4-09-16336/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

29. detsembril 2009. a, Tartu kohtumajas, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-09-16336 Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi Kristjan Kitse väärteoasi ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Tartu Linnavalitsuse 30.07.2009. a otsus väärteoasjas nr 20096074 Kaebuse esitaja Menetlusaluse isiku Kristjan Kitse seaduslik esindaja Urmas Kitse (isikukood: 37107232757; elukoht: X) Menetlusalune isik Kristjan Kitse Kohtuväline menetleja Tartu Linnavalitsus RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 2, kohus otsustas:

Tühistada Tartu Linnavalitsuse 30.07.2009. a otsus väärteoasjas nr 20096074, millega Kristjan Kitset karistati ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, s.o 180 krooni.

Süüdi tunnistada Kristjan Kitse ühistranspordiseaduse § 541 järgi ja karistada teda rahatrahviga kolme trahviühiku ulatuses, s.o 180 (ükssada kaheksakümmend) krooni.

Rahatrahv tuleb tasuda Tartu Linnakantselei arvelduskontole nr 221014740889 (Swedbank). Saata käesoleva kohtuotsuse koopia Kristjan Kitsele ja Tartu Linnavalitsusele.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik

Tartu Linnavalitsuse 30.07.2009. a otsusega väärteoasjas nr 20096074 karistati Kristjan Kitset ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, s.o 180 krooni. Otsuses kirjeldatud asjaolude kohaselt sõitis menetlusalune isik bussis sõiduõigust tõendava dokumendita. Oma tegevusega rikkus ta majandusja kommunikatsiooniministri poolt 26.05.2004. a kinnitatud määruse nr 141 „ Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ (edaspidi Üldeeskiri) §-i 7 lg 3 p 1 nõuet, mille kohaselt on sõitja kohustatud omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti.

Tartu Maakohtusse on saabunud Kristjan Kitse kaebus Tartu Linnavalitsuse 30.07.2009. a otsuse väärteoasjas nr 20096074 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt omas Kristjan Kitse sõiduõigust tõendavat dokumenti, kuid tal ei olnud seda kaasas; kergendava asjaoludena on isik tehtut kahetsenud ning tegemist on esmakordse rikkumisega; valesti on kohaldatud Tartu Linnavalitsuse otsuses ühistranspordiseaduse §-i 547, kuna see kohustab sõitjat omama sõiduõigust tõendavat dokumenti.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Tartu Linnavalitsuse 30.07.2009. a otsuse kohaselt rikkus Kristjan Kitse oma tegevusega Üldeeskirja §-i 7 lg 3 p 1 nõuet, mille kohaselt on sõitja kohustatud omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti. Väärteoprotokollis menetlusaluse isiku ütlustest (tl 4) nähtub, et ta sõitis bussis kehtetu tasutasõidu piletiga, kuid kehtiv pilet oli kodus olemas. Kohtule on esitatud Kristjan Kitse tasutasõidu tõend nr 0151, mille kehtivusaeg on 01.06.2009 kuni 31.12.2011. a. Seega omas Kristjan Kitse väärteoprotokolli koostamise ajal, so 01.07.2009. a tasutasõidu tõendit, mistõttu ei ole ta rikkunud Üldeeskirja §-i 7 lg 3 p 1 nõuet ja seega ei vastuta ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi.

Kuna Kristjan Kitse ei esitanud 01.07.2009. a sõiduõigust tõendavat dokumenti, tühistab kohus VTMS § 132 p 2 alusel kohtuvälise menetleja 30.07.2009 otsuse täies ulatuses väärteoasjas nr 20096074 ja teeb uue otsuse.

Väärteoprotokollis menetlusaluse isiku ütlustega ning tunnistaja K. P. ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et 01.07.2009. a esitas Kristjan Kitse kontrolörile kehtetu tasutasõidu tõendi. Tasutasõidu tõendiga nr 0151 on tõendatud, et Kristjan Kitsel oli kontrollimisel sõiduõigus olemas. Vastavalt Üldeeskirja §-le 7 lg 3 p 6 on sõitja kohustatud esitama kontrolli õigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel. Kuna Kristjan Kitse esitas kontrolörile kehtetu tasuta sõidu tõendi, on täidetud Üldeeskirja § 7 lg 3 p 6 objektiivne teokoosseis.

Vastavalt KarS § 15 lg 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS §-le 18 lõikele 1 on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. Väärteoprotokollis antud menetlusaluse isiku ütluste kohaselt unustas ta kehtiva tõendi kaasa võtta. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kuna Kristjan Kitse unustas sõiduõigust tõendava dokumendi koju, ei teadnud ta süüteokoosseisule vastavat asjaolu, kuid oleks pidanud enne ühistranspordiga sõitma asumist kindlaks tegema, et sõidab kehtiva piletiga. Seega on Kristjan Kitse teo toime pannud ettevaatamatusest.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Seega on Kristjan Kitse toime pannud Üldeeskirja § 7 lg 3 p 6 rikkumise, mis on kvalifitseeritav ühistranspordiseaduse §-s 541 sätestatud teona.

Kohtu seisukoht karistuse osas Ühistranspordiseaduse §-s 541 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 58 järgi raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse kohaselt on Kristjan Kitse juhtunut kahetsenud. Isik on avaldanud kahetsust tehtud teo üle 07.07.2009. a vastulauses Tartu Linnavalitsusele. Vastulauses on Kristjan Kitse välja toonud, et tema omas tasuta sõidu tõendit, kuid oli selle maha unustanud. Kaebuses on tähelepanu pööratud Tartu Linnavalituse poolt otsuses kohaldatud valele normile, mitte eitatud rikkumist. Kuna Kristjan Kitse on oma tegu tunnistanud ja tehtut kahetsenud, arvestab kohus kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kohus arvestab karistuse määramisel KarS § 57 lg 2 alusel ka asjaolu, et Kristjan Kitsel varasemalt rikkumised puuduvad.

Vastavalt KarS §-le 47 lg 1 võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ja Kristjan Kitse süüd selle toimumises, samuti erija üldpreventiivset eesmärki, leiab kohus, et karistuse eesmärgid on Kristjan Kitse puhul saavutatavad minimaalse karistusmäära kohaldamisega ning Kristjan Kitset tuleb karistada ühistranspordiseaduse § 541 järgi rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 180 krooni.

Peet Teidearu Kohtunik