2-19-3353/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. mai 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-3353

Tsiviilasi

Evelina Klimova hagi Keili Luik vastu leiutasu saamiseks

Tsiviilasja hind

385 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

 Hageja: Evelina Klimova, (isikukood XXX, elukoht

XXX, e-post XXX);

 Kostja: Keili Luik, (isikukood XXX, elukoht XXX, e-

post XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

6. mai 2019

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Evelina Klimova hagi Keili Luik vastu leiutasu saamiseks osaliselt.

2. Välja mõista Keili Luigelt (nom Luik) Evelina Klimova kasuks leiutasu summas 50

eurot.

3. Jätta menetluskulud Evelina Klimova kanda.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Evelina Klimova (hageja) esitas Tartu Maakohtule 2. märtsil 2019 hagi Keili Luik

(kostja) vastu leiutasu saamiseks. Avalduse kohaselt soovib hageja saada kostjalt leiutasu

summas 385 eurot, kuna ta on leidnud kostjale kuuluva mobiiltelefoni iPhone XS.

Kohtuistungil selgitab hageja, et ise ta kaotatud telefoni ei leidnud, vaid sai selle oma

tuttava käest, kes tahtis iPhone XS viia lammutusse ja varuosadena maha müüa, et raha

saada. Kuna telefon oli aga leitud Tartus, palus ta tuttaval telefoni enda kätte anda, et ta

saaks ise omaniku üles otsida. Tuttav loovutas talle mobiiltelefoni tagastamis- ja leiutasu

nõudmise õiguse. Telefoni sai ta enda kätte 25.02.2019. Kuna ta leidis Facebooki portaalist

„Märgatud24 Tartus“ teate kaotatud telefonist, mille kirjeldus vastas tema käes oleva

telefoni tunnustele, siis helistas ta samal õhtul juba omanikule/kostjale ning andis teada, et

kaotatud telefon on tema käes ning ta sooviks saada leiutasu summas 385 eurot. Kuna kostja

pakkus leiutasuks 50 eurot, millega hageja ei nõustunud, ei tagastanud hageja kostjale

telefoni, vaid viis selle 28.02.2019 politseijaoskonda. Hageja on seisukohal, et õiglane

leiutasu on 1/3 telefoni väärtusest, so 385 eurot. Kohtuistungil nõustus hageja kompromissi

korras 150 eurose hüvitisega, kuid selle summaga ei nõustunud kostja, pidades summat

ülemäära suureks.

2. Kostja hagi ei tunnista. Kostja kaotas oma telefoni ära 23.02.2019 varahommikul

ööklubis Shooters. Samal päeval teavitas ta Politsei- ja Piirivalveameti Tartu teenindust

telefoni kadumisest. 25.02.2019 helistas hageja kostjale ning teavitas teda telefoni

leidmisest ja 385 euro suurusest leiutasu nõudest. Kuna kostja ei nõustunud 385 euro

suuruse leiutasu maksmisega, vaid 50 euroga, lubas hageja viia telefoni „lammutusse“ ning

müüa maha telefoni osad. Kostja sai telefoni tagasi PPA vahendusel 11.03.2019. Telefonist

oli eemaldatud SIM-kaart, samuti oli telefoni mäluandmed (kontaktandmed, fotod,

rakendused jne) kustutatud. Seega on kostja seisukohal, et hageja käitumine on olnud

pahatahtlik, ning ta on üritanud telefoni omastada ja enda tarbeks kasutusse võtta. Kostja

ei nõustu sellega, et hagejat saaks käsitleda AÕS § 98-101¹ mõttes leidjana, kuid kui kohus

peaks tuvastama, et hageja on leidja, on välistatud hagejale leiutasu maksmine, kuna ta on

rikkunud AÕS § 98 lg-st 1 tulenevat kohustust teavitada viivitamatult eseme omanikku

leitud asjast. Hageja teavitas kostjat telefoni leidmisest alles 25.02.2019. Samuti tuleb AÕS

§ 98 lg 1 2. lause kohaselt teavitada politseid leiust, kui asja väärtus ületab 50 eurot. Kuigi

hageja oli teadlik leiu väärtusest, ei teavitanud ta politseid sellest. Samuti ei ole hageja

tõendanud, kust ta telefoni leidis. Kuna kostja võis kaotada telefoni ööklubis Shooters,

oleks tulnud hagejal anda leitud telefon üle ööklubi Shooters töötajale (AÕS § 98 lg 2).

Kuna hageja on vastavad kohustused jätnud täitmata, ei kuulu leiutasu maksmisele.

Leiutasu suuruse osas märgib kostja, et kuulutuses oli küll lubatud leiutasu, kuid märkimata

oli jäetud leiutasu suurus. Kostja on pakkunud hagejale leiutasu suuruses 50 eurot, millega

hageja aga ei nõustunud. Hageja on tuginenud leiutasu nõudmisel uue iPhone XS

turuhinnale, millele kostja telefon aga ei vasta. Eeltoodust tulenevalt nõustus kostja

kohtuistungil kompromissi korras tasuma hagejale leiutasuna 50 eurot.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

4. Hageja on esitanud nõude raha saamiseks, st leiutasu saamiseks. Kostja on seisukohal,

et leiutasu ei saa nõuda, kuni hageja ei ole ise kaotatud asja leidnud, vaid on saanud selle

kolmanda isiku käest, leidja on rikkunud teatamiskohustust ning ta on soovinud leitud asja

oma kasutusse jätta ja seetõttu asja kahjustanud.

5. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 98 lg 1 kohaselt isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle

oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja

või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja

väärtus ületab 50 eurot.

Hageja on selgitanud, et ta sai mobiiltelefoni enda valdusesse 25.02.2019 oma tuttava käest,

kes tahtis leitud mobiiltelefoni viia lammutusse ja varuosadena maha müüa. Vaidlust ei ole

selles, et kostja oli oma mobiiltelefoni iPhone XS kaotanud. Samuti ei ole vaidlust selles,

et kaotatud mobiiltelefon oli hageja valduses, kes soovis telefoni omaniku üles leida ja

leitud asja talle tagastada. Hageja on selgitanud, et isik, kes telefoni leidis loovutas talle

telefoni tagastamise- ja leiutasu nõudmise õiguse ning andis mobiiltelefoni tema

valdusesse.

6. Võõra asja leidnud isik peab esmase kohustusena leiust teatama ja seejärel leiu üle

andma. Käesoleval juhul on hageja avaldanud ja kostja vastava väite omaks võtnud, et

hageja teavitas kostjat leitud telefonist 25. veebruaril 2019.

Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja rikkus teavitamiskohustust, kuna ei teavitanud

kostjat leitud asjast viivitamatult, vaid kaks päeva pärast telefoni kadumist, samuti rikkus

hageja teavitamiskohustust, jättes leiust politseile teavitamata. Kohus on seisukohal, et

esmajoones on leidjal kohustus teatada leiust kaotajale või asja omanikule, aga see eeldab

kaotaja või omaniku isiku teadmist. Käesoleval juhul on hageja tuvastanud kostja isiku ning

teavitanud teda leitud mobiiltelefonist. Kostja etteheide teatamisega hilinemise osas ei ole

põhjendatud, kuna hageja on selgitanud, et tema sai mobiiltelefoni oma valdusesse

25.02.2019 ning sama päeva õhtul, saades info telefoni omaniku kohta, teavitas ta leitud

asja omanikku leitud asjast.

Politsei teavitamise kohustus tekib leidjal juhul, kui nii asja kaotaja kui omaniku isik on

leidjale teadmata ning asja väärtus ületab 50 eurot. Kohus on seisukohal, et kui asja omanik

on leidjale teada ei ole põhjendatud politsei teavitamine, mistõttu ei ole hageja rikkunud

teavitamiskohustust.

7. Poolte vahel on tekkinud vaidlus leiutasu maksmise ja selle suuruse osas. Kostja

kuulutuses, mis ilmus Facebooki portaalis „Märgatud24 Tartus“ lubati leidjale vaevatasu.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja leiutasu lubas, kuid vaidlus on leiutasu suuruse

osas. Hageja küsis kostjalt leiutasu 385 eurot, kuid kostja oli nõus maksma hagejale 50

eurot. Kuna pooled kokkuleppele ei saanud leiutasu suuruse osas, pöördus hageja hagiga

kohtusse.

AÕS §101 lg 1 kohaselt kui leidja ei ole asja veel omandanud, saab omanik asja või seda

asendava asja tagasi, kui ta hüvitab vajalikud kulutused ja maksab leidjale leiutasu.

Leiutasu määratakse leidja ja omaniku kokkuleppel. Vaidluse korral määrab leiutasu kohus,

kuid mitte suuremas kui ühe kolmandiku ulatuses leiu väärtusest, millest on maha arvatud

leidja poolt leiuga seoses tehtud vajalikud kulutused. Asjas ei ole tuvastatud hageja

vajalikke kulutusi seoses leidja tuvastamisega. Seega on kohtul vaja kindlaks määrata

leiutasu suurus. Hageja on seisukohal, et kuna mobiiltelefoni väärtus oli 1169 eurot, siis

leiutasu suuruseks oleks 385 eurot. Kostja on viidanud, et tegemist oli juba kasutatud

telefoniga, mille väärtus oli veebruaris 2019 600-700 eurot. Samas kinnitas kostja

kohtuistungil, et ostis mobiiltelefoni iPhone XS jaanuaris 2019. Toimiku materjalide juurde

on esitatud süüteoteate vorm, kus kostja on varalise kahju suuruseks hinnanud 1200 eurot.

Kohus on seisukohal, et asjaõiguse regulatsioon on loodud selleks, et tagada kaotajale

võimalus kaotatud asja tagasisaamiseks ning motiveerida leidjat asja tagastama. Samas ei

tohi vastav regulatsioon soodustada alusetut rikastumist. Seega võtab kohus leiutasu

suuruse määramisel arvesse kaotatud asja väärtust, leidja tegevust ja pingutust asja

säilitamisel ja tagastamisel, kostja lubadust maksta leiutasu ning tava ja moraalinorme.

Kuna kaotatud eseme puhul oli tegemist tavapäraseks kasutamiseks oleva esemega, st

tarbeesemega mitte väärtesemega; hageja ei leidnud telefoni ise, vaid talle loovutati telefoni

tagastamis- ja leiutasu nõudmise õigus; telefonist oli eemaldatud SIM-kaart ja kustutatud

andmed (ei ole täpseid andmeid kahju tekitanud isiku kohta) ning moraalinormidega ei ole

vastavuses teise isiku õnnetusel baseeruval rikastumisel, määrab kohus leiutasu suuruseks

50 eurot.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus

märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja

sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib

kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei

nõustunud. Kostja nõustus kohtuistungil kompromissi korras tasuma hagejale leiutasuna 50

eurot. Hageja selle pakkumisega ei nõustunud. Kuna kohus rahuldas hagi samas ulatuses,

nagu pakkus kohtumenetluses kompromissina kostja, jätab kohus menetluskulud täies

ulatuses hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole,

kuna kostjat ei ole menetluses esindanud lepinguline esindaja.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik