2-18-3477/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

24. mai 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-3477

Tsiviilasi

XX avaldus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu

4. jaanuari 2018 üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 11. veebruari 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX, lepinguline

esindaja Aleksei Smelov

Puudutatud isik: Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu,

seaduslik esindaja juhatuse liige MF

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata puudutatud isiku 11. märtsi 2019 taotlus täiendavate dokumen-

taalsete tõendite vastuvõtmiseks.

2. Harju Maakohtu 11. veebruari 2019 määrus jätta muutmata, aga asendada selle

põhjendava osa punkt 26 käesoleva määruse põhjendustega punktis 11.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta XX kanda. Hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (7)

MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja) esitas 5. märtsil 2018 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Randla tn 15

korteriühistu (puudutatud isik, edaspidi ka „korteriühistu“) 4. jaanuari 2018 üldkoosoleku

(edaspidi „vaidlusalune koosolek“) otsuse tühisuse tuvastamiseks.

Avaldaja väitel

-

elamus asukohaga Randla 15, Tallinn (edaspidi „elamu“) on asutatud korteriühistu.

Avaldaja on korteriomandi Randla 15 – 622 (edaspidi „korter“) kaasomanik ja korteri-

ühistu liige;

-

initsiatiivgrupp (16 puudutatud isiku liiget) kutsus 20. detsembril 2017 kokku

erakorralise üldkoosoleku, mis pidi toimuma 27. detsembril 2017 kell 19.00 elamu

8. korrusel, aga koosolekule ei kogunenud kvoorumit;

-

initsiatiivgrupp pani 28. detsembril 2017 elamu esimese korruse trepikoja infotahvlile

uue kutse korduva erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Vastavalt kutsele pidi

korduv koosolek toimuma 4. jaanuaril 2018 kell 19.00 elamu 8. korrusel;

-

vaidlusalusel koosolekul osales 41 liiget. Üldkoosolek võttis mh vastu otsuse, et kuni

2017. aasta majandusaasta aruande kinnitamiseni ja uue juhatuse valimiseni on

juhatuse liikmed MF, LR, IA (edaspidi „juhatuse valimise otsus“);

-

juhatuse valimise otsus on tühine, sest:

o korteriühistu põhikirja (edaspidi „põhikiri“) p 6.4 rikkudes pandi kutse

vaidlusalusele koosolekule välja ainult elamu esimese korruse trepikojas, mitte

kõikides trepikodades, millega rikuti oluliselt üldkoosolekust teatamise korda;

o koosolekul osales ainult 41 liiget, mis on vähem kui ⅓ (54 liiget) ühistu liikmetest;

o initsiatiivgrupp pani infotahvlile teated välja 28. detsembril 2017 ja vaidlusalune

koosolek toimus 4. jaanuaril 2018. Seega teatati toimumisest ette vaid kuus, mitte

aga seitse päeva. Nii rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda;

o initsiatiivgrupp ei esitanud puudutatud isiku juhatusele nõuet üldkoosoleku

kokkukutsumiseks ja tal puudus õigus omaalgatuslikult koosolek kokku kutsuda.

Täiendavalt märkis avaldaja, et osales vaidlusalusel koosolekul, aga ei osalenud hääletamises.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Kutse pandi välja infotahvlile.

Seadus ei näe ette, et teated üldkoosoleku toimumisest pannakse igale korrusele;

-

seadus ei sätesta, et etteteatamise seitsme päeva hulka ei arvata teate välja panemise

päeva. Erakorralise üldkoosoleku ja korduva erakorralise üldkoosoleku kutsed olid

välja pandud infotahvlil vara hommikul;

-

juhatuse kokku kutsutud korraline üldkoosolek 27. novembril 2017 ja korduv koosolek

5. detsembril 2017 jäid kvoorumi puudumise tõttu toimumata. Juhatuse volitused

lõppesid 15. detsembril 2017. Initsiatiivgrupi moodustasid senised juhatuse liikmed

IA, LR ja MF. Kui korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimetu, kutsub juhatus

sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust

olenemata. Kutses on viidatud sellele ning ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

(KrtS) § 23 lg-le 1;

-

vaidlusaluse koosoleku läbiviimine oli seaduslik ja põhjendatud ning sellel vastu

võetud otsused on seaduslikud.

3 (7)

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus

jättis

11. veebruari 2019

määrusega

(vaidlustatud

määrus)

avalduse

rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

3.1. Esmalt tuvastas maakohus, et vaidlusalune koosolek oli otsusevõimeline osalejate arvust

olenemata. Kuna koosolek toimus 4. jaanuaril 2018, kuulub kohaldamisele 1. jaanuarist 2018

kehtima hakanud KrtS. Puudutatud isiku põhikirja p-s 6.5 märgitud korduva üldkoosoleku

otsustusvõimelisuse kvoorumi nõue on vastuolus seadusega ja lähtuda tuleb KrtS § 17 lg 2 teise

lause alusel KrtS § 23 lg-st 1.

3.2. Teiseks tuvastas maakohus, et vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise korda oluliselt ei

rikutud. Puudutatud isiku põhikirja p 6.4 järgi tuli üldkoosoleku toimumise teade panna välja

trepikodades. Kutse koosoleku toimumise kohta pandi välja teadetetahvlile ja iga korteri

postkasti 28. detsembril 2017. Põhikirja p 6.4 ei kohusta kutset panema igale korrusele.

Avaldaja nägi üldkoosoleku kutset teadetetahvlil ja osales vaidlusalusel koosolekul.

Avaldajal oli võimalus saada üldkoosoleku kokkukutsumise teatest selgelt ja üheselt aru, millal

ja kus koosolek toimub ning milline on päevakord. Avaldaja osales koosolekul. Sellises

olukorras ei saa pidada oluliseks rikkumiseks, kui koosolekust teatati ette kutse edastamise

päeva mitte arvestades, vähem kui seitse päeva.

3.3. Kolmandaks tuvastas maakohus, et initsiatiivgrupil oli õigus 28. detsembril 2017 kokku

kutsuda erakorraline kordusüldkoosolek. Puudutatud isiku juhatuse liikmete volituste tähtaeg

möödus 15. detsembril 2017 (põhikirja p 6.1 viimane lause). Seega polnud initsiatiivgrupil

enam võimalik kehtiva juhatuse koosseisu poole pöörduda.

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 4 näeb ette, et kui juhatus ei kutsu

üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras

juhatusega. Kuna 1/10-l ühingu liikmetest on õigus ka omal algatusel üldkoosolek kokku

kutsuda, kui juhatuse seda ei tee, siis tuleb olukorda, kus juhatusel puuduvad kehtivate

volitustega liikmed, käsitleda sarnasena sellele olukorrale, kui juhatus keeldub üldkoosoleku

kokkukutsumisest. Seega oli 21-l puudutatud isiku liikmel, kes esindasid 27 korteriomandit,

õigus omal initsiatiivil 28. detsembril 2017 kutsuda kokku erakorraline kordusüldkoosolek.

3.4. Neljandaks tuvastas maakohus, et juhatuse liikmed valiti vastavalt KrtS § 21 lg-le 3.

Vaidlusaluse koosoleku kutsel on märgitud päevakorras juhatuse valimised. Seega piisas

põhikirja p 6.7 järgi häälteenamusest uute juhatuse liikmete valimiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue

määrusega avaldus rahuldada. Ühtlasi palub avaldaja jätta kohaldamata KrtS § 23 lg 1 osas,

mille kohaselt korduv üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata, ning

tunnistada see põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks. Menetluskulud palub avaldaja panna

puudutatud isiku kanda.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

üldkoosolekust teatamise tähtaja rikkumine on oluline rikkumine. Kokkukutsumise

korra rikkumise tõttu on koosoleku otsused tühised ja see ei sõltu avaldaja osalemisest

koosolekul;

-

maakohus tugines vääralt teises tsiviilasjas tuvastatud asjaoludele ja maakohtu

seisukohtadele. Kohus peab iga asja läbi vaadates tuvastama konkreetselt selles asjas

olulised asjaolud ja nendest lähtudes tegema lahendi;

4 (7)

-

MTÜS §-s 30 on sätestatud kord, kuidas kutsuda kokku üldkoosolek olukorras, kus

juhatuse volitused lõppesid/juhatust ei ole. Sellises olukorras peavad korteriühistu

liikmed pöörduma avaldusega kohtusse ja kohus määrab uued juhatuse liikmeid, kes

saavad üldkoosoleku kokku kutsuda. Kuna üldkoosoleku kutsusid kokku isikud, kellel

seaduse kohaselt puudus selleks pädevus, siis rikuti oluliselt seaduse ja põhikirja

nõudeid ja üldkoosolek ei olnud õigustatud otsuseid vastu võtma;

-

KrtS § 13 lg 1 võimaldab korteriomanike kokkuleppel korraldada korteriühistust

tulenevaid õigussuhteid seaduses sätestatust erinevalt. Seega võivad korteriomanikud

põhikirjas näha ette üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel kõrgemad kvooruminõuded;

-

maakohus ei põhjendanud, miks kuulub kohaldamisele KrtS, kui üldkoosoleku

läbiviimine

algatati

20. detsembril 2017

ja

esimene

üldkoosolek

toimus

27. detsembril 2017 ning korduv üldkoosolek kutsuti kokku 28. detsembril 2017.

Õigusvastane on olukord, kus üldkoosolek kutsutakse kokku ja viiakse läbi lähtudes

ühest seadusest ja korduval üldkoosolekul tuleb lähtuda teisest seadusest ja seal

sätestatud kvoorumi nõuetest;

-

KrtS § 17 lg 2 piirab põhjendamatult korteriomanike õigust määrata tingimused, millal

korduv üldkoosolek on otsustusvõimeline. Selline piirang on vastuolus PS-ga. Seega

tuleb jätta kohaldamata KrtS § 23 lg 1 osas, mille järgi korduv koosolek on otsustus-

võimeline osalejate arvust olenemata, ning tunnistada see PS-ga vastuolus olevaks.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule tähtaja sellele

vastamiseks. Puudutatud isik vaidles kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 19. märtsil 2019.

6. Ringkonnakohus andis 29. märtsil 2019 nii avaldajale, puudutatud isikule kui ka VB-le

(edaspidi „kaasomanik“), kes on Randla 15 – 622 korteri kaasomanik 9/10 mõttelises osas,

võimaluse esitada selgitused ja tõendid kaasomaniku osalemise või avaldajal esindusõiguse

olemasolu kohta 4. jaanuari 2018 üldkoosolekul. Samuti oli nii avaldajal kui ka kaasomanikul

võimalus esitada selgitus ja tõendid, millest nähtub, et avaldaja pöördus kohtusse mh

kaasomaniku huvides ja/või heakskiidul.

Nii avaldaja kui ka kaasomanik kinnitasid, et avaldajal on volitus kaasomaniku esindamiseks

puudutatud isiku üldkoosolekutel. Samuti teatas kaasomanik, et ta kiidab heaks avaldaja

kohtusse pöördumise ja määruskaebuse esitamise käesolevas asjas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, aga

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel muudab

ringkonnakohus maakohtu põhjendusi seoses koosolekust ette teatamise ajaga. Ülejäänud osas

nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja neid ei korda. Määruskaebus jääb

rahuldamata ja avaldaja kannab sellega seonduvad menetluskulud.

8. Puudutatud isik esitas koos määruskaebuse vastusega taotluse tõendite vastuvõtmiseks.

Neist vaidlusaluse koosoleku protokolli ning teavet nii selle kui ka 27. detsembri 2017

üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta ei ole vaja võtta toimikusse, sest need

on juba varasemalt olemas (tl 15, 16, 40, 41, 77-79). Teave 27. novembri 2017

ja 14. detsembri 2017 üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta on koostatud

vastavalt 11. novembril 2017 ja 28. novembril 2017. Puudutatud isik ei põhjendanud, miks ta

ei esitanud dokumente maakohtule ja neist ei olene käesoleva asja lahendamine.

5 (7)

Neil kaalutlustel jääb puudutatud isiku taotlus TsMS § 238 lg 1 esimese lause ja teise lause p 2,

§ 652 lg 4 ning § 659 alusel rahuldamata. Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu

vaja tagastada, kuid kohus ei võta neid ka toimikusse.

9. Vastuseks määruskaebusele ja maakohtu määruse täpsustuseks märgib ringkonnakohus

järgmist.

10. Ekslik on avaldaja seisukoht, et kohaldada tuleb varem kehtinud korteriomandiseaduse

(KOS) või korteriühistuseaduse (KÜS) sätteid, sest üldkoosoleku läbiviimine algatati

20. detsembril 2017 ja esimene üldkoosolek toimus 27. detsembril 2017 ning korduv

üldkoosolek kutsuti kokku 28. detsembril 2017.

Õiguse üldpõhimõtte järgi kohaldatakse toimingu suhtes selle tegemise ajal kehtinud materiaal-

õigust. Sisuliselt näeb põhimõtte positiivses õiguses ette võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku

üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2, mis pidades

silmas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 1 sätestatud eesmärki hõlmab kõiki

tsiviilõiguslikke suhteid. Põhimõtte rakendatavust ühinguõiguslikes suhetes on Riigikohus

jaatanud nt 22. septembri 2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05 (p 11 teine lõik). KrtS jõustus

1. jaanuaril 2018, mistõttu pole võimalik 4. jaanuari 2018 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse

tühisuse tuvastamisel kohaldada varem kehtinud KOS või KÜS sätteid.

11. Avaldaja ei väida avalduses ega määruskaebuses, et enne koosolekul osalemist puudus tal

teave päevakorra kohta. Sellest saab järeldada, et koosoleku kokkukutsumisel oli korteri-

omanikke piisavalt teavitatud kavandatava otsuse sisust. Samuti osales avaldaja

4. jaanuari 2018 üldkoosolekul, seega oli tal võimalik oma liikmeõigusi teostada ja mh

avaldada arvamust päevakorras olevate küsimuste kohta.

Eeltoodust järeldas maakohus kokkuvõtvalt õigesti, et koosoleku kokkukutsumise korda

oluliselt ei rikutud ning tulenevalt TsÜS § 38 lg-st 2 ja KrtS § 29 lg-st 1 puudub alus koosolekul

vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamiseks. Siiski ei nõustu ringkonnakohus vaidlustatud

määruse põhjenduste p-s 26 väljendatud maakohtu arusaamaga, et ühepäevane eksimus

koosolekust ette teatamisel ei saa üldse olla oluline rikkumine. Selles osas tuleb maakohtu

põhjendusi järgnevalt muuta.

KrtS § 29 lg 1 on sõnastatud sisuliselt identselt äriseadustiku (ÄS) §-dega 172¹ ja 296.

Riigikohus leidis viidatud sätete tõlgendamisel, et need näevad ette kaks võimalust lugeda

koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks:

-

esimese lause kohaselt kõrvaldab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise see, kui

kõik osanikud või aktsionärid on vaatamata rikkumisele koosolekul kohal ja ka nõus

koosolekut pidama;

-

teise lause järgi kõrvaldab tühisuse ka nende osanike, kelle suhtes kokkukutsumise

korda rikuti, heakskiit koosolekul vastu võetud otsustele.

Esimesel juhul on rikkumine kõrvaldatud sellega, et vaatamata rikkumisele nõustutakse

koosolekut pidama, teisel juhul aga otsuseid tagantjärele (st peale koosoleku toimumist)

sisuliselt heaks kiites. Selline tõlgendus on kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega: kui

osanik tuleb koosolekule kohale, annab ta sellega ühingule teada, et kuigi ühing võib olla tema

suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi

hääletama. Kui rikkumine selgub alles koosolekul, ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt nõutav,

et osanik või aktsionär koosolekult lahkuks, piisab, kui ta vaidleb vastu otsuse tegemisele selles

küsimuses (vt 4. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 15; 29. novembri 2017 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-8010, p 12 kolmas lõik). Ringkonnakohus asub seisukohale, et sama

põhimõte ja tõlgendus on asjakohane ka KrtS § 29 lg 1 kohaldamisel.

6 (7)

Käesoleval juhul on tegemist eelmises lõigus teise võimalusena käsitletud juhtumiga. Avaldaja

osales vaidlusalusel koosolekul ega vaielnud vastu juhatuse valimise otsuse tegemisele.

Avaldaja märkis koosolekul üksnes, et vastuvõetavate otsuste kehtivust võib mõjutada

varasemate majandusaasta aruannete esitamata jätmine. Samuti hääletas ta otsuste vastu, st

osales hääletamises. Sellises olukorras ei oleks kooskõlas hea usu põhimõttega võimaldada tal

hilisemas kohtuvaidluses tugineda väitele, et tema suhtes on koosoleku kokkukutsumise korda

rikutud.

12. Arusaamatu on avaldaja etteheide, et maakohus ei tuvastanud asja lahendamiseks olulisi

asjaolusid. Maakohus tuvastas, et teave vaidlusaluse üldkoosoleku toimumise kohta pandi

esimese korruse infotahvlile, kus avaldaja seda ka nägi. Seega tuvastas maakohus, et avaldaja

oli informeeritud koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast. Tähtsust ei oma, kas teave

oli välja pandud igale korrusele. Maakohus märkis selle kohta asjakohaselt, et põhikirja p 6.4

ei näe ette, et teate väljapanemist igal korrusel. Selles osas on põhikiri jätkuvalt kehtiv, sest see

pole seadusega vastuolus. Maakohus ei lähtunud teises tsiviilasjas tuvastatud asjaoludest, vaid

üksnes viitas vaidlustatud määruse p-s 25, et asub käesolevas asjas samale seisukohale.

13. Põhjendamatu on avaldaja seisukoht, et üldkoosoleku kokkukutsumiseks on vaja määrata

asendusliikmed, kui juhatuse volitused on lõppenud. Maakohus tugines õigesti MTÜS § 20

lg-tele 1-4, mis on KrtS § 20 lg 1 kaudu kohaldatavad ka korteriomanike üldkoosoleku puhul.

Kui senise juhatuse liikmete volitused olid lõppenud, võisid korteriühistu 21 liiget (rohkem kui

1/10 liikmetest) üldkoosoleku ise kokku kutsuda. Sellisel juhul ei ole vajalik ega otstarbekas

pöörduda KrtS § 25 lg 1 alusel kohtusse asendusliikmete nimetamiseks, sest asendusliikmete

volitused oleks kestnud ainult üldkoosolekul uute juhatuse liikmete määramiseni (KrtS § 25

lg 4). Seega oleks kohtusse pöördumine vaid asjatult aega kulutanud ega muudaks midagi

sisulises tulemuses puudutatud isiku juhatuse koosseisu osas.

14. Maakohus leidis õigesti, et kuna põhikirja p-s 6.5 sätestatud korduva üldkoosoleku

otsustusvõimelisuse kvoorumi nõue on vastuolus seadusega, tuleb lähtuda KrtS § 17 lg 2 teise

lause alusel KrtS § 23 lg-st 1, mille kohaselt on sama päevakorraga kokku kutsutud uus

üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.

Korteriomanike üldkoosolekut reguleeriva KrtS § 20 lg 1 kohaselt võetakse sama seaduse või

korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused vastu korteriomanike

üldkoosolekul, millele kohaldatakse lisaks KrtS-s sätestatule MTÜS § 19 lg 1 p-des 1–5,

§-des 20 ja 20¹, § 21 lg-tes 6–9, § 22 lg-tes 1 ja 11, § 23 lg-tes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundus-

ühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. KrtS § 20 lg 1 ei näe ette, et üldkoosolekule

kohaldub MTÜS § 21 lg 1. Teistes korteriomanike üldkoosolekut reguleerivates KrtS sätetes,

sh uue üldkoosoleku kokkukutsumist reguleerivas KrtS §-s 23 ei ole MTÜS kohaldamisele

viidatud (erinevalt vrd KrtS § 24 lg 1, § 49, § 51 lg 1, § 63 lg 1 ja § 68 lg 3). Seega ei saa

eeltoodud sätetest nende koostoimes järeldada, et põhikirjaga võib reguleerida seaduses

sätestatust erineva korduva üldkoosoleku otsustuvõimelisuse. Samuti ei tulene kõnealune

võimalus KrtS § 20 lg 1 koostoimest selles viidatud MTÜS sätetega. Ükski KrtS § 20 lg-s 1

viidatud MTÜS säte ei reguleeri korduva üldkoosoleku kokkukutsumist ega selle

otsustusvõimelisust. Seega KrtS § 23 lg 1 ei võimalda reguleerida põhikirjaga korduva

koosoleku otsustusvõimelisust erinevalt seaduses sätestatust. See kehtib ka olukorras, kus

korteriühistu põhikiri on vastu võetud enne 1. jaanuari 2018 (vt Riigikohtu 16. jaanuari 2019

määrus tsiviilasjas nr 2-18-10407, p-d 7–12).

15. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et KrtS § 23 lg 1 koostoimes KrtS § 17 lg-ga 2

piirab põhjendamatult korteriomanike õigust määrata tingimused, millal korduv üldkoosolek

on otsustusvõimeline. Viidatud normid ei ole PS-ga vastuolus.

7 (7)

Korteriomanikel on õigus valida, kas nad soovivad koosolekust osa võtta ja seeläbi ühingu

tegevust juhtida. Kui esimesel koosolekul osaleb korteriomanikke nii vähe, et neile ei kuulu üle

poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest (kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti), tekib

vajadus korraldada korduskoosolek ja seeläbi anda (eeldatavalt) vähemusele õigus ühistu

tegevust juhtida. Korduvkoosolekute kokkukutsumine ei saa aga muutuda rutiiniks, sest see

pärsib korteriühistu tegevust ja selle kaudu korteriomanike õiguste teostamist. Seega on

korteriühistu normaalseks tegutsemiseks põhjendatud piirata korduvkoosolekute kokku-

kutsumist ja sellele aitab kaasa KrtS § 23 lg-s 1 sätestatu, et sama päevakorraga kokku kutsutud

uus üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.

Kui korteriomanikud ei soovi teostada korteriomanditega seotud õigusi, ei ole alust rääkida

nende omandiõiguse (PS § 32) ega ühinemisvabaduse (PS § 48) piiramisest.

16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Nähtuvalt asja materjalidest hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

17. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 617 lg 2 alusel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm