4-19-1319/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-1319

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. mai 2019, Tallinna kohtumaja

Väärteoasja number 4-19-1319 (2230,18,090422)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Mariin Vaks

Väärteoasi M.I

kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 06.02.2019 otsuse peale

liiklusseaduse § 227 lg 1 tunnustel

Kohtumenetluse pooled kaebuse esitaja (menetlusalune isik): M.I (isikukood: XXX, elukoht: x)

kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn)

Kohtuistungi toimumise aeg 14.05.2019

Istungil osalenud isikud

menetlusalune isik: M.I kohtuväline menetleja: Raul Annuka

RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo M.I liiklusjärelevalvekeskuse väärteoasjas nr 2230,18,090422 06.02.2019 otsus muutmata.

Rahatrahv 28 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220195012074. Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 1. otsusega karistati M.I PPA Põhja prefektuuri 06.02.2019 liiklusseaduse § 227 lg

1 järgi rahatrahviga 7 trahviühikut

(28 eurot), selle eest, et ta 16.10.2018 kell 19:32 Harjumaal Saue vallas Tallinn-Paldiski mnt 15,2 km-l kit Mercedes-Benz Sprinter 311 juhtis mootorsõidu CDI x kiirusega 63 (+/-4) km/h, kus liikluskorraldusvahendiga lubatud registreerimismärgiga suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 9 km/h. Sellise tegevusega rikkus M.I liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 nõuet, mille kohaselt juht ei

tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

2. 05.03.2019 esitas M.I kaebuse ots

kohtuvälise menetleja use tühistamiseks põhjusel, et udu tõttu ei olnud tal võimalik näha ühtegi liiklusmärki. Kaebaja leidis ka kohtuistungil,

et talle pole alust ette heita kiiruse ületamist, kuna udu tõttu puudus nähtavus. See tee on talle praktiliselt tundmatu, kuna sõidab seda vaid paar korda aastas ning ti pingsalt vaid tee telgjoont. Kogu tee jooksul s heda udu tõttu jälgis ta võis ta sõidukiiru olla 50-60 km/h, kiirust täpsemalt ei jälginud, sest sõitis tunde järgi, vastavalt teeoludele. Tema arvates oli lubatud kiirus sel teel Keilast Tallinna 90 km/h. Kõrvalistuja ütles talle, et kaamera tegi pilti, kuid ta ise ei pannud tähel hoiatusmärki ega liikluskaamerat. e liikluskaamera Ta ei n

äinud isegi teekattele märgitud 50 km/h märki.

3. Kohtuväline menetleja leidis, et otsuse tühistamiseks alust ei ole. Tee oli nõuetekohaselt tähistatud liiklusmärkidega: l aks mõlemal pool teed olevatele kiirusmärkidele 50 km/h, oli is see kantud ka teekattele, millest kaebaja üle sõitis. Meteoroloogiajaama teatise alusel võib väita, et väärteo toimepanemise kohal oli sel hetkel kerge uduvine iikluskaamera väljatrükil (f . L otol) on selgelt näha mitte ainul kaebaja juhitud sõiduki registrimärk, vaid ka sõidukis olevad isikud, mis tiheda udu korral poleks võimalik. Kui kaebaja arvates oli udu aga nii tihe, et ei võimaldanud näha ühtegi liiklusmärki, vähendada või vajaduse tal tulnuks kiirust oluliselt

korral seisma . jääda. Tundmatul teel sõites oleks kaebaja pidanud olema eriti tähelepanelik Kiirusepiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, silmas on peetud tee seisukorda jm olulisi asjaolusid

. Valesti valitud sõidukiirus on üks peamistest liiklusõnnetuste põhjustajatest. Liiklusseaduse § 227 lg 1 näeb ette va tutuse sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 s km/h ning karistuseks on rahatrahv kuni 30 trahviühikut. Kuna kaebaja ületas kiirust 9 km/h, siis hinnati tema süüd väikese , arvestati asjaolu, et varem ei ole ta liiklusalaseid süütegusid toime pannud ks ning karistus mõisteti alla sanktsiooni keskmis määra. Karistust kergendavad või raskendavad e

asjaolud antud asjas puuduvad. tleja otsus Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise mene muutmata.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

4. LS § 227 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine kuni 20 kilomeetrit tunnis. Väärteoprotokolli nr AB1564264 kohaselt juhtis M.I 16.10.2018 kell 19:32 Harjumaal Saue vallas Tallinn-Paldiski 15,2 kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 63 (+/- 4) km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, mistõttu ületas M.I lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 9 km/h. Sõidukiirus fikseeritud kiirusmõõtesüsteemiga P on OLISCAN nr PS-

654769, mille väljavõttest nähtub, et valge kaubik registreerimismärgiga x sõitis Tallinn-

Paldiski 15,2 kilomeetril 50 km/h piirangualas kiirusega 63 km/h. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtete kohaselt on Mercedes-Benz Sprinter 311 CDI registreerimisnumbriga x omanikuks Akita OÜ ning kasutaja uhtimisõigus. ks M.I. M.I on olemas j

M.I on nii 14.05.2019 toimunud kohtuistungil menetlusaluse isiku ülekuulamisel kui ka andnud ütlusi, et udu tõttu ei olnud liiklusmärgid talle nähtavad ning ta jälgis sõidukit juhtides pingsalt hoopis tee telgjoont. 07.12.2018 PPA Riigi Ilmateenistuselt, kas 16.10.2018 kella 19:32 ajal Tallinn-Paldiski küsis mnt 15,2 km-l esines udu või sademeid ning kas ja kui piiratud oli nähtavus. 13.12.2018 esitas

Keskkonnaagentuur Tallinnima ilmajaama, Tallinn-Harku Paldiski mnt 15,2 km läh

aeroloogiajaama ilmastikuandmed 16.10.2018 ajavahemiku 19.00-20.00 kohta. Esitatud andmetest nähtub, et kella 19:30-19:40 vahel esines uduvine, 0,0 mm sademeid ning nähtavuskaugus oli 4,6-4,8 km.

Kohtuvälise menetleja poolt 14.05.2019 kohtuistungil esitatud Google Mapsi väljavõtetest

(seisuga august 2018) on nähtub, et kiiruskaamera nõuetekohaselt tähistatud. Mõlemal pool teed on : esmalt Viimane neist on kiirusepiiranguga liiklusmärk

70 km/h, seejärel 50 km/h. märgitud ka teekat eelõigul kiirusepiirang tähistatud. tele. Seega olid antud t

Nii kiiruskaamera väljavõte kui ka Keskkonnaagentuuri ülevaade väärteo toimepanemise hetkel valitsenud ilmastikuolude kohta tõendab, et 16.10.2018 kella 19:32 ajal ei saanud kiiruskaamera vahetus läheduses niivõrd tihe udu oleks saanud selle tõttu olla, et M.I liiklusmärgid märkamata jääda. Seda kinnitab ka M.I rikkumist tõendav k iiruskaamera väljavõte äärmiselt hea nähtub (foto), mille kvaliteet ja teravus on kohtu hinnangul d. Nimelt

sellelt mkiri muuhulgas sõiduk, sõidukil olev reklaa

, registreerimisnumber ning sõidukis viibivad isikud. Veel enam, kiiruskaamera väljavõttest on võimalik isegi tuvastada, kas sõidukis viibivatel isikutel on turvavööd kinnitatud või mitte. võimalik väiksema Arvestades kiiruskaamera foto kvaliteeti ning seda, et fotolt on vaevata tuvastada hetkel kõik väärteo toimepanemise asjaolud, ei saanud kiiruse ületamise sündmuskohal olla niivõrd tihe udu nagu seda väidab M.I. Kohtu hinnangul on eeltooduga M.I juhtis 16.10.2018 kell 19:32 tõendamist leidnud, et Harjumaal Saue vallas Tallinn-Paldiski 15,2 kilomeetril Mercedes-Benz Sprinter 311 sõidukit CDI registreerimismärgiga lubatud suurim sõidukiirus on x kiirusega 63 (

- 4) km/h, kus +/ km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 9 km/h.

5. LS § 50 lg 5 p 3 järgi ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

M.I juhtis mootorsõidukit kiirusega 63 km/h teelõigul, kus lubatud suurim (+/- 4) sõidukiirus on 50 km/h. M.I rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõuet ning ületas kiirust mitte vähem kui 9 km/h, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 järgi. Vahetult enne kiiruskaamerat jäi teele nii hoiatus kiiruskaamera olemasolu kohta kui ka kaks kiiruspiirangut sisaldavat liiklusmärki, millest viimane (50 km/h) oli täiendavalt kantud ka teekattele. Seega ei ole usutav asjaolu, et isik mitte ühtegi neist märkidest ei näinud. Kuna M.I on ise korduvalt kinnitanud, et jälgis pingsalt tee telgjoont, oleks ta pidanud vähemalt märkama teekattemärgisel olevat kiirusepiirangut. M.I . õigusrikkumise toime pannud ettevaatamatusest, täpsemini hooletusest KarS § 18 lg

3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. M.I süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

6. LS § 227 lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. Käesolevalt on kohtuväline menetleja M.I karistanud 7 trahviühiku ulatuses, s.o 28 euro suuruse rahatrahviga, mis jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Selline karistus määratakse juhul, kui isiku süü ei ole suur ja varasemad õigusrikkumised puuduvad.

Kohtu arvates on menetleja M.I õigesti hinnanud süü suurust ning arvesse võtnud karistuse eri- Karistust ker ja üldpreventiivseid eesmärke. gendavad või raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad.

Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud.

Kiiruse ületamine halbades ilmastikuoludes võib kaasa tuua traagilisi tagajärgi mitte ainult juhile endale, vaid ohustada kõigi kaasliiklejate vara, tervist ja elu. K

iiruse ületamist ei vabanda asjaolu, et ilmastikutingimused on kehvad või juht väidetavalt liiklusmärke ei näe. T asjaoludest lähtuvalt oma sõidukiiruse valikusse aolistest tuleb eriti kriitiliselt suhtuda. M.I ennast le aru saanud õigustavad ütlused viitavad selle, et ta ei o oma käitumise ohtlikkusest või ei taha seda endale tunnistada.

Eeltoodust tulenevalt

jätab kohus M.I kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. M.I e tuleb tasuda rahatrahv 7 trahviühikut, s.o 28 eurot 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja 06.02.2019 otsuses toodud Rahandusministeeriumi arvele. Kohustuslik on märkida otsuses toodud viitenumber.

Menetlusnormid, mille 4. st kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 1, 133 ja 13

Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/