2-16-108985/41 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-16-108985

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

23.mai 2019, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) hagiavaldus XX vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3265,10 eurot €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu, asukoht Suur-

Sepa 16, 80098 Pärnu; e-post linnavalitsus@lv.parnu.ee)

Kostja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx-

xx, xxxxx; e-post xxx)

Kohtuistung

05.03.2019, osalesid T. Käärid ja XX

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) 17.08.2017 avaldusega osaline loobumine

hagist summas 844,61 eurot, s.o osas, milles kostja on nõude pärast hagi esitamist tasunud.

Lõpetada selles osas tsiviilasjas nr 2-16-108985 menetlus.

2. Jätta läbi vaatamata Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) hagi XX vastu summas 1058,07 eurot,

s.o osas, milles hageja 04.10.2018 avaldusega võttis hagi osaliselt tagasi.

3. Jätta rahuldamata Pärnu linna hagi kostjalt põhivõlgnevuse 1055,64 eurot väljamõistmiseks.

4. Rahuldada osaliselt Pärnu linna viivisenõue. Mõista XXlt Pärnu linna kasuks välja viivis

81,72 eurot.

5. Menetluskuludest jätta Pärnu linna poolt tasutud riigilõivust 175 eurot kostja XX kanda,

ülejäänud kulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda.

6. Mõista XXlt Pärnu linna kasuks menetluskulude katteks välja 175 eurot.

7. Välja mõistetud menetluskuludelt on XX kohustatud tasuma Pärnu linnale viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni.

8. Jätta rahuldamata Pärnu linna avaldus riigilõivu osaliseks tagastamiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

2-16-108985

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Pärnu linn esitas 29.04.2016 Pärnu Maakohtu maksekäsu osakonnale maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 2958,32 euro saamiseks. Kohus rahuldas avalduse ning edastas võlgnikule

makseettepaneku. Võlgniku poolt makseettepanekule esitatud vastuväite tõttu maksekäsu

kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Kohus määras hagejale tähtaja põhjendatud nõude esitamiseks hagiavalduse

vormis.

10.06.2016 Pärnu linn esitas kohtule hagiavalduse XX vastu põhivõlgnevuse 2958,32 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 68,94 eurot ja alates hagi esitamisest lisanduva viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses. Menetluskulud taotles hageja jätta kostja

kanda ja nõuda kostjalt välja viivise menetluskuludelt.

Kostja esitas 07.07.2016 kirjaliku vastusega samas menetlusdokumendis kohtule vastuhagi Pärnu

linna vastu alusetu rikastumisega tekitatud kahju summas 3039,97 euro, alates 13.04.2016 kuni

vastuhagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 56,95 eurot ja alates vastuhagi esitamisest

lisanduva viivise väljamõistmiseks

Kohus jättis hagi ja vastuhagi puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Menetlusosalised teatasid

kohtule, et peavad kompromissläbirääkimisi ja taotlesid puuduste kõrvaldamiseks määratud

tähtaja muutmist.

18.04.2017 määrusega kohus peatas menetluse poolte kompromissläbirääkimiste ajaks. Kohus

22.06.2017 määrusega uuendas menetluse, kuna pooled teatasid kohtule kokkuleppele

mittejõudmisest.

25.07.2017 XX esitas kohtule avalduse vastuhagist loobumiseks. Kohus 24.04.2018 määrusega

jättis vastuhagi menetlusse võtmata. Pärnu linn 25.07.2017, 03.08.2018, 04.10.2018 ja

15.02.2019 täpsustas hagi.

Hageja kahel korral vähendas nõuet: esmalt loobus hagist osas, milles kostja menetluse ajal

nõude osaliselt tasus, teiseks hageja tegi küttekulude ümberarvestuse vastavalt kostja

vastuväidetele ja arvestas kostjalt nõutavad küttekulud, lähtudes korteriomandite reaalosade

suurustest. Selliselt vähendatud nõude osas võttis hageja hagi tagasi. Kostja hagi osaliselt

tagasivõtmisele vastu ei vaidle.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt asub kinnistul xxxxxx xx xx xxxxx hoone, milles asuvad järgmised

korteriomandid:

1. Korter nr x – omanik H.T.; suurus 63,0 m2;

2. Korter nr xx – omanik Pärnu linn; suurus 185,5 m2;

3. Korter nr xx – omanik XX (al. 2011), suurus 281,3 m2;

4. Korter nr xx – omanik xx xxxxxxx xxxx (al. 2014); suurus 238,2 m2.

Korteriomand xx, mis hagi esitamise seisuga kuulub ühisomanikele R. T. ja H. T., on kinnistul

asuv eraldiseisev garaaž.

Korteromanikud ei ole korteriühistut moodustanud.

Alates oktoobrist 2009 kuni 31.12.2013 jagas ühise soojasõlmega hoones küttekulusid

kaasomanike vahel AS ISS Eesti. Muude kõrvalkulud (nt vesi, elekter jmt), jaotas kaasomanike

vahel ja esitas arveid Pärnu linnavalitsus.

2-16-108985

Alates 01.01.2014 võttis Pärnu linnavalitsuse raamatupidamine hoone küttekulude kaasomanike

vahel jagamise AS-ile ISS Eesti üle. Sellest hetkest hakkas Pärnu linnavalitsus ehk hageja

arvestama kõiki kõrvalkulusid ja jagama neid kaasomanike vahel vastavalt kaasomanike

üldkoosoleku otsusele. Alates 01.04.2016 läks elektri ja soojusenergia arvestamise kohustus üle

OÜ-le Eametsa Vara.

Hageja on kostjale kui ühele kaasomanikule esitanud alates 2014. aastast stabiilselt arveid, milles

on kajastatud ka soojusenergia. Alates detsembrist 2015 on kostja jäänud võlgnevusse ega ole

arveid ettenähtud ulatuses tasunud, sh on tasumata jäetud nii vee, elektri kui ka muude

tarbekulude eest.

13.04.2016 esitas kostja hagejale tasaarvestamisavalduse, mille kohaselt kostja oma võlgnevust

Pärnu linna ees tunnistab, kuid lisab, et kostjal on hageja vastu alusetust rikastumisest tulenev

nõue summas 3485,27 eurot. Oma nõudes kostja selgitab, et hageja on arveid esitanud

ebaproportsionaalselt omanike osadele, kostja on esitanud omapoolse arvutuse ja tasaarveldanud

vastastikused nõuded. Kostja on arvutanud väidetava nõude tekkimise aluseks olevaid arveid

alates märtsist 2011.

18.04.2016 hageja vastas kostja nõudele ning tasaarvestusavaldusele, et kostja nõue on

põhjendamata ning tasaarvestuslikku olukorda ei ole tekkinud.

02.05.2016 kostja vastuses hageja 18.04.2016 kirjale jäi oma varasemalt esitatud seisukohtade

juurde.

Kostjal on hageja ees tekkinud võlgnevus, mida kostja keeldub tasumast. Kuna kostja on

esitanud hagejale põhjendamata tasaarvestusavalduse, millega hageja ei nõustu, on hageja

sunnitud võlgnevuse sissenõudmiseks pöörduma kohtu poole.

Hageja algse hagiavalduse kohaselt kostja on jätnud arved tasumata summas 2958,32 eurot.

Kuna poolte vahel ei ole sõlmitud leping, vaid arvete esitamine toimus muu kokkuleppe alusel

(kaasomanike üldkoosoleku otsus), siis on hagejal õigus nõuda lisaks ka seadusjärgset viivist,

viivis on sissenõutav summas 68,94 eurot; kokku põhi- ja kõrvalnõudeid 3027,26 eurot.

17.05.2017 kostja tasus nõudest 844,61 eurot.

04.10.2018 nõude täpsustamise avalduses hageja märgib, et vaidlus taandub sellele, mis

põhimõttest tulnuks korteriomanike soojusenergia jagamisel lähtuda. Lähtuvalt kaasomanike

koosoleku protokollilisest otsusest ei ole küsimust selles, et hagejal on õigus soojusenergia

kulusid kaasomanike vahel jaotada, see tähendab kanda esmalt soojusettevõtte nõuded ning

arvestada soojusenergia kulud teiste korteriomanike vahel. 12.04.2012 toimunud kõikide

korteriomandite omanike koosolekul leppisid korteriomandite omanikud kokku, et kuni

„soojasõlme vahetamiseni saadetakse sooja(energia) arved xxxxxx xx asuvas hoones kulutatud

soojusenergia eest majandusosakonnale ning majandusosakond esitab arved kaasomanikele.

Hageja on esitanud kokkulepitud perioodil jaotanud soojusettevõtte arveid alljärgnevalt:

Hageja arve Kostjale

(number)

Arve kuupäev

Arve

kogusumma

Soojusenergia

osa arvel

Arve tasutud

33400373

31.01.2014

1204,48

924,48

05.03.2014

33400648

28.02.2014

849,90

660,52

04.04.2014

33400920

31.03.2014

728,29

535,70

17.04.2014

33401224

30.04.2014

530,29

349,72

10.06.2014

33401611

31.05.2014

339,18

141,36

26.06.2014

33401952

30.06.2014

198,90

25,46

14.07.2014

33402307

31.07.2014

181,75

35,45

18.08.2014

33402590

31.08.2014

188,22

30,05

17.09.2014

33402931

30.09.2014

242,83

54,62

13.10.2014

33403270

31.10.2014

626,16

476,09

17.11.2014

33403513

30.11.2014

738,20

597,20

17.12.2014

33403757

31.12.2014

915,38

662,65

21.01.2015

33500246

31.01.2015

1081,22

732,47

16.02.2015

33500625

28.02.2015

891,23

586,68

18.03.2015

2-16-108985

33500896

31.03.2015

823,91

511,62

16.04.2015

33501321

30.04.2015

659,09

365,86

09.06.2015

33501654

31.05.2015

420,17

142,15

16.06.2015

33502946

30.09.2015

138,88

1,32

13.10.2015

33503263

31.10.2015

549,47

349,24

16.11.2015

33503547

30.11.2015

768,23

453,88

Tasutud 15.05.2017

33503825

31.12.2015

819,73

636,91

Osaliselt tasutud (jääk

32,27 eurot) 15.05.2017

33600428

31.01.2016

1110,20

885,02

Tasumata

33600652

29.02.2016

842,32

562,74

Tasumata

33600593

29.02.2016

-134,14

-134,14

Kreeditarve

33601067

31.03.2016

263,04

Tasumata

Tasumata

2113,71

Eelnevast tulenevalt ja lähtudes asjaõigusseaduse § 75 lg-st 1 ja korteriomandiseaduse § 15 lg-

st 1 lähtuvalt arvestas hageja eelnevalt esitatud arved ümber ning vähendas kütte osas esitatud

arveid nii, et kostja kanda jääb soojusenergia arvetest vastavalt tema kaasomandi mõttelise osa

suurusele ehk ligikaudu 36,63% (arvutuskäik: soojusettevõtte arvel olev summa koos

käibemaksuga jagatud köetava ühise asja pindalaga 768 m2 ning korrutatud kostja

korteriomandi suurusega 281,30 m2):

Hageja arve

Kostjale

(number)

Soojusenergia

osa arvel

Soojaettevõtja

arve number5

Summa arvel

Ümberarvutatud

soojusenergia osa

(281,3 m2)

Vahe

33400373

924,48

11524035

2207,81

808,67

115,81

33400648

660,52

11524919

1576,57

577,46

83,06

33400920

535,70

11525524

1278,96

468,45

67,25

33401224

349,72

11525999

833,69

305,36

44,36

33401611

141,36

11526713

337,84

123,74

17,62

33401952

25,46

11527220

60,76

22,25

3,21

33402307

35,45

11527317

84,73

31,03

4,42

33402590

30,05

11528078

65,23

23,89

6,16

33402931

54,62

11528618

11528632

62,03

62,03

22,72

22,72

9,18

33403270

476,09

11528632

1076,88

394,44

81,65

33403513

597,20

11529894

1429,25

523,50

73,70

33403757

662,65

11530516

1585,27

580,65

82,00

33500246

732,47

11531181

1751,53

641,54

90,93

33500625

586,68

11531795

1403,02

513,89

72,79

33500896

511,62

11532427

1225,25

448,78

62,84

33501321

365,86

11532829

876,73

321,13

44,73

33501654

142,15

11533804

343,40

125,78

16,37

33502946

1,32

11535675

3,07

1,12

0,20

33503263

349,24

11536344

836,63

306,44

42,80

33503547

453,88

11537004

1083,08

396,71

57,17

33503825

636,91

11537690

1520,17

556,80

80,11

11538399

885,02

11538399

2416,60

885,14

-0,12

11538779

562,74

11538779

1531,37

560,90

1,84

Kokku

1058,07 eurot

Ümberarvestuse tulemusel hageja võttis hagi tagasi põhivõlgnevusest summas 1058,07 eurot

ning loeb võlgnetavaks summaks 1055,64 eurot.

Hageja arvestas ümber ka viivitusintressid. Kuivõrd kostja on esitanud 13. aprillil 2016

vastuväite hageja esitatud arvetele ning tasus osa võlgnevusest (844,61 eurot) alles 15. mail

2017, peab hageja mõistlikuks arvestada viivist alljärgnevalt:

Periood

Summa

Viivitatud päevi

Viivis

01. aprill 2016 – 13. aprill 2016

2695,28 eurot

7,71 eurot

2-16-108985

14. aprill 2016 – 14. mai 2017

1900,25 eurot

164,84 eurot

15. mai 2017 – 04. oktoober 2018

1055,64 eurot

117,54 eurot

Kokku

290,09 eurot

Seega on hageja vähendanud sissenõutavaks muutunud nõudesummat (võlgnevus ja

viivitusintressid) kogusummani 1345,73 eurot.

Kostja on esitanud 14. aprillil 2016 hagejale alusetust rikastumisest tuleneva nõude hüvitamise ja

tasaarvestuse avalduse ehk vastuväite, milles on kostja nõudnud hagejalt võlaõigusseaduse §-s

1041 sisalduva alusetust rikastumisest tuleneva teise isiku kohustuse täitmisest tuleneva nõude.

Nõue on esitatud perioodi eest alates 2011. aasta algusest.

Kuivõrd hageja on esitatud arvetel kajastatud soojusenergia osa ümber arvestanud vastavalt

kostja kaasomandi mõttelise osas suurusele, on ära langenud kostja tasaarvestuse aluseks olev

nõue perioodil jaanuar 2014 kuni aprill 2016.

Kostja esitatud tasaarvestusavaldusest ei nähtu ning kostja on jätnud tõendamata, mis osas on (a)

kostja täitnud hageja kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, ning (b) mis osas on

hageja perioodil 2011. aastast kuni 2014. aastani väidetava kohustuse täitmisel rikastunud.

Esitatud väidetest ei ole järeldatav, et hageja on kostja arvel rikastunud, hageja ei nõustu kostja

esitatud seisukohtade ning väidetega ja leiab, et hageja nõue ei ole tasaarvestusega

võlaõigusseaduse § 197 lg 1 alusel lõppenud.

Lisaks hageja leiab, et kostja tasaarvestuse aluseks olev alusetu rikastumise nõue on aegunud.

Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 151 lg-le 1 on alusetust rikastumisest tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on

alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt kostja omandas

kõnealuse korteriomandi xx 2011. aasta veebruaris. Korteriomand on omandatud pankroti- või

täitemenetluse järgselt või selle käigus, korteriomandi omandamisel oleks pidanud kostja ka

teada saama või vähemasti võtma samme teada saamiseks, et väidetavalt arvestatakse

küttekulusid erinevalt seaduses sätestatust, st vastavalt reaalselt tarbitud soojusenergiale. Seega

kostja oleks pidanud väidetavast seadusest erineva arvestuspõhimõttest teada saama juba 2011.

aasta alguses, mistõttu tuleks TsÜS § 151 lg-s 1 nimetatud aegumistähtaja kulgemise alguseks

lugeda 2011. aasta veebruarikuud. Sellest tulenevalt on ühtlasi kostja tasaarvestuse aluseks

olevad nõuded aegunud.

Hageja palub rahuldada Pärnu linna hagi XX vastu ja välja mõista XXlt Pärnu linna kasuks

põhivõlgnevus 1055,64 eurot; sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 290,09 eurot ja viivis

võlaõigusseaduse §-s 113 sätestatud ulatuses alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse täieliku

tasumiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning kostjalt Pärnu linna kasuks välja mõista

tasutud riigilõiv summas 300 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

KOSTJA VASTUS

Kostja vaidleb hagile vastu. XX ja Pärnu linna kaasomandis on xxxxxx xx xxxxx asuv kinnistu.

Pärnu linnale kuulub korteriomand nr xxxxxxx, s.o. kaasomandi osa suurusega 24,15% ja XX-le

kuulub korteriomand nr xxxxxxx, s.o. kaasomandi osa suurusega 36,63%.

XX on korteriomandi asukohaga xxxxxx xx-xx, xxxxx omanik alates 07.02.2011. Kinnisasjal

asuvas hoones on kaugküte, mille osas esitas soojusenergia arveid Fortum Eesti AS kuni 2013

detsember kasutatud teenuse eest ISS Eesti AS-le ja alates 2014 jaanuar kasutatud teenuse eest

Pärnu linnale. ISS Eesti AS ja Pärnu linn esitasid omakorda arveid kõigile kaasomanikele.

Kaasomanikuna on Pärnu linn andnud ISS Pärnu AS-le korralduse jagada Fortum Eesti AS

soojusenergia teenusarveid ebaproportsionaalselt ja edaspidi jätkanud ise kaasomanike vahel

arvete jagamist ebaproportsionaalselt, mis ei ole kooskõlas kaasomandi osa suurustega.

Korteriomanike vahel ei ole sõlmitud ühtegi kokkulepet, mis võimaldaks kalduda kõrvale KOS §

13 lg-s 1 sätestatust.

2-16-108985

Asjaolust, et küttearvete jaotamist ei toimu õiguspäraselt, sai kostja teada 17.12.2015 kell 10:00

toimunud kohtumisel Pärnu linna esindajaga K.T´ga. Meelevaldne on hageja väide, et kostja

tasaarvestuse aluseks olev alusetu rikastumise nõue on aegunud, kuna korteriomand xx on

omandatud pankroti- või täitemenetluse järgselt või selle käigus. Hageja väide on üllatuslik,

olenemata omandamise vormist, justkui peaks ostja alati arvestama asjaoluga, et eksisteerib oht

küttekulude arvestamisel seaduses sätestatut eirates. Kostja on vastupidisel seisukohal, eeldada

saab ikka õiguspärast käitumist (ja seda veel eriti KOV poolt). Kostja leiab, et hageja väide tuleb

jätta tähelepanuta.

Peale korduvat tähelepanu juhtimist, et küttearvete jaotamine ei toimu õiguspäraselt, tunnistas

hageja enda viga ning 29.02.2016 arvega nr 33503547 tegi kreediti arvele nr 33503547 (nov

2015 küte) ja arvele 33503825 (dets 2015 küte).

13.04.2016 kostja esitas hagejale alusetust rikastumisest tuleneva nõude hüvitamise ja

tasaarvestusavalduse, milles on arvestanud ümber alates 10.03.2011 arvel nr 20125635 kuni

29.02.2016 arvel nr 33600652 näidatud küttekulude summa, leides, et Pärnu linn on kostja arvel

rikastunud 3485,27 euro ulatuses. XX sama avaldusega teostas Pärnu linna nõude summas

2772,27 eurot osa tasaarvestuse XX nõuetega Pärnu linna vastu summas 3485,27 eurot. Pärast

tasaarvestust Pärnu linna nõue XX vastu lõpeb ning XX nõue Pärnu linna vastu jääb kehtima 713

euro ulatuses.

Pärnu linn on asunud enda õigusi realiseerima hea usu põhimõtte vastaselt, vaatamata asjaolule, et

osapoolte vahel alles käis kohtuvälise lahenduse leidmiseks diskussioon, esitas Pärnu linn teist

osapoolt teavitamata hagi kohtusse. Pärnu linn ei ole XX poolt 02.05.2016 edastatud kirjale vastanud

ning seega on vastaspool pahatahtlikult lõpetanud kohtuvälise lahenduse leidmise.

Kostja leiab, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele

tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millel riik peaks

andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning

TsMS § 423 lg 2 kohaselt ei kuulu hagi läbi vaatamisele.

Menetluse kestel kostja täpsustas oma tasaarvestust, leides, et tasaarvestatav nõue on kostjal

hageja vastu summas 2113,71 eurot, vahe 844,61 eurot tasus kostja hagejale 15.05.2017.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) on korteriomandi omanikuna kohtule 23.05.2016 esitanud

hagi XX kui teise korteriomandi omaniku vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.

Võlgnevuse on tekkinud perioodil 01.01.2014 – 30.04.2016 tarbitud teenuste eest.

2. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

(VÕSRS) § 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit

2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui

käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

Eeltoodu alusel tuleb hagiavalduse lahendamisel lähtuda võlgnevuse tekkimise ja kohtule

hagiavalduse esitamise ajal kehtinud korteriomandi seadusest (KOS). KOS § 1 sätestatud

korteriomandi mõiste kohaselt korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on

ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes

kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid.

KOS § 13 lg –tes 1 – 3 nähti ette, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab

avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi

majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad

sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi

eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi

eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole

nõustunud.

2-16-108985

Asjaõigusseadus (AÕS) § 72 lõige 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja

kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis

jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel

sõltub omandi osa suurusest. Sama sätte lõike 5 kohaselt, kaasomanikul on õigus nõuda teistelt

kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi

kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu

põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. AÕS § 75 lg 1

sätestab, kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid

koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

Riigikohus on asjas 3-2-1-116-11 punktis 23 märkinud: „Korteriomanike ühisusest tuleneb

(olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui

kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega

reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste

täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt ka Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-77-11, p 13). Muu hulgas on selle suhte sisuks kaasomaniku AÕS § 72 lg 5 esimese lause

järgne õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks

kõigi kaasomanike huvides. Samuti sisustab seda võlasuhet AÕS § 72 lg 5 teine lause, mille järgi

peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma

teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.“

3. Selles asjas ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hagejale ja kostjale kuulusid xxxxxx,

xxxxxx x xx asuvas elamus korteriomandid: hageja korteriomandi koosnes reaalosana korterist

nr xx, suurusega 185,5 m2, alates 2011.a kostjale kuuluva korteriomandi reaalosa koosseisus on

korter xx suurusega 281,3 m2. Lisaks oli hoones veel kaks korteriomandit: H.T-le kuuluv korter

nr 1 reaalosa pinnaga 63,0 m2 ja korter nr xx reaalosa pinnaga 238,2 m2, mille omanik on alates

2014.a xx xxxxxxx xxxxx. Kinnisasjal asuv korteriomand xx oli mitteköetav garaaž, mille

ühisomanikud hagi esitamise ajal olid R. T. ja H. T.. Korteriühistut ei olnud korteriomandite

omanikud moodustanud.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et oktoobrist 2009 kuni 31.12.2013 jagas küttearveid

korteriomanike vahel AS ISS Eesti, muude kõrvalkulude(vesi, elekter jmt) osas esitas arveid

korteriomanikele Pärnu linn. Alates 01.01.2014 – 31.03.2016 jaotas ka küttekulusid

korteriomandite omanike vahel ja esitas neile arveid Pärnu linn. 01.04.2016 võttis elektri ja

soojusenergia arvestamise kohustuse üle OÜ Eametsa Varad.

4. Kohtule

esitatud

Xxxxxx

xx

xx

asuva

hoone

korteriomandite

omanike

12.02.2014üldkoosoleku protokolli (I kd, lk 33-34) kohaselt on korteriomandite omanikud kokku

leppinud, et kuni soojasõlme vahetamiseni saadetakse sooja arved xxxxxx xx xx hoones

kulutatud

soojusenergia

eest

majandusosakonnale

ja

majandusosakond

esitab

arved

kaasomanikele. Kuigi kokkulepet ei ole sõnaselgelt vormistatud otsusena, ei vaidle pooled selle

üle, et korteriomanike volitus soojusenergia kulude korteriomanike vahel jagamiseks ja

korteriomanikele arvete esitamiseks oli Pärnu linnal olemas. Hageja esitas kohtuistungil kohtule

vaatlemiseks M. T., XX ja H. T. poolt digitaalselt allkirjastatud üldkoosoleku protokolli ning

kostja kohtuistungil võttis tagasi oma vastuväite, et linnal ei olnud õigust esitada

korteriomanikele soojusenergia arveid.

Samuti ei ole asjas vaidlust selle üle, et nii AS ISS Eesti kui ka hageja jaotasid soojusenergia

kulusid korteriomandite omanike vahel seaduses sätestatust erinevalt: hagejale kuulunud

korteriomandi küttekulusid vähendati nii, et hageja pidi tasuma tema kaasomandi osa suurusele

vastavast küttekulust 15% ning ülejäänud 85% jagati teiste korteriomandite omanike vahel,

suurendades vastavalt nendelt nõutava küttekulu ruutmeetri hinda. Hageja kinnitas, et

korteriomanike üldkoosoleku kirjalikku otsust soojakulu sellise jaotamise kohta ei ole,

kokkulepe olevat olnud suuline.

Kohus on pooltele selgitanud, et korteriomanike üldkoosoleku otsus (sh kulude seaduses

sätestatust erineval viisil jaotamise kohta) ei saa olla suuline. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 68 lg 1 järgi tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud

2-16-108985

teisiti. TsÜS § 77 lg 1 kohaselt tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud

tehingu kohustuslikku vormi. Kohus leiab, et korteriomanike üldkoosoleku otsuste kohta on

seaduses vorminõue ette nähtud. KOS § 17 lg 1 sätestas, et seaduses või korteriomanike

kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike

üldkoosolekul. KOS § 17 lg 3 kohaselt võib otsuse teha ka ilma üldkoosolekut kokku kutsumata,

kui otsuse kohta on kõigi korteriomanike kirjalik seisukoht. KOS § 18 lg 6 nägi ette

üldkoosoleku otsuste protokollimise kohustuse. Protokollile kirjutavad alla valitseja ja üks

korteriomanik. Kui on moodustatud majanõukogu, kirjutab protokollile alla ka majanõukogu

esimees või selle liige. Korteriomanikel on õigus protokollidega tutvuda. Eelnevast järelduvalt

peab üldkoosoleku otsus olema TsÜS § 78 ja 79 mõttes kirjalikus või kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

Hageja, mööndes, et tal ei ole võimalik tõendada korteriomanike suulist kokkulepet kulude

jaotamise kohta, nõustus kostja vastuväitega kulude kaasomanike vahel jaotamise metoodika

osas. Hageja arvestas kostjale esitatud arvetel soojusenergia kulud ümber, vähendas nõuet ning

võttis vähendatud nõude osas summas 1058,07 eurot hagi tagasi.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 teise lause kohaselt võib hageja kostja

nõusolekul hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kostja on hagi

tagasivõtmisega nõustunud. TsMS § 425 lg 1 ja § 442 lg 5 alusel kohus käesoleva otsusega jätab

hagi summas 1058,07 eurot läbi vaatamata.

6. Pärast hagiavalduse menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist tasus kostja 15.05.2017

hagejale 844,61 eurot. Selle summa võrra hageja 25.07.2017 avaldusega vähendas nõuet,

17.08.2017 hageja täpsustas, et selles osas loobub nõudest. Kohus on pooltele selgitanud, et

844,61 euro osas nõuet enam ei menetle, kuid ei ole vormistanud menetluse osaliselt lõpetamise

kohta määrust. TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1 ja § 442 lg 5 alusel kohus käesoleva otsusega

võtab vastu hageja osaliselt loobumise hagist summas 844,61 eurot ja lõpetab selles osas

menetluse.

7. Poolte vahel on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas kostjal oli hageja nõudega tasaarvestatav

rahaline nõue hageja vastu. Sisuliselt hageja kostja tasaarvestuse vastuväitega osaliselt nõustus,

kui 04.10.2018 hagi täpsustuses arvestas ümber kõik perioodil 01.01.2014 – 31.03.2016 kostjale

esitatud soojusenergia arved.

Kostja tasaarvestusavalduses on arvesse võetud ka AS ISS Eesti poolt esitatud soojusenergia

arvete alusel enamtasutud summad ning ka need on kostja hageja nõudega tasaarvestanud.

Kokku on kostja tasaarvestanud hageja nõuded summas 2113,71 eurot.

8. Kohus leiab, et kostjal on alusetul rikastumisel põhinev nõue hageja vastu. VÕS § 1027

sätestatu alusetu rikastumise üldreegli kohaselt isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja

ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et

kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse

täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei

teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1041 kohaselt on isikul, kes on täitnud teise isiku

kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, õigus nõuda isikult, kelle kohustuse ta

täitis, täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise

tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada

saama pidi.

Hagiavaldusele lisatud, Pärnu linna poolt XXle esitatud arvetest (I kd, lk 35 – 39) nähtuvalt oli

küttekulu arvestusühikuks m2, kostjale on Xxxxxx xx-xx korteriomandi eest arvestatud küttekulu

281,30 m2 eest, mis vastab tema korteriomandi koosseisu kuuluva reaalosa pinnale.

Korteriomandi reaalosa pinna suuruse järgi määrati ka kaasomandi osa suurus. Kinnistusraamatu

väljavõtte (I kd, lk 27-28) kohaselt kostja korteriomand koosnes 2813/7833 mõttelisest osast

maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks,

ning reaalosana mitteeluruum xx, üldpinnaga 281,30 m2. Hageja korteriomandi koosnes

1855/7833 mõttelisest osast kaasomandiosana ja reaalosana mitteeluruumist nr xx üldpinnaga

2-16-108985

185,50 m2 (registriosa väljavõte I kd, lk 29). Arvetelt ei selgu aga, kuidas kujunes ruutmeetri

hind.

9. Kostja alusetu rikastumise nõue hõlmab perioodi, mil tarbitud teenuste eest on kostjale

esitatud arved 10.03.2011 – 29.02.2016. Kuni 31.12.2013 arvestas küttekulusid ISS Eesti AS

ning alates 01.01.2014 – 31.03.2016 Pärnu linn.

Asjas ei ole vaidlust, et nii AS ISS Eesti kui alates 01.01.2014 Pärnu linn jaotasid soojusenergia

kulusid korteriomanike vahel KOS § 13 lg-s 1 sätestatust erinevalt: soojusenergia kulusid ei

jaotatud korteriomanike vahel proportsionaalselt vastavalt kaasomandi osa suurustele, vaid Pärnu

linn tasus talle kuuluva korteriomandi eest 15% kulust, mida tal tulnuks tasuda kaasomandi osa

suurusel põhineva kulude proportsionaalse jaotamise korral, ning selle võrra suurenes teiste

korteriomanike

jaoks

soojusenergia

hind

ühe

ruutmeetri

kohta.

Muude

kulude

jaotamise/arvestamise osas asjas vaidlust ei ole, kuid tulenevalt kostja 13.04.2016

tasaarvestusavaldusest, mida hageja ei tunnistanud, on kostjal juhul, kui tasaarvestus ei kehti,

31.01.2016, 29.02.2016 ja 31.03.2016 arvetel näidatud muude kulude võlgnevus (elekter, vesi- ja

kanalisatsioon ning välikoristus).

10. ISS Eesti AS töötaja S.R. 20.02.2013 e-kiri Pärnu linna töötajatele K.T-le ja T. M.le (I kd, lk

30) tõendab, et ISS Eesti AS poolt kulude jaotamisel arvestati hagejale 108,5 m2 osas

küttekulusid 15%-lise osakaaluga ehk 16,275 m2 eest.

Ei saa olla vaidlust selle üle, et kuivõrd hageja küttekulust 85% jaotati teiste kaasomanike vahel,

on Pärnu linn samas ulatuses kuludelt säästnud ehk kaasomanike arvelt alusetult rikastunud.

Nagu märgitud, ei ole üldkoosoleku otsust selle kohta, et kulusid jaotatakse teisiti kui

kaasomandiosa suurusest lähtuvalt. Sisuliselt on XX tasunud hageja eest osa tema küttekulusid,

olemata selleks õigustatud või kohustatud. Asja lahendamisel ei oma tähtsust hageja väide, et

Pärnu linna korteriomandis oli kütteradiaatoreid paigaldatud ainult osaliselt, ühise küttesüsteemi

kaudu hageja korterit ei köetud ning et teised korteriomanikud ongi tasunud reaalselt tarbitud

kütte eest. Küttekulude reaalse tarbimise mõõtmist ei ole toimunud ja selle alusel ei ole arveid

korteriomanikele esitatud. Viimasel kohtuistungil hageja loobus Fortum Eesti AS-i poolt tehtud,

ruumide kubatuuril põhinevast küttekulude tegeliku tarbimise arvestusest (II kd, lk 16 – 28).

Hageja kinnitas, et Pärnu linnale kuuluva korteriomandi soojusenergia tasu vähendati ja selle

võrra suurendati teiste korterite kulu juba siis, kui kulusid jaotas ISS Eesti AS. Kostja sai xxxxxx

tn xx-xx korteriomandi omanikuks xxxx.a. Kuni 31.12.2013 jaotas kulusid ISS Eesti AS,

korteriomanikud tasusid küttekulusid ISS Eesti AS-i kaudu. Alates 01.01.2014 esitas soojatootja

igakuised arved Pärnu linna majandusosakonnale, kes arved tasus. Pärnu linn omakorda jaotas

soojatootja arve summa korteriomanike vahel ning esitas neile arved, korteriomanikud tasusid

küttekulusid neile esitatud arvete alusel Pärnu linnale. Kuna puudus korteriomanike

üldkoosoleku otsus Pärnu linnale kuuluva korteriomandi küttekulude vähendamiseks ja selle

võrra teiste korteriomandite küttekulude suurendamiseks, on Pärnu linn alusetult enda kulusid

kokku hoidnud ja sellega teiste kaasomanike arvelt igakuuliselt rikastunud. Kuivõrd rakendatud

kulude jaotuse tulemusel sai Pärnu linn enda korteriomandi eest tasuda 15% summast, mida tal

tulnuks tasuda kulude vastavalt kaasomandi osa suurusele jaotamise korral, ei sõltunud Pärnu

linna alusetu rikastumine sellest, kes kulusid jaotas.

11. Hageja leiab, et kostja alusetu rikastumise nõue on aegunud, aegumistähtaeg hakkas kulgema

kostja poolt korteriomandi 2011.aastal omandamisest, sest korteriomandi omandamisel sai kostja

teada või pidi teada saama, kuidas kulusid korteriomanike vahel jaotatakse.

TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue)

aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib

kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult

kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). TsÜS § 147 lg 1 järgi algab nõude aegumistähtaeg

nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumise kohta on seaduses erisäte. TsÜS § 151 lg 1

järgi on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud

isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse

2-16-108985

rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise

nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või

pidi teada saama.

12. TsÜS § 151 lg 2 sätestab, et alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise

toimumisest.

Õiguskirjanduses (vt P. Varul, I. Kull, P. Kõve, M. Käerdi. Tsiviilseadustiku üldosa seadus.

Kommenteeritud väljaanne – Kirjastus Juura, Tallinn 2010, lk 151 - 152) märgitakse, et alusetust

rikastumisest tulenevatele nõuetele on ette nähtu n-ö topeltaegumistähtaeg, esmalt õigustatud

isiku teadmisega seonduv lühem tähtaeg, ja teisalt rikastumise toimumisest arvestatav

maksimaalne (objektiivne) tähtaeg. TsÜS § 151 lg-s 1 sätestatud alusetust rikastumisest

tulenevate nõuete subjektiivne aegumistähtaeg on sätte järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik

sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Selleks peab

kohustatud isik olema teadlik nõude aluseks olevatest asjaoludest, esmajoones rikastumise

toimumisest tema arvel ja rikastuja isikust. TsÜS § 151 lg-s 1 sätestatud teadma pidamine

tähendab, et nõude aegumiseks ei ole vajalik õigustatud isiku positiivne teadmine asjaoludest,

mis võimaldavad tal hagi esitada. Aegumise kulgema hakkamiseks on piisav, kui isik pidi neist

asjaoludest teadlik olema. VÕS § 15 lg-st 4 tulenevalt isik loetakse õiguslikku tähendust omavast

asjaolust teadma pidanuks, kui ta ei teadnud asjaolu raske hooletuse tõttu. Üldjuhul saab

TsÜS § 151 lg 1 esimese lause järgi lugeda nõude aegumise algusajaks aega, mil isik pidi teada

saama asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu, st rikastumise toimumist ja

rikastumise põhjustaja isikut. Oluline ei ole, et isik saaks ka õiguslikult aru nõude olemasolust.

Õigustatud isikut saab pidada raskelt hooletuks, kui ta oleks võinud asjaolust teada saada käibes

vajalikku hoolt järgides suuremate pingutuste ja kulutusteta, mh ei kasuta tema käsutuses selgelt

olevat võimalust ennast asjaolust informeerida või lausa hoidub sellest. Võimalik eksimus

õiguslikus hinnangus asjaoludele ei mõjuta asjaoludest teadma pidamist.

13. Kostja väidab, et sai kulude ebaõigest arvestusest teada 17.12.2015 kohtumisel linnavalitsuse

töötajaga. Kulude ebaõige arvestuse tõttu kostja on tasunud soojusenergia eest seaduses

ettenähtust enam ning Pärnu linn vähem, kostja ei saanud temal Pärnu linna vastu alusetu

rikastumise nõude olemasolust teada saada enne seda, kui sai teada, et keegi üldse on tema arvelt

rikastunud.

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja pidi juba korteriomanikuks saamisel teada saama,

et tal on korteriomanike vahelisest kulude jaotamise korrast tulenev alusetu rikastumise nõue

hageja vastu, ning et pankroti- või täitemenetluse teel korteri omandamisel kostja võttis või

vähemasti pidi võtma samme, tuvastamaks kõikide korteriomandiga seotud kohustuste

jagunemise põhimõtted, sh selle, et soojusenergiat jagatakse erinevalt seaduses sätestatust

vastavalt tegelikult tarbitud soojusenergiale. Kohus leiab, et kostja alusetu rikastumise nõude

aegumistähtaja kulgema hakkamine ei sõltu sellest, kas kostja korteriomandi omandamisel

kontrollis, kas selles elamus korteriomanike vahel kulude konkreetsel viisil jaotamiseks on

olemas õiguslik alus. Ka korteriomandi omandamisel pankroti- või täitemenetluses ei ole ostjal

kohustust kindlaks teha, millisel alusel kulusid jaotatakse. Kohus nõustub kostjaga, et kostja oli

õigustatud eeldama, et kulusid jaotatakse korteriomanike vahel kooskõlas seadusega.

Sundenampakkumisel korteriomandi omandajal ei pea tekkima kahtlusi kulude jaotamise

õiguspärasuses. Kõigi korteriomanike vahel kulude jaotamine ja selle õiguspärasus ei ole seotud

sellega, kas sundvõõrandatud korteri endine omanik korteri võõrandamisega nõustus või mitte.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja reaalselt sai xxxxxx xx korteriomanike vahel kulude jaotamise

metoodikast teada 2011.a korteriomandi omandamisel.

14. Kohus leiab aga, et kostja pidi kulude jaotamise asjaoludest ja kostjal sellega seotud alusetu

rikastumise nõude olemasolust teada saama hiljemalt 31.01.2014, mil küttekulude

korteriomanike vahel jaotamise ISS-ilt üle võtnud Pärnu linn esitas kostjale esimese arve. Siis

pidanuks kostjal käibes tavalise hoolsuse rakendamise korral tekkima küsimus, mille alusel on

soojusenergia kulude jaotamise aluspõhimõte muutunud. Nimelt ISS Eesti AS poolt kostjale

2-16-108985

esitatud küttearvetel on soojakulu arvestusühikuks MWh (megavatt-tund). Kohtu hinnangul

kostja võis eeldada, et selleks on olemas korteriomanike kokkulepe, sellest, et küttekulusid

arvestatakse soojusenergia hulga järgi ei pidanud kostjal tekkima kahtlusi, et kulude sellise

jaotusega keegi tema arvelt alusetult rikastub.

Pärnu linna poolt kostjale esitatud arvetel (I kd, lk 35 – 39) oli küttekulu arvestusühikuks aga

ruutmeetri hind. Kostja oli korteriomanik alates 2011.aastast, korteriomanik teostab oma õigusi

üldkoosolekutel osalemise kaudu ning seega kostja pidi olema teadlik, et korteriomanikud ei ole

vastu võtnud otsuseid küttekulude jaotamise põhimõtte muutmise kohta. Seega olukorras, kus

Pärnu linna esitatud arvetel muutus soojusenergia arvestusühik, pidi kostjal tekkima küsimus,

millest lähtudes hageja soojusenergia kulusid korteriomanike vahel jaotab.

15. Eeltoodu alusel kohus leiab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude 3-aastane

aegumistähtaeg kostja jaoks hakkas TsÜS § 151 lg-s 1 kohaselt kulgema alates 31.01.2014 ning

kostja 13.04.2016 tasaarvestusavalduse esitamise ajaks ei olnud 3-aastane aegumistähtaeg

möödunud.

16. Kostja leiab, et TsÜS § 151 lg 2 annab talle õiguse 3-aastase aegumistähtaja jooksul nõuda

kuni 10 aastat varem toimunud alusetu rikastumise hüvitamist. TsÜS § 151 lg-s 2 sätestatud

objektiivne aegumistähtaeg tähendab kohtu hinnangul seda, et alusetu rikastumise nõue aegub

alusetu rikastumise toimumisest kümne aasta möödumisel sõltumata sellest, kas õigustatud isik

selle aja jooksul oma nõudest üldse teada saab. Kohus leidis, et kostja ei teadnud ega pidanud

teadma kulude ebaõigest jaotamisest enne 31.01.2014 ning ei ole alust pidada teda raskelt

hooletuks seetõttu, et ta enne 31.01.2014 teadasaamiseks midagi ette ei võtnud. 31.01.2014 algas

kostja jaoks kulgema alusetust rikastumisest tuleneva nõude subjektiivne 3-aastane

aegumistähtaeg. Kohus leiab, et selle tähtaja jooksul on kostjal õigus esitada kõik selleks hetkeks

tekkinud alusetust rikastumisest tulenevad nõuded, mille objektiivne 10-aastane aegumistähtaeg

ei olnud nõudest teadasaamise ja nõude esitamise ajaks möödunud.

Kostja esitas hagejale alusetu rikastumise nõude ja tasaarvestusavalduse 13.04.2016. Kostjal

alusetu rikastumise nõue ja tasaarvestus tuginevad kostjale esitatud ebaõige suurusega

soojaarvete tasumise tulemusel hageja alusetule rikastumisele alates 10.03.2011 arvest nr

20125635.

Hageja

ei

saanud

kostja

arvel

rikastuda

enne

arve

tasumist.

Kostja

vastusele/vastuhagile lisatud arvele tehtud käsikirjalise märkuse kohaselt (I kd, lk 64) tasus

kostja selle arve 13.04.2011. Seega nii 31.04.2014 alusetust rikastumisest teadasaamise kui

13.04.2016 nõude/tasaarvestusavalduse esitamise ajaks ei olnud alusetu rikastumise esimesest

episoodist veel 10 aastat möödunud.

Eeltoodu alusel kohus nõustub kostjaga, et tema alusetust rikastumisest tulenev nõue hageja

vastu ei olnud nõude/tasaarvestusavalduse esitamise ajal üheski osas aegunud.

17. Eelnevast tulenevalt hõlmab kostjal hageja vastu olev tasaarvestatav nõue pikemat perioodi,

võrreldes perioodiga, mille eest hageja on kostja vastuväidete alusel ise nõuet vähendanud.

Hageja on ümber arvestanud kõik arved, mis esitati kostjale alates jaanuarist 2014, kui

küttekulusid jaotas hageja.

Kostja 13.04.2017 esitas koos kompromissettepanekuga täpsustatud tasaarvestuse (I kd, lk 144 -

145). Kostja täpsustas, et varasem tasaarvestusavaldus on osaliselt ekslik, sest kostja arvutas oma

kaasomandiosa suuruse protsendi küttearve summalt, mis on talle Pärnu linna poolt esitatud.

Kostja leiab, et õige on arvestada nimetatud protsent Fortum Eesti AS poolt kogu majale esitatud

küttearvelt.

Eeltoodust

tulenevalt

kostja

tegi

ettepaneku,

et

vastastikused

nõuded

tasaarvestatakse, s.t 2985,32 eurost arvestatakse maha kostja poolt alates 2011.aastast

enamtasutud küttekulu 2113,71 eurot ning tasaarvelduse tulemusena jääks XX linnale võlgu veel

844,61 eurot. Selle summa XX tasus 15.05.2017 ning selles osas on Pärnu linn nõudest

loobunud.

18. Lisaks kostja poolt nõude osalise tasumise järel selles osas hagist osalisele loobumisele on

hageja on nõuet vähendanud, arvestades alates 31.01.2014 kostjale esitatud arvest nr 33400373

kuni 29.02.2016 arveni nr 33600652 (kaasa arvatud) soojusenergia kulud ümber: hageja jagas

ühe ruutmeetri hinna leidmiseks Fortumi küttekulu summa kõigi korteriomandite reaalosade

2-16-108985

pindade summaga ning kostja küttekulu leidmiseks korrutas ruutmeetri hinna kostja korteri

reaalosa pinna suurusega. Hageja vähendas nõuet kostjale esitatud arvetel nõutud ja

ümberarvestuse tulemusel saadud küttekulu summade vahe võrra ning leiab, et selles osas on

kostja tasaarvestuse alus ära langenud.

19. Kostja täpsustatud tasaarvestuse kohaselt oli tal hageja nõudega tasaarvestatav nõue hageja

vastu summas 2113,71 eurot. Kohus möönab, et kostja tasaarvestus kattub osaliselt hageja nõude

vähendamisega, kuid see ei tähenda, et kostja tasaarvestuse alus oleks sellega ära langenud, et

hageja nõuet vähendas. VÕS § 197 lg 2 kohaselt hageja nõue kostja vastu oli kostja

tasaarvestusega lõppenud enne hageja nõude kohtusse esitamist.

Kostja alusetust rikastumisest tulenev nõue hõlmab pikemat ajaperioodi, hageja tegi

ümberarvestused üksnes nende arvete kohta, mida väljastas Pärnu linn alates 01.01.2014. Lisaks

hageja poolt tehtud ümberarvestuste summale on kostjal hageja nõudega tasaarvestatav alusetust

rikastumisest tulenev nõue perioodil 10.03.2011 – 13.01.2014 ISS Eesti AS-i poolt esitatud

arvete alusel enam tasutud summas 1058,20 eurot, mille võrra hageja samuti on kostja arvel

alusetult rikastunud. See summa ületab hageja 1055,64 euro suurust põhivõla nõuet, mis pärast

hagist osalist loobumist ja hagi osaliselt tagasivõtmise järel veel menetluses on.

20. VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusel lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded

kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198

järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Asjas ei ole vaidlust, et hageja on

nii kostja 13.04.2016 tasaarvestusavalduse kätte saanud. Seda tõendab hageja 18.04.2016 vastus

kostja tasaarvestusavaldusele. Samuti on hageja kätte saanud kostja poolt kohtumenetluse ajal

kompromissettepanekuga koos esitatud täpsustatud summadega tasaarvestuse. Seega on

tasaarvestusavaldus formaalselt kehtiv. Kohus on tuvastanud ka kostja tasaarvestusavalduse

materiaalõigusliku kehtivuse – kostjal oli hageja vastu tasaarvestusavalduses näidatud nõue

alusetust rikastumisest, nõue ei ole aegunud.

VÕS § 197 lg-s 1 sätestatud tasaarvestuse mõiste kohaselt juhul, kui kaks isikut (tasaarvestuse

pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse,

võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui

tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse

täitmist.

Seega on kostja avalduse alusel tasaarvestus toimunud ning poolte vastastikused nõuded on

kattuvas osas lõppenud alates ajast, mil neid nõudeid võis tasaarvestada, kuigi esialgses

tasaarvestusavalduses kostja arvutused lähtusid ekslikest algandmetest. VÕS § 197 lg 2 alusel oli

tasaarvestuse tulemusel hageja nõue lõppenud summas 2113,71 eurot kõige hiljem 13.04.2016

kostja alusetust rikastumisest tuleneva hüvistise nõude ja tasaarvestusavalduse hagejale

esitamisest, s.o enne 23.05.2016 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist.

21. Hageja nõuab kostjalt põhivõlana talle 30.11.2015, 31.12.2015, 31.01.2016, 29.02.2016 ja

31.03.2016 esitatud arvete osaliselt või täies ulatuses tasumata jätmisest tulenevat võlgnevust.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduses oli hageja nõudesummaks 2958,32 eurot 26.12.2015 –

25.04.2016 tasumata arvete eest. Menetluse jätkumisel hagimenetluses hageja esialgses hagis

palus kostjalt välja mõista samuti perioodil 30.11.2015 – 11.03.2016 esitatud arvete tasumata osa

2958,32 eurot põhivõlga ja sellelt arvutatud viivise.

03.08.2017 nõude täpsustuses hageja jätkuvalt tasaarvestust ei tunnistanud, selle seisuga nõudis

hageja põhinõudena 2113,71 eurot ja viivist 475,17 eurot, kuna 15.05.2017 kostja tasus 844,61

eurot.

04.10.2018 nõude taaskord täpsustamisel hageja arvestas alates 01.01.2014 kostjale esitatud

arvetel küttekulu osa ümber ning selle tulemusel vähendas nõuet 1058,07 euro võrra. Sellega

hageja sisuliselt osaliselt tunnistas kostja tasaarvestuse vastuväidet. Nõude lõpliku täpsustuse

kohaselt hageja taotleb kostjalt välja mõista 1055,64 eurot põhivõlga, seisuga 04.10.2018

sissenõutavaks muutunud viivised 290,09 eurot ning alates hagi esitamisest (hagi all peetakse

ilmselt silmas 04.10.2018 nõude täpsustust) viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud ulatuses.

2-16-108985

Kuna kohus tuvastas, et kostja 13.04.2016 esitatud tasaarvestusavaldus on kehtiv ning summas

2113,71 eurot on hageja ja kostja nõuded tasaarvestusega lõppenud 13.04.2016, oli hagejal

maksekäsu kiirmenetluse kohtusse esitamise ajal kostja vastu nõue summas 844,61 eurot

(esialgses hagis esitatud põhivõlg 2958,32 eurot – kostja tasaarvestus 2113,71 eurot = 844,61

eurot).

Kostja tasus selle summa hagejale 15.05.2017 ning hageja loobus 844,61 euro osas hagist. Hagist

loobumise võtab kohus vastu ja lõpetab selles osas menetluse.

Kohus jätab hageja nõude 1055,64 euro põhivõla väljamõistmiseks rahuldamata, kuna nõue oli

tasaarvestusega lõppenud enne hagi esitamist.

22. Hageja taotleb kostjalt ka viivise väljamõistmist. Võlaõigusseaduse § 100 sätestab, et

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktide 1 ja 6 kohaselt võib

võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

04.10.2018 nõude täpsustamise avalduses hageja nõuab kostjalt viivist järgmiselt: 01.04.2016 –

13.04.2016 arvestatuna seaduses ettenähtus ulatuses protsendina summalt 2695,28 eurot;

14.04.2016 – 14.05.2014 summalt 1900,25 eurot ja 15.05.2017 – 04.10.2018 summalt 1055,64

eurot, kokku viivis 290,09 eurot. Hageja nõude täpsustusest ei selgu, kuidas hageja on leidnud

summad, millelt viivist arvestab.

23. Kuivõrd maksekäsu kiirmenetluse avalduse 25.05.20216 esitamise ajaks oli hageja nõue

kostaja vastu summas 2113,71 eurot lõppenud tasaarvestusega ning kostja võlgnes hagejale

üksnes 844,61 eurot, on ka hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt.

Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist perioodi 01.04.2016 – 13.04.2016 eest summalt

2958,32 eurot (s.o summa, mille kostja hagejale võlgnes enne tasaarvestust), 13 päeva eest

kokku summas 8,46 eurot (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär sel ajal oli 8,05%

aastas (0.021995% päevas).

13.04.2016 kostja tasaarvestas nõuded summas 2113,71 eurot ning jäi hagejale võlgu veel

844,61 eurot, mille tasus 15.05.2017. Seega summalt 844,61 eurot on hagejal õigus nõuda

kostjalt perioodil 14.04.2016 – 14.mai 2017 kokku 396 päeva eest viivist summa 73,26 eurot

järgmise arvestuse järgi:

14.04.2016 - 30.06.2016, perioodis 78 päeva, viivisemäär 8,05% aastas (0.021995% päevas) =

14,489904 eurot

01.07.2016 - 31.12.2016, perioodis 184 päeva, viivisemäär 8% aastas (0.021858% päevas) =

33,968976 eurot

01.01.2017 – 14.05.2017, perioodis 134 päeva, viivisemäär 8% aastas (0.021918% päevas) =

24,80608 eurot.

Seega kokku viivis 81,72 eurot. Selles osas kohus rahuldab hageja viivisenõude.

24. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 139). Kohtuväliste kulude hulka

kuuluvad muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 2 järgi hageja

kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega

ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle

2-16-108985

tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle

tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (TsMS § 168 lg 4). Kui

hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude

rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). TsMS § 174 lg 1 ja lg 2

kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

Pooled ei ole menetluskulude nimekirjasid esitanud. Teadaolevaks menetluskuluks selles asjas

on hageja poolt tasutud riigilõiv 300 eurot (sellest maksekäsu kiirmenetluses 88,75 eurot ja

hagimenetluses 211,25 eurot).

25. Selles asjas kohus rahuldas hagi 2,7% ulatuses esialgselt esitatud nõudest. Hageja nõuet

(sisuliselt kostja vastuväidete alusel) võttis hagi tagasi 1058,07 euro ulatuses, mis moodustab

esialgselt esitatud nõuetest ca 35%. Kostja poolt menetluse ajal tasutud summa moodustab

algsest nõudest ca 28%. Koos rahuldatud viivisenõudega moodustab nõue, millega kohtu poole

pöördumine oli põhjendatud, umbes 30,6%.

Arvestades hagi rahuldamise ulatust, hageja osalist loobumist hagist ja hagi osalist tagasivõtmist,

peab kohus õigeks jätta kostja kanda hageja tasutud riigilõivust osa, mis tulnuks hagejal tasuda

siis, kui ta oleks esitanud hagiavalduses põhinõudeks ainult kostja poolt menetluse ajal tasutud

844,61 eurot ja viivist nõudnud kostjalt väljamõistetud summas 81,72 eurot (ehk hagi tsiviilasja

hinnaga 926,33 eurot). Kohus arvestab, et selles osas oli kohtusse pöördumine ilmselt

põhjendatud, sest kostja tasus võlgnevuse ligi aasta hiljem, riigilõivu suurus ei sõltu sellest, et

hageja nõuet vähendas ja osaliselt tagasi võttis.

Riigilõivu seaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaga kuni 1000 eurot hagi

esitamisel riigilõivu suuruseks 175 eurot. Selle summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

menetluskulude katteks välja.

Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib hageja kohtuotsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

26. Hageja esitas kohtule 04.04.2019 taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Taotlust

põhjendatakse sellega, et 25.07.2017 hageja osaliselt loobus hagist ning sellisel juhul TsMS §

150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool riigilõivust. Hagiavalduse menetlusse võtmisel lähtuti

tsiviilasja hinnast 3265,10 eurot, mille eest hageja tasus riigilõivu 300 eurot. Hageja on loobunud

hagist 844,61 euro ulatuses, mistõttu on riigilõivu tasutud enam 50 euro võrra. Hageja palub pool

enamtasutud riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada.

27. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks ei ole põhjendatud. Tsiviilasja hind

ja sellelt nõutav riigilõivu suurus määratakse kindlaks hagiavalduse menetlusse võtmise seisuga.

Hiljem hagist osaliselt loobumine seetõttu, et kostja on pärast hagiavalduse saamist nõude

osaliselt rahuldanud, ei muuda tsiviilasja hinda ega hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurust.

Sellisel juhul hagist osalise loobumise korral ei saa hageja väita, et riigilõivu on tasutud

ettenähtust enam. Juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on menetluse ajal nõude

täielikult või osaliselt rahuldanud, jäävad TsMS § 168 lg 4 kohaselt menetluskulud, sh hageja

tasutud riigilõiv, kostja kanda. Kohus on ka praeguses asjas vastavas osas mõistnud riigilõivu

kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jätab hageja taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks

rahuldamata.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2020 kohtuotsuse resolutiivosa:

2-16-108985

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata XX taotlus tsiviilasja menetluse lõpetamiseks.

2. Pärnu Maakohtu 23.05.2019 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta

osaliselt otsuse põhjendusi.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Apellatsioonimenetluse

kulud

jätta

apellandi

kanda.

Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.