1-09-4088/24 · Tallinna Ringkonnakohus

1

1-09-4088

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellandid Prokurör Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS 29. detsember 2009.a.,Tallinn Jüri Paap, Igor Amann, Paavo Randma Tatjana Derkatš

Pärnu Maakohtu 03.11.2009.a. kohtuotsus Z.G süüdistuses prokurör Aarne Pruus ja süüdistatav Z.G Aarne Pruus adv. Eve Jundas

Pärnu Maakohtu 03.11.2009.a. kohtuotsus tühistada Z.G süüdi tunnistamises KarS § 209 lg 2

p 3 järgi ja mõista ta selles õigeks. Muus osas jätta otsus muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule

teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

2

Asjaolud ja menetluse käik

Varem varguseid toime pannud

Z.G, sünd. xxx, Eesti kodanik, varem karistatud kriminaalkorras 12 korda, vahi all,

tunnistati süüdi kelmuses KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi selles, et ta 05.08.2008.a.

ajavahemikus kella 11.55-st kuni 13.00-ni grupis kindlakstegemata isikuga

xxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxx xx asuva OÜ R. T. ehitustööriistade

rendiosakonnas rentis rendilepingu nr 1589 kohaselt üheks ööpäevaks elektrigeneraatori HX 7500 väärtusega 25 989.50 krooni, omamata kavatsust see

tagastada ja müüs selle tööriista samal päeval kindlakstegemata isikutele Tallinnas, müügist saadud raha omastas.

Maakohus mõistis Z.G karistuseks 1 aasta vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Liitkaristuseks mitme kohtuotsuse alusel mõisteti 2 aastat ja 4 kuud vangistust. Samuti mõisteti talt välja 25 989.50 krooni OÜ R. T. kasuks.

Apellatsioon ja taotluse sisu

Prokurör oma apellatsiooni kohaselt leiab, et Z.G poolt toimepandud

tegu ei olnud vähese ühiskonnaohtlikkusega ja tema karistust kergendavad

asjaolud puuduvad. Seetõttu on ebaõige karistuse mõistmine sanktsiooni alammääras ja kohtuotsus tuleb tühistada mõistetud karistuse osas. Uue otsusega palub apellant karistada süüdistatavat 2 aastase vangistusega ja liitkaristusena 3 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega.

Z.G arvates on „kohtuasi tõestamata“. Ta heidab ette, et maakohus ei kutsunud kohtusse kõnesoleva kuriteo Soomes elavat ja töötavat organisaatorit ja ei võtnud arvesse tema puhtsüdamlikku ülestunnistust. Seetõttu palub õiglus jalule seada.

Ringkonnakohtu seisukoht

1.1. Ringkonnakohus osutab KarS §-le 209, mille lihtkoosseisu dispositsioonis

sätestatakse kelmuse mõistevaralise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Seega kelmusega luuakse tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutus, mille tagajärjel teine inimene satub eksimusse ning saab varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu.

3

1.2. Arutuseloleva süüdistuse sisuks on, et Z.G, sõlmides tööriista rendilepingu, teadvalt pettis rendileandjat lubadusega see riist järgmisel päeval tagastada, mille tõttu sai varalist kasu, rendile andja aga varalist kahju.

1.3. Süüdistatava Z.G ütlustest tuleneb, et nimelt tema teise isiku suunamisel või õhutamisel oma identifitseerimiskaarti esitamisega lõi OÜ R. T.

töötajas A. E. ebaõige ettekujutuse, et tegemist on ausa laenutajaga, kes vastavalt lepingule tagastab tööriista. Veel apellatsioonis ja ka ringkonnakohtu

istungil Z.G kinnitas, et tööriista tagastamise kavatsust tal polnud: eelnevalt väljatöötatud kava kohaselt pidi ta hiljem ütlema, et tööriist varastati ja ta kohustub tekkinud kahju osade kaupa tagasi maksma. Kavatsus oli see tööriist

maha müüa ja selliselt ka tehti. Need ütlused langevad kokku kaevatud kohtuotsuses nimetatud teiste tõenditega.

1.4. Seega kindlakstehtu vastab kelmuse objektiivsele koosseisule. Tegemist ei ole üksnes tsiviilõigusliku vahekorraga rendile andja ja rendile võtja vahel, sest

näiliselt tsiviilõiguslik tehing sooritati tegelikult kuritegelikul eesmärgil ja

kannatanu firma töötajas valeettekujutuse loomise teel. Asjaolud, mis viisid

Z.G kõnesolevale kelmusele (ringkonnakohtu istungil süüdistatav kinnitas, et sellise kuritegeliku plaani realiseerimisega sai ta võlast lahti), samuti kelmuses osalenud teise isiku vastutusele võtmine või mittevõtmine ja kuriteo

läbi saadud raha väidetavalt ebavõrdne jagamine ei oma Z.G teo kvalifitseerimise seisukohalt mingit tähtsust.

2. Ringkonnakohtu arvates on maakohus kvalifitseerinud Z.G poolt

toime pandud kuriteo ebaõigesti. Süüdistatava ütlustest nähtub, et kelmuse toimepanemiseks kuritegeliku mõtte algatajaks oli teine isik, kes nõudis selliselt oma võla tagastamist, midagi objektiivset ta võõra vara väljapetmiseks ei teinud. Ajaks, mil ta tegutses kõnesoleva tööriista realiseerimisel, oli kelmus juba lõpule

viidud. Selliselt on Z.G poolt viidatud isik vaadeldav mitte kelmuse

kaastäideviijana, vaid sellele kelmusele kihutajana. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kuriteo osavõtja (kihutaja või kaasaaitaja) tegevus pole vaadeldav kaastäideviimisena. Teisisõnu tähendab see, et kelmusele kihutaja ja selle täideviija ei moodusta gruppi KarS § 209 lg 2 p 3 tähenduses. Z.G tegu on vaadeldav KarS 209 lg 2 p 1 järgi, sama paragraafi ja lõike p 3 järgi tuleb ta õigeks mõista.

3.1. Selline osaline õigeksmõistmine ei tulene Z.G poolt objektiivselt toimepandu ümberhindamisest, vaid üksnes kohtupraktikast, mistõttu kõnesolev kvalifikatsioonimuutus ei pea kaasa tooma karistuse kergendamist.

3.2. Apelleeritud kohtuotsuses on karistuse mõistmist põhjendatud. Kolleegiumi arvates puudub vajadus neid põhjendusi ümber hinnata.

4

4. Neil asjaoludel tuleb maakohtu otsus KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 2 alusel osaliselt tühistada. Apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata.

Jüri Paap Igor Amann Paavo Randma