3-18-1459/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Monika Laatsit ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 23.05.2019, Tallinn Haldusasja number 3-18-1459 Haldusasi XX kaebus Maanteeameti kohustamiseks anda kaebajale A-kategooria juhtimisõigus Menetlusosalised Kaebaja – XX Vastustaja – Vastustaja Maanteeamet, esindaja Kätlin Stikkermann Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 01.02.2019 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus XX apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.02.2019 otsus haldusasjas nr 3-18-1459 muutmata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.06.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-18-1459 2(5) menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 21.05.2018 Maanteeametile taotluse A-kategooria juhtimisõiguse saamiseks liiklusseaduse (LS) § 106 lg 7 ja § 107 lg 2 alusel. Maanteeamet keeldus sellest 01.06.2018. Mootorsõiduki juhtimisõigus antakse isikule, kelle vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kes on omandanud mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni. Mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni omandamiseks peab juhtimisõiguse taotleja läbima nõuetekohase ettevalmistuse ning sooritama liiklusteooriaja sõidueksami.

2. XX esitas 01.06.2018 uue taotluse. Maanteeameti 22.06.2018 vastusega jäeti ka see taotlus rahuldamata. LS § 107 lg 2 esimene lause osa „A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus antakse isikule, kellel on juhiluba mis tahes kategooria auto juhtimiseks“ tähendab seda, et A-kategooria juhtimisõigust ei anta esmase juhiloa omanikule, vaid isikule, kes omab 10 aastaks väljastatud mis tahes kategooria juhiluba juhul, kui on läbitud vastav A-kategooria koolitus autokoolis ning edukalt sooritatud liiklusteooriaja sõidueksam Maanteeametis. LS § 106 lg-t 7 ja § 107 lg-t 2 tuleb lugeda koosmõjus LS §-ga 100 ning §-ga 101. LS § 100 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni omandamiseks peab juhtimisõiguse taotleja läbima LS § 100 lg 6 alusel kehtestatud ettevalmistuse ning lg 8 alusel kehtestatud nõuete kohase esmaabikoolituse ja sooritama edukalt lg 7 alusel kehtestatud korras liiklusteooriaja sõidueksami. Liiklusteooria eksamit ei ole vaja sooritada LS § 107 lg-tes 2 ja

3 nimetatud juhtudel, kus üleminekul madalama kategooria mootorratta juhtimiselt kõrgema kategooria mootorratta juhtimisele antakse juhtimisõigus pärast edukat sõidueksami sooritamist. Eeltoodud sättes ongi kirjas, et liiklusteooriaeksami sooritamine ei ole nõutav vaid siis, kui tegemist on üleminekuga madalama kategooria mootorratta (A2) juhtimiselt kõrgema kategooria mootorratta juhtimisele (A). Kui isikul ei ole olnud A2-kategooria juhtimisõigust, siis tulenevalt liiklusseadusest peab ta läbima autokooli ning sooritama edukalt liiklusteooriaja sõidueksami Maanteeametis. Ühtlasi näeb majandusja kommunikatsiooniministri 27.06.2011 määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ § 37 lg 1 ette, et kui isik omab B-, C- või D-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja juhiluba ning taotleb mootorratta juhtimisõigust, peab ta saama mootorratta juhi ettevalmistuse teooriaõppes vähemalt kümne õppetunni ja sõiduõppes kümne sõidutunni mahus. Selles mahus antavas õppes peavad A-kategooria ja A1-, A2-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekavast olema hõlmatud õppeained, mis käsitlevad erisusi mootorratta juhi ettevalmistamisel võrreldes B-, C- või D- kategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamisega. A-kategooria liiklusteooriaja sõidueksami sooritamise nõue tuleneb majandusja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisast 1, mille kohaselt mootorratta, auto või autorongi juhtimisõiguse taotlemisel täiendusõppe korras tuleb sooritada liiklusteooriaja sõidueksam.

3-18-1459 3(5)

3. XX esitas 26.06.2018 vastusele vaide, mis jäeti 02.07.2018 vaideotsusega rahuldamata. Maanteeamet jäi oma varasemate seisukohtade juurde, lisades täiendavalt, et Maanteeamet ei ole seadust kitsendanud, vaid juhtinud üksnes tähelepanu sellele, millised normid lisaks LS §

106 lg-le 7 ja § 107 lg-le 2 on A-kategooria juhtimisõiguse taotlemisel kohustuslikult kohaldatavad.

4. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maanteeameti kohustamiseks anda kaebajale A-kategooria juhtimisõigus. Kaebajal, kellel on omandatud mootorsõidukijuhi kvalifikatsioon (ehk on täidetud LS §-s 100 toodud üldnõuded), kes omab B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (ehk on täidetud LS § 106 lg-s 7 toodud tingimus) ja kes soovib saada A- kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (ehk on täidetud LS § 107 lg-s 2 toodud tingimus) on täielik õigus saada A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus vastavalt LS-s sätestatule.

5. Maanteeamet oli seisukohal, et kaebajal ei ole eeldused A-kategooria juhtimisõiguse omamiseks täidetud, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. LS § 107 lg 2 sätestab, et esmase juhiloa omanikud ei saa A-kategooria juhtimisõigust taotleda, mitte ei võimalda A-kategooria juhtimisõigust saada ilma eksamiteta ja koolituseta.

6. Tallinna Halduskohus jättis 01.02.2019 otsusega kaebuse rahuldamata. Maanteeameti 01.06.2018 ja 22.06.2018 vastused on õiguspärased. Kohus nõustus nende ja 02.07.2018 vaideotsuse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Jääb arusaamatuks, millisel alusel loetakse seaduse teksti asemel „kellel on juhiluba“ välja tekst „kellel ei ole juhiluba“. Seaduses puuduvad viited sellekohase tõlgenduse võimalikkusele. Sellist sõnastust kasutab vastustaja ja kohus on sellega omapoolseid selgitusi andmata nõustunud. Kaebaja aga ei jaga seda seisukohta. Samuti on ebaselge, kas kohtunik teeb vahet mootorsõidukijuhi kvalifikatsioonil ja väljastatud erinevate kategooriate juhilubadel. Kohus ei vaevunud kaebaja põhjalikke selgitusi lugema. Seejuures on arusaamatu, kuidas saab kohus tugineda vastustaja hinnangule, kui viimane ei ole kaebaja argumentidele vastanud.

8. Maanteeamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuivõrd apellatsioonkaebuses ei ole esitatud uusi väiteid, jääb Maanteeamet kõigi juba halduskohtus esitatud seisukohtade juurde neid apellatsioonimenetluses kordamata ja palub ringkonnakohtul nendega arvestada. Kaebaja on nii esialgsetes taotlustes, vaides kui ka kaebuses esitanud samasuguseid väiteid, millega mittenõustumist on Maanteeamet juba 01.06.2018 ja 22.06.2018 vastustes ning 02.07.2018 vaideotsuses põhjendanud. Halduskohus tugines õigustatult HKMS § 165 lg-le 2.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-18-1459 4(5)

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Maanteeamet on õigesti jätnud kaebajale A-kategooria juhtimisõiguse andmata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjendustega vaidlustatud kohtuotsuses, ei tähenda, et need oleks ebaõiged või et kohus ei oleks kaebaja esitatud väidetesse süvenenud. Kaebaja ei esitanud kaebuses uusi argumente, vastustaja on kaebaja taotlustele korduvalt (sh vaidemenetluses) vastanud ning halduskohtu 01.02.2019 otsuses vastustaja seisukohtadele tuginemine oli HKMS § 165 lg 2 järgi lubatav.

11. Vaidlusalusel juhul tõlgendab kaebaja LS sätteid meelevaldselt ja kontekstist välja rebitult. LS 4. ptk 3. jagu, mis näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise regulatsiooni, tuleb käsitada kui ühtset tervikut. Nii sätestab LS § 100 lg 1, et mootorsõiduki juhtimisõigus antakse isikule, kelle alaline elukoht on Eestis või kes suudab tõendada, et ta on Eestis õppinud vähemalt kuus kuud, kelle vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kes on omandanud mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni. Seejuures tähendab kvalifikatsioon erialast ettevalmistust, kohasuse astet mingiks elukutseks või tööks – arutataval juhul seega ettevalmistust ja kohasuse astet A-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks. LS § 100 lg 3 kohaselt peab juhtimisõiguse taotleja mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni omandamiseks läbima LS § 100 lg 6 alusel kehtestatud ettevalmistuse ning lg 8 alusel kehtestatud nõuete kohase esmaabikoolituse ja sooritama edukalt lg 7 alusel kehtestatud korras liiklusteooriaja sõidueksami. Liiklusteooria eksamit ei ole vaja sooritada LS § 107 lg-tes 2 ja 3 nimetatud juhtudel, kus üleminekul madalama kategooria mootorratta juhtimiselt kõrgema kategooria mootorratta juhtimisele antakse juhtimisõigus pärast edukat sõidueksami sooritamist. Vaidlus puudub selles, et XX-l on omandatud B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Üksnes üleminekul madalama kategooria mootorratta juhtimiselt kõrgema kategooria mootorratta juhtimisele on isik vabastatud liiklusteooria eksamist, aga ka sel juhul tuleks eeltoodust olenemata edukalt sooritada sõidueksam. Järelikult ei ole alust XX A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemise korral liiklusteooriaega sõidueksamist vabastada. LS § 100 lg-d 4-8 näevad ette, et mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused jms kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrustega, mistõttu on vastustaja õigesti viidanud ka majandusja kommunikatsiooniministri 27.06.2011 määruse nr „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ § 37 lg-le 1 ning majandusja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisale 1.

12. XX käsitus LS § 106 lg-st 7 ja § 107 lg-st 2 on väär. LS § 106 lg-t 7 ja § 107 lg-t 2 tuleb tõlgendada koostoimes LS §-ga 100 ning §-ga 101, mis näevad ette mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise üldnõuded ja tervisenõuded. Ringkonnakohus soostub Maanteeametiga, et LS § 107 lg 2 mõte on, et esmase juhiloa omanikud ei saa A-kategooria juhtimisõigust taotleda, mitte ei võimalda seadus B-kategooria juhtimisõiguse omandanutel A-kategooria juhtimisõigust saada ilma eksamite ja koolituseta. Põhjendamatu on XX arusaam, et juhtimisõiguse andmisel tuleks ignoreerida selleks kehtivaid üldja tervisenõudeid ning et B-kategooria juhtimisõiguse omandanud isikuna on ta kompetentne mootorratast juhtima ilma selleks ettenähtud erikoolituseta. Vastavat koolitust läbimata on isik liikluses ohtlik nii endale kui kaasliiklejatele.

13. Eelnevat arvestades jääb halduskohtu otsus muutmata. Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel poolte endi kanda.

3-18-1459 5(5)

(allkirjastatud digitaalselt)