2-17-10064/123 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(22)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-17-10064

Määruse tegemise aeg ja koht

23.05.2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Kohtuasi

AA

avaldus

lastega

suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks ning ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks HH suhtes.

VV avaldus laste suhtes ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.04.2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AA määruskaebus

VV määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja 1/isa: AA (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte

Avaldaja

2/ema:

VV

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merle

Albrant

Puudutatud

isik

1:

HH

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

2:

UU

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

3:

KK

(isikukood

XXXXXXXXXXX), puudutatud isikute 1–3 esindaja

riigi õigusabi korras vandeadvokaat Leino Biin

Laste ja ema elukohajärgne omavalitsus: Tallinna

linna

Põhja-Tallinna

Valitsus

(registrikood

75017745), lepinguline esindaja Marit Pauk

Isa elukohajärgne omavalitsus: Saue Vallavalitsus

(registrikood 77000430), lepinguline esindaja Pille

Toomsalu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 26.04.2018 määrus tühistada osas, milles maakohus lõpetas

vanemate ühise hooldusõiguse elu- ja viibimiskoha osas UU ja KK suhtes ja

2(22)

andis selle üle VV-le, lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse HH suhtes elu- ja

viibimiskoha, terviseteenuse ja haridusküsimuste osas ja andis selle üle AA-le

ning määras kindlaks suhtluskorra ja kohtumääruse täitmise korra.

Ringkonnakohtu määrusega jätta UU ja KK suhtes vanemate ühine

hooldusõiguse muutmata ja HH suhtes lõpetada ühine hooldusõigus elu- ja

viibimiskoha osas ja jätta see VV-le. Suhtluskord kuulub määramisele vastavalt

ringkonnakohtu määrusele. Maakohtu määrus jätta muutmata menetluskulude

jaotuse osas.

2. AA ja VV määruskaebused rahuldada osaliselt.

3. Võtta AA ja VV ringkonnakohtus esitatud tõendid vastu, v.a topelt esitatud

tõendid (avaldaja 2 14.11.2018 esitatud 28.12.2016 e-kiri ja avaldajate vaheline

12.05.2017 kirjavahetus; avaldaja 1 11.03.2019 esitatud statsionaarne epikriis;

avaldaja 2 15.03.2019 esitatud seminaril „Kuidas aidata ennast ja last?“

osalemise tunnistus; avaldaja 2 27.03.2019 esitatid ambulatoorne epikriis).

4. Jätta rahuldamata VV taotlused AA kohustamiseks geneetilist materjali

andma, AA-le ja VV-le kohtupsühhiaatrilise ja -psühholoogilise ekspertiisi

läbiviimiseks, psühholoogi MS ja spetsialisti IM tunnistajana ülekuulamiseks

ning VV vande all ülekuulamiseks.

5. Määruse resolutsiooni kehtiv sõnastus on järgmine:

5.1 AA avaldus HH suhtes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja AA-le

üleandmiseks alalise viibimiskoha, koolivaliku ja huvialaringide ning

tervise küsimuste osas jätta rahuldamata.

5.2 VV avaldus HH suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja emale

üleandmiseks viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes rahuldada

osaliselt. Lõpetada VV ja AA ühine hooldusõigus HH elu- ja viibimiskoha

osas ja anda üle VV-le. Hariduse ja tervise küsimuste osas vanemate ühise

hooldusõiguse

lõpetamiseks

ja

VV-le

üleandmiseks

jätta

avaldus

rahuldamata.

5.3 Jätta rahuldamata VV avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ning VV-le üleandmiseks UU ja KK alalise viibimiskoha,

hariduse ja tervise osas.

5.4 Rahuldada AA avaldus lastega suhtluskorra määramiseks.

5.5 Määrata HH ja UU suhtlemiskord AA-ga (isaga) järgmiselt:

5.5.1 iga kuu esimese ja kolmanda täisnädala nädalavahetuse viibivad HH

ja UU isa juures. Laste isa läheb neile nende viibimiskohta järele

reede õhtul kell 18.00 ja toob nad koju pühapäeva õhtul kella 17.30-

ks;

5.5.2 paarisaasta talvise koolivaheaja alguse ja jõulud veedavad HH ja UU

isaga (koolivaheaja algusest kuni 31.12 kella 12.00-ni). Paaritutel

aastatel veedavad HH ja UU uusaasta ja koolivaheaja teise poole

isaga (alates 31.12 kella 12.00-st kuni vaheaja eelviimase päevani).

Isa läheb HH-le ja UU-le paarisaastatel nende viibimiskohta järele

koolivaheaja esimesel päeval kell 18.00 ja lapsed tuuakse tagasi koju

31.12. kell 12.00 ja paaritutel aastatel läheb isa lastele järele 31.12.

3(22)

kell 12.00 ja viib nad koju tagasi vaheaja eelviimasel päeval kella

18.00-ks;

5.5.3 ülejäänud lühikestest koolivaheaegadest viibivad HH ja UU teise

kevadvaheaja isaga. Koolivaheaja esimesel päeval kell 18.00 läheb

isa neile koju järele ja vaheaja eelviimasel päeval kell 18.00 viib koju

tagasi;

5.5.4 emadepäeval on HH ja UU emaga ja isadepäeval isaga;

5.5.5 HH ja UU sünnipäeval on isal võimalik kohtuda lapsega tema

õnnitlemiseks vähemalt 2 tunni ulatuses;

5.5.6 isa suvise puhkuse ajal on tal õigus veeta lastega pikemaid, s.o 1-2

nädalasi, perioode kooskõlastades need vanemate vahel igal aastal

hiljemalt 1. aprilliks;

5.5.7 isal

on

õigus

perekondlikel

tähtpäevadel

(vanemate

või

vanavanemate sünnipäevad, pulmad, suguvõsa kokkutulekud jms)

viibida koos HH-ga ja UU-ga. Isa läheb lastele eelmisel õhtul kell

18.00 nende viibimiskohta järele ja viib tagasi perekondliku

tähtpäeva järgsel päeval kella 12.00-ks. Juhul kui tähtpäev on

pühapäeval või riiklikul pühal, millele järgneb tööpäev, tuleb lapsed

tagasi viia samal päeval kella 17.00-ks, Perekondlikust tähtpäevast

teatab isa emale üks nädal ette;

5.5.8 eemal viibiv vanem võib lastega elektrooniliste sidevahenditega

suhelda kuni 1 tund päevas;

5.5.9 vanematel on õigus lastega reisida Euroopa Liidu liikmesriikides

kuni 15 päeva järjest. Reisi sihtkohast ja toimumise ajast peab teist

vanemat teavitama vähemalt 1 kuu enne reisi. Reisimine ei tohi

häirida laste õppetööd;

5.5.10 määratud suhtlemiskorrast saavad vanemad kõrvale kalduda

vastastikusel kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, kuulub

järgimisele ja täitmisele käesolev suhtlemiskord;

5.5.11 laste haigestumisest või muudest olulistest põhjustest, mis takistavad

suhtluskorra täitmist, tuleb teavitada teist vanemat koheselt.

5.6 KK ja AA suhtluskord määrata järgnevalt:

5.6.1 KK veedab isaga iga kuu esimese täisnädala nädalavahetusel (koos

teiste lastega) 2 tundi. Selliseid kohtumisi toimub kokku kuus (6);

5.6.2 pärast kuut lühiajalist kohtumist veedab KK isaga koos terve päeva

iga kuu esimese nädala nädalavahetusel, kui ka teised lapsed on

temaga. Lapse üleandmine toimub koos veedetava päeva hommikul

kell 11.00 ja isa viib lapse koju sama päeva õhtul kella 17.00-ks;

5.6.3 ühe aasta möödudes kehtib KK suhtes sama suhtluskord (määruse

resolutsiooni p 5.5), mis on määratud isa ja vanemate laste vahel.

5.7.

Harju Maakohtu 15.11.2017 esialgse õiguskaitse määrusega

kohaldatud suhtluskord jääb kehtima kuni kohtumääruse jõustumiseni.

5.8.

Määrata vandeadvokaat Leino Biini riigi õigusabi tasuks

määruskaebuse menetlemisel 210 euro (175 eurot, millele lisandub

4(22)

käibemaks 35 eurot).

5.9.

Maakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a

laste esindaja menetluskulud, mis jätta riigi kanda.

5.10.

Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta

menetlusosaliste endi kanda, v.a laste esindaja menetluskulud, mis jätta

riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest

alates.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Avaldaja 1 avaldus

1. AA (avaldaja 1, isa) esitas avalduse laste HH (puudutatud isik 1, laps, poeg), UU

(puudutatud isik 2, laps, tütar) ja KK-ga (puudutatud isik 3, laps, tütar koos

lapsed) suhtluskorra määramiseks.

2. Avalduse kohaselt olid avaldaja 1 ja VV (avaldaja 2, ema) abielus kuni

17.10.2016. Abielust sündis kolm last. Abikaasad asusid lahku elama 01.10.2016,

kui avaldaja 1 kolis pere ühisest kodust välja. Lapsed jäid koos emaga. Esialgu

toimis laste ja isa suhtlus enam-vähem rahumeelselt, kuid ema käitus nii laste kui

ka isa suhtes manipuleerivalt ja väitis, et lapsed kardavad isa sugulasi.

3. Ema koos lastega üüris UU korteri alates 05.01.2017. Isa ja laste suhtlemiseks

olid

mõlemad

vanemad

pöördunud

Keila

Vallavalitsuse

sotsiaal-

ja

lastekaitseteenistuse poole. Keila Vallavalitsuse lastekaitse spetsialist võttis

arvesse nii laste vanemate kui ka kahe vanema lapse arvamust ja koostas

kokkuleppe projekti, millele avaldaja 1 alla kirjutas, kuid avaldaja 2 keeldus seda

tegemast.

4. Laste ema takistab isa ja laste suhtlust, esitades ebaõigeid andmeid Keila

Vallavalitsusele, valetades, et isa ei soovi lastega suhelda, siis jälle et lapsed ei

soovi isaga suhelda ja siis, et isa ilmub lastega kokkusaamisele alkoholijoobes.

5. Avaldaja 1 soovis suhtluskorda kindlaks määrata järgmiselt:

- õppeperioodi keskel on lapsed isaga iga kuu esimesel ja kolmandal

nädalavahetusel. Isa läheb puudutatud isikule 3 reedel lasteaeda järele

hiljemalt 17.30. Puudutatud isikule 2 ja puudutatud isikule 1 läheb isa järele

5(22)

nende viibimiskohta Tallinnas hiljemalt 18.30. Isa toimetab lapsed tagasi ema

juurde pühapäeval hiljemalt 18.00, kui lapsevanemad ei lepi kokku teisiti;

- suvevaheajal viibivad lapsed võrdselt kummagi vanema juurse järjest üks kuni

kaks nädalat. Isa tuleb lastele järele nende viibimiskohta Tallinnas

esmaspäeval hiljemalt 18.30 ja toimetab lapsed tagasi ema juurde kas sama

või järgmise nädala pühapäeval hiljemalt 21.00, kui lapsevanemad ei lepi

kokku teisiti. Suvekuude kohtumiste nädalad lepivad lapsevanemad kirjalikku

taasesitamist võimaldas vormis kokku hiljemalt 15. maiks;

- kevadise koolivaheaja märtsikuus veedavad lapsed isaga, kui lapsevanemad ei

lepi kokku teisiti;

- talvevaheajal viibivad lapsed kummagi vanema juures selliselt, et paaritutel

aastatel ollakse kuni jõulude lõpuni isaga ja aastavahetuse emaga ning paaris

aastatel ollakse jõulude lõpuni emaga ja aastavahetuse isaga. Pärast jõule

viiakse lapsed tagasi eemalviibiva lapsevanema juurde hiljemalt 27.12;

- laste haigestumisest ja seetõttu kohtumise ära jäämisest teavitab ema isa

esimesel võimalusel telefoni või e-kirja teel;

- lastel on õigus eemalviibiva vanemaga iga päev suhelda telefoni, Skype´i või

e-kirja teel ajavahemikul 18.00–20.00:

- laste sünnipäevad korraldavad lapsevanemad ühiselt mängutoas, kui ei lepita

kokku teisiti;

- perekondlikud tähtpäevad (nt lapsevanema sünnipäev, isadepäev, emadepäev)

veedavad lapsed selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on;

- kokkusaamise ärajäämisest pikemaajaliste perereiside, vanema (välis)lähetuste,

laste kooliekskursioonide või kummagi vanema haigestumisel, teavitab

lapsevanem teist lapsevanemat vastavalt heale tavale esimesel võimalusel

e-kirja või SMS-i teel. Vanemast tingitud asjaoludel ära jäänud külastust ei

asendata, kui lapsevanemad ei lepi kokku teisiti;

- kumbki lapsevanem ei tohi teha takistusi laste ja vanavanemate kohtumistele.

6. Maakohus rahuldas 15.11.2017 määrusega taotluse esialgseks õigussuhte

reguleerimiseks ja määras suhtluskorra kuni lõpplahendi jõustumiseni.

7. 26.01.2018 esitas laste isa avalduse poja suhtes hooldusõiguse viibimiskoha,

koolivaliku, huvialaringide ja tervise küsimustes ning teraapiate valikus isale

üleandmiseks. Laste ema teeb pidevalt takistusi isa ja laste vahelisele suhtlusele

ning väidab, et poeg on probleemne laps ja ema ei saa tema kasvatamisega

hakkama. Laste ema tunnistas, et manustab rahusteid, et iseendaga toime tulla.

8. Lapsed elavad emaga Tallinnas ohtlikul ristmikul asuvas majas ja poja voodi on

lapse sõnade kohaselt just selles nurgas, kuhu autod on korduvalt sisse sõitnud.

Avaldaja 1 elab ema juures Sauel eramajas teisel korrusel, millel on eraldi

sissepääs ja kõik eluks vajalik olemas. Avaldajal 1 ja tema emal on piisavalt

aega, et pakkuda pojale tähelepanu, mida tema diagnoosiga laps vajab ja mida

avaldaja 2 ei suuda pakkuda, kuna tal on lisaks kolm last, kes ka tema tähelepanu

vajavad.

9. Vastuseks laste ema avaldusele märkis avaldaja 1, et siiani on laste suhtes

hooldusõigust teostanud peamiselt avaldaja 2, kuna ta ei lubagi avaldajal 1

6(22)

midagi teha ja takistab lastega kokkusaamist. Avaldaja 2 väidab, et lapsed ei

soovi isaga kokku saada, kuid lastega tegelenud terapeudid on arvamusel, et

tegemist on ema väljamõeldisega. Sellises olukorras laste emale hooldusõiguse

üleandmine kahjustab laste huve.

Avaldaja 2 seisukoht

10. Avaldaja 2 ei võtnud avalduses esitatud asjaolusid õigeks ega olnud nõus

avalduse rahuldamisega. Avaldaja 2 ei ole takistanud isa ja laste omavahelist

suhtlemist, lapsed ei ole tahtnud isaga suhelda. Avaldaja 1 ei ole soovinud

avaldajaga 2 suhelda alates märtsist 2018, seetõttu ei ole olnud võimalik

vanematel suhtluskorda arutada. Kõige suurem erimeelsus on vanematel selles, et

laste isa ei aktsepteeri laste ema soovi mitte viia lapsi isapoolse vanaema L

juurde. Ema koos lastega asus jaanuaris 2017 elama Tallinnasse üürikorterisse.

Lapsed on harjunud oma UU elukorraldusega ja on isast kaugenenud. Puudutatud

isikud 1 ja 2 käisid lastepsühholoogi juures, kelle hinnangul esinevad lastel

emotsionaalse häirituse sümptomid, mis väljenduvad usalduse puudumises isa

suhtes. Psühholoogi hinnangul ei ole laste survestamine isaga kohtumiseks laste

emotsionaalset enesetunnet arvestades mõistlik.

11. Avaldaja 2 ei toetanud laste isa avaldust poja viibimiskoha, hariduse ja tervise

küsimustes ainuhooldusõiguse isale üleandmiseks. Avaldaja 1 taotlus osalise

ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ühe lapse suhtes on ajendatud isa isiklikest

motiividest, mitte kõigi laste parimatest huvidest. Avaldaja 1 ei ole kursis poja

tervise asjaoludega ja kahtleb lapse puudes. Avaldaja 1 kinnitas, et ta on palju

tööl, sh nädalavahetustel ja õhtuti ning komandeeringus Tallinnast väljas ning

poja kasvatamisel hakkaks keskset rolli mängima vanaema L, millega avaldaja 2

ei nõustunud.

Avaldaja 2 avaldus

12. Avaldaja 2 esitas avalduse laste suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning

tervise, hariduse ja viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse avaldajale 2 andmiseks.

13. Ühist hooldusõigust ei ole võimalik teostada laste viibimiskoha, hariduse ega

tervise küsimustes. Vanematevaheline suhtlemine on olnud komplitseeritud isa

käitumise tõttu, kokkulepete saavutamine on olnud peaaegu võimatu. Avaldaja 1

käitumine ei ole adekvaatne ja see on lastele halb eeskuju. Avaldaja 2 on olnud

lastega hingeliselt seotud alates laste sünnist, hoolitsenud laste eest, osalenud

laste kasvatamises ning suudab pakkuda lastele häid elamistingimusi.

14. Avaldaja 2 oli seisukohal, et tema suudab laste vaimse ja füüsilise tervise eest

paremini hoolitseda, eriti nüüd, kui puudutatud isikul 1 on diagnoositud

Aspergeri sündroom. Kuigi Aspergeri sündroom on geneetiline haigus, keeldub

avaldaja 1 geneetiku juurde uuringutele minemast. Ka puudutatud isiku 3 suhtes

on meedikutel kahtlused, kuna ta ei ole piisavalt arenenud.

Puudutatud isikute (laste) esindaja seisukoht

7(22)

15. Laste esindaja pooldas isa avaldust suhtluskorra määramiseks osaliselt. Ta leidis,

et isal on kohustus laste elust osa võtta ja nendega suhelda, kuid ei ole

otstarbekas määrata kindlaks suhtluskorda, mille kohaselt lapsed veedaksid

nädalavahetusi isa juures. Puudutatud isik 1 avaldas, et tal ei ole isaga kohtumise

vastu midagi. Puudutatud isik 2 teatas, et tema ei soovi isaga ega vanaema L-ga

kohtuda. Esindaja täheldas puudutatud isikul 2 kujunenud või kujundatud

vastumeelsust isa suhtes. Puudutatud isik 3 oli veel väike ja esindaja tema

seisukohta välja ei selgitanud. Kui lapsed ja isa on üksteisega taas harjunud,

tuleks määrata suhtluskord, kus lapsed saavad olla pikemalt isa juures.

16. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole vajalik tervise ja hariduse küsimustes,

kuna nendes küsimustes ei ole vanemate vahel vaidlusi. Poja viibimiskoha osas

tuleks ühine hooldusõigus lõpetada, kui suhtluskorra sisulise täitmise tõenäosus

on väike. Laste praegused elamistingimused on tagasihoidlikud, kuid normaalsed.

Isa juures elades oleksid tingimused avaramad ja paremad, kuid elamistingimuste

erinevuse tõttu ei ole mõistlik lapsi lahutada.

Saue Vallavalitsuse seisukoht

17. Esialgses arvamuses (II kd, tl 38-39) Saue Vallavalitsus toetas osaliselt ema

avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning laste viibimiskoha küsimustes

ainuotsustusõiguse üle andmiseks laste emale. Vanemate vaheline koostöö ei

toiminud ladusalt, kuid mõningaid kokkuleppeid suudeti juba saavutada.

Avaldaja 1 on hakanud endale põhjalikumalt selgeks tegema laste tervisesse

puutuvat ja soovib aktiivselt osaleda laste elus, ta oli nõus vastu võtma ja

osalema kõikides teenustes, mis aitavad kaasa suhete paranemisele avaldajaga 2

ja et hakkaksid toimuma korrapärased kohtumised lastega.

18. Laste huvides on, kui nad saavad jätkata õppimist ja elamist endale

harjumuspärases keskkonnas, mistõttu pidas Saue Vallavalitsus põhjendatuks

anda otsustusõigus laste viibimiskoha osas üle avaldajale 2 eeldusel, et ta aitab

igakülgselt kaasa suhete paranemisele avaldajaga 1 ja teeb kõik endast oleneva,

et hakkaks toimuma korrapärased kohtumised isa ja laste vahel. Põhjendatud ei

olnud piirata avaldaja 1 hooldusõigust laste tervise ja hariduse küsimustes.

19. Alates 08.03.2018 arvamusest Saue Vallavalitsus toetas avaldaja 1 avaldust ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks HH suhtes. Avaldaja 1 juures on pojale

loodud paremad tingimused kasvamiseks. Kuna avaldaja 1 ja avaldaja 2 koostöö

laste osas ei olnud piisav ja ei olnud märke olukorra paranemisest, ei ole ühise

hooldusõigusega jätkamine võimalik. Avaldaja 2 käitumises oli märke lastega

manipuleerimises, mis võis viidata ka vaimsele vägivallale.

Põhja-Tallinna Valitsuse seisukoht

20. Põhja-Tallinna Valitsus toetas laste ema avaldust laste viibimiskoha osas ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks ja laste emale selles osas ainuhooldusõiguse

üleandmiseks. Alates vanemate lahkukolimisest on lapsed elanud ema juures ja

Põhja-Tallinna Valitsuse lastekaitse spetsialistidele teadaolevalt saab avaldaja 2

laste kasvatamisega hästi hakkama.

8(22)

21. Laste tervise ja hariduse küsimustega on tegelenud avaldaja 2 ja reaalselt ei ole

probleeme olnud laste esindamisega, kuna avaldaja 1 nõusolekut ei ole küsitud.

Laste huvides on, et mõlemad vanemad teevad koostööd laste tervise ja hariduse

osas lastega tegelevate spetsialistidega.

22. Põhja-Tallinna Valitsus ei toetanud isa avaldust ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ja isale poja hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks. Lastel on ema

juures kõik tingimused kasvamiseks ja eakohaseks arenguks. Ei ole põhjust, miks

peaks H õdedest ja vanemast vennast lahutama. Avaldaja 1 ei oma piisavalt

informatsiooni poja erivajaduste kohta, ei mõista lapse tegelikke vajadusi ega ole

valmis last piisavalt toetama.

Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused

23. Maakohus rahuldas laste isa avalduse ja lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse

puudutatud isiku 1 suhtes ning andis lapse hooldusõiguse elu- ja viibimiskoha,

terviseteenuste ja hariduse küsimuste osas üle avaldajale 1 ning määras, et lapse

üleandmisel emalt isale probleemide tekkimisel võib kaasata lapse üleandmisele

lastekaitse töötaja ja avaldaja 2 suhtes on õigus kasutada jõudu. Ülejäänud osas

jäi vanematele poja suhtes ühine hooldusõigus. Maakohus lõpetas vanemate

ühise hooldusõiguse tütarde elu- ja viibimiskoha osas ning andis selles osas

hooldusõiguse üle avaldajale 2. Ülejäänud osas jäi vanematele tütarde suhtes

ühine hooldusõigus.

24. Maakohus määras laste ja vanemate vahelise suhtluskorra järgmiselt:

24.1 iga kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel (laupäev, pühapäev)

viibivad lapsed ema juures. Kellaajad ja laste viimised-toomised lepivad

vanemad kokku varasemalt;

24.2 igal teisel ja neljandal nädalavahetusel viibivad lapsed isa juures.

Kellaajad ja laste toomised-viimised lepivad vanemad varasemalt kokku;

24.3 koolivaheaegadest esimese poole viibivad lapsed emaga ja teise poole

isaga;

24.4 jõulud ja uusaasta veedavad lapsed vanematega vaheldumisi nii, et 2018.

aasta jõulud veedavad lapsed emaga ja uusaasta isaga. Järgmisel aastal

toimub see vastupidi;

24.5 emadepäeval on lapsed emaga ja isadepäeval isaga;

24.6 iga lapse sünnipäeval on võimalik mõlemal vanemal kohtuda lapsega

tema õnnitlemiseks vähemalt 1–2 tunni ulatuses;

24.7 vanemate puhkuse ajal on kummalgi vanemal õigus veeta lastega

pikemaid s.o 1–2 nädalasi perioode kooskõlastades need teineteisega igal

aastal hiljemalt 01. aprilliks;

24.8 määratud suhtlemiskorrast saavad vanemad kõrvale kalduda vastastikusel

kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, kuulub järgimisele ja

täitmisele käesolev suhtlemiskord.

25. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

26. Maakohus rakendas erinevaid meetmeid avaldaja 2 vastupanu murdmiseks isa ja

laste korrapärasele suhtlemisele. Avaldaja 2 on menetluse jooksul väitnud, et ta

9(22)

toetab igati isa ja laste suhtlemist, samas on tema kogu tegevus suunatud sellele,

et takistada isa ja laste suhtlemist.

27. Pooltel ei olnud vaidlust selles, et abielu ajal ei suhelnud avaldajate perekond

avaldaja 1 sugulastega. Avaldaja 2 väidetel kardavad lapsed avaldaja 1 ema ja ei

soovi teda külastada. Maakohus ei tuvastanud lastega vesteldes nende poolset

hirmu avaldaja 1 ema suhtes ning leidis, et laste hirm vanaema ees on kunstlikult

kujundatud. Pigem on lastel hirm ema reaktsiooni ees, kui ema saab teada, et

lapsed on vanaemaga suhelnud.

28. Maakohus ei lugenud avaldaja 2 ütlusi tõepärasteks, kuna asjas esitatud asjaolude

põhjal oli tõendatud ema manipuleerimine nii laste kui ka kohtuga. Avaldaja 2

kandis oma seisukohad üle lastele ja kujundas nii laste arvamust Saue

Vallavalitsuse ametnikust. See andis eelduse järelduseks, et sarnaselt oli avaldaja

2 toiminud ka laste isa suhtes. Keila Vallavalitsuse kirjavahetusest ning

suhtluskokkuleppe ebaõnnestunuks tunnistamise ja menetluse lõpetamise teatest

nähtub, et laste ema on esitanud ebaõigeid andmeid laste ja isa vahelise suhtluse

osas ning selle osas, et isa on loobunud lastega suhtlemisest. Maakohtu hinnangul

tõendavad kirjavahetused ja laste poolt antud seisukohad, et lapsed ja isa

soovivad omavahel suhelda, kuid ema teeb takistusi.

29. Maakohus ei arvestanud asja lahendamisel kliinilise psühholoogi MS arvamust,

kuna see on koostatud avaldaja 2 palvel ja tegemist on ühepoolse arvamusega.

30. Puudutatud isiku 1 hooldusõiguse küsimuse lahendamisel ei kahelnud maakohus

kummagi lapsevanema võimetes last kasvatada ja nende armastuses lapse vastu,

kuid leidis, et senise mittestabiilse ja last kahjustava elukorralduse säilitamine ei

ole lapse huvides. Kuna lapse ema rõhutas korduvalt, et puudega laps vajab rahu

ja isa kodus on see lapsele kindlustatud, rahuldas maakohus isa avalduse poja

suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja isale üleandmiseks. Ema

juures jagab puudutatud isik 1 tuba vanema vennaga, kuid magab tihti omal

soovil elutoas diivanil. Ema väitis, et ta ei saanud käia pojaga kõigis teraapiates,

sest nooremad lapsed vajasid ka tema hoolt. Poja isa juures elades jääb emale

rohkem aega ülejäänud kolme lapsega tegelemiseks. Maakohus nõustus

avaldajaga 1, et puudutatud isikul 1 ei ole vaja käia Tartus spetsialisti juures, mis

tekitab logistilisi probleeme. Tallinnas on samuti häid spetsialiste. Kõik perega

tegelevad spetsialistid ei pea olema naiste turvakodude süsteemist, sest avaldaja 2

puhul ei ole tegemist väärkoheldud ega mehe vägivalla all kannatava naisega.

Puudutatud isik 1 ei kaota sidet on õdede ja vennaga, kui ema võimaldab laste

normaalse suhtlemise.

31. Avaldajal 1 on vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada, tal on olnud

pojaga hingeline seotus, mille vastu ema on püüdnud pika aja jooksul erinevate

meetoditega võidelda.

32. Maakohus andis tütarde suhtes hooldusõiguse tütarde elu- ja viibimiskoha osas

üle avaldajale 2. Ülejäänud osas jättis kohus vanematele ühise hooldusõiguse,

kuna avaldaja 1 ei ole kunagi oma hooldusõigust kuritarvitanud.

33. Suhtluskorra kindlaksmääramisel arvestas maakohus, et mõlemad vanemad

saaksid kõigi lastega suhelda ja kohtuda. Kõigil lastel on õigus suhelda oma

10(22)

isapoolse vanaemaga, kes ei kujuta lastele ohtu. Kuna puudutatud isikul 3 võib

pika suhtlemispausi tõttu esineda isa suhtes võõristust, siis tuleb vanematel

sellega arvestada ja aidata kaasa lapse ja vanema suhte taastamisele selliselt, et

hiljemalt juulikuuks võiks puudutatud isik 3 viibida isaga sama kaua kui teised

lapsed. Kuna siiamaani on laste huvide vastaselt takistatud neil isaga suhelda,

tunnistas maakohus lahendi suhtluskorra osas täidetavaks kehtima hakkamisest ja

hooldusõiguse osas selle jõustumisest.

Avaldaja 1 määruskaebus

34. Avaldaja 1 esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas,

millega maakohus lõpetas avaldaja 1 ja avaldaja 2 ühise hooldusõiguse

puudutatud isiku 2 ja puudutatud isiku 3 suhtes elu- ja viibimiskoha osas ning

andis hooldusõiguse selles osas üle avaldajale 2. Avaldaja 1 palus teha UU

määruse, millega jätta avaldaja 2 avaldus puudutatud isiku 2 ja puudutatud isiku

3 suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning avaldajale 2 üle andmiseks

rahuldamata ning menetluskulud avaldaja 2 kanda.

35. Maakohus ei põhjendanud, miks ta lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse tütarde

elu- ja viibimiskoha osas ja andis ainuhooldusõiguse selles küsimuses üle

avaldajale 2. Vanemate vahel ei ole kunagi erimeelsusi olnud tütarde elu- ja

viibimiskoha üle, seega oli põhjendamatu selles osas ainuhooldusõiguse laste

emale üle andmine.

Avaldaja 2 määruskaebus

36. Avaldaja 2 esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas,

millega lõpetati avaldaja 1 ja avaldaja 2 ühine hooldusõigus puudutatud isiku 1

elu- ja viibimiskoha otsustamise osas ja anti see üle avaldajale 1 ning osas,

millega määrati kindlaks laste ja vanemate suhtluskord. Avaldaja 2 palus teha

UU määruse, millega anda puudutatud isiku 1 ainuhooldusõigus üle avaldajale 2

ja määrata kindlaks isa ja laste suhtluskord selliselt, et puudutatud isik 1 ja

puudutatud isik 2 suhtlevad isaga omal vabal soovil ning oma algatusel laste

poolt valitud kohas, puudutatud isik 3 suhtleb isaga kolmandate isikute

juuresolekul kuni 7-aastaseks saamiseni. Kõikidel isa ja laste suhtlemistel

arvestatakse laste vaba tahet ning jõudu ega sundi laste ja isa suhtlemise

korraldamiseks ei kasutata.

37. Maakohus tõlgendas ebaõigesti menetlusnormi, määrates, et kohtu poolt

kehtestatud suhtluskord hakkab kehtima viivitamata, s.t alates määruse

kättetoimetamisest, jättes tähelepanuta, et vastavalt TsMS § 550 lg-le 3 kuuluvad

hagita perekonnaasjas tehtud lahendid täitmisele alates jõustumisest, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kuna maakohus ei tühistanud 15.11.2017 esialgse

õiguskaitse määrust ja 26.04.2018 määrus ei ole jõustunud, kehtib praegu laste ja

isa suhtluses esialgse õiguskaitse määrus. Nimetatud määrused kinnitavad

suhtluskorda erinevalt ning tekkinud on olukord, kus ei ole arusaadav, millist

määrust ja millises ulatuses tuleks täita.

11(22)

38. Maakohus rikkus menetlusõigusnormi, kui ei võimaldanud avaldaja 2 esindajal

toimikuga tutvuda, jättes osad menetlusosaliste dokumendid avaldajale 2 e-

toimikus nähtavaks tegemata.

39. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg 4, kui tugines määrust tehes asjaoludele, mida ei

ole menetluses arutatud. Maakohus ei arutanud puudutatud isiku 1 viibimiskoha,

tervise ja haridusega seotud küsimusi ega laste ja lahuselava vanema

suhtluskorda. 05.02.2018 istungil täpsustas laste isa oma avaldust ja leidis, et

kuna ta kooli ei muuda ei ole vaja hariduse küsimuses hooldusõigust muuta, vaid

viibimiskoha ja tervise osas anda hooldusõigus isale üle. Maakohus rahuldas isa

avalduse suuremas ulatuses kui isa taotles, põhjendamata, miks pidas seda

vajalikuks. Maakohus ei selgitanud, kelle avalduse ja mis osas ta rahuldas ega

seda, millisele õigusnormile ta tugines. Analüüsimata on, kas isa avaldus on

sisuliselt hooldusõiguse üleandmiseks PKS § 137 lg 1 või otsustusõiguse

üleandmiseks PKS § 119 mõistes.

40. Maakohus ei analüüsinud avaldajate ettepanekuid suhtluskorra osas ega küsinud

poolte ettepanekuid suhtluskorra kohta juhul, kui puudutatud isik 1 jääb isa

juurde elama. Suhtluskord on määratud kohtu oma äranägemise järgi, sinna on

lisatud koolivaheajad, pühad, sünnipäevad, emade- ja isadepäev jne, mida ei ole

pooltega arutatud. Suhtluskord on määratud selliselt, et sellest ei ole võimalik

üheselt aru saada. Selgitatud ei ole vanemate omavahelise suhtlemise viise (kas

e-post, SMS, Facebook jne teel). Resolutsiooni p-d 3 ja 5.1 ning 5.2 on

vastuolulised. P-s 3 andis maakohus emale üle tütarde ainuhooldusõiguse nende

elu- ja viibimiskoha osas, kuid p-dega 5.1 määras, et kõik lapsed viibivad ema

juures iga kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel. Selliselt jääb mulje justkui

viibiksid lapsed nädala sees kellegi kolmanda isiku juures.

41. Maakohus rikkus kaalutlusõigust, jättes kõrvale avaldaja 2 esitatud tõendid selle

kohta, et laste isa käitumine on põhjustanud erimeelsusi ja pingeid ning

kahjustanud lapsi. Kohus ei analüüsinud poja kiindumussuhet emaga ning õdede

ja vennaga. Väide, et kohus on rakendanud erinevaid meetmeid ja ligi aastase

kohtumenetluse jooksul ei ole suutnud ükski menetlusse kaasatud ametkond

murda laste ema vastupanu isa ja laste korrapärasele suhtlemisele, viitab sellele,

et kohus on soovinud laste ema karistada, mitte laste huve välja selgitada ega

neid kaitsta. Kohus ei selgitanud, milliseid meetmeid ta rakendas ning millised

olid nende meetmete tulemused. Maakohus hindas laste heaolu asemel laste isa

heaolu ja lähtus vaid isa soovist poja psühholoogi vahetada, hindamata, kas

psühholoogi vahetamine on lapse huvides või mitte.

42. Maakohus seadis kahtluse alla psühholoog MS arvamuse, põhjendades seda

sellega, et kõik perega tegelevad spetsialistid ei pea olema naiste turvakodude

süsteemist, sest avaldaja 2 puhul ei ole tegemist väärkoheldud ega mehe

vägivalla all kannatava naisega. Kohus ei põhjendanud, miks on kõigi erinevate

organisatsioonide ja erinevate spetsialistide arvamus vägivalla ohvriks langemise

kohta väär. Kui kohus arvas, et nende organisatsioonide arvamus vägivalla

ohvriks langemise kohta oli väär, oleks kohus saanud kaasata menetlusse

sõltumatu perevägivalla eksperdi.

12(22)

43. Maakohus ei viidanud, millistele tõenditele tuginedes ta jõudis järeldusele, et

avaldaja 2 käitumine on manipuleeriv ja laste huve kahjustav. Kohus ei

analüüsinud avaldaja 1 käitumist ega seda, miks lapsed keelduvad isaga

kohtumast. Maakohus ei selgitanud välja, kas kõikidel lastel on kiindumussuhe

isaga ja soov temaga suhelda. Kohus oli ema suhtes süüdistaval positsioonil,

väites, et ema takistab laste ja isa suhtlemist. Maakohus uskus avaldaja 1 väiteid,

selgitamata millistele tõenditele need tuginevad. Kui kohus kahtles avaldaja 2

ütlustes, oleks tal olnud võimalus pool vande all üle kuulata.

44. Määrusest ei nähtu, kuidas jõudis kohus järeldusele, et pojal on isaga lähedane

suhe ning ta sooviks olla ja elada isaga. Kohus kinnitas, et ta ei saanud

puudutatud isikuga 1 verbaalset kontakti, sest laps ei lausunud ühtegi sõna.

Avaldaja 2 hinnangul oleks kohus pidanud lapse ära kuulama psühhiaatri või

psühholoogi juuresolekul, kuna tegemist on raske puudega lapsega. Maakohus ei

andnud puudutatud isikule 1 võimalust väljendada oma seisukohta selle osas, kas

ta soovib elama asuda isa juurde ning kolida ära ema, õdede ja venna juurest ning

kuidas ta sooviks nendega suhelda, kui isa juurde elama läheb. Maakohus ei

kaasanud erialaspetsialiste, kes

oleksid

andnud suuniseid

ja juhiseid

autismispektrihäirega lapsega suhtlemiseks tema tervislikust seisukohast

lähtuvalt. Kohus ei analüüsinud puudutatud isiku 1 võimekust oma arvamust

avaldada ega lapse huvi tulenevalt tema diagnoosist.

45. Kuna puudutatud isiku 1 õppeedukus langes vanemate vahelise vaidluse tõttu,

piiras maakohus avaldaja 2 hooldusõigust tema hariduse küsimuste osas.

Määrusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes maakohus sellise järelduseni

jõudis. Maakohus ei kaalunud, milline mõju võib olla puudutatud isiku 1 tervisele

elukoha muutusel ja uuel elukorraldusel. Avaldaja 2 kinnitas, et pojal on tema

juures oma tuba ja voodi, kodukülastuse käigus kinnitas seda ka laste esindaja.

46. Kohus piiras avaldaja 1 hooldusõigust puudutatud isiku 1 tervise küsimustes,

toomata välja ühtegi asjaolu, mis tõendaks, et avaldaja 2 on lapse tervist

kahjustanud. Ainukese põhjusena nähtub määruses asjaolu, et lapse psühholoog

asub Tartus. Kohus ei analüüsinud puudutatud isiku 1 tervislikku seisundit ega

seda, kas ema käitumine võib olla tingitud soovist lapsi kaitsta. Kohus ei

arvestanud laste õigust keelduda lahus elava vanemaga suhtlemisest.

47. Avaldajale 2 ei ole kunagi ette heidetud, et ta ei saa poja eest hoolitsemisega

hakkama. Seega ei olnud maakohtul põhjust tema suhtes hooldusõigust muuta,

eriti arvestades, et lapse ja isa vahel ei ole lähedast suhet.

48. Maakohus jättis rahuldamata kõik avaldaja 2 esitatud taotlused ja mõnele

taotlusele ei reageerinud üldse. Avaldaja 2 esitas 19.02.2018 dokumendis

taotlused ekspertide ära kuulamiseks ja avaldajale 1 ja avaldajale 2

kompleksekspertiisi määramiseks. Maakohus jättis taotluse rahuldamata, kuid ei

lahendanud avaldaja 2 taotlusi ekspertide ärakuulamiseks. 05.02.2018 istungil

esitas avaldaja 2 taotluse kohustada avaldajat 1 osalema geneetilistel uuringutel.

Kohus ei põhjendanud, miks ta selle taotluse rahuldamata jättis. Määruse p-st 10

nähtub, et kohus ei rahuldanud eeltoodud taotlust, sest geeniuuring ei muuda

puudutatud isiku 1 olukorda, kuid samas tugines avaldaja 1 ütlusele, et siis saab

13(22)

uuringu tulemus teatavaks ka laste emale. Avaldaja 2 arvates on põhjendamatu

seada esikohale lapse isa huvid ning jätta tagaplaanile lapse raviplaan ning arstide

soovitused. Lisaks asus kohus seisukohale, et puudega lapsel oleks parem elada

vanemaga, kellel võib esineda sama puue, analüüsimata, kas Aspergeri sündroom

üldse võimaldab sellise diagnoosiga lapsevanemal seada lapse huvid enda

omadest kõrgemale. Maakohus on ebaõigesti tuginenud kohtu koridoris räägitule

kontrollimata, kas räägitu vastas tõele.

Menetluse edasine käik

49. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

50. Avaldaja 1 ja avaldaja 2 vaidlesid teineteise määruskaebustele vastu ja palusid

jätta need rahuldamata.

51. Põhja-Tallinna Valitsus ei toetanud avaldaja 1 määruskaebust ja toetas avaldaja 2

määruskaebust HH hooldusõiguse avaldajale 1 üleandmise osas, kuid ei toetanud

kaebust suhtluskorra muutmise osas.

52. Laste esindaja ei toetanud määruskaebusi.

53. Saue Vallavalitsus esitas seisukoha määruskaebuste osas 03.10.2018, leides, et H

huvid on kõige paremini tagatud, kui lõpetada avaldaja 1 ja avaldaja 2 ühine

hooldusõigus H suhtes osaliselt ja anda tema hooldusõigus üle avaldajale 1

alalise viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes.

54. Eestkosteasutused selgitasid ringkonnakohtu päringule vastuseks, et H on

avaldanud, et ei karda isa ja on nõus temaga kohtuma.

Määruse põhjendused

55. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate menetlusdokumentidega

ja tõenditega, leiab, et Harju Maakohtu 26.04.2018 määrus tuleb tühistada osas,

milles maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse tütarde elu- ja

viibimiskoha osas ja jättis selle emale ning poja osas lõpetas ühise hooldusõiguse

elu- ja viibimiskoha, tervishoiu ja hariduse osas ja jättis selle isale, määrates ka

lahendi täitmise korra lapse üleandmiseks. Ringkonnakohus saab tühistatud osas

teha ise UU määruse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata,

millega jätab tütarde suhtes alles vanematele ühise hooldusõiguse ja poja osas

lõpetab ühise hooldusõiguse elukoha määramise osas ja annab selle üle emale.

Lisaks tuleb määrata suhtluskord. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata

menetluskulude jaotuse osas. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt.

56. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel üldjuhul oma laste suhtes võrdsed õigused ja

kohustused. PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda

oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab

õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara

eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 124 lg 1 kohaselt

on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, järele valvata ja

viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.

PKS §-st 117 tuleneb, et üldjuhul on vanematel lapse suhtes ühine hooldusõigus

14(22)

ning PKS § 118 lg 1 kohaselt teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust

ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse

igakülgset heaolu. Mõlemal vanemal peaks olema võimalus last puudutavates

küsimustes kaasa rääkida. Kolleegiumi arvates võib ühise hooldusõiguse

teostamine toimuda ka viisil, kus enamuse lastesse puutuvaid otsustusi võtab

vanemate kokkuleppel vastu üks vanem ja teine vanem nõustub tehtud otsustega.

57. PKS § 145 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad

alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. PKS § 137 lg 1

esimene lause sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad

alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada,

on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse

hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 119 sätestab, et kui

vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas

kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele

vanemale. Eelnevast tulenevalt, kui ringkonnakohus leiab, et mõne lapse puhul

tuleks teatud valdkonnas olukorda reguleerida, kaalub ringkonnakohus, kas

nimetatud küsimuses tuleks ühele vanemale anda (osaliselt) ainuhooldusõigus või

otsustusõigus. Kolleegium leiab, et käesolevas asjas on kaalumisel vanemate

ühise hooldusõiguse lõpetamine laste olulistes eluvaldkondades, mistõttu on

maakohus õigesti kohaldanud PKS § 137 lg-s 1 sätestatut. Hooldusõiguse

küsimusi tuleb hinnata eraldi nii erinevate valdkondade (viibimiskoha

määramise, hariduse, tervise ja huviala küsimused) puhul kui ka erinevate laste

suhtes (Riigikohtu 22.11.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794, p 21.2).

Riigikohus on selgitanud, et hooldusõiguse kuulumine mõlemale vanemale ei

tohiks takistada lapsega seotud hooldusõiguslike küsimuste otsustamist ning

ühise hooldusõiguse lõpetamiseks võivad anda alust mh asjaolud, et vanemad ei

suuda lapse hooldusõiguslike küsimuste üle pingete ja erimeelsusteta otsustada

ning senine vanemate koostööle suunamine ning lepitusmenetlus või täiendavad

võimalused kokkuleppe saavutamiseks ei ole tulemust andnud (Riigikohtu

22.11.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794, p-d 16 ja 17).

58. Kohus juhindub kohtuvaidlustes, kus küsimuse all on lapse õigused, eelkõige just

lapse huvidest (PKS § 123 lg 1; Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

18-13, p 17). Riigikohus on selgitanud, et ka vanemate ühise hooldusõiguse saab

lõpetada vaid juhul, kui selle tingivad lapse huvid (PKS §-d 123 ja 137;

Riigikohtu 22.11.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794, p 22.2). Laste huvide

väljaselgitamisel tuleb arvesse võtta laste arvamust lähtuvalt vanusest ja

arengutasemest.

59. Maakohtu menetluse ajal olid lapsed 12-, 9-, 4-aastased. Ringkonnakohus leiab,

et vanemate laste vanus ja arengutase võimaldab nende arvamusega arvestada.

Eeltoodu aga ei tähenda, et ringkonnakohus lahendaks vaidluse kõikides

aspektides üksnes laste arvamuse kohaselt. Kohtul tuleb laste huvide

väljaselgitamisel kaaluda kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud

huvisid.

15(22)

60. Ringkonnakohus käsitleb esmalt ühise hooldusõiguse lõpetamist tütarde suhtes.

Maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse ja andis hooldusõiguse U ja KK

elu- ja viibimiskoha osas emale. Kuna maakohtu määrust osas, milles maakohus

ühist hooldusõigust tütarde hariduse ja tervise osas ei lõpetanud, edasi kaevatud

ei ole, siis TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi selles osas ringkonnakohus maakohtu

määrust ei kontrolli. Ema põhistas avaldust kõigi laste suhtes ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes sellega,

et vanematevaheline suhtlemine on olnud komplitseeritud isa käitumise tõttu.

Ema arvates isaga kokkulepete saavutamine on olnud peaaegu võimatu ja isa

käitumine on lastele halvaks eeskujuks (II kd, tl 74 pöördel). Ringkonnakohus

leiab, et üksnes asjaolu, et vanemate suhted on konfliktsed ja vanemad ei soovi

teineteisega suhelda, ei ole vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise aluseks.

Ema ei ole esile toonud, et isa takistaks emal tütarde elu- ja viibimiskoha

küsimustes otsuseid teha. Ema avaldusest ega kohtule esitatud tõenditest ei

tulene, et isa oleks kuidagi takistanud emal tütarde viibimiskoha otsustamist.

Alates detsembrist 2016, s.o ajast, kui vanemad elavad eraldi, on tütred elanud

koos emaga ja isa ei ole soovinud seda määrata teisiti. Kuna isa ei ole teinud

takistusi emal tütarde elu- ja viibimiskoha otsustamise osas, ei ole põhjendatud

selles osas ühise hooldusõiguse lõpetamine ja emale andmine. Õige on avaldaja 1

kaebuses märgitu, et tütarde elu- ja viibimiskoha osas puudus vanematel vaidlus

ja maakohtul ei olnud alust selles osas ühist hooldusõigust lõpetada. Pelgalt ema

vastumeelsus isa ja tütarde kokkusaamisele ei ole põhjuseks, miks ühine

hooldusõigus tütarde elu- ja viibimiskoha määramise osas lõpetada ja

hooldusõigus emale üle anda. Ühise hooldusõiguse lõpetamine on äärmuslik

meede, mida tuleks rakendada vaid äärmise vajaduse puhul. Selliste asjaolude

olemasolu ei ole tuvastatud ja ka määruskaebuse menetlemisel ei ole neid esile

toodud. Vaidlus on vanemate vahel vaid isa ja tütarde suhtlemise osas.

61. Kuna vanematel ei olnus erimeelsusi tütarde elu- ja viibimiskoha küsimustes,

puudus maakohtul alus ühist hooldusõigust lõpetada. Maakohtu määrus kuulub

eeltoodu tõttu tühistamisele osas, milles lõpetati tütarde elu- ja viibimiskoha

määramise suhtes vanemate ühine hooldusõigus ja anti üle see emale. VV

avaldus tuleb jätta rahuldamata. AA määruskaebus kuulub eeltoodud osas

rahuldamisele.

62. Vanematel on vaidlus H suhtes viibimis- ja elukoha, tervise ja hariduse

hooldusõiguse teostamise üle. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus maakohtu

määrust osas, milles maakohus lõpetas H suhtes vanemate ühise hooldusõiguse

elu- ja viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes ja andis selle üle isale.

63. Alates detsembrist 2016 elab poeg koos ema, õdede ja poolvennaga Tallinnas.

Maakohus lähtus poja osas hooldusõiguse lõpetamisel sellest, et lapse tervisest

tulenevalt vajab ta rahu ja isaga elades on talle tagatud rahulik elukeskkond, kuna

poja kasutusse jääb omaette tuba. Isal on rohkem aega käia pojaga teraapiates ja

tegeleda temaga, kuna ema aeg kulub ka nooremate laste eest hoolitsemisele.

Samuti lähtus maakohus ema käitumisest, kes takistab isal lastega suhelda,

manipuleerib lastega ja mõjutab neid viisil, mis kahjustab lapsi. Kuna H on eas,

16(22)

kus ta saab ise väljendada oma seisukohta, kus ta elada sooviks, siis leiab

kolleegium, et ennekõike tuleb lähtuda lapse soovist. Esimesel ärakuulamisel

avaldas laps kohtule, et tema jaoks on tähtsad ema ja sõbrad (I kd, tl 120). Pärast

seda keeldus ta kohtunikuga rääkimast. Eestkosteasutused on vestlusest H-ga

teinud järelduse, et laps sooviks suhelda isaga, kuid oma koduks peab ta ema

kodu, kuhu tahab pärast isaga suhtlemist tagasi minna. Nii nähtub

ringkonnakohtule esitatud Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekandeosakonna

ja Saue Vallavalitsuse esitatud seisukohast, et H unistuste kohtumine isaga võiks

toimuda kinos ja pärast filmi vaatamist läheks kumbki oma koju. Ema esitatud

klassijuhataja seisukohast nähtub, et H soovib isaga kokku saada ja arvab, et

Sauel oleks nädalavahetusel tore. Sellest järeldub kolleegiumi arvates, et H ei

soovi isaga koos elada, kuid tal ei ole isaga kokkusaamise vastu midagi.

64. Nii eestkosteasutused kui ka lapsega tegelenud arstid ja psühholoogid on

selgitanud, et H puhul on oluline rahu ja stabiilne elukorraldus. SA Põhja-Eesti

Regionaalhaigla 07.05.2018 kirjast tuleneb, et oluline on see, et lapsel oleks

võimalus privaatsuseks, oleks lihtne käia koolis ja võimalus tegeleda köitvate

tegevustega (II kd, tl 170-171). XXX Põhikooli psühholoog JV, kes on lapsega

tegelenud pikema perioodi vältel, kirjaliku selgituse kohaselt on H puhul oluline,

et säiliks väljakujunenud elukorraldus. Lapsel on emaga kiindumussuhe, mille

lõhkumine häirib vaimset tasakaalu ja võib tekitada psühhotrauma. Kuna

tegemist on kohanemis- ja suhtlemisraskustega lapsega, siis on oluline, et säiliks

väljakujunenud elukorraldus (II kd, tl 182 pöördel – 184). Eeltoodust saab

järeldada, et H jaoks ei ole soovitatav tavapärase väljakujunenud elukeskkonna

muutmine. Ringkonnakohus leiab, et väljakujunenud elukeskkonda koos õdede ja

vennaga saab pidada olulisemaks kui seda, et isa juures oleks H-l olemas omaette

tuba. Ema esitatud tõenditest nähtub, et lastel on tema juures kõik elamiseks ja

eakohaseks arenguks vajalik olemas. H-l on võimalus olla omaette, eraldi õdedest

ja vennast. Kuna H elab ema juures koos õdede ja poolvennaga, kellega ta saab

hästi läbi, siis õdede-vendade lahutamine saab kolleegiumi arvates toimuda ainult

erilistel asjaoludel või vanemate kokkuleppel, mis praeguses asjas puuduvad.

65. Maakohtu menetluses tõi isa ema elukoha osas etteheitena välja asjaolu, et

ristmikul, kus asub ema elukoht, on palju liiklusõnnetusi (II kd, tl 5–6).

Ringkonnakohtu arvates ei ole tegemist asjaoluga, mis takistab emal lapse suhtes

hooldusõiguse teostamist. Samuti ei ole tegemist avariidega, mis võiksid lapsele

ohtlikud olla. Ema elukoht asub lähedal XXX Põhikoolile ja lapsel on võimalik

käia koolis iseseisvalt.

66. Kuna kohtuvaidlustes, kus küsimuse all on lapse õigused, juhindub kohus lapse

huvidest, siis leiab kolleegium, et põhjendatud ei ole lõpetada H suhtes vanemate

ühist hooldusõigust elu- ja viibimiskoha osas viisil, kus hooldusõigus eeltoodud

osas antakse üle isale. Maakohtu määrus kuulub selles osas tühistamisele.

Arvestades, et vanemate vahel on vaidlus H elu- ja viibimiskoha osas ja vanemad

ei ole võimelised selles osas kokkuleppeid sõlmima, siis on lapse huvides, et

ühine hooldusõigus selles osas tuleb lõpetada viisil, kus hooldusõigus antakse üle

emale. Eeltoodu tagab, et H saab edasi elada ema, õdede ja vennaga

17(22)

harjumuspärases keskkonnas, mis tema tervislikku seisundit arvestades on

oluline.

67. Vanemad vaidlesid ka selle üle, kumb vanem tagab H-le terviseteenuse parema

osutamise. Kolleegium leiab, et selles osas on mõlema vanema võimalused

võrdsed ja toimiku materjalidest nähtuvalt on mõlemad sellesse ka panustanud.

Isal pole olnud pärast vanemate eraldi elama asumist võimalust poja tervisega

tegeleda, kuid eelnevalt on ta seda teinud. Kumbki lapsevanem ei eita, et H-l on

Aspergeri sündroom ja sellega seonduvalt vajab ta erilisemat hoolt kui teised

lapsed. Mõlemad vanemad on ennast koolitanud, et paremini osata märgata poja

vajadusi ja temaga suhelda. Kohtule esitatust saab järeldada, et vaidlus on

vanemate vahel üksnes selle üle, kas laps peaks käima Tartus psühholoogi juures

või on seda teenust võimalik saada lähemal, kuid samas on isa nõustunud, et

lapse psühholoog asub Tartus. Ringkonnakohtule esitatud tõenditest nähtuvalt

käib H nüüd ka Tallinnas psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõtul (III kd, tl 87; IV

kd, tl 53). Kuna vanemad suudavad poja tervisega seonduvalt teha ühiselt

otsuseid, siis ei ole nimetatud osas vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine

põhjendatud ja ema avaldus tuleb selles osas jätta rahuldamata.

68. Ema esitas avalduse ka H hariduse osas ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, kuid

ei põhistanud oma avaldust. Toimiku materjalidest ei selgu, et isal oleks

vastuväiteid sellele, et H käib XXX Põhikoolis, mille vanemad on talle kunagi

koos valinud. Kuna hariduse teemadel vanematel sisulist vaidlust ega erimeelsusi

ei ole, ei ole põhjendatud selles osas ühise hooldusõiguse lõpetamine. Selles osas

ei ole alust ema avaldust rahuldada.

69. Kuna isa avaldus H hooldusõiguse talle osaliselt üleandmiseks jääb rahuldamata,

siis ei ole vajalik analüüsida ema määruskaebuse väiteid, kas hooldusõiguse

määramisel isale on maakohus ületanud isa nõude piire.

70. Tühistada tuleb maakohtu määrus osas, milles maakohus määras kindlaks

kohtuotsuse täitmise korra H üleandmiseks isale.

71. Järgnevalt

käsitleb

ringkonnakohus

määruskaebuste

väiteid

puutuvalt

suhtluskorra kindlaksmääramist. PKS § 143 lg 1 järgi on lapsel on õigus isiklikult

suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda

lapsega isiklikult ja lg 21 järgi vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku

lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab

vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.

72. Avaldaja 2 soovis nii maakohtule esitatud menetlusdokumentides kui ka

määruskaebuses, et kohus määraks suhtluskorra viisil, kus vanemad lapsed

otsustavad ise, millal ja kas nad isaga suhelda soovivad. Kolleegium ei pea

võimalikuks sellisel moel suhtluskorda reguleerida. Seda ennekõike põhjusel, et

olukorras, kus vanemate vahel puudub võimekus asju läbi rääkida, tuleb tagada

lastele ja vanematele täpne teadmine, millal ja kuidas toimub suhtlemine.

Eeltoodu tõttu on põhjendatud määrata suhtluskord kohtu poolt. Kohus võib PKS

§ 143 lg 5 järgi diskretsiooni korras määrata suhtluskorra viisil, mida ta peab

laste huvidele vastavaks, kuid seda tuleb eelnevalt menetlusosalistega arutada.

Oma järeldusi peab kohus põhjendama.

18(22)

73. Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse hooldusõiguse osalise

lõpetamise ja vanemate vahel jaotamise osas ning ringkonnakohtu määruse

tulemusena jäävad lapsed elama ema juurde, siis tuleb ringkonnakohtul määrata

maakohtust erinev suhtluskord. Õige on avaldaja 2 määruskaebuse väide, et

suhtluskord on maakohtu poolt määratud viisil, mis on ebatäpne ja mida on raske

järgida. Ringkonnakohtul on võimalik suhtluskord määrata täpsemalt. Arvestades

vanemate konfliktseid suhteid ja võimetust teha laste huvides koostööd ja

piisavalt suhelda, tuleb suhtluskord määrata täpselt, et seda oleks võimalik

vanematel ilma täiendavate kokkulepeteta täita.

74. Suhtluskorra määramisel lähtub ringkonnakohus isa tehtud ettepanekutest,

millega oli emal võimalus maakohtu menetluses tutvuda. Ringkonnakohus

määrab, et vanemad lapsed on isaga üle nädala terve nädalavahetuse, talvisest

koolivaheajast pool ja teise kevadise koolivaheaja. Samuti tuleb võimaldada isal

veeta lastega nii riiklikke kui perekondlikke tähtpäevi ja puhkust. Kuna ema on

sisuliselt välistanud laste suhtlemise isaga ja pole esitanud oma konkreetset

nägemust suhtluskorrast, siis ema ettepanekuid arvestada ei saa. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt on lapsed eestkosteasutustele ja teistele isikutele

avaldanud, et nad on nõus isaga suhtlema, kuid ema on seda sisuliselt eitanud ja

töötanud vastu laste suhtlemisele isaga.

75. Puudutatud isik 3 oli väga väike, kui ema ja isa kooselu lõppes ja pärast seda on

tal kokkupuude isaga olnud vähene, mistõttu on tema suhtes põhjendatud ema

taotlus

kohtumiste

järk-järgult

määramiseks.

Ringkonnakohus

määrab

puudutatud isiku 3 suhtluskorra isaga erinevalt vanemate laste suhtluskorrast.

Esialgsed kohtumised peaksid toimuma koos vanema õe ja vennaga, kuna K

eeldatavasti ei mäletagi oma isa enam ning vanem õde ja vend ning nende

läbisaamine isaga aitavad kohanemisele kaasa. Kui K on isaga harjunud ning isa

ja K vahel on usalduslikum suhe tekkinud, tuleb kohtumise perioode pikendada.

Lõppeesmärk on, et kõik kolm last saaksid korraga isa juures viibida ja soovi

korral ka iseseisvalt eraldi isaga kohtuda. Kuna lapsed harjuvad uute

olukordadega kiirelt ja K puhul ei ole välja toodud, et tal oleks mingeid

erivajadusi (peale logopeediliste, mis ei takista isaga suhtlemist), on

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kuus 2-tunnist kohtumist ja pärast seda

terve päeva koosveetmine. Kuna K veedab päeva koos isa ning õe ja vennaga

ning isal võivad olla plaanid lastega kuskile minna, ei ole põhjendatud määrata K

üleandmise kohaks tema kodu. Seega võib K üleandmine vanemate kokkuleppel

toimuda ka mujal kui kodus ning seetõttu kohus ei määra K üleandmise kohta

kindlaks. Aasta möödumisel, kui K on valmis eeldatavalt veetma isa ning õe ja

vennaga terve nädalavahetuse isa juures, kehtib ka K osas sama suhtluskord, mis

teiste laste osas. Kuna K suhtleb isaga koos vanema õe ja vennaga ja arvestades

ka seda, et eestkosteasutuste poolt korraldatud kohtumistel laps isa ei

võõrastanud, siis ei ole tema osas põhjendatud määrata suhtlust viisil, kus juures

viibib kõrvaline isik.

76. Ema heidab maakohtule ette, et maakohus ei analüüsinud isa käitumist ega seda,

miks lapsed isaga kohtuda ei taha. TsMS § 143 lg 3 järgi lapse huvides võib

19(22)

kohus piirata suhtlusõigust või lõpetada suhtlusõiguse teostamine. Selliseid

asjaolusid, mis võiksid anda alust keelduda isa avalduse suhtluskorra

määramiseks rahuldamisest, kohus tuvastanud ei ole. Ema väited isa kahjuliku

mõju kohta on paljasõnalised ja emotsionaalsed ning neist ei saa järeldada, et isa

kahjustaks lapsi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et menetluse jooksul

kohtu ette toodud asjaoludest on võimalik pigem järeldada seda, et ema

suhtumise tõttu on lastel raskendatud isaga suhtlemine ja ema on lapsi

mõjutanud. Ema suhtumine isasse mõjutab ka laste suhtumist. Lapsed võtavad

oma hoiakud ja suhtumise üle sellelt vanemalt, kellega nad rohkem koos on,

praegusel juhul emalt. Seega on ringkonnakohtu hinnangul ema tegevus viinud

selleni, et lapsed, eriti U, on keeldunud isaga suhtlemast. Isa käitumisele lastega

seoses ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik midagi ette heita. Käesoleva

menetluse ajal on isa saanud lastega suhelda minimaalselt ja pärast maakohtu

määruse tegemist on tal see võimalus sisuliselt puudunud. 14.11.2018

dokumendis heidab ema isale ette, et isa ei käi piisavalt tihti laste e-koolis ega

tutvu digilooga ning ei osale lastevanemate koosolekul. Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa eeltoodud asjaolust teha järeldust, et isa lastest ei hooliks. Ka

avaldaja 2 muudes dokumentides isale tehtud etteheited ei näita isa hoolimatust

laste suhtes, vaid pigem ema ja isa erinevat arusaama lastest hoolimisest.

77. Ringkonnakohus selgitab, et mõlemad vanemad peavad tegema koostööd selleks,

et lapsed saaksid lahuselava vanemaga suhelda. Juhul, kui ema takistab isa

suhtlemist lastega, on isa avalduse alusel võimalik TsMS § 563 lg 1 järgi kohtul

läbi viia lepitusmenetlus ja selle tulemusteta jäämisel rakendada ema suhtes

sunnivahendeid või muuta vanema õigusi lapse suhtes.

78. Ebaõige on see, et avaldaja 1 ei ole võimeline H haigusest tulenevalt temaga

suhtlema. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kohtu ette ei ole toodud

asjaolusid, mis seda kinnitaks. Õige ei ole avaldaja 2 määruskaebuse väide, et

maakohus ei arvestanud laste õigust keelduda lahus elava vanemaga suhtlemisest,

vaid lähtus isa õigusest lastega suhelda. Toimiku materjalidest nähtuvalt on

lastekaitsespetsialistid, laste esindaja ja lastega tegelenud psühholoogid

kinnitanud, et lapsed tahavad isaga suhelda (I kd, tl 36; I kd, tl 65 pöördel; II kd,

tl 55 pöördel; II kd, tl 105). Ka maakohtus 29.08.2017 ärakuulamisel avaldas H,

et ta soovib isaga kohtuda. U avaldas, et ta soovib isaga kohtuda, kuid ei soovi

isa juurde ööseks jääda. Seega ei ole maakohus arvestanud vaid isa õigusega

lastega suhelda, vaid ka laste sooviga isaga suhelda.

79. Õige on avaldaja 2 määruskaebuses esitatud väide selles osas, et maakohus ei

arutanud pooltega võimalikku suhtluskorda, kui isale määratakse puudutatud

isiku 1 elu- ja viibimiskoha osas hooldusõigus. Kuna ringkonnakohus tühistab

selles osas maakohtu määruse ja elukoha määramise osas jääb hooldusõigus

emale, ei ole see etteheide enam asjakohane. Suhtluskorra muutmisega kaob ka

avaldaja 2 määruskaebuses märgitud vastuolu suhtluskorras.

80. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja 2 väitega, et maakohus ei analüüsinud H

kiindumussuhet ema ja õdedega. On iseenesest mõistetav, et lastel on lähedasem

suhe nende inimestega, kellega nad koos elavad. Kuid see ei anna põhjust keelata

20(22)

lahuselava vanema ja laste suhtlust. Mida vähem lahuselav vanem saab lastega

suhelda, seda väiksem on tõenäosus lähedase suhte arenguks. Lähedussuhte

katkemine vanemaga ei ole lapse huvides.

81. Ringkonnakohus möönab, et maakohus rikkus menetlusnormi, kui jättis Põhja-

Tallinna Valitsuse seisukoha avaldajale 2 nähtavaks tegemata. Ringkonnakohtu

arvates ei ole see aga oluline menetlusõiguse normi rikkumine TsMS § 697

mõttes, mis tooks kaasa ebaõige kohtulahendi ja annaks alust maakohtu määrust

tühistada. Määruskaebuse menetlemisel on avaldaja 2 saanud nimetatud

dokumendiga tutvuda ja arvamust avaldada.

82. Avaldaja 2 väitis määruskaebuses, et maakohus tugines määrust tehes paljudele

asjaoludele, mida menetluses ei arutatud. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud

väide on eksitav. Maakohus on andnud menetlusosalistele võimaluse oma

seisukohti esitada ja arutanud menetlusosaliste seisukohti piisavas mahus

istungitel, mistõttu ei saanud maakohtu poolt tuvastatud asjaolud olla avaldajale 2

üllatuseks.

83. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga 2, et maakohus soovis laste ema karistada,

mitte laste vajadusi välja selgitada ja neid kaitsta. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on erinevad ametkonnad püüdnud korduvalt vanematevahelist suhtlust

ja koostööd parandada. Nii Keila Vallavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitse teenistuse

lastekaitse spetsialist kui ka Põhja-Tallinna sotsiaalhoolekande osakond on

korduvalt püüdnud perelepitust läbi viia, kuid tulutult. Tallinna Perekeskuses

korraldatud perelepitus ei lõppenud oodatud viisil, programm „Dialoog laste

nimel“ jäi ära, kuna laste ema tuli kokkusaamisele ilma lasteta, kuigi oleks

pidanud lapsed kaasa võtma. Seega on maakohtu menetluse jooksul avaldajatele

antud rohkelt võimalusi omavahelist suhtlust ja koostööd parandada.

Ringkonnakohtu menetluses esitas ema dokumendi (IV kd, tl 53), et ema ja isa on

jätkuvalt käinud perelepituses, kuid siiski ei suuda nad isa ja laste suhtlemise

küsimustes üksmeelt saavutada ja seda nähtuvalt tõenditest ennekõike ema

vastuseisu tõttu.

84. Vastuseks

avaldaja

määruskaebuses

esitatud

seisukohtadele

seoses

perevägivalla ohvriks olemisega märgib ringkonnakohus järgmist. Praeguses

asjas ei ole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et lapsed või ema

oleks perevägivalla ohvrid, mis võiks olla aluseks suhtlemise piiramisel.

Avaldaja 2 sellekohased väited on pigem eksitavad ja omakasupüüdlikud.

Konkreetseid asjaolusid, mis viitaks perevägivallale, tuvastatud ei ole võimalik.

85. See, et maakohus ei kaasanud H ärakuulamisel erispetsialiste, kes oleksid andnud

suuniseid ja juhiseid autismispektrihäirega lapsega suhtlemiseks, ei mõjutanud

ringkonnakohtu hinnangul maakohtu järeldusi. Laste ärakuulamine oli vaid üks

menetlustoiming ja ärakuulamise protokoll vaid üks tõend teiste seas, mida kohus

arvestab koosmõjus teiste tõenditega. Erinevatest kohtule esitatud seisukohtadest,

sh lastekaitse töötajate arvamustest, selgub, et H soovib isaga suhelda ja kokku

saada ja seda soovi on ta avaldanud ise. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

spetsialistide arvamusest tuleneb, et H on võimeline ise otsustama, kumma

21(22)

vanema juures ta soovib elada (II kd, tl 170-171), millest järeldub, et ta oskab ja

on võimeline otsustama ka suhtlemise osas.

86. Määruskaebuses esitas avaldaja 2 taotlused kohustamaks AA geneetilist materjali

andma, AA-le ja VV-le kohtupsühhiaatrilise ja -psühholoogilise ekspertiisi

läbiviimiseks ning psühholoogi MS ja spetsialisti IM ärakuulamiseks. 27.03.2019

esitas avaldaja 2 taotluse enda vande all ülekuulamiseks.

87. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja 2 taotlused tuleb jätta rahuldamata, kuna

tegemist ei ole asjakohaste ega vajalike tõenditega (TsMS § 238 lg 1). Avaldaja 1

geneetilised andmed ei ole asja lahendamise seisukohast olulised. MS ei saa anda

ütlusi tsiviilasja lahendamiseks tähtsust omavate asjaolude osas. Kuna isa on

lastega saanud suhelda minimaalselt, ei saa MS anda ütlusi selle kohta, kuidas

mõjutab isaga suhtlemine lapsi. IM ei ole H-ga isiklikult kokku puutunud ning

saaks anda ütlusi vaid üldiselt pervasiivsete arenguhäirete valdkonna kohta. Asja

lahendamiseks ei ole oluline üldine informatsioon Aspergeri sündroomi kohta,

vaid

konkreetselt

H

puudutavad

asjaolud.

Kohtupsühhiaatrilise

ja

-

psühholoogilise ekspertiisi läbiviimiseks puudub vajadus, kuna kohtu ette ei ole

toodud asjaolusid, mis annaksid alust kahelda kummagi vanema vaimses tervises

määral, mis võiks mõjutada nende võimekust teostada laste suhtes hooldusõigust.

Avaldaja 2 taotlus enda vande all ülekuulamiseks tuleb jätta rahuldama. TsMS §

268 alusel võib kohus kohustatud poole vande all üle kuulata, kui teine pool

sellega nõustub. Avaldaja 1 esitas taotlusele vastuväite.

88. Ringkonnakohtus esitasid nii avaldaja 1 kui ka avaldaja 2 hulgaliselt uusi

tõendeid. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid tsiviilasja juurde, välja arvatud

tõendid, mis on esitatud topelt. Menetlusosalised on saanud tõendite kohta

avaldada oma seisukohad. Ringkonnakohus ei võta vastu järgmisi varem

toimikus olevaid tõendeid:

- Avaldaja 2 poolt 14.11.2018 esitatud 28.12.2016 avaldajale 2 saadetud e-kiri;

- Avaldaja 2 poolt 14.11.2018 esitatud 12.05.2017 avaldaja 1 ja avaldaja 2

vaheline kirjavahetus;

- avaldaja 1 poolt 11.03.2019 esitatud statsionaarne epikriis;

- avaldaja 2 poolt 15.03.2019 esitatud seminaril „Kuidas aidata ennast ja last?“

osalemise tunnistus;

- avaldaja 2 poolt 27.03.2019 esitatud ambulatoorne epikriis.

89. Õige on avaldaja 2 määruskaebuse väide, mille kohaselt on maakohus, määrates

suhtluskorra osas määruse koheselt täidetavaks ja jättes esialgse õiguskaitse

abinõud samal ajal tühistamata, tekitanud olukorra, kus menetlusosalistel tuleb

täita kahte lahendit. TsMS § 550 lg 3 järgi perekonnasjas tehtud määrused

kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisti. Seadusest ei

tulene, et määrus suhtluskorra kindlaksmääramise kohta kuulub kohesele

täitmisele. Kuna maakohtu esialgse õiguskaitse korras 15.11.2017 määrusega

kindlaksmääratud suhtluskord kehtib, siis peavad kuni suhtluskorra osas lõpliku

määruse jõustumiseni täitma vanemad seda. Ringkonnakohus maakohtu

15.11.2017 määrusega kindlaksmääratud suhtluskorda ei tühista ja märgib seda

TsMS § 442 lg 5 ja § 477 lg 1 järgi käesoleva määruse resolutsioonis.

22(22)

Menetluskulud

90. Maakohus on õigesti jätnud TsMS § 172 lg 3 järgi menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud

esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Seega tuleb jätta rahuldamata avaldaja 1

määruskaebus osas, milles ta palus jätta maakohtu menetluskulud avaldaja 2

kanda.

91. TsMS § 172 lg 3 järgi jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi kulud,

mis jäävad riigi kanda.

92. Puudutatud isikutele 1–3 on antud Harju Maakohtu 18.08.2017 määrusega riigi

õigusabi ilma õigusabi tasu ja õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta.

93. Puudutatud isikute riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino

Biini taotluse kohaselt tegi ta määruskaebuse menetlemisel toiminguid 3,5 tundi

– avaldaja 1 määruskaebusega tutvumine 0,5 tundi, avaldaja 2 määruskaebusega

tutvumine 0,5 tundi, seisukohtade koostamine määruskaebuste osas 1 tund,

Põhja-Tallinna Linnaosavalitsuse seisukohaga tutvumine 0,5 tundi, avaldajate

seisukohtadega tutvumine 0,5 tundi ja avaldaja 2 menetlusdokumendiga

tutvumine 0,5 tundi. Vastavalt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega

kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste

§-le 10 on nimetatud toimingute eest ette nähtud tasu kokku 175 eurot, millele

lisandub käibemaks 35 eurot.

94. Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi korras määratud puudutatud isikute

esindaja tasu kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja

tuleb rahuldada täies ulatuses. RÕS § 23 lg 1 alusel määrab kohus puudutatud

isikute esindaja tasu suuruseks 210 eurot (koos käibemaksuga).

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu

Mati Maksing

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/