1-09-21459/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kuriteoasi nr.1-09-21459 (09250101668)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Otsuse kuupäev ja koht

Pärnu Maakohus

28. detsembril 2009.a., Kuressaare Kohtumajas Kohtunik

Kristel Pedassaar

Kohtuasi H.R kuriteoasi süüdistuses KarS § 329 järgi

Asja läbivaatamise kuupäev

28. detsembril 2009.a. käskmenetluses Süüdistatav

Kohtueelses menetluses on kaitsjaks olnud

H.R, ik.XXX, varem kriminaalkorras karistatud viiel korral, viimati 02.07.2008.a. Harju Maakohtu otsuse alusel KarS §-de 424 ja 329 järgi vangistusega üks aasta tingimisi karistuse kandmisest vabastamisega 18 kuulise katseajaga ühes mootorsõidukijuhtimise õiguse äravõtmisega kaheks aastaks;

väärteomenetluse korras korduvalt karistatud, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld,

kokkuleppel jurist Harland Paas

Resolutsioon

Kuriteoasi nr.1-09-21459 (09250101668) Süüdi tunnistada H.R kuriteos KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, so. 3550 ( kolm tuhat viissada viiskümmend) krooni riigituludesse ( 50x71).

KarS §-de 74 lg6, 65 lg2 ja64 alusel jätta H.R-ile eelmise 02.07.2008.a. Harju Maakohtu otsuse alusel KarS §-de 424 ja 329 järgi mõistetud karistus vangistus üks aasta tingimisi karistuse kandmisest vabastamisega 18 kuulise katseajaga ühes mootorsõidukijuhtimise õiguse äravõtmisega kaheks aastaks täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

Rahaline karistus tuleb tasuda ühe (1) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034796011 või

Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064858 ning selgitus: „ H.R , 1-09-21459, rahaline karistus“.

Kui rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

H.R-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

Välja mõista H.R’ ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni .

H.R’ il tasuda temalt väljamõistetud sundraha Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034800017 või nr 221023778606 Swedbangas.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696. Makse selgitusse märkida: „ H.R , 1-09-21459, sundraha “.

Sundraha tasuda ühe (1) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne

(10) päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

Kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks ning menetluse jätkamiseks üldkorras.

Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik :

Kuriteoasi nr.1-09-21459 (09250101668) H.R’ i süüdistatakse selles, et tema isikuna kellele on 02.07.2008.a. Harju Maakohtu otsuse nr 1-08-2871 alusel lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kaheks (2) aastaks, juhtis 08. detsembril 2009.a. kella 16.20 paiku Saare maakonnas Orissaare vallas Saikla – Tumala maantee 2. Kilomeetril sõiduautot BMW 320 registreerimismärgiga XXX XXX. Oma sellise tegevusega, mis seisnes kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumises, pani H.R toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on esitanud kohtule toimiku koos süüdistusaktiga ja teinud ettepaneku asi vaadata läbi käskmenetluses.

Kohus on oma määrusega andnud H.R’ i kohtu alla asja läbivaatamisega käskmenetluses.

Prokurör on karistuse taotlemisel arvestanud, et H.R poolt on toimepandud II raskusastme kuritegu, mille eest seadusandja on näinud ette võimaluse mõista karistuseks ka rahalise karistuse. Prokurör on teinud kohtule ettepaneku karistada H.R-i KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 50 (viiskümmend)

päevamäära, so. 3550 ( kolm tuhat viissada viiskümmend) krooni riigituludesse (50x71).

KarS §-de 74 lg6, 65 lg2 ja64 alusel jätta H.R-ile eelmise 02.07.2008.a. Harju Maakohtu otsuse alusel KarS §-de 424 ja 329 järgi mõistetud karistus vangistus üks aasta tingimisi

karistuse kandmisest vabastamisega kuulise katseajaga ühes mootorsõidukijuhtimise õiguse äravõtmisega kaheks aastaks täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus olles tutvunud kuriteoasja materjalidega leiab, et asja võib lahendada käskmenetluses.

Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest prokurör on pidanud võimalikuks kohaldada rahalist karistust, tõendamise asjaolud on selged ning seega esinevad asjas KrMS § 251 toodud käskmenetluse kohaldamise alused. KrMS § 252 alusel koostab prokuratuur käskmenetluses süüdistusakti, mille põhiosas, esitatakse kuriteo kvalifikatsioon, kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus, süüdistust kinnitavad tõendid, ettepanek karistuse liigi ja määra kohta. Süüdistusakt ja kriminaalasja materjalid saadetakse kohtusse ning akti koopia edastatakse süüdistatavale ja tema kaitsjale. KrMS § 254 lg1 kohaselt, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta ilma istungit pidamata kohtuotsuse. Kriminaalasi allub eeltoodud kaalutlustel

Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale. Kohtunik nõustub H.R-ina süüdistusaktis toodud süüdistuse tõendatusega ning taotletud karistuse määraga. Tsiviilhagi ei ole.

Karistuse mõistmisel H.R-ile võtab kohus arvesse tema süüd, vastutust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et prokuröri poolt tehtud ettepanek karistuse liigi ja määra kohta on põhjendatud. Toimikust olevast teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et H.R-ina keskmise päevasissetuleku suurus on 71 krooni (tl.21-22). KarS § 44 lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. KarS § 44 lg2 alusel rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel.

Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Kuna H.R päevasissetuleku suurus on

Kuriteoasi nr.1-09-21459 (09250101668)

toimikus oleva teatise kohaselt on 71 krooni, siis on rahalise karistuse mõistmisel arvesse võetav päevamäärana 71 krooni.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179, 180 alusel kuulub H.R-ilt väljamõistmisele menetluskuluna sundraha. KrMS § 175 lg1 p9 alusel on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg p2 kohaselt on sundraha suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350.00 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525.00 krooni.

Kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 251-256.

K. Pedassaar kohtunik