1-07-11474/23 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.12.2009 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-07-11474 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Prokurör Ave ARNIM Kaitsja vandeadvokaat Leanika TAMM Kohtuasi

Viru Vangla materjalid I.P

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu I.P

sünd. xxx, isikukood

xxx, kodakondsuseta, haridus 10 klassi, rahvuselt venelane, elukoht puudub, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 26.06.2009 ja lõpp 27.01.2010 RESOLUTSIOON

Jätta Viru Vangla taotlus I.P

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks läbi vaatamata.

Rahuldada vandeadvokaat Leanika TAMME taotlus ja määrata tema poolt I.P-le osutatud õigusabi tasu suuruseks 372 (kolmsada

seitsekümmend kaks) krooni (s.h. kohtulikus

menetluses osalemine 250 krooni, sõiduauto kasutamise kulu 60 krooni, käibemaks 62 krooni).

Välja mõista I.P-lt kaitsjale

(vandeadvokaat Leanika TAMM) kohtulikus

menetluses makstud tasu eest 372 (kolmsada seitsekümmend kaks) krooni riigituludesse.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 Asjaolud

Viru Vangla esitas 16.09.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

I.P on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 26.06.2009 otsusega KarS §184 lg.2 p.1 järgi ja karistatud KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat. KarS §68 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 7 kuud 2 päeva vangistust alates 26.06.2009.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 7 distsiplinaarkaristust. Kriminaalkorras on kinnipeetav karistatud kaheksa korda, vanglas

viibib samuti kaheksandat korda. Kinnipeetavaga on läbi viidud individuaalnõustamine MTÜ Convictus nõustaja poolt.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses kinnipeetava tingimisi enne tähtaega

vabastamisega ei nõustunud. Kriminaalhooldaja märkis lisaks, et kinnipeetaval

puuduvad vabanemise korral kindel elukoht ja garanteeritud töökoht, samuti

puuduvad töökogemus ja -harjumus, tema sotsiaalvõrgustik on väga nõrk. Kuigi esimestel päevadel on kinnipeetavat vabanemise korral nõus toetama tema tädi, kelle juures võib kinnipeetav ka mõne aja ööbida, ei pea tädi võimalikuks tema juurde elama jäämist. Tegemist on 2-toalise remontimata ja kehvasti sisustatud korteriga,

millel on ka kommunaalvõlad. Ka kriminaalhooldusametnik ei näe võimalust, et kinnipeetav asuks vabanemise korral sinna elama. Materiaalne toetus kinnipeetavale vabanemise korral on ebapiisav, kuna ka tädil endal on raske materiaalne olukord.

Täitise andmetel on kinnipeetaval võlgu summas 78 080 krooni.

Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetaval on välja kujunenud kuritegeliku käitumise mudel.

Maakohtu istung

Kinnipeetav I.P toetas maakohtu istungil taotlust enda vabastamiseks ning

kinnitas, et kindel elu- ja töökoht tal tõesti puuduvad, kuid ta on kindel, et sotsiaalelamispinna saab ta koheselt peale vabanemist.

Prokuröri abi Ave Arnim leidis maakohtu istungil, et taotlust ei ole võimalik rahuldada seoses kindla elukoha puudumisega.

Kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm palus maakohtu istungil taotlus rahuldada.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,

3 samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korda ja kaheksandat korda kannab ta ka reaalset vangistust. Vangistuses viibimise ajal on kinnipeetavat 7 korda karistatud distsiplinaarkorras.

Maakohus leiab, et seega ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes on orienteeritud

õiguskuulekusele. Ühiskonna poolt kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses viibides.

Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral elukoht. Kuna

kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise

nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik.

Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kinnipeetav märkis küll maakohtu istungil, et asub elama

tädi juurde, kuid kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et tädi on nõus kinnipeetavat võtma enda juurde vaid mõneks päevaks. Kinnipeetava poolt maakohtu istungil viidatud sotsiaalelamispinna kohese saamise kohta igasugused andmed asja materjalides puuduvad, vastupidi, kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et seda saab kinnipeetav hakata alles taotlema peale vabanemist.

Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kuna kinnipeetav on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, on reaalne oht, et legaalse sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uue kuriteo. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku

arvamusest, puuduvad kinnipeetaval nii töökogemus kui iseseisvalt majanduslikult toime tulemise oskus. Arvestades tänapäevast situatsiooni tööjõuturul ja töökohtade nappust ka eriala omavatel inimestel, ei pea maakohus reaalseks, et vabanemisel on

kinnipeetaval koheselt võimalik leida endale äraelamiseks vastava sissetulekuga töökoht.

Asja materjalide kohaselt on kinnipeetava vanemad ammu surnud ja käesoleval ajal moodustavad tema sotsiaalse lähivõrgustiku vaid tädi ja vanaema. Kumbki nendest ei ole nõus kinnipeetavat enda juurde elama võtma ja on nõus vaid vajadusel talle

süüa andma. Seega ei ole kinnipeetaval vabanemise korral võimalik saada ei

moraalset ega materiaalset toetust ja puudub inimene, kes hoiaks ennetähtaegselt vabanenud vangil silma peal.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ja ei ole põhjendatud ega seadusekohane.

Vastavalt kinnipeetava taotlusele oli maakohtu istungile kutsutud kaitsja

vandeadvokaat Leanika Tamm, kelle poolt osutatud õigusabi eest kulud tuleb kinnipeetavalt välja mõista.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Vangistusseaduse §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik