2-18-14272/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

22.mai 2019 a, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-14272

Tsiviilasi

V Z hagi If P&C Insurance AS vastu kostja rahalise

nõude puudumise tuvastamiseks hageja suhtes

Tsiviilasja hind

4 979,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V Ž (isikukood XXX, elukoht XXX);

Hageja lepinguline esindaja: Tanel Riivits (isikukood

XXX,

Themis

Õigusbüroo

OÜ,

e-post

menetlus@themis.ee);

Kostja: IF P&C Insurance AS (registrikood 10100168,

asukoht Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn, e-post info@if.ee);

Kostja lepingulised esindajad: töötaja Holly-Fleur Ulm

(isikukood XXX, e-post holly.ulm@if.ee) ja Riho Siil

(isikukood XXX, Aktsiaselts Lowell Eesti, e-post

juristid.ee@lowell.com).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403 lg 1)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt ja mõista hagejalt V Z kostja IF P&C Insurance AS kasuks välja

menetluskulu hüvitamiseks 245 eurot (s.o lepingulise esindaja kulu 225 eurot ja

tõlkekulu 20 eurot). Hüvitamata jääb menetluskulude käibemaksu osa, s.o 49

eurot.

4. Otsus saata pooltele (esindajate kaudu).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. V Z (hageja) esitas 24.09.2018 Harju Maakohtule hagi If P&C Insurance AS (kostja) vastu

kostja rahalise nõude puudumise tuvastamiseks hageja suhtes.

2. Kohus kuulas kostja ära 16.10.2018 kirjaga enne hagi menetlusse võtmise otsustamist. Kostja

vastas 01.11.2018 (t lk 18-19).

3. Kohus võttis hagi 21.11.2018 määrusega menetlusse ja küsis kostjalt kirjalikku vastust hagile

(T LK 33-35). Kostja vastas hagile 13.12.2018 (T LK 37-39).

4. 20.12.2018 e-kirjaga palus kohus pooltelt täiendavaid selgitusi ning andis lõplike

seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja. Kostja teatas 27.12.2018, et

nõustub asja menetlemisega kirjalikult ning esitas ühtlasi ka menetluskulude nimekirja (t lk 52-

53). 14.01.2019 teatas kostja, et tal pole võimalik hageja menetluskulude osas seisukohta võtta,

kuna hageja pole vastavat nimekirja esitanud (t lk 54-55).

5. 14.01.2019 esitas hageja oma menetluskulude nimekirja (t lk 57-58).

6. 21.01.2019 esitas kostja täiendava seisukoha ja arvamuse hageja menetluskulude kohta (t lk

61-62).

7. 05.04.2019 e-kirjaga selgitas kohus pooltelel menetluslikku olukorda, andis tähtajad tõlgete

ja täiendavate dokumentide esitamiseks (t lk 63). kostja vastas kohtu kirjale 12.04.2019 (t lk

65) ja hageja 15.04.2019 (t lk 75). 26.04.2019 esitas kostja tõlked varasemalt esitatud

võõrkeelse dokumendi kohta (t lk 81).

8. Pärast kohtu 07.05.2019 üleskutset esitada seisukohti teise poole menetluskulude osas, ei ole

pooled kohtule täiendavaid dokumente esitanud.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

9. Hageja palub tuvastada kostja rahalise nõude puudumine hageja suhtes.

10. Hageja toob esile järgmised asjaolud:

 07.10.2016 toimus liiklusõnnetus Soome Vabariigis, milles osales ühe poolena hageja.

Soome Vabariigi politsei leidis uurimise tulemusel, et tegemist on osapoolte vahel

jagatud segasüüga –50/50%. Möödus ca aasta enne kui kostja saatis auto omanikule R

N ( N ) kahjunõude. Kostja kinnitas hagejale ja auto omanikule, et nõue tuleneb

07.10.2016 aset leidnud avariist Soome Vabariigis, sest Soome politsei olevat hageja

nimetatud õnnetuses süüdi mõistnud. Politsei raportist tuleneb aga selgelt, et mõlemad

osapooled oleksid pidanud olema ettevaatlikumad ning juhtumis puudub otsene

süüdlane. Pärast nõude esitamist tasus hageja koheselt ära 900 eurot soovides sedasi

vältida suuremaks paisuda võivaid probleeme.

 Hageja ja kostja sõlmisid 19.09.2017 regressnõude vabatahtliku tasumise lepingu nr 13

- 17, mille alusel on hageja kohustatud kostjale tasuma 4 979,21 eurot. Hageja ja kostja

vahel on sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus.

 Hagi esemeks on kostja rahalise nõude puudumise tuvastamine hageja vastu. Kostja

hinnangul on tal hageja vastu lepingulisest suhtest tulenev rahaline nõue, mis on

muutunud sissenõutavaks ja osaliselt seni täitmata. Hageja sellega ei nõustu. Hageja on

seisukohal, et poolte vahel 19.09.2017 sõlmitud kokkulepe on tühine – tehing on

vastuolus heade kommetega.

 Tehing on vastuolus heade kommetega järgmistel põhjustel:

1) Liiklusõnnetust leidis aset 07.10.2016. Kostja esitas hagejale nõude aga alles

2017. aasta teises pooles. Seega on möödunud ebamõistlikult pikk aeg. Kuna

politsei raporti kohaselt oli tegemist jagatud süüga osapoolte vahel, oli hageja

veendunud, et kumbki pool kannab talle tekkinud kahjud ise. Kostja

pöördumine tuli hagejale üllatusena. Kostja ei selgitanud hagejale nõude

tagamaid ega olnud koostööaldis. Hageja seevastu on olnud kostja jaoks alati

kättesaadav ning avatult soovinud koostööd.

2) Võlatunnistuse sõlmimise ajal oli hageja selgelt sundolukorras. Hageja tundis

end survestatuna arusaamatult tekkinud võlaküsimust võimalikult kiirelt

lahendama. Hageja ei soovinud põhjustada ebameeldivusi liiklusõnnetuses

osalenud sõiduki endisele omanikule, kellelt hageja oli auto õnnetuspäeval

omandanud. Kuna ametlikult ei olnud omand õnnetuse hetkel hagejale veel

ümber registreeritud, pöördus kindlustusselts enda nõudega esmalt just endise

omaniku poole.

3) Hageja kogenematus. Hageja ei ole varasemalt osalenud üheski liiklusõnnetuses

ega olnud seetõttu teadlik, millise korra järgi käib õnnetusjuhtumi menetlemine.

Suuresti lootis hageja menetluse läbipaistvusele ning ametnike kohustusele

selgitusi anda. Käesoleval juhul jäi hageja aga täielikku teadmatusse. Asjaolu,

et hagejale tekkinud kahjusid ei ole õnnetusjuhtumi puhul üldse arvesse võetud,

selgus alles peaaegu aasta pärast õnnetusjuhtumit, kui kostja pöördus hageja

poole nõudega tasuda liiklusõnnetuse teise osapoole kahjudest pool. Hageja

kogenematust näitab selgelt ka asjaolu, et kui hageja saatis kostjale digitaalselt

allkirjastatud võlatunnistuse, kirjutas hageja selgelt, et ei saa tegelikult

toimuvast aru. Tulenevalt sellest kui vähe oli kostja hagejale andnud selgitusi,

pidi kostja teadma, et hagejal puuduvad teadmised tekkinud situatsiooni

lahendamiseks. Kostja kasutas seda aga selgelt pahatahtlikult enda kasuks ära.

Edaspidiselt küsis hageja pika perioodi vältel kostjalt selgitusi ning andis

omapoolseid selgitusi, sh põhjendas, miks see nõue tema hinnangul alusetu on.

 Võlatunnistus on hageja jaoks äärmiselt ebasoodne. Selge ebamõistlikkus väljendub

selles, et tegelikku nõuet ei olegi ja/või hageja liiklusõnnetusest tulenevaid kahjusid ei

ole segasüü arvestamisel üldse arvesse võetud. Sellistel tingimustel võlatunnistuse

sõlmimine oli hageja jaoks väga selgelt ebaproportsionaalselt kahjulik.

 Hageja ei ole liiklusõnnetuses süüdi. Hageja ei nõustu, et enne võlatunnistuse

allkirjastamist pidasid pooled läbirääkimisi, pigem oli nn läbirääkimisteks

kindlustusseltsi poolne pidev surve avaldamine võlatunnistuse allkirjastamiseks, mis

paluti allkirjastada kiirustades. Hagejal õieti polnud võimalik sellega tutvudagi ning ta

ei mõistnud rohkemat kui vaid kindlustusseltsi kinnitust, et selle allkirjastamisega on

sõidukiomanik vabastatud mistahes probleemidest. Kostja vastusest nähtuvalt ta sellist

asjade käiku ei eita. Antud õigussuhtes on hageja tarbijana nõrgem pool ja hageja palub

kohtul otsust langetades hinnata, kas võlatunnistus vastab mõistlikele tingimustele

tarbijasuhte tähenduses.

11. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud on 1 007,20 eurot

(riigilõiv 400 eurot ja lepingulise esindaja tasu 607,20 eurot (3,75 tundi asjaolude selgitamine

ja hagiavalduse koostamine ning 0,85 tundi kostja seisukohale vastuse esitamine ja kliendiga

konsulteerimised)). Hageja esindaja tasu on 110 eurot tunnis, millele lisandub 20 % käibemaks.

Hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

15.04.2019 menetlusdokumendis palub hageja täiendavalt välja mõista tõlkekulu 34,01 eurot ja

lepingulise esindaja tasu 0,5h eest 66 eurot.

Kokku on hageja menetluskulu seega 1 007,20 + 66 + tõlkekulu 34,01 = 1 107,21 eurot.

Hageja kinnitab, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tasaarvestada ja kõik kulud on kantud

käesoleva menetlusega seoses.

Kostja menetluskulude osas pole hageja vastuväiteid esitanud.

Kostja vastuväited hagile

12. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb vastu kõigile hagiavalduses esitatud nõuetele. Kostja toob

esile järgmised asjaolud ja vastuväited:

 Hageja osales 07.10.2016 kell 18:30 liikluskindlustuseta sõidukiga Volkswagen Passat,

registreerimismärk XXX , Soome Vabariigis liiklusõnnetuses, kus sai kannatada T K

juhitud sõiduk LIGIER MICROCAR XXX.

 Viimane kostja juures sõlmitud sõiduki XXX kohustusliku liikluskindlustuse poliis nr

XXX lõppes 25.11.2015. Järgmine liikluskindlustusepoliis hakkas kehtima peale

liiklusõnnetust, ehk alates 07.10.2016 kell 18:34, vastavalt POLIS andmebaasi

väljavõtetele.

 Kostja registreeris liikluskahju nr XXX ja hüvitas sõiduki LIGIER MICROCAR

omanikule tekitatud liikluskahju 50% ulatuses, võttes aluseks Soome Vabariigi politsei

raporti. Tuginedes Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) §-le 55, esitas kostja

õigusaktidega sätestatud tähtaja piires tagasinõude sõiduki (registreerimismärk XXX )

registrijärgsele omanikule R N .

 Kuna liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduki faktiliseks, kuid registrisse kandmata

omanikuks hageja, nõustus ta võtma vastutuse ja sõlmima kostjaga regressnõude

vabatahtliku tasumise lepingu nr 13-17.

 Kostja on oma nõuded nii registrijärgsele omanikule ja ka hagejale esitanud

õigusaktidega ettenähtud tähtaegade jooksul.

 Asjaolu, et hageja sattub esimest korda liiklusõnnetusse ja ei ole kursis asja

menetlemisega, ei tähenda seda, et tema poolt allkirjastatud kohustus oleks selle tõttu

vastuolus heade kommetega seaduse mõttes.

 Hageja ja kostja pidasid läbirääkimisi, mille järel hageja digitaalselt allkirjastas

kokkuleppe. Nimetatud kokkulepe on täielikult kooskõlas õigusaktidega ja

väljakujunenud kohtupraktikaga. Endale võetud võlakohustuste täitmine põhjustabki

reeglina teatud liiki ebamugavusi.

 Kostja esindaja palus hagejat allkirjastada dokument (kokkulepe), kus olid kirja pandud

poolte vahel kokkulepitud tingimused. Kostja oli sunnitud hagejat korduvalt paluma,

sest hageja poolt ei tulnud mingit initsiatiivi võla tasumiseks või võladokumendi

allkirjastamiseks. Kostja peab täiesti põhjendamatuks hageja seisukohta, et kostja

poolne viisakas palumine on pidev surve avaldamine „nõrgemale poolele“.

 Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millele tuginedes asuda seisukohale, et hageja

poolt 19.09.2017 allkirjastatud kokkulepe on tühine.

13. Kostja taotleb menetluskulude jätmist hageja kanda. Kostja menetluskulud on 150 eurot

(lepingulise esindaja kulu 2,5 tunni eest tunnihinnaga 50 eurot + käibemaks 20 %).

Kostja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

26.04.2019 menetlusdokumendis palub kostja hagejalt täiendavalt välja mõista tõlkekulu 24

eurot (koos käibemaksuga) ja lepingulise esindaja kulu 120 eurot (s.o 2 tunni eest + käibemaks).

Kokku on kostja menetluskulu seega 150 + 120 + 24= 294 eurot (245+käibemaks 49 eurot).

Hageja menetluskuludele vaidleb kostja vastu. Arvestades asja keerukust on hageja poolt

arvestatud 4,6 tundi õigusabi teenuse osutamiseks põhjendamatult pikk aeg. Kostja palub kohtul

anda hinnang hageja õigusabikulude kohta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning uurinud asjas esitatud tõendeid

nende kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda

ja määrab need kindlaks.

15. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 järgi määravad pooled

hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste

esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb

TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-15317;

06.03.2019).

16. Kohus selgitab asjaoludest tuleneva nõude kvalifitseerimise kohta, et kohus kohaldab õigust

tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seotud poolte õiguslike

väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p

21; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15). Samas kui pooled õigussuhte kvalifikatsiooni üle ja

esitatud tõendi hindamise üle ei vaidle, puudub kohtul omaalgatuslikult tõendile muusuguse

hinnangu andmise õigus (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2018 lahend /jõustunud/

tsiviilasjas nr 2-17-15908; p 10).

17. Lühidalt seisneb vaidluse sisu selles, et hageja ostis 07.10.2016 auto ja osales sellega samal

päeval Soomes toimunud avariis, kus Soome politsei tuvastas mõlema liiklusõnnetuses

osalenud sõiduki segasüü võrdsetes osades. Hageja auto suhtes oli kohustuslik

liikluskindlustusleping sõlmimata. Kuna õnnetusele eelnenud 12 kuu jooksul oli viimane

liikluskindlustuse leping auto osas sõlmitud kostja juures, siis hüvitas kostja kannatanule

tekkinud kahju tema kindlustusandja kaudu 50% ulatuses. Kostja esitas regressinõude

liiklusregistrisse sõiduki omanikuna sisse kantud R N ning seejärel sõlmis sõiduki tegeliku

omaniku ehk hagejaga 15.09.2017 regressinõude vabatahtliku tasumise lepingu. Selles lepiti

kokku regressinõude täitmine osade kaupa. Hageja kostja nõuet ei tunnista ja palub tuvastada,

et tal ei ole kohustusi kostja ees. Hageja leiab, et regressinõude vabatahtliku täitmise kokkulepe

on tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega.

Kostja vaidleb nõudele vastu ja leiab, et leping on kehtiv.

18. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud

tõendite alusel tuvastatuks:

 07.10.2016 kl 18:30 toimus Soome Vabariigis liiklusõnnetus, milles osales kaks

sõidukit: hageja juhitud Volkswagen Passat reg XXX (edaspidi Sõiduk) ja T J T K

juhitud Ligier Microcar XXX. Edaspidi lühendatult kui LÕ. (t lk 4-5, tõlge lk 77-78).

 Soome Vabariigi politsei uurimise tulemina leiti, et tegemist on osapoolte vahel jagatud

segasüüga (50/50). Kohtule esitatud Soome politsei uurimisraportist see otseselt ei

ilmne (t lk 4-5), kuid selle üle poolte vahel vaidlust ei ole.

 LÕ ajal oli sõiduki faktiliseks, kuid registrisse kandmata omanikuks hageja (hagi

asjaolu).

 Sõiduk oli kindlustatud R N ( N ) nimele kostja juures liikluskindlustuse poliisiga nr

XXX kuni 25.11.2015 (t lk 20).

 Kohustusliku liikluskindlustuse andmebaasi teabe kohaselt oli Sõiduk E I SE juures

kindlustatud alates 07.10.2016 kl 18:34 (t lk 42).

 If F C 05.09.2017 nõude alusel hüvitas kostja LÕ-s kannatanule (Ligier Microcar XXX

sõiduki omanikule) tekkinud kahju 50% ulatuses summas 4 979,21 eurot (t lk 66-73 ja

82-84).

 15.09.2017 on pooled sõlminud regressinõude vabatahtliku tasumise lepingu nr 13-17

(t lk 6-7), mida hageja käsitleb konstitutiivse võlatunnistusena (edaspidi Leping). Kostja

pole sellele vastu vaielnud.

 Lepingu alusel on hageja tasunud 18.09.2017 summa 400 eurot ja 02.10.2017 summa

500 eurot. Kokku 900 eurot (t lk 75 hageja kinnitus, mida omakorda kinnitab kostja t lk

65).

 Alates 16.10.2017 on hageja keeldunud Lepingu täitmisest ning olnud sellekohases

kirjavahetuses kostjaga (t lk 23-26).

19. Vaidlus on selle üle, kas Leping kehtib või on tühine heade kommetega vastuolu tõttu ja

kas hageja on LÕ põhjustamises süüdi või mitte.

20. TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

Hageja soovib, et kohus tuvastaks kohustuse puudumise, mis tuleneb 19.09.2017 sõlmitud

Lepingust, mille pooleks hageja on. Ainuüksi sellest tuleneb kohtu arvates hageja tuvastushuvi

olemasolu. Kostja ei ole hagile selles osas ka vastu vaielnud.

21. Lisaks on hageja esile toonud, et Leping on konstitutiivne võlatunnistus. Sellisest

võlatunnistusest tulenevast nõudest saab kohustatud isik vabaneda vaid hagi esitamise teel.

Kohustatud isikul tuleb hageda võlatunnistuse edasisele tuginemisele keelamist (vt ka RK

02.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p-d 36, 41-46; RK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-

14, p 23-24 ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-15).

Seega puudub hagejal muu võimalus konstitutiivsest võlatunnistusest vabanemiseks kui läbi

hagimenetluse. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et Leping on konstitutiivne võlatunnistus.

22. Konstitutiivse võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid

või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt RK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 13 ja

tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11).

Hageja ongi väitnud, et Leping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega.

23. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg-d 1-3 näevad ette, et heade kommete või

avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine.

Tehing võib olla heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma

tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest,

sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: tehing on tehtud teise

poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste

väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kui sama paragrahvi lõike 2 punktis 2

nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult

tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest

vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest.

24. Hageja väidab, et sõlmis Lepingu kogenematusest ja soovist ära hoida probleeme R N ,

kellelt ta LÕ päeval Sõiduki ostnud oli, kuigi kannet liiklusregistris omaniku vahetuse kohta ei

olnud veel jõutud teha. Samuti väidab hageja, et ta ei olnud tegelikult LÕ toimumises süüdi.

25. Tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejat kuidagi sundinud Lepingu sõlmimisele, kohtu

ette toodud ei ole. Sotsiaalmeedia vahendusel poolte vahel jagatud sõnum 19.09.2017, milles

hageja kirjutab : „Ma päris ei mõista, aga oletan, et nüüd on allkirjastatud?“ ei viita kohtu

hinnangul sellele, et kostja oleks sundinud hagejat Lepingu sõlmimisele (t lk 12). Hageja oli

võimalus valida, kas ta sõlmib Lepingu või mitte. Juhul, kui hageja millestki aru ei saanud ja

otsustas Lepingu siiski allkirjastada, siis on see tema risk.

Üldjuhul saab eeldada, et võlgnik on loobunud kohustuse täitmisest keeldumist võimaldavatest

vastuväidetest, mida võlgnik võlatunnistuse andmise ajal teadis või pidi teadma. Seetõttu saab

võlgniku eeldatavalt lugeda loobunuks eelkõige sellistele asjaoludele põhinevatest

vastuväidetest, mis olid võlatunnistuse andmise põhjuseks, st asjaolud, mis olid võlatunnistuse

andmisel vaidluse all ning mille alusel võlgnik võlga tunnistas (vt ka RK otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-103-16).

Lepingu sõlmimisega on hageja loobunud vastuväidetest, et ta ei saanud aru ja tegelikult tal ei

ole võlga jne.

26. LKindlS § 3 lg 1 ja 2 ning § 4 p 1 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega

hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset

liikluskindlustust.

LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud

isikul. Kui liiklusregistris registreeritud sõidukil on vastutav kasutaja, on kindlustuskohustus

omaniku asemel vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud isikul (LKindlS § 7 lg 2).

Muudel juhtudel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest sõiduki omanik omandiõiguse

tekkimisest arvates (LKindlS § 7 lg 3).

Kuna käesoleval juhul oli LÕ toimumise ajal Sõiduki liiklusregistrisse kantud omanikuks R

N , siis kindlustuskohustus lasub temal.

Kuna aga Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrusega nr 75 kinnitatud Liiklusregistri pidamise

põhimääruse § 9 kohaselt ei ole registriandmetel õiguslikku tähendust, siis ei saa Sõiduki

omaniku kindlaks määramisel lähtuda liiklusregistri andmetest. Eriti olukorras, kus on teada,

kes on asjaõigusseaduse § 92 lg 1 ja 2 alusel Sõiduki omanikuks ja pooled ei vaidle selle üle.

Seega lähtub kohus sellest, et kindlustuskohustusega isikuks LÕ toimumise hetkel oli hageja,

kui Sõiduki tegelik omanik. Hageja poolt E I SE-ga sõlmitud leping aga LÕ toimumise hetkel

veel ei kehtinud (t lk 22).

Hageja ei oleks tohtinud seega veel Sõidukiga liikluses osaleda.

27. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust

(vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). TsMS § 436 lg-te 2, 4 ja 7 järgi saab kohus esitatud

nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele

asjaoludele ja tõenditele (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11). Vt samuti

Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-12587.

28. Poolte vahel puudus liikluskindlustuse leping ning kostja nõue hageja vastu on oma

olemuselt kahju hüvitamise nõue ehk tsiviilõiguslik nõue ja seega kuulub kohaldamisele määrus

(EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II).

Osundatud määruse artikkel 4 p 1 alusel kohaldatakse kahju õigusvastasest tekitamisest

tuleneva lepinguvälise võlasuhte suhtes selle riigi õigust, kus kahju tekib, olenemata sellest,

millises riigis kahju põhjustanud sündmus aset leidis ning olenemata sellest, millises riigis

ilmnevad sündmuse kaudsed tagajärjed.

29. Kohtu hinnangul tekkis kahju praegusel juhul Soomes: kahju põhjustanud liiklusõnnetus

toimus Soomes ja ka kahju kannatanud sõiduk oli registreeritud Soomes ja selle omanik elab

Soomes (t lk4-5, 67).

Kahju kannatanud S S N ongi kahju hüvitatud Soome seaduste alusel ja kohaselt

(Liikennevakuutuslaki ehk liikluskindlustuse seaduse § 32, § 33 ja § 37 ja § 46 kohaselt peab

Soome liikluskindlustuse keskus hüvitama kahju, mis on põhjustatud liiklusõnnetusega

Soomes, mille on põhjustanud muu, kui Soome püsiva asukohaga sõiduauto rikkudes

kindlustuskohustust).

Liikennevakuutuslaki § 51 kohaselt, kui kahju hüvitamise eest vastutab mitu kindlustusandjat,

siis vastutavad nad kannatanu ees solidaarselt.

Liikennevakuutuslaki § 60 kohaselt võib kannatanu esitada kahjunõude selle kindlustusfirma

vastu, kes tõenäoliselt vastutab kahju hüvitamise eest.

Sama seaduse § 73 kohaselt läheb kahju kannatanud isikule välja makstud ulatuses kahju

hüvitamise nõue üle kindlustusandjale.

30. Seega on kannatanule hüvitatud kahju Soome ja EL õiguse kohaselt ning samuti on kostja

hüvitanud Soome kindlustusfirmale kannatanule välja makstud kahju vastavalt Soome

seadustele.

31. Ka süüteomenetlusele kohaldub käesoleval juhul Soome seadus (kriminaalmenetluse

seadustiku § 3).

32. Eeltoodust tuleneb, et süüküsimusele ja LÕ asjaolude väljaselgitamisele kohaldub Soome

õigus ja pädevus selleks on samuti Soome asjaomastel ametiisikutel.

Hageja on ise hagi asjaoluna välja toonud, et Soome politseiraporti kohaselt olid mõlemad LÕ-

s osalenud juhid võrdsetes osades süüdi LÕ toimepanemises.

Eelkõige seetõttu ja ka põhjusel, et konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimisel loobub kohustatud

isik vastuväidetest nõudele ja saab esitada vastuväiteid ainult Lepingu enda kehtivusele, ei ole

hageja argumentidel süü puudumise jms kohta käesoleva asja lahendamisel tähtsust.

Süüküsimuse vaidlustamiseks oleks hageja pidanud vaidlustama Soome politsei otsustuse.

Kohtul puuduvad andmed, et hageja oleks seda teinud.

33. Teisena viitab hageja oma kogenematusele ja sellele, et Lepingus on poolte kohustuste maht

ebaproportsionaalselt kostja kasuks. Ebaproportsionaalseks peab hageja seda, et ta peab

hüvitama kahju, mille põhjustamises ta süüdi ei ole. Kuna TsÜS § 86 lg 2 järgi peab tehingu

heade kommete vastasuse tuvastamiseks esinema nii tehingu tegemine kogenematusest kui ka

tehingu tingimuste äärmine ebasoodsus või kohustuste mahu tasakaalu ebaproportsionaalsus,

siis puudub praegu vähemalt üks vajalik element – Leping ei ole ebaproportsionaalne ega

hagejale ebasoodus – hageja on LÕ põhjustamises osaliselt süüdi – 50% osas ning kostjaga

sõlmitud Lepingu järgi kohustubki hageja hüvitama kahju pooles ulatuses. Leping on hageja

jaoks isegi soodne, kuna võimaldab kahju hüvitada osade kaupa (Lepingu p 3.3).

34. Hageja on viidanud ka ajalisele faktorile – kostja pöördus R N poole alles 2017 teises

pooles. Ka selles osas ei saa kohus hagejaga nõustuda, sest Soome kindlustusfirma on hageja

poole pöördunud alles 05.09.2017 ning kostja on kahju hüvitise välja maksnud samuti

05.09.2017 (t lk 66-73 ja lk 82.83). Seega on ajaliselt loogiline, et alles seejärel pöördus kostja

regressinõudega R N poole.

35. Leping ei ole kohtu arvates hageja suhtes ebasoodne ka põhjusel, et isegi kui Leping

puuduks, oleks hagejal kahju hüvitamise kohustus kostja ees, sest:

-

Kostja on käesoleval juhul kannatanule kahju hüvitanud LkindlS § 36 lg 2 järgi kui

isik, kelle juures LÕ-se toimumisele eelnenud 12 kuu sees oli Sõiduki suhtes sõlmitud

liikluskindlustuse leping.

-

Hageja vastu on kostjal nõudeõigus LkindlS § 55 alusel.

-

Euroopa Kohtu kohtuasjas C-587/15 tehtud lahendist tuleneb, et regressinõude laadse

kahjuhüvitise nõude menetlemist ja sisu reguleerib täielikult selle liikmesriigi õigus, kus

see nõue esitati (Kohtujurist M B ettepanek kohtuasjas nr C-587/15 p 104 ja p 114).

Seda kinnitab ka Rooma II artikkel 19 nõudeõiguse ülemineku kohta. Seega

tagasinõudele, mis kostjal võib olla kahju põhjustanud isiku või mõne muu isiku vastu,

kohaldub Eesti õigus.

Hagi asjaolude kohaselt oli LÕ põhjustanud Sõiduki omanik õnnetuse toimumise hetkel kostja,

kes oli LkindlS § 7 lg 3 alusel kindlustuskohustusega isik.

LkindlS § 3 lg 2 ja § 4 p 1 järgi ei tohi liikluses kasutada sõidukit, millel ei kohustuslikku

liikluskindlustust. LÕ toimumise hetkel Sõiduki suhtes kindlustuslepingut sõlmitud ei olnud.

36. LkindlS § 55 alusel on kostjal nõudeõigus hageja vastu.

Kohus viitab siinkohal ka Euroopa Kohtu lahendile 04.09.2018 kohtuasjas nr C-80/17, mille

kohaselt võib siseriiklik õigusakt sätestada, et kui õnnetuses osalenud sõiduki omanik ei ole

täitnud siseriiklikust õigusest tulenevat kohustust see sõiduk kindlustada (enne liikluses

osalemist), nagu käesolevas asjas, võib hüvitusorgan esitada regressinõude peale õnnetuse

põhjustanud isiku või isikute ka sõiduki omaniku vastu, sõltumata omaniku tsiviilvastutusest

õnnetuse toimumise eest (p 56).

37. Eeltoodu alusel ei tuvasta kohus, et poolte vahel 15.09.2017 sõlmitud regressinõude

vabatahtliku tasumise leping oleks heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine. Kohus leiab,

et Leping on kehtiv.

38. Kahju suurust ei ole hageja vaidlustanud. Kostja esitatud tõendite kohaselt (t lk 66-73 ja 82-

84) on kostja kannatanule hüvitanud poole asja remondikuludest, pukseerimiskulust ja

kasutushüvitisest kokku 4 979,21 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

39. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

40. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad kõik menetluskulud hageja kanda.

41. TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

42. TsMS § 175 lg 1 alusel leiab kohus, et lepingulise esindaja kulu : kostja vastuse

koostamisele kulunud 2,5 tundi ja täiendavate menetlusdokumentide koostamisele 2 tundi on

tsiviilasja sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalik kulu. Ka kostja lepingulise esindaja

tasu määr 50 eurot tunnis on Tallinna õigusabituru teenuse hindu arvestades pigem keskmisest

soodsam ja seega kohtu arvates õigustatud.

Kostja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kohus

kontrollis

maksu-

ja

tolliameti

andmeid

ning

tuvastas,

et

kostja

on

käibemaksukohustuslane. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava

käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane

või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus mõistab

lepingulise esindaja kulud välja ilma käibemaksuta.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejal hüvitada kostjale lepingulise esindaja tasu 225 eurot 4,5

töötunni eest tunnihinnaga 50 eurot.

43. 26.04.2019 menetlusdokumendis palub kostja hagejalt täiendavalt välja mõista tõlkekulu

24 eurot (koos käibemaksuga). Taotlus on TsMS § 143 alusel põhjendatud, välja arvatud

käibemaksu osas (vt eelmine punkt).

44. Seega tuleb kostjale hüvitada menetluskuluna 225 eurot lepingulise esindaja kulu

hüvitamiseks ja 20 eurot tõlkekulu hüvitamiseks.

45. Kostja avaldus jääb rahuldamata 49 euro (käibemaks) osas.

46. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Seega saab menetluskulude suurust vaidlustada ainult hageja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

Kohtunik