1-19-4156/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2019, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4156 (19284000175) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi T.F istuses KarS lg 1 süüd § 424 järgi kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Prokurör abiprokurör Lily Sandel Süüdistatav

T.F

(isikukood: XXX; elukoht: xxxxx

xx-xx xxxxxxx , xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xx xxxxxxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada T.F

süüdi (KarS) § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistusseadustiku karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi

kohaldamata. Määrata katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust T.F-ile

4 (neli) kuud ei pöörata täitmisele, kui T.F ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 75 lg-s

1)

elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx xx-xx xxxxxxx xxxxx ;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid n m ing süüdlase isikut äärata T.F-ile

75 lg 2 p 2 katseajaks KarS § 1 kontrolli ajal kohustusena mitte alusel käitumis oma

da või tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid da .

2

Määrata katseajaks KarS § 2 p 8 alusel käitum T.F-ile 75 lg iskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süütegude ärahoidmine liiklus .

2.

Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista T.F-ilt kriminaalmenetluse kuludena 549

eurot s.h sundraha 405 (nelisada viis) eurot, riigi õigusabi tasu 60 (kuuskümmend) eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot riigi kasuk s.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsioo

ni) tähtaja möödumisel.

Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse

jõustumisest alates ühe kuu jooksul Eesti Vabariigile. Menetluskulude tasumiseks vajalikud

makserekvisiidid sisalduvad kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfos), mis

edastatakse süüdimõistetu posti või e kättesaadavaks ka - -posti aadressile. Makseinfo tehakse

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e toimiku süsteemi vahendusel - (https://www.e-toimik.ee/).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on mootorsõiduki juhtimise T.F toime pannud kuriteona joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes lg 1 selles, et tema juhtis 14.04.2019.a. kella 10.20

ajal di A6, Viljandi linnas Riia mnt 26 juures mootorsõidukit Au registreerimismärgiga XXX XXX , olles narkootilise aine

metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis (EKEI uuringuaktiga nr 492T on tuvastatud T.F-ilt uuringu läbiviimiseks

võetud verest metüleendioksümetamfetamiin (MDMA)). Samuti T.F põhjus

liiklusõnnetuse, kui sõitis otsa parkivale sõidukile Volkswagen Transporter

, registreerimisnumbriga XXX XXX , ning lahku

s sündmuskohalt.

Sellise käitumisega rikkus T.F LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki

juht olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi mõista karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 424 lg 1 ning

1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui T.F ei pane 1

3

aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku § ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on - käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas.

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta.

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks.

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 21

alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut,

määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku

poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega

sama liiki süütegude edasine ärahoidmine

Põhjendused süüdimõistmises Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on

kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist

kiirmenetluses. Taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel

kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohus peab

võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides kokkuleppe

menetluse

sätteid Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib . -s 239, mille kohaselt k

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt

kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja

kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel

lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. p 9 kohaselt on menetluskuluks s KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 810 eurot. Sundraha

määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (

4

), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 2565 lg 2

kohaselt s 179 lg-s 1 üüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS §

sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdimõistetul sundraha suuruseks 405 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava T.F-i kaitsja esinemise eest

kohtueelse 60 l uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel

või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas joobeseisundi tuvastamise kulu kokku 84 eurot (70 eurot, tl 6 ja 14 eurot, tl 10).

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi -le 1 -

mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja

suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes

vähendab kohus KrMS § 179 lg s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole - võrra (KrMS § 2565 lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha poole võrra. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku

549 eurot: sundraha 405 eurot, ja joobeseisundi tuvastamise kulu 84 eurot. riigi riigi õigusabi tasu 60 eurot kasuks.

Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid

rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse

kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik