2-18-13858/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

24. mai 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-13858

Tsiviilasi

Conesco Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Teder

hagi Fruit Xpress OÜ vastu tehingu tagasivõitmise nõudes

Tsiviilasja hind

16 697,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja: Conesco Eesti OÜ (pankrotis, registrikood 10902620)

pankrotihaldur

Kristo

Teder

(e-post:

kristo@teder.ee),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Kaidar

Sultson

(Advokaadibüroo

Magnusson,

e-post:

menetlus@magnussonlaw.com)

Kostja: Fruit Xpress OÜ (registrikood 11471375, asukoht

Niidu tee 1, Loo alevik, 74201 Jõelähtme vald, Harjumaa, e-

post:

info@fruitxpress.ee),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Magnus Braun ja advokaat Kadi Saluste

(Advokaadibüroo LEXTAL, e-post: magnus.braun@lextal.ee;

kadi.saluste@lextal.ee)

02.04.2019

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Magnus Braun

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Jätta Conesco Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Teder hagi Fruit Xpress OÜ vastu

tehingu tagasivõitmise nõudes, tunnistada kehtetuks Conesco Eesti OÜ (pankrotis) poolt 12.

märtsil 2014 toimunud rahaliste kohustuste täitmine Fruit Xpress OÜ-le summas 16 697,21

eurot, rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja Conesco Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Teder kanda.

3. Välja mõista hagejalt Conesco Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Teder kostja Fruit

Xpress OÜ kasuks kostja põhjendatud menetluskulud summas 1 955 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult

teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda

eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Hageja nõue

1. Hageja palub tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks Conesco Eesti OÜ (pankrotis) poolt 12.

märtsil 2014 toimunud rahaliste kohustuste täitmine Fruit Xpress OÜ-le summas 16 697,21 eurot

ning mõista välja Fruit Xpress OÜ-lt Conesco Eesti OÜ (pankrotis) pankrotivarasse kehtetuks

tunnistatud rahaliste kohustuste täitmise tulemusel saadud 16 697,21 eurot. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

2. Harju Maakohtu 24.03.2016 kohtumäärusega kuulutati välja Conesco Eesti OÜ (pankrotis)

pankrot, pankrotihalduriks nimetati hageja Kristo Teder. Vahemikul 24.04.2009 kuni 21.10.2013 oli

Conesco Eesti OÜ (pankrotis) ainuosanikuks xxx. Vahemikul 24.10.2002 kuni 24.10.2013 oli

pankrotivõlgniku juhatuse liikmeks M Ö ning alates 24.10.2013 J P, kes on alates 21.10.2013 ka

pankrotivõlgniku ainuosanik. M Ö oli ajavahemikul 24.04.2009 kuni 21.10.2013 ka Conesco Eesti

OÜ (pankrotis) ainuosanikuks olnud xxx (hilisema ärinimega U OÜ) juhatuse liige ja ainuosanik.

Samuti on M Ö kostja juhatuse liige alates 14.04.2009 ja kostja ainuosanikuks olnud xxx OÜ

juhatuse liige, asutaja ja ainuosanik. Conesco Eesti OÜ (pankrotis) oli kostja ainuosanikuks

02.12.2009 kuni 08.10.2014.

3. 25.10.2013 ehk päev pärast seda, kui J P sai Conesco Eesti OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks,

väljastas SEB Pank AS J P’ile autentimisvahendi, PIN-kalkulaatori numbriga xxx pankrotivõlgniku

arvelduskontol XXX tehingute tegemiseks. Alates 25.10.2013 kuni 2013. aasta lõpuni ei nähtu

pankrotivõlgniku arvelduskontol majandustegevusega seonduvaid ülekandeid, pankrotivõlgniku

äritegevus oli sisuliselt lõppenud.

4. 05.02.2014 tehti pankrotivõlgniku arvelduskontolt erinevate teenusepakkujate arvelduskontodele

neli ülekannet kogusummas 1018,31 eurot, tehingutega kaasnes lisakulu 0,86 eurot teenustasude

näol. 12.03.2014 tehti pankrotivõlgniku arvelduskontolt kostja Fruit Xpress OÜ arvelduskontole

viis ülekannet kogusummas 16 697,21 eurot. J P’ile SEB Pank AS poolt väljastatud

autentimisvahendiga on pankrotivõlgniku arvelduskonto XXX käsutamiseks SEB Pank AS-i

internetipanka sisse logitud ajavahemikus 09.09.2013 kuni 08.02.2016 kahel korral: 05.02.2014 ja

12.03.2014. Mõlemal korral logiti internetipanka sisse Eestis registreeritud IP-aadressidelt. Conesco

Eesti OÜ (pankrotis) arvelduskonto käsutamiseks omas M Ö A-allkirjaõigust ajavahemikul

30.10.2002 kuni 08.02.2016 ehk ligipääs pankrotivõlgniku pangakontole oli M Öil olemas nii

05.03.2014 kui ka 12.03.2014. M Ö, kes oli pankrotivõlgniku juhatuse liikmeks enne J P’i juhatuse

liikmeks saamist, on pankrotivõlgniku pangakontole ajavahemikus 09.09.2013 kuni 08.02.2016

sisse loginud 7415 korda.

5. Conesco Eesti OÜ-l (pankrotis) puudus majandustegevus ja käive pärast seda, kui J P sai 2013.a

oktoobris pankrotivõlgniku juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks. Ainsad toimingud, mis tehti

ajavahemikul J P’i juhatuse liikmeks ja osanikuks saamisest kuni pankrotivõlgnikule ajutise halduri

määramiseni 16.02.2016, on J Pile väljastatud PIN-kalkulaatoriga pankrotivõlgniku arvelduskontolt

SEB Pank AS-is tehtud ülekanded 05.02.2014 ja 12.03.2014. Isegi, kui need ülekanded on

teostanud J P, mis ei ole eluliselt usutav, on ilmne, et pankrotivõlgnik ja kostja tegutsesid ühiselt

teineteise kasuks ja pankrotivõlgniku teiste võlausaldajate kahjuks. Pankrotivõlglase kohustuste

sissenõutavaks muutumise aeg ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust, kuna juhul, kui

võlgnikul ei jätku vahendeid kõigi kohustuste täitmiseks, tuleb tal vastavalt seadusele esitada

kohtule pankrotiavaldus. Hageja ei nõustu kostja väitega nagu selliste rahaliste kohustuste täitmine

pankrotivõlgniku poolt toimus tavapärases majandustegevuses, kuna pankrotivõlgniku igasugune

majandustegevus lõppes oktoobris 2013. a. pärast ainuosa J P’ile võõrandamist. M Öi subjektiivne

huvi oli teenida kostja huve pankrotivõlgniku arvelt. Sisuliselt maksejõuetu pankrotivõlgniku

arvelduskontolt teostati 12.03.2014 makseid vaid kostja arveldusarvele. Õiglane ja õige olnuks see,

kui pankrotivõlgniku juhatuse liige M Ö esitanuks ainuosa variisikule J P’ile müümise asemel

kohtule võlgniku pankrotiavalduse, misjärel toimunuks kostja ja teiste võlgniku võlausaldajate

nõuete esitamine, tunnustamine ja rahuldamine pankrotiseaduses sätestatud korras.

6. J P ei ole täitnud enda juhatuse liikme kohustusi, sh kohustust esitada registripidajale

pankrotivõlgniku majandusaasta aruannet 2013. aasta majandusaasta kohta. Hagejal ei ole

õnnestunud J P’iga ühendust saada, ta ei ole osalenud pankrotivõlgniku pankrotimenetluses ega

andnud hagejale üle pankrotivõlgniku raamatupidamist, lepinguid ja muid dokumente.

J P’i näol on tegemist vaid vormilise pankrotivõlgniku juhatuse liikmega ning pankrotivõlgniku

faktilise juhina tegutses edasi M Ö, kes teostas või korraldas viidatud ülekannete teostamise

pankrotivõlgniku arvelduskontolt nr XXX, kasutades selleks J P’ile 25.10.2013 väljastatud

autentimisvahendit, PIN-kalkulaatorit numbriga xxx. Sellele viitab ka asjaolu, et maksete selgitused

on maksekorraldustel eesti keeles, kuid J P ei ole isegi Eestiga seotud. M Ö, kellel oli internetipanga

kaudu ligipääs pankrotivõlgniku arvelduskontole, sai enne J P’ile väljastatud autentimisvahendi

kasutamist maksete tegemiseks veenduda raha laekumises pankrotivõlgniku arvelduskontole, et

seejärel teha maksed või korraldada maksete tegemine pankrotivõlgniku arvelduskontolt.

7. Pankrotivõlgniku osa müügilepingu punkti 2.1. kohaselt on pankrotivõlgniku osa müüdud

hinnaga 2700 eurot ning selle eest on tasutud sularahas. Hageja hinnangul viitab xxx poolt

pankrotivõlgniku ainuosa müümine sularahas sellele, et ainuosa eest tegelikult raha ei tasutud ja nii

müüja kui ka ostja olid teadlikud asjaolust, et pankrotivõlgniku majandustegevus on sisuliselt

lõppenud ja ainuosa müümise eesmärgiks oli seega likvideerimiskohustusest vabanemine ning

pankrotivõlgniku raamatupidamise, lepingute ja muu dokumentatsiooni kättesaamatuks tegemine

pankrotivõlgniku võlausaldajatele ja tulevasele pankrotihaldurile.

8. Viidatud rahaliste kohustuste täitmisega kahjustati võlausaldajate huve. Pankrotivõlgniku

pankrotimenetluses on tunnustatud xxx nõue summas 70 527 eurot. Kui pankrotivõlgnik ei oleks

teinud rahalist sooritus kostjale, oleks pankrotivõlgniku võlausaldajate nõuded rahuldatud suuremas

ulatuses. Käesoleva tagasivõitmise hagi rahuldamisel suureneb pankrotivõlgniku pankrotivara ja

xxx nõue saab rahuldatud suuremas ulatuses.

9. Tagasivõidetavad rahalised kohustused täideti 12.03.2014 ning pankrotivõlgnikule määrati

ajutine pankrotihaldur 16.02.2016. Seega on tehingud tehtud kaheaastase tähtaja jooksul enne

ajutise halduri nimetamist vastavalt PankrS § 113 lg 1 p 3.

Kostja vastuväited

10. Kostja ei tunnista hagi, palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

11. Hageja väide, et J Pi näol on tegemist vaid vormilise pankrotivõlgniku juhatuse liikmega ning

pankrotivõlgniku faktilise juhina tegutses edasi M Ö, on tõendamata ega vasta tõele. 2013. aastal

toimus pankrotivõlgniku osa müük ja juhatuse liikme vahetus, kuna raske majandusolukorra tõttu

otsustas M Ö marjade jaekaubanduse sektorist väljuda ning keskenduda laia sortimendi

pakkumisele xxx sektori klientidele. Seetõttu otsustas M Ö uue tegevussuunaga mittesobivad

ühingud võõrandada. Lisaks pankrotivõlgniku osale võõrandas M Ö 2012. aasta lõpus Leedus

registreeritud äriühingule ka teise kaudselt M Öile kuulunud (läbi xxx OÜ) äriühingu – xxx, mis

Leedu kodanike juhtimisel tegeleb puu- ja köögivilja jaekaubandusele suunatud hulgimüügiga

siiani. 21.10.2013 müüdi J Pile värskete marjade hulgimüügiga tegelenud pankrotivõlgniku osa. J

Pi huvitas võimalus müüa Eestis Poola värskeid marju. Uutel ettevõtetel on raskendatud suurte

jaekaubanduskettidega lepingute sõlmimine ning kuna võlgnikul olid kehtivad lepingud erinevate

suurte jaekaubanduskettidega, oli see J Pile atraktiivne. Pankrotivõlgniku müügilepingu punktist

1.6.4. nähtub selgelt, et J P omandas pankrotivõlgniku osa eesmärgiga jätkata võlgniku

majandustegevust. See, mis põhjustel J Pi äriplaan ei realiseerunud, ei ole kostjale teada. Ainuüksi

asjaolu, et pankrotihaldur ei saanud ühendust J Piga, ei anna alust väita, et osa võõrandamine oli

näilik ning J P näol oli tegemist variisikuga.

12. J Pile pankrotivõlgniku osa võõrandamise hetke seisuga olid kõik kostja nõuded

pankrotivõlgniku vastu muutunud sissenõutavaks, kuid xxx nõuded ei olnud või olid muutunud

sissenõutavaks oluliselt väiksemas ulatuses. Seega oli põhjendatud võlgnevuse tasumine esmalt

kostjale. Samas ei ole teada, miks J P 12.03.2014 rahalised sooritused just selliselt tegi.

13. Kostja ei vaidle vastu, et 12.03.2014 laekus tema kontole võlgnikult Conesco Eesti OÜ

(pankrotis) kokku 16 697,21 eurot, kuid hageja väide, nagu sellise ülekande oleks teinud M Ö, on

tõendamata ja väär. Hagiavaldusele lisatud AS SEB Pank vastusest päringule nähtub, et 05.02.2018

maksete tegemise ajal on internetipanka sisse logitud nii J P kui ka M Ö PIN-kalkulaatoritega, kuid

maksed on tehtud ajal, mil sisse oli logitud just J P PIN-kalkulaatoriga. 12.03.2014 maksete

tegemise ajal on pankrotivõlgniku internetipanka sisse logitud üksnes J P PIN-kalkulaatoriga. Seega

oli maksete teostajaks ilmselgelt J P. Hageja ei ole tõendanud, et keegi teine peale J Pi kasutas J Pi

PIN-kalkulaatorit ning teostas võlgniku pangakontolt 05.02.2018 ja 12.03.2014 makseid.

14. Kostja ei ole Conesco Eesti OÜ (pankrotis) lähedane isik PankrS § 117 lg 3 mõttes.

Vaidlusaluste soorituste tegemise ajal pankrotivõlgniku ja kostja juhatuse liikmetes ega osanikes

kattuvust ei esinenud. Hageja ei ole toonud välja ühtegi muud alust (ühist majanduslikku huvi,

teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks tegutsemist, juhtimisotsuste kooskõlastamist,

koordineerimist vms) lähikondsuse määramisel kui üksnes asjaolu, et võlgniku ja kostja juhatuse

liige ja kaudselt ka osanik kattusid umbes pool aastat enne vaidlustatavate soorituste tegemist. Igal

juhul ei olnud kostjal võlgnikuga enam mingit seost pärast U OÜ (endise ärinimega xxx,

kustutatud) poolt võlgniku osa võõrandamist 21.10.2013 ning M Öi juhatuse liikme volituste lõppu

24.10.2013.

15. Rahaliste soorituste aluseks olevad tehingud võlgniku ja kostja vahel on tehtud poolte

majandustegevuses ning tavapärastel turutingimustel. Kõik kostja nõuded võlgniku vastu muutusid

oluliselt varem sissenõutavaks võlausaldaja nõuetest. Riigikohus on tsiviilasjades nr 3-2-1-21-09 (p

16), 3-2-1-50-17 (p 10) ja 3-2-1-58-03 (p 8) selgitanud, et ühe võlausaldaja eelistamist teistele ei

saa pidada iseenesest teiste võlausaldajate kahjustamiseks. Lisaks ei ole tegemist võlausaldajate

huvide kahjustamisega, kui tehing on tehtud vastavalt turutingimustele (Riigikohtu otsused

tsiviilasjades nr 3-2-1-30-17, p 14 ja 3-2-1-120-10, p 12). Muuhulgas on kostja seisukohal, et

võlausaldaja xxx nõue on suures osas tõendamata ning alusetu.

16. Võlgnik Conesco Eesti OÜ (pankrotis) ei olnud maksejõuetu. Võlgniku osa J Pile võõrandamise

seisuga ületas võlgniku vara võlgniku kohustusi. Kinnitus selle kohta, et võlgnik ei olnud osa

võõrandamise hetkel maksejõuetu, sisaldus ka võlgniku osa müügilepingu punktis 1.5.6. ning seda

kinnitab ka ajutise halduri aruanne, mille kohaselt oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et

võlgniku majandustegevust ei jätkatud ning igasugune majandustegevus lõppes hiljemalt 2014.

aastal. Võlgnik oli maksejõuline ka rahaliste soorituste tegemise aja seisuga, kuivõrd võlgniku nõue

Leedu kindlustusseltsi vastu ületas võlausaldaja ja kostja nõuet võlgniku vastu. Samuti ei muutunud

võlgnik maksejõuetuks 12.03.2014 rahaliste soorituste tegemise tõttu.

Eeltoodust tulenevalt puuduvad PankrS § 113 lg 1 p-s 3 sätestatud alused tagasivõitmiseks.

Kohtu põhjendused

17. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis,

asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi

omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

19. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks

TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

20. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:

 Harju Maakohtu 24.03.2016 kohtumäärusega kuulutati välja Conesco Eesti OÜ (pankrotis)

pankrot (tlk 8).

 Harju Maakohtu 16.02.2016 kohtumäärusega nimetati Conesco Eesti OÜ (pankrotis) ajutine

pankrotihaldur (tlk 6).

 12.03.2014 tehti pankrotivõlgniku arvelduskontolt kostja Fruit Xpress OÜ arvelduskontole

viis ülekannet kogusummas 16 697,21 eurot (tlk 31-35).

 24.10.2002 kuni 24.10.2013 oli pankrotivõlgniku juhatuse liikmeks M Ö ning alates

24.10.2013 J P.

 M Ö oli ajavahemikul 24.04.2009 kuni 21.10.2013 ka Conesco Eesti OÜ (pankrotis)

ainuosanikuks olnud xxx (hilisema ärinimega U OÜ) juhatuse liige ja ainuosanik (tlk 12-

16).

 M Ö oli kostja juhatuse liige alates 14.04.2009 ja kostja ainuosanikuks olnud xxx juhatuse

liige, asutaja ja ainuosanik, tlk 17).

21. Hagis kirjeldatud asjaolude kohaselt palub hageja 12.03.2014 pankrotivõlgniku poolt teostatud

rahaliste kohustuste täitmise kehtetuks tunnistamist PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel, väidetavalt

kohustus täideti võlgniku lähikondsele. Kostja on pankrotivõlgniku lähikondne, kuna tal on PankrS

§-s 117 lg 2 p 5 sätestatud tähenduses ühine oluline majanduslik huvi pankrotivõlgnikuga. PankrS §

113 lg 1 p 3 alusel tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui

kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui

lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksujõuline ega muutunud maksejõuetuks

kohustuse täitmise tõttu. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis.

PankrS § 117 lg 2 p 5 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed füüsiline või juriidiline

isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. Kohus võib lugeda võlgniku

lähikondseks lg 3 alusel ka lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Riigikohus on

lahendis 2-16-18953 märkinud, et lisaks PankrS § 113 lg 1 p-s 3 sätestatud erialuse eeldustele

peavad tagasivõitmise hagi rahuldamiseks olema täidetud ka PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud üldised

tagasivõitmise eeldused. Tulenevalt PankrS § 109 lg-st 1 on ka PankrS § 113 puhul rahalise

kohustuse täitmise tagasivõitmise eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamine. Tagasivõitmise

hagi rahuldamine on võimalik, kui kahjustatud on võlausaldajate tegelikke, mitte abstraktseid huve

ning võlausaldajate huvide kahjustamine peab olema asjaoluna kindlaks tehtud.

22. Pooled vaidlevad selle üle, kas tagasivõidetavate maksete puhul on tagasivõitmise eeldused

täidetud.

23. Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et võlgniku ja kostja juhatuse liige ning kaudselt ka osanik

kattusid umbes pool aastat enne vaidlustatavate soorituste tegemist. Kostjale rahalise soorituste

tegemisega ei ole teise võlausaldaja huve kahjustatud.

24. Hageja väitel oli J. P vaid vormiliselt juhatuse liige, pankrotivõlgniku faktilise juhina tegutses

edasi M. Ö, kes teostas või korraldas vaidlusaluste ülekannete tegemist. Kohus on rahuldanud

hageja taotluse tõendite kogumiseks, ning kohustanud xxx ja xxx väljastama teavet, mis on seotud

IP aadressi kasutamisega. Kohtule taotletud teavet ei edastatud ning asjas ei ole teiste tõenditega

tõendamist leidnud, et 12.03.2014 maksete tegemise ajal oleks pankrotivõlgniku internetipanka

sisse logitud M. Öi PIN-kalkulaatoriga. Samuti ei ole tõendatud, et maksete teostajaks oli J P just

M. Öi korraldusel või huvides.

25. Riigikohus on lahendis 3-2-1-43-07 märkinud, et ühine majanduslik huvi peab olema

lähikondsuse alusena hindamiseks sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik

ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Hageja väitel oli

M. Öi subjektiivne huvi teenida kostja huve pankrotivõlgniku arvelt, sest sisuliselt maksejõuetu

pankrotivõlgniku arvelduskontolt teostati makseid vaid kostja arveldusarvele ning, et ebausutav, on

et need teostas J. P.

26. PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaldamiseks vajalik ajaline kriteerium on täidetud, sest võlgnikule

määrati ajutine pankrotihaldur 16.02.2016 ning tagasivõidetav rahaline kohustus tehti 12.03.2014

ehk kaheaastase tähtaja jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Kohtu hinnangul ei ole asja sisulise

arutamise käigus tõendamist leidnud PankrS § 113 lg 1 p 3 sätestatud vajaliku eeldusena, et kostja

oleks võlgniku lähikondne ning, et võlgnik oleks muutunud maksejõuetuks tagasivõidetavate

ülekannete tõttu ja võlausaldajate huve on kahjustatud. Ajutise halduri 08.03.2016 aruandest

tulenevalt muutus võlgnik maksejõuetuks hiljemalt 2014. aasta märtsiks, eelkõige põhjusel, et ei

jätkatud majandustegevust. Kostja on esile toonud, et ainus võlausaldaja on xxx, kelle nõuded

võlgniku vastu vastupidiselt kostja nõude osas, ei olnud 12.03.2014 sissenõutavaks muutunud.

Hageja ei ole vastupidist väitnud, ega tõendanud, et võlgnik oleks eelistanud üht võlausaldajat

põhjendamatult teisele. Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks ei piisa ainuüksi sellest,

et vaidlusaluste ülekanneteta oleksid võlausaldaja nõue pankrotimenetluses rahuldatud suuremas

ulatuses. Seega asub kohus seisukohale, et võlgniku poolt teostatud ülekannetega ei kahjustatud

teise võlausaldaja huve PankrS § 109 lg tähenduses.

Menetluskulud

27. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

28. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised

ei

esita

menetluskulude

kindlaksmääramise

taotlust,

võttes

aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

29. Kostja

29.04.2019

menetluskulude

nimekirja

kohaselt

on

kostja

menetluskuludeks

õigusabikulud summas 3398,42 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid

esitanud.

30. Edasi kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi 30 tundi ja 42 minutit tunnihinnaga 80/115/150

eurot. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu, on kohtu hinnangul kostja

lepingulise esindaja ajakulu 30 tunni ja 42 minuti ulatuses ülepaisutatud ega vasta töö mahule.

Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja ajakulu 17 tunni ulatuses, mille kohus

korrutab keskmise tunnitasuga 115 eurot, s.o summas 1955 eurot.

31. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on

põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, mistõttu määrab kohus kostja menetluskulude

rahaliseks suuruseks 1 955 eurot.

32. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

33. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik