1-09-21747/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 1-09-21747 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2009. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-21747 (09250100432) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Kriminaalasi A.E süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ülle Tamm Süüdistatav

A.E –

isikukood xxx, elukoht *, *, *haridus, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel kriminaalja väärteomenetluse korras karistamata. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaat Helmi Loonde RESOLUTSIOON

1. Süüdi mõista A.E KarS § 263 p 1 karistada vangistusega 4 kuud.

järgi ja (neli)

2. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta vangistus A.E suhtes tingimuslikult kohaldamata

ning määrata, et mõistetud ärakandmata 4 (nelja) kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui A.E

(kaheksateistkümne) jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja 18 kuulise katseaja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

2.1. Määrata A.E katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid:

2.1.1. elama oma alalises elukohas *;

2.1.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

2.1.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2.1.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

2.1.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

2.2. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 29. detsember 2009. a.

Ärakiri 1-09-21747 2

2.3. Kui A.E katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

3. Tühistada A.E suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.

4. Välja mõista A.E-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu

/tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr

221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal

viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-09-

21747 ning nõude liik (sundraha, kaitsjatasu vms)/: - (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) sundraha 6525 krooni; - (nelisada viiskümmend) määratud kaitsjale makstud tasu 450 krooni; -kannatanu sõidukulud 202 krooni 80 senti. (kakssada kaks)

Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva

jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

5. Välja mõista A.E-lt

:

5.1. R K kasuks 28 549

/arveldusarve nr */ (kakskümmend kaheksa tuhat viissada nelikümmend üheksa)

krooni 40 senti;

5.2. R P kasuks 3200 krooni.

(kolm tuhat kakssada)

6. Jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu 350 (kolmsada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses kokkuleppemenetluse normide rikkumisega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest ja apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu

kohtumajja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolele on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus

A.E süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes ja viibides 24.01.2009.a.

ajavahemikul kella 03.00-st kuni 04.00-ni Lääne maakonnas Lihula vallas asuvas Kasari baaris, rikkus oma käitumisega isikute vahel tavade ja heade kommetega kinnistatud suhtlemiskorda ning baaris viibinud kõrvaliste isikute rahu ja kindlustunnet sellega, et tungis mõjuva põhjuseta kallale L T, keda lõi ühel korral rusikas käega pea piirkonda. Seejärel püüdis lüüa tooliga L T kaitseks välja astunud R K, tabades kannatanut vastu näo kaitseks ette pandud käe küünarvart, misjärel jätkas R K

suhtes füüsilise vägivalla kasutamist, lüües kannatanule rusikas kätega ja jalgadega pea ja keha piirkonda. Seejärel kandus kaklus edasi baari ette õue, kus A.E jätkuvalt peksis rusikatega ja jalgadega R K, R P, R R ja T J, lüües korduvalt rusikate ja jalgadega R K keha piirkonda ning rebis katki R.K seljas oleva triibulise särgi, samuti lõi korduvalt rusikate ja jalgadega R P pea ja keha

piirkonda ning rebis katki R.P seljas olnud triiksärgi maksumusega 700.-krooni ja villasest materjalist mantli maksumusega 2500.-krooni, lõi R R ühel korral rusikaga näkku põse piirkonda, väljendades jätkuvalt oma tahtliku tegevusega teiste isikute suhtes ilmset lugupidamatust.

Ärakiri 1-09-21747 3

Kuriteo toimepanemise käigus lõi A.E ühel korral rusikaga vastu R K kuuluva ning Kasari baari esisel platsil seisva sõiduauto Mersedes Benz registreerimismärgiga * esiklaasi, mille tagajärjel

esiklaas mõranes, seejärel viskas eelpoolnimetatud sõiduauto pihta pudeliga, mille tagajärjel mõranes tagumise parempoolse ukse klaas ning selle ukseklaasi ülemine serv sai värvikahjustused. Kuriteoga tekitas A.E

- kannatanule R K tahtlikult füüsilist valu ja mitteeluohtlikud tervisekahjustused: * ning varalise kahju kogusummas 28549.40 krooni, mille moodustab sõiduauto lõhkumisega tekitatud kahju.

- kannatanule R P tahtlikult füüsilist valu ja mitteeluohtlikud tervisekahjustused: * ning varalise

kahju kogusummas 3200.- krooni, mille moodustab triiksärgi ja villasest materjalist mantli lõhkumisega tekitatud kahju, - kannatanule T J tahtlikult füüsilist valu, - kannatanule R R tahtlikult füüsilist valu.

Eeltoodu alusel süüdistatakse A.E selles, et tema, häirides teiste isikute rahu ja avalikku korda, pani toime vägivallaga avalikku korra raske rikkumise, s.o. KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus A.E-le nõutud karistus:

KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus neli kuud vangistust. KarS § 74, 75 alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest 18 kuulise katseajaga.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku

(edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja

juuresolekul ja kohus mõistab A.E süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – kuriteoga tekitas A.E R K varalist kahju summas 28 549,40 krooni ning R P 3200 krooni, millised on hüvitamata ja millises summas on esitatud ka haginõue.

Kohus leiab, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 alusel,

mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab

kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Asitõend – sõiduauto Mercedes-Benz reg nr 291MLS, on jäetud omaniku R K valdusesse /tl 19- 22/. Tõkend – A.E suhtes on 09.10.2009 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 79/, mis tuleb tühistada. Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb A.E-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 6525 krooni (1,5 * 4350). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas

kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale H. Loonde A.E kaitsmise eest makstud riigi

õigusabi tasu kohtueelses kokkuleppemenetluses summas 700 krooni /tl 123/ ja kohtumenetluses summas 100 krooni, kokku 800 krooni.

Ärakiri 1-09-21747 4

Kuna justiitsministri 25.01.2005 määrusega nr 2 vastuvõetud „Riigi õigusabi osutamise eest

masktava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ § 7 lg 33 sätestab, et menetlustoimingud kokkuleppemenetluses loetakse üheks menetlustoiminguks, siis prokuratuuri poolt kaitsjale välja mõistetud teise menetlustoimingu tasu jätab kohus riigi kanda. Seega kaitsjale makstud tasudest kuulub A.E-lt väljamõistmisele 450 krooni ja riigi kanda tuleb jätta 350 krooni.

Kannatanu sõidukulud on menetluskulud vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 2 ja käesolevas kriminaalasjas on need kannatanu R.K`ule tasutud sõidukulu 202 krooni 80 senti /tl 7-8/.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige