AUDIT testi põhjal ravivajadust ei - tuvastatud.

Kohtuotsusega on A.C-le pandud kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Erakorralises ettekandes pole sotsiaalprogrammis osalemise kohta midagi märgitud. Samas pole selle kohustuse rikkumist ka süüdimõistetule ette heidetud. Eeltoodust võib järeldada, et kriminaalhooldusametnik ei ole A.C-le käesolevaks ajaks sotsiaalprogrammi määranud. veel

A.C-le on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kohustused. A.C neid tingimusi ei ole täitnud. A.C senise kriminaalhoolduse pinnalt saab järeldada, et ta

ei suuda alkoholi tarvitamise keelust kinni pidada. Alkoholi tarvitamine võib saada takistuseks katseaja edukale läbimisele. Alkoholi tarvitamisega rikub A.C temale kohtuotsusega määratud kohustust ning ühtlasi kaasneb sellega risk uute süütegude toimepanemiseks. Seda enam asjaolu valguses, et A.C on jätkanud rikkumisi ka peale kahte temale tehtud hoiatust, tarvitades alkoholi uuesti 7.03.2019 ja 15.04.2019. Süüdimõistetu senine käitumine karistuse täitmise annab iseenesest alust kaaluda isegi

4 (4)

pööramist. Samas peab kriminaalhooldusametnik võimalikuks anda süüdimõistetule veel

võimalus oma elu vabaduses jätkata, mistõttu teeb seda ka kohus. A.C iseloomustab positiivselt registreerimiskohustuse täitmine ning programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmahindamisel osalemine. Kuna A.C-l esineb probleeme alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamisel, vajab A.C õiguskuulekuse tagamiseks

veel edasist

igus saab järelevalvet.

Kriminaalhoolduse kä kriminaalhooldusametnik süüdimõistetule pakkuda toetust ja abi õiguskuuleka käitumise kinnistamiseks. da Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks KarS § 74 lg 4 alusel pikenda A.C katseaga kolme kuu võrra nagu kriminaalhooldusametnik on erakorralises ettekandes taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg