1-19-4092/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4092 (18259000668) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Prokurör Ain Tali Kriminaalasi

Z.N-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu Süüdistatav

Z.N , isikukood XXX,

Venemaa Föderatsiooni kodanik, keskharidus, emakeel vene keel, elukoht xxxx xxxx , ei t , (taastuskeskus ” ”) ööta

kriminaalkorras 2 korral karistatud, viimati 23.01.2018 Tartu Maakohtu poolt Kar

4 k vangistusega, S § 424 järgi

millest KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistusaja karistusaja hulk isele 3 k 27 p a arvamisega kuulub ärakandm

vangistust lg 1 ja 3 alusel tingimisi 1 a 6 KarS § 74 k

katseajaga, 13.09.2018 Viru Maakohtu määrusega

pikendati katseaega 2 k võrra, väärteokorras

2 korral karistatud,

tõkendit ei kohaldatud K i j d M tti R i l ää t d k

RESOLUTSIOON:

Juhindudes KrMS § 239 - 249, 2561 - 2565, 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Z.N KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ning karistuseks mõista

5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 23.01.2018 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3

(kolm) kuud 27 päeva vangistust võrra ning mõista

Z.N’i liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud 27 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 267 (kahesaja kuuekümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 12 (kaksteist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel allutada Z.N üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna

Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx (taastuskeskus „xxxx“);

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks; -

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kannatanu tsiviilhagi varalise kahju nõudes rahuldada .

VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Z.N-ilt V N kasuks tsiviilhagi summas 270 (kakssada seitsekümmend) eurot, mis kanda V N arveldusarvele nr x xxx Swedbankis.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2, 2565 lg 2 alu Z.N-ilt sel välja mõista menetluskuluna sundraha 405 (nelisada viis) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Z.N-ilt menetluskuluna kaitsjatasu

176,64 (ükssada seitsekümmend kuus eurot ja 64 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu

poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada Z.N tasuda menetluskulud kokku summas 581,64 eurot ositi kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 48,47 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank

EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700027252 ning selgitus: „Z.N , 1-19-4092, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringk

onnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS

Z.N tema tungis ajavahemikul 24.09.2018 süüdistatakse selles, et hommikust kuni 25.09.2018 kella 22.00- id kasutades sisse V N kuuluvasse korterisse ni võtme xxxx ja varastas sealt kaks tääki koguväärtusega 120 eurot, kaks ordenit koguväärtusega 95 eurot, mobiiltelefoni i COLPAD väärtusega 30 eurot ja mobiiltelefon Samsung väärtusega 25 eurot. Vargusega tekitatud kannatanule kahju kokku 270 eurot.

Seega Z.N , võttes sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Z.N-ile

199 lg 2 p 8

5 kuud vangistust. KarS mõistetavaks karistuseks KarS § järgi

§ 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt 23.01.2018 mõistetud kandmata karistuse 3

27 päeva vangistust võrra ning mõista kuud Z.N-i liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

27 päeva KarS § 69 lg 1 ja tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö

3 alusel asendada vangistus 267

t

egemise ajaks määrata 12 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada Z.N kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises eluko – (taastuskeskus „ “ has xxxx xxxx );

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-

- v

, töö õi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Süüdistatav Z.N on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Z.N on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid.

Z.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kannatanu V N on esitanud tsiviilhagi summas 270 eurot. Kannatanu tsiviilhagi kuulub

varalise kahju nõudes rahuldamisele VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p

5 alusel.

KrMS § 2565 lg 2 sätestab, et süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha riteos süüdimõistmise korral (milleks on teise astme ku

810 eurot) suurust

, kuid mitte rohkem kui poole võrra.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks ½ sundrahast, s.o 405 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 176,64 eurot. kkuleppe kohaselt tasuda menetluskulud Ko

kokku summas 581,64 eurot ositi 12 kuu jooksul, makstes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 48,47 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste

Kohtunik