4-19-2396/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

4-19-2396

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-2396 (2315,19,002246) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusseaduse § 227 lg 1 ja § 201 lg 2 ettenähtud väärteod Menetlusalune isik

M.Z; ik: XXX; elukoht: xxx, töökoht: tööta oma sõnade kohaselt mitteametlikult b xxx. Kohtuvälise menetleja esindaja Raul Annuka, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON

1. M.Z tunnistada LS 201 lg 2 gude

süüdi § 227 lg 1 ja § ettenähtud väärte toimepanemises ning mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel LS § 2 lg 2 järgi karistuseks arest 01 12 (kaksteist . ) päeva

2. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi. Järjest kantava aresti kestus peab olema vähemalt 2 päeva.

3. ja ositi kandmisele kuuluv arest 12

Mõistetud päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, , Rae vald, Soodevahe küla Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 29.07.2019. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist

ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme

päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 22.05.2019. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

2

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

03.04.2019 k protokollist AB 1574322 oostatud väärteo nähtuvalt koostati väärteoprotokoll

selles, et 03.04.2019 kell 11:16 peeti Kivimurru tänaval Pallasti ja Sikupilli tänavate vahel

suunaga Peterburi tee poole Tallinnas, M.Z, kes juhtis kinni sõiduk, mida juhtis mootorsõidukit kiirusega 66 km/h +/-3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 13 Juhtis mootorsõidukit, omamata vastava

km/h.

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 ja LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldusid ning pani toime LS d. § 201 lg 2 ja § 227 lg 1 ettenähtud väärteo

Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis kirjeldatud süüdistus on arusaadav, tunnistab end süüdi. Inimene, kes pidi tulema autot juhtima, ei tulnud. Auto oli hoovis ja võtmed tema käes. Autod on pargitud tänaval kahele poole ja kiirendas, et ei peaks vastutulija läbi laskmiseks

kohta otsima. Oli vaja kiiresti tööle jõuda, seepärast auto võttiski. On sõitnud korralikult. Eelmise karistuse kohta ei saanud teada mis karistus oli. Käis laupäevcal Rahumäe teel kella

15.00 ajal, kuid vastuvõtt oli ainule kella 14.00ni. Juhtimisõigus oli 2000. aastal, pärast liiklusõnnetust jäi juhiluba autosse. Hiljem on olnud välismaal ja juhiluba on jäänud taastamata.

Kuna tööl on objekt pooleli, siis sõltuvalt ajast, mis antakse karistuse kandmiseks, sooviks karistust kanda ositi, et alguses kahe päeva kaupa ja hiljem rohkem päevi korraga kui vaba aeg tekib.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku süü väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Ühe teoga on toime pandud kaks väärtegu, mistõttu tuleb süüd lugeda suureks. Sarnasest teost on menetlusalusel isikul värske kogemus, määratud rahatrahv. Seetõttu taotleb karistuseks aresti 12 päeva.

Kohus, materjale, kuulanud

kontrollinud väärteoasja ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärte toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. gude

LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt

suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Kiirusmõõturi kasutamise salvestise väljatrükist nä juhitud sõiduki htub, et menetlusaluse isiku

xxx xxx

reg. märgiga sõidukiiruse mõõtmiseks Kivimurru tänaval Pallasti ja Sikupilli tänavate

vahel suunaga Peterburi tee poole Tallinnas kasutati 03.04.2019 kell :16 11 mõõteseadet

LaserCam 4 LE0274. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 66 km/h asulasisesel teel, kus 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/-3 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 63 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vä Mõõtmist teostas politseiametnik hem kui 13 km/h. O D, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus

on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud

mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega,

m juhile lubatud suurimat km/h, siis rikkus is ületas sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 13 menetlusalune isik LS § nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 1 mõttes. 15 lg 1 p 2

Väärteo toimepanemise asjaoludest nähtub, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult.

Ületades lubatud sõidukiirust 13 km/h võrra asulasisesel teel ei saanud see menetlusalusele

isikule kuidagi märkamatuks jääda. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik asulasisesel teel ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 13 km/h

3

võrra, millega rikkus LS § 15 lg nõudeid ja pani toime LS § ettenähtud

1 p 2 227 lg 1 väärteo.

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt moot kellel ei ole vastava kategooria orsõidukit ei tohi juhtida isik, või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest . nähtuvalt M.Z 03.04.2019 kehtivaid juhilubasid ei olnud. Seejuures nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalune isik on varem, s.o 09.12.2018 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel, s.o seetõttu, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Vastavalt LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 sätetele ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole

vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91.

Väärteo asjaoludest nähtub, et menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et tal puudus vastava

kategooria juhtimisõigus, kui ka sellest, et teda on ka varem samal põhjusel juhtimiselt kõrvaldatud. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult.

Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS §

201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja kes on mootorsõiduki isiku poolt, juhtimisel

t kõrvaldatud.

Karistuse mõistmine

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

LS § 227 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima

karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 201 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse kaitsmise huvisid. mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus.

Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kuus kehtivat väärteokaristust ja kaks kehtivat

kriminaalkaristust, s. se kuriteo toimepanemise eest. Karistusandmete h üks liiklusala st

nähtuvalt on väärteokaristus ena isikule määratud t rahatrahve ja aresti, kuid rahatrahv on id jäetud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul tasumata. Arvestades määratud rahatrahvide rohkust võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid nende trahvide maksmiseks. Seejuures nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalusel isikul puudub ka isikuandmete kohaselt töine sissetulek, mistõttu ei oleks ka rahatrahv karistusena täidetav ega ka mingit mõju avaldav. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt ta töötab xxx, kuid mitteametlikult. Käesoleva väärteo on menetlusalune isik toime pannud 03.04.2019, s.o 3 kuud pärast viimase väärteootsuse jõustumist. Seega varasem karistus rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju a väärteo. valdanud ning menetlusalune isik pani toime uue samalaadse Kohtu arvates

4

annavad eeltoodud andmed aluse järelduseks, et varasem kinnipidamine liiklusalase väärteo toimepanemiselt ja karistus rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune

isik jätkab liikluse ohustamist, juhtides mootorsõidukit vaatamata sellele, et tal ei ole

juhtimisõigus Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud, kuivõrd täiendava t.

rahalise kohustuse panemine menetlusalusele isikule ei oleks täidetav menetlusalusel isikul rahatrahvi tasumiseks vajalike rahaliste vahendite puudumise tõttu. S tõttu ee tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel üle

keskmise suur, kuivõrd menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud kaks erinevat väärtegu. LS § 227 lg 1 sätestatud kiiruse ületamise piirmäära (kuni 20 km/h) on menetlusalune isik ületanud mõnevõrra üle keskmise määra, s.o 13 km/h. Samuti rsõidukit juhtis uuesti mooto omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt vaid mõned kuud varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest, eirates nii ka teist keeldu.

Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, kuid kohus suhtub sellisesse kahetsusse kriitikaga, kuna menetlusalust isikut on lisaks teiste väärtegude toimepanemise eest karistatud ka samasuguse liiklusalase väärteo toimepanemise eest ja menetlusesemeks oleva väärteo pani ta toime vaid kolme kuu möödumisel eelmise otsuse jõustumisest, mille eest karistati isikut samalaadse rikkumise eest. Seega ei saa kahetsust hinnata siirana ja kohus seda kergendava asjaoluna arvesse võtta ei saa. Kohus ei saa kergendava asjaolu arvestada ka menetlusaluse isiku p

õhjendusi väärteo toimepanemise osas.

Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut

mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama.

Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmisest süüst, süütegude korduvusest ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et

menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra

lähedases määras kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud , samaliigiliste karistuste kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata.

Kuivõrd menetlusalune isik oma sõnade kohaselt töötab ja taotles karistuse kandmist osadena,

leiab kohus, et vältimaks menetlusalusel isikule töökoha ja sellest tulenevalt ka sissetuleku kaotust, tuleb menetlusaluse isiku

taotlus rahuldada ja määrata karistus kandmisele ositi.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/