2-18-3141/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

22.05.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-3141

Kohtuasi

KK (K) avaldus PP-ga (P) CC (C) ja LL (L)

suhtes

ühise

hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks

ja

lõpetatud

osas

ainuhooldusõiguse KK-le üleandmiseks

PP avaldus KK-ga CC ja LL suhtes ühise

hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks

ja

lõpetatud

osas

ainuhooldusõiguse

PP-le

üleandmiseks

ning

suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.09.2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KK määruskaebus

PP määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja/puudutatud

isik

II

KK

(ik XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat

Vladimir Sadekov

Puudutatud

isik

I/avaldaja

PP

(ik XXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaadi abi Helen-Lumelille Tomberg

Puudutatud isik III CC (ik XXXXXXXXX)

Puudutatud isik IV LL (ik XXXXXXXX)

Puudutatud isikute III ja IV esindaja riigi õigusabi

korras vandeadvokaat Annemarie Kunila

Eestkosteasutus Tallinna linn Haabersti Linnaosa

Valitsuse kaudu

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17.09.2018 määrus osas, milles kohus määras kindlaks KK

ja LL suhtluskorra selliselt, et laps veedab isaga iga kuu paaris (2. ja 4.) nädala vahetuse

alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni ning määras, et kummalgi vanemal on õigus

koolivaheaegadel reisida lapsega Euroopa Liidu liikmesriikides (kohtulahendi tegemise

aja seisuga), samuti Norra Kuningriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis. Vanem teavitab teist

vanemat kavandatavast reisist ja reisitingimustest ette vähemalt 1 kuu (s.t sõidu- või

lennuajad, sihtkoht, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Nimetatud riikidest väljapoole

sõitmiseks peab vanemal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek.

2. Teha tühistatud osas uus lahend, millega määrata kindlaks KK ja LL suhtluskorra

selliselt, et laps veedab isaga iga kalendriaasta paarisnädala nädalavahetuse (standard

EVS-ISO 8601:2011, rahvusvaheline standard ISO 8601) alates reede õhtust kuni

pühapäeva õhtuni. Samuti määrata, et lapse isal on õigus temaga veedetaval ajal reisida

lapsega õppetöövälisel ajal Euroopa Liidu liikmesriikides (kohtulahendi tegemise aja

seisuga), samuti Norra Kuningriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis. Isa teavitab teist

vanemat kavandatavast reisist ja reisitingimustest ette vähemalt 1 kuu (s.t sõidu- või

lennuajad, sihtkoht, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Nimetatud riikidest väljapoole

sõitmiseks peab isal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek.

3. Rahuldada puudutatud isik I määruskaebus osaliselt ja jätta avaldaja määruskaebus

rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a

puudutatud isikule I ja alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindajate

kulud, mis jäävad riigi kanda.

5. Määruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1) Lõpetada KK ja PP ühine hooldusõigus osaliselt nende alaealiste laste CC ja LL

suhtes ja anda laste viibimiskoha (sh elukoha) määramise küsimuses

ainuhooldusõigus, samuti laste vara ainuhooldusõigus nende emale PP-le.

2) Jätta rahuldamata PP avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste koolivaliku

küsimuses.

3) Jätta rahuldamata KK avaldus PP-ga ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

laste CC ja LL suhtes ning laste viibimis- ja elukoha, huviringide ja koolivaliku

(hariduse korraldamise), reisimise, tervishoiu ja vara ainuhooldusõiguse KK-le

andmiseks.

4) Määrata kindlaks KK ja LL suhtluskord järgmiselt:

a. laps veedab isaga iga kalendriaasta paarisnädala nädalavahetuse (standard

EVS-ISO 8601:2011, rahvusvaheline standard ISO 8601) alates reede

õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Isa võtab lapse tema kodust reede õhtul

hiljemalt kl 18.00 ja toob tagasi koju pühapäeva õhtul hiljemalt kl 18.00.

Vanem, kellega laps viibib, kindlustab lapsele vajaliku hoolitsuse ja

järelevalve ning jälgib, et lapse koolitööd on tehtud. Juhul kui lapsel on

nädalavahetusel üritusi, kus ta peab või soovib osaleda, korraldab lapse

viimise ja toomise üritusele ja vajadusel viibib koos lapsega üritusel

lapsevanem kelle juures laps sellel nädalavahetusel on;

b. lisaks p-s a märgitule veedab laps kummagi vanemaga (kooli)vaheaegu

järgmiselt:

- paarisaastatel (2018, 2020 jne) veedab laps isaga kevadise ja sügisese

koolivaheaja ja emaga (veebruarikuise) talvevaheaja, paaritutel

aastatel vastupidi;

- jõuluvaheajast veedab laps emaga igal aastal koolivaheaja algusest

kuni 31.12 hommikuni ja isaga alates 31.12 kuni koolivaheaja lõpuni;

- suvisesest koolivaheajast veedab laps kummagi vanemaga 4 nädalat

vaheldumisi 2 nädalaste tsüklitena. Paaritutel aastatel veedab laps

isaga esimese kahenädalase tsükli, mis algab esimesest koolivaheaja

täisnädalast. Paarisaastatel on vastupidi;

c. punktis b märgitud vaheaegadel muid graafikujärgseid kohtumisi ei toimu;

d. isadepäeva veedab laps alati isaga ja emadepäeva veedab laps alati emaga.

Kui isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele, võtab isa lapse

tema kodust isadepäeva eelse laupäeva õhtul kl 18.00 ja toimetab ta tagasi

koju isadepäeva õhtul kl 18.00-ks. Kui emadepäev langeb isaga veedetavale

nädalavahetusele, toob isa lapse koju emadepäeva eelse laupäeva õhtul

kl 18-ks;

e. oma sünnipäeva veedab laps

selle vanemaga, kelle juures ta

graafikujärgselt viibib. Lapse sünnipäeval on vanemal, kelle juures laps

graafikujärgselt ei viibi, õigus lapsega suhelda telefoni vms teel igal ajal. Isa

võib korraldada lapsele sünnipäevapeo lapse sünnipäevale lähimal

nädalavahetusel, mil laps on isaga;

f. laps võib elektroonilise sidevahendiga vabalt suhelda mõlema vanemaga

ning lapsega koosolev vanem ei tee lapsele selles takistusi;

g. kolmandate

isikute

poolt

korraldatavatel

olulistel

perekondlikel

tähtpäevadel (juubelid, pulmad, suguvõsa kokkutulekud jne) on vanemal

õigus veeta lapsega aega ka sel juhul, kui need langevad teise vanemaga

veedetavale

nädalavahetustele.

Sellisel

juhul

vahetavad

vanemad

tähtpäevale langeva nädalavahetuse sellele järgneva nädalavahetusega või

vanemate kokkuleppel muu ajaga, leppides selles eelnevalt telefoni või

e-posti teel omavahel kokku. Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei

mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut;

h. lapse isal on õigus temaga veedetaval ajal reisida lapsega õppetöövälisel ajal

Euroopa Liidu liikmesriikides (kohtulahendi tegemise aja seisuga), samuti

Norra Kuningriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis. Isa teavitab teist vanemat

kavandatavast reisist ja reisitingimustest ette vähemalt 1 kuu (s.t sõidu- või

lennuajad, sihtkoht, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Nimetatud riikidest

väljapoole sõitmiseks peab isal olema teise vanema notariaalselt tõestatud

nõusolek;

i. vanemad suhtlevad lastesse puutuvates küsimustes omavahel e-posti teel;

j. kõik omavahelised kokkulepped, mis erinevad määratud graafikust,

peavad olema taasesitamist võimaldavas vormis ja mõlemalt poolt

sõnaselged. Kokkuleppeks juba antud nõusolek ei ole tagasivõetav.

5) Jätta nii maakohtus kui ringkonnakohtus kantud KK ja PP menetluskulud, v.a.

riigi õigusabi korras osutatud õigusabi kulud, nende endi kanda.

6) Jätta PP, CC ja LL riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.

7) Jätta menetlusosaliste menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud, avaldaja nõue ja vastuväited vastuavaldusele

1. KK (avaldaja, laste isa) esitas maakohtule 27.02.2018 avalduse alaealiste laste CC

(puudutatud isik III, laps 1) ja LL (puudutatud isik IV, laps 2) suhtes PP-ga (puudutatud isik I,

laste ema) ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning laste viibimis- ja elukoha,

huviringide ja koolivaliku (hariduse korraldamise), reisimise, tervishoiu ja vara

ainuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud

isik I kanda. Avaldaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse, mis jäi rahuldamata.

Avaldaja ja puudutatud isik I olid abielus 10.10.2010-31.01.2017 ja enne seda vabaabielus, kuid

avaldaja kolis pere ühisest kodust välja juba 2010. aastal, kui puudutatud isik I hakkas tarvitama

alkoholi, tülitsema ning vägivalda tarvitama. Avaldaja ja puudutatud isik I kooselust sündis

XX.XX.XXXX puudutatud isik III ja 06.06.2011 puudutatud isik IV. Lapsed jäid esmalt elama

puudutatud isik I juurde, kuid puudutatud isik IV veetis avaldajaga väga palju aega koos.

Alates 2018. aasta intsidendist elasid mõlemad lapsed avaldaja juures. Puudutatud isikul I oli

uus elukaaslane, kes ohustas laste vaimse ja füüsilise tervise arengut. Nimelt käis ta alasti laste

ees ja näitas siivutuid seksuaalse iseloomuga liigutusi. Puudutatud isik I ja tema elukaaslane

olid vahekorras lastele nähtaval ja kuuldaval viisil. Tõendeid selle kohta avaldajal esitada ei

olnud. Puudutatud isik I lõi alkoholijoobes olles 2018. aasta jaanuaris puudutatud isikut III ja

viskas katki tema telefoni. Lapsed päästis olukorrast ära avaldaja ema, kes tõi nad puudutatud

isik I juurest ära.

Avaldaja elas koos oma emaga eramajas, kus lastele olid loodud kõik tingimused heaks eluks.

Avaldaja oli sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama ning oli seda siiani ka laste huve

arvestavalt teinud. Seevastu puudutatud isik I ei näidanud üles huvi ega tahet osaleda laste

haridus- ja tervise küsimuste lahendamisel. Temale laste viibimiskoha osas otsustusõiguse

andmine tähendaks laste kardinaalset elukorralduse muutumist ja oma senisest keskkonnast

väljarebimist. Avaldaja toetas laste ja puudutatud isik I vahelist suhtlemist, kui puudutatud isik I

ei tarvita alkoholi ning pakkus välja suhtlemiskorra.

Vastuseks puudutatud isik I väidetele selgitas avaldaja, et tema ei ole puudutatud isik I suhtes

kunagi vägivalda tarvitanud ja see kord, kui kiirabi puudutatud isik I erakorralise meditsiini

osakonda viis, kukkus puudutatud isik I ise trepist alla. Sõnadega on ta puudutatud isikut I

ähvardanud, kuid see on olnud tingitud emotsioonidest, mis on tekkinud olukorras, kus

puudutatud isik I ei vasta kõnedele ja avaldaja on laste pärast mures. Puudutatud isik IV viibib

tihti küll avaldaja juures šašlõkibaaris hommikul 9st õhtul 22.30ni, kus tarvitatakse ka alkoholi,

kuid ta viibib baari tagaruumides, käib aeg-ajalt vanaemaga jalutamas ja mängib seal avaldaja

õe tütrega.

Puudutatud isik I vastuavaldus ja vastuväited avaldusele

2. Puudutatud isik I esitas 15.05.2018 samuti avalduse puudutatud isik III ja puudutatud isik IV

suhtes avaldajaga ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja puudutatud isikule I

viibimiskoha ning haridus- ja varahooldusküsimustes ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Samuti

palus ta kindlaks määrata avaldaja ja puudutatud isik IV vaheline suhtluskord. Puudutatud isik I

esitas esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus rahuldas ja reguleeris suvekuudel puudutatud

isik I ja puudutatud isik IV vahelist suhtluskorda.

Avaldus sisaldas hulganisti valeväiteid. Avaldaja ei tegelenud lastega juba nende sünnist alates

ja kooselu kestel tegutses omatahtsi: päeviti viibis kodunt eemal, õhtuti käis tihti kusagil väljas

ja aeg-ajalt ei jõudnud ka ööseks koju. Ta tarvitas narkootikume ja käitles neid, mistõttu kandis

ta ka vanglakaristust. Samuti kuritarvitas avaldaja alkoholi ning oli puudutatud isik I suhtes

vägivaldne, tarvitades nii füüsilist kui vaimset vägivalda. Eelneva tõttu sattus puudutatud isik I

mitmel korral erakorralise meditsiini osakonda ja kuritarvitas kooselu kestel mõnda aega

alkoholi. Avaldaja ei olnud vägivaldne ainult puudutatud isik I suhtes, vaid ta on

süüdimõistetud ka politseile vastuhaku eest 08.04.2016.

Pidev vägivald mõjus halvasti laste vaimsele tervisele ja puudutatud isik I hakkas 2014. aastal

tegema plaane väljakolimiseks. Puudutatud isik I otsustas müüa oma auto ja investeerida sellest

saadud raha korteri ostmiseks. Ühisest kodust kolis puudutatud isik I ära 2016. aastal, kui üüris

Õismäele korteri. Puudutatud isikut I abistas rahaliselt avaldaja ema. Avaldajalt ei tulnud mingit

abi. Lapsed käisid nädalavahetustel vanaema (avaldaja ema) juures. Lahkuminek mõjus hästi

nii puudutatud isikule I kui lastele. Puudutatud isik IV käis avaldajal ja vanaemal tihti külas

(üle nädalavahetuseti oli korraga päeva või 2). Puudutatud isik III külastas avaldajat harvem.

2017. aasta sügisel tekkisid puudutatud isikul III esimesed raskused õppimisel ja kõikidega

suhtlemisel. Puudutatud isik III käitumine muutus väljakutsuvaks. Puudutatud isik I pöördus

avaldaja poole abi saamiseks, kuid tema abi väljendus selles, et ta helistas lapsele viimase

„kontrollimiseks“ valimatul ajal ja valimatus olekus, s.t mõnel korral ka purjus peaga, sõimas

pidevalt last ja ähvardas mobiiltelefoni ära võtta, hambad suust välja lüüa jms ning jälitas teda.

Eelneva tõttu katkestas puudutatud isik III avaldajaga suhtlemise. 2018. aasta jaanuari keskel

tuli puudutatud isik III tavapärasest hiljem alkoholi tarvitanuna koju ja pärast tema käikude

kohta uurimist, hakkas puudutatud isikut I sõimama inetute sõnadega, mistõttu otsustasime, et

puudutatud isik III läheb paariks nädalaks elama avaldaja ema juurde.

26.01.2018 avaldas puudutatud isik IV soovi külastada avaldajat ja avaldaja tuli puudutatud

isikule IV järgi. Lapsele järele tulles kohtas avaldaja puudutatud isik I uut elukaaslast JJ ning

see vihastas avaldajat. Pärast seda ei lubanud avaldaja puudutatud isikut IV enam tagasi

puudutatud isik I juurde. Avaldaja väide, et puudutatud isik I oli uue elukaaslasega laste nähes

koos duši all käinud või seksuaalvahekorras olnud, oli vale. Avaldaja oli lasteaialapsele

sisendanud, et kahetoalises korteris on vähe ruumi ja see ei sobi lapsele ning laps elab praegu

kolmekorruselises majas, kuhu ta peabki jääma.

Järjeks 26.01.2018 sündmusele ja kontrollimaks, kas JJ elab puudutatud isikuga I, tungis

avaldaja võõra võtmega puudutatud isik I korterisse, haaras puudutatud isik I randmetest, lükkas

diivanile, tekitades valu, ning haaras mobiiltelefonid ja jooksis minema. Ta vaatas läbi

mobiiltelefonide sisu, kopeeris telefonis olevad materjalid (sh u 200 fotot) ja manipuleeris

vahetevahel nendega. Politsei alustas eelneva tõttu avaldaja suhtes kriminaalmenetlust

ebaseadusliku sissetungi, valu põhjustamise ja eraviisilise jälitustegevuse tunnustel. Avaldajal

on keelatud puudutatud isikule I läheneda. Politseile esitati avaldused ka selle kohta, et avaldaja

helistas JJ-le, ähvardades ta ära tappa, ning lõi JJ autot kelguga ja rusikaga. Seejärel tegi

avaldaja politseile avalduse JJ kohta, süüdistades viimast pedofiilias. Hiljem rääkis puudutatud

isik III, et avaldaja käskis tal JJ kohta valesid rääkida.

Avalduse esitamise ajaks oli puudutatud isik III naasnud puudutatud isik I juurde elama, kuid

külastas ka avaldajat. Põhjuseks asjaolu, et puudutatud isikul III oli puudutatud isikuga I parem

olla ning avaldaja sõimas teda litsiks. Puudutatud isikuga IV suhtles puudutatud isik I iga päev

ja käis vahel ka väljas, kuid ööbima puudutatud isik I juurde praktiliselt ei jäänud. See muutus

pärast esialgse õiguskaitse määruse tegemist.

Avaldaja juures magab puudutatud isik IV isaga samas voodis. Avaldaja töötab oma ema

šašlõkibaaris lihagrillijana ja tema graafik on 3 päeva tööl, 3 vaba. Ajal, kui avaldajal on

tööpäev, viibib puudutatud isik IV šašlõkibaaris, kus tarvitatakse alkoholi, kella 22ni.

Puudutatud isik IV ei pea avaldaja vabadel päevadel lasteaeda minema ja avaldaja lubab lapsel

ka tantsutrenne ja eelkoolitunde vahele jätta, mis rikub lapse distsipliinist, korrast ja

kohustustest arusaamist. Vanematel oli eriarvamus koolivaliku osas, kuivõrd avaldaja ei

pidanud eesti keele oskust oluliseks, seevastu puudutatud isik I pidas seda väga tähtsaks.

Puudutatud isik I oli vaimselt ja materiaalselt valmis lapsi kasvatama. Ta töötas Y OÜ-s.

Tänaseks omas puudutatud isik I korterit, mis sai olla koduks nii temale kui lastele. Puudutatud

isik I tugivõrgustikku kuulusid ema SS ja avaldaja ema. Puudutatud isik I peres puudus

igasugune valetamine või kellegi peale hääle tõstmine ning lapsed alati rahunesid, kui olid

saanud paar päeva puudutatud isikuga I olla.

Koos hooldusõiguse puudutatud isikule I üleandmisega oli otstarbekas kohtulikult määratleda

ka avaldaja ja puudutatud isiku IV suhtluskord, sest see võimaldaks vältida isapoolseid

kuritarvitusi ja lapse peitmist ning vajadusel saaks esitada nõude lapse väljaandmiseks. Vanem

tütar oli vanuses, kus ta valis ise, millal soovib isa juurde minna.

Puudutatud isik III seisukoht

3. Puudutatud isik III selgitas ärakuulamisel, et elab puudutatud isikuga I ja enne seda elas

vahelduvalt avaldaja ja puudutatud isik I juures. Tal ei olnud avaldajaga head suhted. Kõik algas

sellest, et avaldaja tarbis peaaegu igapäevaselt alkoholi (praegu praktiliselt ei joo) ja peksis

sageli puudutatud isikut I. Puudutatud isikut I oli puudutatud isik III näinud alkoholi tarvitanuna

2-3 korda.

Puudutatud isik IV viibis õe sõnul vahelduvalt avaldaja ja puudutatud isik I juures ning see

korraldust paistis talle sobivat. Varem soovis avaldaja tihti puudutatud isikut IV puudutatud

isik I juurest enne enda aega ära võtta, kuid pärast lähenemiskeelu seadmist oli olukord

rahulikum. Laste eest peaks vastutama täielikult puudutatud isik I.

Puudutatud isikute III ja IV esindaja seisukoht

4. Laste esindaja ei toetanud avaldaja avaldust. Avaldaja väited puudutatud isik I joomarluse ja

ulaelu kohta olid valed. Laste kasvatamisega tegeles kuni 2018. aastani põhiliselt puudutatud

isik I, keda abistas selles avaldaja ema. Haridusasutustes avaldajat praktiliselt ei teatud.

Avaldajat on lähiajal karistatud narkootikumidega seotud kuriteos ja politseiniku ründamises.

Puudutatud isik III oli tragi ja suuteline end puudutavad otsused ise vastu võtma. Ta soovis

elada puudutatud isikuga I ja tahtis, et teda puudutavad otsused langetaks puudutatud isik I, sest

avaldajat ei pidanud ta piisavalt usaldusväärseks. Puudutatud isik IV armastas mõlemat

vanemat ja viimasel ajal oli avaldaja käitunud paremini. Siiski arvas esindaja, et ka puudutatud

isik III suhtes elukoha määramise ja varahoolduse osas peaks hooldusõigus olema puudutatud

isikul I. Ka muus osas oli puudutatud isik I taotlused laste huvides.

Eestkosteasutuse seisukoht

5. Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu (eestkosteasutus) toetas puudutatud isik I

avaldust osas, milles puudutatud isik I soovis ühise hooldusõiguse lõpetamist ja temale

üleandmist laste elukoha määramise ja varahoolduse osas. Avaldaja avalduse palus

eestkosteasutus jätta rahuldamata.

Avaldaja käitumine, mis kätkes endas narkootiliste ainete käitlemist, politseile vastuhakku,

puudutatud isikute I, III ja IV suhtes vaimse ja füüsilise vägivalla kasutamist, ei olnud lastele

eeskujuks, seadis ohtu laste heaolu ning ei olnud kooskõlas nende huvides. Laste peamine

hooldaja avaldaja juures ei olnud mitte avaldaja ise, vaid tema ema. Lastel oli õigus kasvada

neid ümbritsevas harmoonilises, armastavas, toetavas ja arendavas keskkonnas, mis oli

paremini tagatud puudutatud isik I poolt.

Maakohtu lahend

6. Maakohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata ja rahuldas osaliselt puudutatud isik I

avalduse. Kohus lõpetas osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse laste suhtes ning andis laste

viibimiskoha (sh elukoha) määramise küsimuses ainuhooldusõiguse ja laste vara

ainuhooldusõiguse puudutatud isikule I. Kohus ei lõpetanud vanemate ühist hooldusõigust

hariduse korraldamisel ja tervishoiu küsimustes. Kohus määras kindlaks avaldaja ja puudutatud

isik IV vahelise suhtluskorra. Seejuures määras kohus, et puudutatud isik IV veedab avaldajaga

iga kuu paaris (2. ja 4.) nädala vahetuse alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni ning

kummalgi vanemal on õigus koolivaheaegadel reisida puudutatud isikuga IV Euroopa Liidu

liikmesriikides (kohtulahendi tegemise aja seisuga), samuti Norra Kuningriigis ja Šveitsi

Konföderatsioonis. Vanem teavitab teist vanemat kavandatavast reisist ja reisitingimustest ette

vähemalt 1 kuu. Nimetatud riikidest väljapoole sõitmiseks peab vanemal olema teise vanema

notariaalselt tõestatud nõusolek. Avaldaja ja puudutatud isik I menetluskulud, v.a riigi õigusabi

kulud, jättis kohus nende endi kanda. Riigiõigusabi korras puudutatud isikutele õigusabi

osutanud advokaatide tasu ja kulu jättis kohus riigi kanda.

Hagita asjas ära kuulatud menetlusosaliste seletustega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega

oli tõendatud järgnev. Vanemate kooselust sündisid XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX kaks

tütart puudutatud isikud III ja IV. Vanemate kooselu oli lõppenud ja nende abielu lahutatud.

Vanematel olid erimeelsused laste hooldusõiguslikes küsimustes, sh elukoha määramise ja

varahooldusõiguse küsimustes. Asjaoludest ei nähtunud, et vanemad vaidlesid haridust, tervist

ja reisimist puudutavates küsimustes. Puudutatud isik III elas avaldaja avalduse esitamise ajal

ajutiselt avaldaja juures, kuid oli määruse tegemise ajaks mitu kuud elanud taas puudutatud

isik I juures ja soovis seal ka edaspidi elada. Puudutatud isikul IV oli vahelduv elukoht.

Avaldaja pani toime ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 alusel psühhotroopse

aine omandamise eest, KarS § 274 alusel politseiniku löömise eest ning käesoleval ajal oli

käimas menetlus, kus avaldajat süüdistati KarS § 266 lg 2 p 1, KarS § 121 lg 2 p 2, KarS § 137

lg 1 ja KarS § 120 lg 1 alusel toime pandud süütegudes. Avaldajalt oli tsiviilasjas nr 2-17-14379

laste kasuks välja mõistetud elatis. Puudutatud isikul I oli avaldajaga kooselu ajal probleem

alkoholi liigtarbimisega, kuid vägivaldsest suhtest väljumise tulemusena lõpetas ta ka alkoholi

liigtarbimise. Avaldaja oli nii vaimselt kui füüsiliselt vägivaldselt käituv isik.

Esmalt analüüsis kohus vanemate avaldusi ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste elu- ja

viibimiskoha küsimuses. Mõlema vanema esitatud avaldus tõendas, et nad ei suuda saavutada

pingete ja erimeelsusteta konsensust laste elu- ja viimiskoha osas ning nimetatud osas tuli ühine

hooldusõigus lõpetada. Laste huvides ei olnud olukord, kus lapsed elavad kordamööda

kummagi vanema juures, sest lastel peab olema üks kindel kodu, kus on nende asjad, kust nad

lähevad kooli jne. Samuti peaksid õed kasvama ja elama koos, sest nad on üksteisele lähedased

ning teineteist toetavad. Kuivõrd puudutatud isik I kasvatas kohusetundlikult lapsi pärast

avaldajast lahkuminekut, lastel oli puudutatud isikuga I usalduslik suhe, avaldaja juures tuli

puudutatud isikul IV veeta pikki päevi šašlõkibaaris, kus tarvitati alkoholi, lapsed vajasid

süsteemset elukorraldust ning toetust ja järelevalvet, tuli laste ainuhooldusõigus nende

viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas anda puudutatud isikule I.

Laste hariduse, tervise ja reisimise küsimustes ei olnud põhjendatud vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamine, sest nendes valdkondades vanematel erimeelsused puudusid. Laste

koolid olid valitud ja haridustee alanud. Seevastu oli põhjendatud lõpetada ühine

varahooldusõigus laste vara suhtes ja anda see puudutatud isikule I. Avaldaja rikkus laste

varahooldusõigust sellega, et ei andnud neile vajalikul määral ülalpidamist.

Suhtluskorra kindlaksmääramisel lähtus kohus perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg-st 1, mille

kohaselt on lastel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on

kohustus ja õigus suhelda oma lastega isiklikult. Mõlemad vanemad peavad oma vanema õigusi

teostades silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus. Puudutatud

isik I väljapakutud suhtluskord oli täpne ja vastas avaldaja ning puudutatud isik IV huvidele.

Suhtluskorda reguleerivasse kohtumäärusesse ei pea olema märgitud, et isa alkoholi- või

narkojoobes viibimine on aluseks suhtluskorra lõpetamisele, sest kui isa kahjustab lapse huve

ja käitub lapsele ohtlikul viisil, tuleb esitada kohtule uus avaldus isa ja laste suhtluskorra

muutmiseks või selle lõpetamiseks.

Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule I ja alaealistele lastele riigi õigusabi

osutanud advokaatide esindajatasud, mille kohus jättis riigi kanda.

Puudutatud isik I määruskaebus

7. Puudutatud isik I palus maakohtu lahend tühistada osas, milles kohus määras, et puudutatud

isik IV veedab avaldajaga iga kuu paaris (2. ja 4.) nädala vahetuse alates reede õhtust kuni

pühapäeva õhtuni. Samuti palus puudutatud isik I tühistada maakohtu määruse osas, milles

kohus määras, et kumbki vanem võib puudutatud isikuga IV koolivaheajal reisida teise vanema

nõusolekul.

Maakohtu määruse punkt, mis sätestas, et puudutatud isik IV veedab avaldajaga iga kuu paaris

(2. ja 4.) nädala vahetuse alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, oli mitmeti tõlgendatav ja

potentsiaalselt probleeme tekitav, arvestades avaldaja vaenulikkust. Nimelt on mõnes kuus viis

nädalavahetust, mis lööb segamini nädalate arvestuse. Oleks üheselt arusaadav, kui nädalate

arvestus toimuks kooskõlas standardiga EVS-ISO 8601:2011 (rahvusvaheline standard ISO

8601), see tähendab, et laps veedab isa juures iga kalendriaasta paaritu nädala nädalavahetuse.

Maakohtu määruse punkt, mis sätestas kummagi vanema tingimused lastega reisimiseks, oli

liigselt piirav ja avaldajapoolseid kuritarvitusi võimaldav. Samuti ei olnud see kooskõlas

maakohtu resolutsiooni punktiga, mis käsitles ühise hooldusõiguse lõpetamist laste

viibimiskoha määramise osas. Esiteks keelati viidatud punktiga ka nädalavahetusel toimuvad

reisid Riiga või Helsingisse, mis ei olnud lapse huve silmas pidades mõistlik. Samuti piiras

lapsi põhjendamatult nende lubamine notariaalse nõusolekuta üksnes Euroopa Lidu

liikmesriikidesse, sest avaldaja ei käitunud heas usus. Nimelt premeeris puudutatud isik I

tööandja teda puhkusereisiga ja puudutatud isik I palus avaldajalt viimase ema kaudu

nõusolekut puudutatud isikuga IV seitsmeks päevaks Egiptuse Araabia Vabariiki minemiseks.

Puudutatud isikule I ei vastatud ning puudutatud isikule IV ütles avaldaja, et viimane ei tohi

kuhugi minna. Arvestades eelnevat ja ühise hooldusõiguse lõpetamist laste viibimiskoha

määramise osas, oli paslik muuta kõnealune kord kehtivaks üksnes avaldaja suhtes.

Avaldaja määruskaebus

8. Avaldaja palus maakohtu määrus osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uus määrus,

millega jätta vanemate ühine hooldusõigus puudutatud isik III suhtes kehtima ning anda

avaldajale puudutatud isik IV suhtes viibimiskoha (sh elukoha) määramise õigus ja

varahooldusõigus. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isik I kanda.

Maakohtu määrus ei olnud piisavalt põhjendatud ning lähtus arusaamast, et lapsed elavad

reeglina ema juures. Hooldusõiguse küsimuse lahendamisel ei saanud rolli mängida asjaolu, et

avaldaja oli kriminaalkorras karistatud. Esiteks võivad ka vanglas istuvad kinnipeetavad olla

oma alaealiste laste suhtes hooldusõiguslikud vanemad ja teiseks tarvitas puudutatud isik I

narkootikume, suures koguses alkoholi ja istus vanglas.

Puudutatud isik III oli vanuses, mis võimaldas tal endal otsuseid vastu võtta ja neid avaldaja

aktsepteeris. Sellises olukorras ei olnud paslik tema suhtes vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamine. Samuti ei olnud põhjendatud puudutatud isik IV suhtes ühise hooldusõiguse osaline

lõpetamine ja puudutatud isikule I ainuhooldusõiguse üleandmine viibimiskoha määramise ja

vara küsimuses. Puudutatud isik IV oli avaldajasse kiindunud ja soovis temaga elada. Avaldaja

juures olid puudutatud isikul IV väga head elamis- ja õppimisvõimalused. Seevastu puudutatud

isik I elas üürikorteris ja tarvitas alkoholi. Avaldaja töökoht šašlõkibaaris ei saanud siinkohal

rolli mängida, sest puudutatud isik IV viibis baari tagaruumides.

Üleüldse jättis kohus tähelepanuta põhjuse, miks lahkusid lapsed puudutatud isik I juurest

(alkoholi liigtarvitamine, mis viis peretülideni). Puudutatud isik I lõi nii avaldajat kui

puudutatud isikut I. Puudutatud isik IV kaitses oma õde nii palju kui sai, kuid puudutatud

isikut I ei olnud võimalik peatada alkoholijoobe tõttu. Samuti jättis kohus lahendi tegemisel

arvestamata faktiga, et puudutatud isik I ja tema uus elukaaslane käitusid laste ees sündsusetult.

Seitsmeaastase lapse huvides ei olnud olla koos emaga, kes tarvitab alkoholi, lööb oma lapsi ja

kelle juurest lapsed lahkuvad eelmainitud probleemide pärast.

Vastused määruskaebustele

9. Avaldaja palus jätta puudutatud isik I määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus ei olnud

suhtluskorra osas mitmeti mõistetav. Selle järgi veetis puudutatud isik IV isa- ja emaga

nädalavahetusi üle nädala. Ka ei piiranud määrus ülemäära vanemate võimalusi puudutatud

isikuga IV välismaale reisimiseks. Muul ajal kui koolivaheaegadel reisimine võis kahjustada

puudutatud isik IV õppeedukust.

10. Puudutatud isik I palus jätta avaldaja määruskaebus rahuldamata. Maakohus ei rikkunud

menetlusõigusnorme ja ei ületanud diskretsioonipiire. Kohus hindas kõiki tõendeid kogumis ja

tegi laste huvidest lähtuva lahendi, leides, et lastel oli turvalisem elada koos puudutatud

isikuga I. Puudutatud isiku III vanus ei saanud olla argumendiks, mis tingiks vanematele tema

suhtes ühise hooldusõiguse jätmise, kui vanematel on tema hooldamise suhtes lahkarvamused.

12-aastase lapse õlule ei saa panna ebakohast vastutust küsimustes, mida peavad otsustama

tema vanemad. Avaldaja väited, et puudutatud isik I tarvitab alkoholi või narkootilisi aineid

ning käitub koos JJ-ga sündsusetult olid pahatahtlikud väljamõeldised. Avaldaja jättis ise

tähelepanuta, et tema enda suhtes oli pooleli kaks kriminaalasja, milles olid kannatanuteks

puudutatud isik I ja JJ. Lastel olid puudutatud isikule I kuuluvas korteris head elutingimused.

Avaldaja juures tuli puudutatud isikul IV aga veeta pikki õhtuid baaris.

11. Lastele määratud esindaja oli seisukohal, et puudutatud isik I määruskaebuse rahuldamine

oleks kooskõlas puudutatud isik IV huvide ja seadustega. Seevastu oli avaldaja määruskaebus

alusetu ja tuli jätta rahuldamata. Vaidlustatud osas oli maakohtu analüüs põhjalik ja ammendav.

12. Eestkosteasutus palus jätta avaldaja määruskaebus rahuldamata. See ei olnud kooskõlas

laste parimate huvidega. Määrus vastas alaealiste laste huvidele ning toetas puudutatud isik IV

ja avaldaja omavahelise suhtluse jätkumist.

Edasine menetluse käik

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

14. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu

määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 ja § 659 järgi tühistada

osas, milles maakohus määras kindlaks avaldaja ja puudutatud isik IV suhtluskorra selliselt, et

laps veedab isaga iga kuu paaris (2. ja 4.) nädala vahetuse alates reede õhtust kuni pühapäeva

õhtuni ning määras, et kummalgi vanemal on õigus koolivaheaegadel reisida lapsega Euroopa

Liidu liikmesriikides (kohtulahendi tegemise aja seisuga), samuti Norra Kuningriigis ja Šveitsi

Konföderatsioonis. Vanem teavitab teist vanemat kavandatavast reisist ja reisitingimustest ette

vähemalt 1 kuu (s.t sõidu- või lennuajad, sihtkoht, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Nimetatud

riikidest väljapoole sõitmiseks peab vanemal olema teise vanema notariaalselt tõestatud

nõusolek. Teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus

määrus. Puudutatud isik I määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja avaldaja määruskaebus

jätta rahuldamata.

TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

-

Avaldaja vaidlustas määruskaebusest nähtuvalt maakohtu määruse osas, milles

maakohus lõpetas puudutatud isik III suhtes vanemate ühise hooldusõiguse

viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas ja ühise varahooldusõiguse ning andis selle

puudutatud isikule I. Avaldaja ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles kohus ei

lõpetanud puudutatud isik III suhtes vanemate ühist hooldusõigust huviringide ja

koolivaliku (hariduse korraldamise) ning tervishoiu korraldamisel. Samuti ei olnud tal

vastuväiteid sellele, et kohus otsustas puudutatud isik III suhtes ainuhooldusõiguse lapse

viibimis- ja elukoha, reisimise, huviringide ja koolivaliku, tervishoiu määramise osas ja

varahooldusõiguse avaldajale andmata jätta.

-

Veel vaidlustas avaldaja maakohtu määruse osas, milles maakohus, olles lõpetanud

puudutatud isik IV suhtes vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha

(sh elukoha)

määramise

ja

varahooldusõigus

osas,

andis

kirjeldatud

osas

ainuhooldusõiguse puudutatud isikule I. Avaldaja ei vaidlustanud maakohtu määrust

osas, milles kohus otsustas lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha

(sh elukoha) määramise ja varahooldusõigus osas, kuid ei lõpetanud puudutatud isik IV

suhtes vanemate ühist hooldusõigust huviringide ja koolivaliku (hariduse korraldamise)

ning tervishoiu korraldamisel. Suhtluskorra osas avaldaja vastuväiteid ei esitanud.

-

Puudutatud isik I vaidlustas maakohtu määruse osas, milles maakohus määras, et

puudutatud isik IV veedab avaldajaga iga kuu paaris (2. ja 4.) nädala vahetuse alates

reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni ning sätestas, et reisida tohib üksnes

koolivaheaegadel ning puudutatud isik I peab selleks saama avaldajalt nõusoleku.

Puudutatud isik I ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles kohus laste suhtes

vanema ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetas ja lõpetatud osas puudutatud isikule I üle

andis. Samuti ei vaidlustanud ta maakohtu määrust ülejäänud suhtluskorda reguleerivate

punktide osas.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas.

14.1. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud osas,

milles kohus otsustas vanemate ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada ja lõpetatud osas

ainuhooldusõigus puudutatud isikule I üle anda. Avaldaja määruskaebuses esitatud väited ei

anna alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu

määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks avaldaja

määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Avaldaja määruskaebusest nähtuvalt oli pärast maakohtu määruse tegemist avaldaja seisukohal,

et vanematel pidi säilima puudutatud isik III suhtes ühine hooldusõigus ja puudutatud isik IV

suhtes tuli ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise ja varahooldusõiguse osas

lõpetada ning avaldajale üle anda.

PKS § 137 lg 1 järgi, kui vanemad elavad lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust

edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et

lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Avaldust ei rahuldata, kui vähemalt

14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu (§ 137 lg 2 p 1) või on alust eeldada,

et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas

lapse huvidega (PKS § 137 lg 2 p 2).

Seega on avalduse rahuldamise ja ühise hooldusõiguse lõpetamise eeldused järgmised:

(1) hooldusõiguse lõpetamist taotleb üks vanematest ja (2) hooldusõigust omavad vanemad

elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada. Kui

eelnevalt kirjeldatud eeldused esinevad, on ühise hooldusõiguse lõpetamine siiski keelatud, kui

(1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb sellele vastu või (2) see ei ole kooskõlas lapse huvidega.

Kusjuures ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja seda, kummale vanemale peaks jääma

ainuhooldusõigus, tuleb hinnata eraldi iga valdkonna puhul (Riigikohtu 22.11.2017 määrus

asjas nr 2-16-5794, p 22.2).

Ülal kirjeldatud PKS § 137 kohaldamise eeldustest nähtub, et lapse suhtes ühise hooldusõiguse

lõpetamist ei välista see, kui alla 14-aastane laps on julge ja piisavalt iseseisev, et vanematega

arutada enda hooldusõiguse küsimusi. Puudutatud isikul I on õigus, et 12-aastase lapse õlule ei

saa panna ebakohast vastutust küsimustes, mis mõjutavad oluliselt tema elu ja käekäiku ning

mille vastutuse raskust peavad kandma tema hooldusõiguslikud vanemad.

Praegusel juhul esinevad mõlema lapse osas PKS § 137 lg-s 1 kirjeldatud eeldused ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, n.o vanem palub ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada

ja vanemad ei ela koos. Lisaks on mõlemad vanemad korduvalt selgitanud, et ei soovi koos

laste üle ühist hooldusõigust täies ulatuses teostada ning ühise hooldusõiguse teostamine on

raskendatud. Seda enam, et puudutatud isik I suhtes süütegude toimepanemise tõttu on avaldajal

kriminaalmenetluse läbiviimise ajaks keelatud puudutatud isikule I läheneda.

Laste kasvatamisel on oluline, et vanemad teostavad ühist hooldusõigust PKS § 118 lg 1 mõttes

ühiselt ja üksmeeles selliselt, et mõlemal vanemal oleks võimalus last puudutavates küsimustes

kaasa rääkida (vt nt Riigikohtu 22.11.2017 määrust asjas nr 2-16-5794, p 16). Hooldusõiguse

kuulumine mõlemale vanemale ei tohiks takistada lapsega seotud hooldusõiguslike küsimuste

otsustamist ning ühise hooldusõiguse lõpetamiseks võivad anda alust mh asjaolud, et vanemad

ei suuda lapse hooldusõiguslike küsimuste üle pingete ja erimeelsusteta otsustada ning senine

vanemate koostööle suunamine ning lepitusmenetlus või täiendavad võimalused kokkuleppe

saavutamiseks ei ole tulemust andnud (Riigikohtu 22.11.2017 määrus asjas nr 2-16-5794,

p-d 16 ja 17)

Samas juhindub kohus kohtuvaidlustes, kus küsimuse all on lapse õigused, eelkõige just lapse

huvidest (PKS § 123 lg 1; Riigikohtu 26.06.2013 otsus asjas nr 3-2-1-18-13, p 17). Riigikohus

on selgitanud, et ka vanemate ühise hooldusõiguse saab lõpetada vaid juhul, kui selle tingivad

lapse huvid (PKS §-d 123 ja 137; Riigikohtu 22.11.2017 määrus asjas nr 2-16-5794, p 22.2).

Hinnates, kas ja missugusel määral tuli vanemate ühine hooldusõigus laste huvidest lähtuvalt

lõpetada, arvestas maakohus kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis, andmata ühele või teisele

asjaolule/tõendile teisest suurema tähenduse. Seejuures arvestas kohus õigesti ka asjaoludega,

et mõlemad vanemad said lastele pakkuda häid elamistingimusi (siinkohal ei olnud kaalukas

argument, et ühel juhul said lapsed elada majas ja teisel juhul korteris) ning ajal, kui avaldajal

oli tööpäev, tuli puudutatud isikul IV viibida pika päeva kuni 22.30ni isa töökohal.

Samuti pidas kohus lahendi tegemisel õigesti silmas seda, et avaldajat on hiljaaegu karistatud

nii narkootikumide käitlemisega seotud süüteo toimepanemise kui politseiniku löömise eest

ning hetkel on avaldaja suhtes käimas kriminaalmenetlus, kus teda kahtlustatakse KarS § 266

lg 2 p-s 1, KarS § 121 lg 2 p-s 2, KarS § 137 lg-s 1 ja KarS § 120 lg-s 1 kirjeldatud kuritegude

toimepanemises. Tõsi, puudutatud isik I tunnistas istungil, et ka teda on kriminaalkorras

karistatud narkootikumide tarvitamise eest, kuid seda 20 aastat tagasi, s.o ammu enne laste

sündi. Eelnevast nähtub, et tänaseks on puudutatud isik I saanud oma pahest võitu ja on valinud

seaduskuuleka tee. Seevastu avaldaja käitumises peegeldub lugupidamatus nii õiguskorra kui

lähedaste suhtes.

Erinevalt avaldaja poolt määruskaebuses maakohtu määrusele etteheidetust, tegi maakohus

õigesti, kui jättis lahendi tegemisel arvesse võtmata avaldaja esitatud tõendamata väited

puudutatud isik I väidetava alkoholilembuse ja ulaelu kohta ning puudutatud isik I elukaaslase

väidetava eneseeksponeerimise vajaduse kohta. Kirjeldatud väidete tõendamiseks ei olnud

avaldajal tõendeid esitada ning nende tõelevastavust ei osanud kinnitada ka eestkosteasutus ja

puudutatud isikutele III ja IV määratud esindaja. Kohus ei saanud lahendi tegemisel lähtuda

paljasõnalistest süüdistavatest väidetest.

Kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates jõudis maakohus õigele seisukohale, et laste

huvides oli vanemate ühine hooldusõigus laste viibimiskoha määramise osas ja ühine

varahooldusõigus lõpetada ning puudutatud isikule I üle anda. Seda ei vääranud ühekordne

intsident puudutatud isikute I ja III vahel, mis asjaoludest nähtuvalt ei toimunud mitte alkoholi

mõju all, vaid oli tingitud pigem teismelise lapse üleastumisest ja vasturääkimisest tekkinud

frustratsioonist. Sellise käitumise kordumise vältimiseks käib puudutatud isik I psühholoogi

juures.

14.2. Puudutatud isik I määruskaebuse osas on ringkonnakohus seisukohal, et see tuleb osaliselt

rahuldada ja maakohtu määrus osaliselt tühistada ning tühistatud osas teha uus määrus esimese

astme kohtule uueks lahendamiseks saatmata.

Aastas esineb kuid, kus on enam kui neli nädalavahetust (nt märts 2019, juuni 2019 jne), mis

võivad vaidlustatud lahendis määratletud suhtluskorra täitmisel segadusi tekitada. Kusjuures

juba puudutatud isik I määruskaebusest ja avaldaja vastusest sellele ilmneb, et vanemad saavad

vaidlusalusest punktist erinevalt aru. Kirjeldatud segadust on võimalik vältida, kui sõnastada

vaidlusalune suhtluskord nii, nagu on puudutatud isik I määruskaebuses välja pakkunud, s.t

täpsustada, et nädalavahetusi ei arvestata mitte kuupõhiselt, vaid aastapõhiselt – puudutatud

isik IV veedab avaldajaga kalendriaasta paarisnädala nädalavahetused (standard EVS-ISO

8601:2011, rahvusvaheline standard ISO 8601).

Samuti nõustub ringkonnakohus puudutatud isikuga I selles, et olukorras, kus kohus otsustas,

et vanemate ühine hooldusõigus puudutatud isik IV viibimiskoha ja elukoha määramise osas

tuli lõpetada ja puudutatud isikule I üle anda, ei saanud kohus suhtluskorra määramise osas

siiski sätestada, et puudutatud isik I peab ainuhooldusõigust teostama avaldaja

juhiste/nõusolekute järgi. See tähendab, et kohus ei saanud panna puudutatud isikule I kohustust

puudutatud isikuga IV reisimiseks küsida avaldajalt luba, kui oli andnud puudutatud isikule I

puudutatud isiku IV viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõiguse, piiramata seda Eesti

Vabariigi territooriumiga.

Veel nõustub ringkonnakohus puudutatud isikuga I selles, et teise vanema eelneva loata

puudutatud isikuga IV reisimise lubamine üksnes koolivaheajal ei pruugi olla lapse parimate

huvidega kooskõlas ning reisimise õigust tuleks laiendada õppetöövälisele ajale

(nt nädalavahetustele).

Puudutatud isik I on taotlenud ringkonnakohtult määruse resolutsiooni reisi käsitleva punkti

juurde keelu kirjutamist, mille kohaselt ei tohi avaldaja Eesti Vabariigist lahkuda puudutatud

isikule I eelnevalt teavet andmata. Puudutatud isik I ei ole määruskaebuses selgitanud

kirjeldatud keelu vajalikkust. Seda enam, et määruses on üksikasjalikult kirjeldatud, mis

tingimustel võib avaldaja puudutatud isikuga IV Eesti Vabariigist lahkuda, kohustades

avaldajat saama puudutatud isikult I selleks eelnev luba. Eelnevat kohustust dubleeriva keelu

kandmine suhtluskorda ei olnud põhjendatud.

Menetluskulude jaotus

15. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi. Arvestades vaidluse sisu ja kaebuse rahuldamise ulatust, on ringkonnakohtu

hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, v.a puudutatud isikule I ja

alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud, mis jäävad riigi kanda

(TsMS § 172 lg 3).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi

osutanud advokaatide tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing