1-13-10415/44 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai

2019, Võru Kriminaalasja number 1-13-10415 Kohtunik Erkki Hirsnik Kriminaalasi

Riigi Tugiteenuste Keskuse taotluse I.T-le asenduskaristuse määramiseks Süüdimõistetu

I.T . Isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuotsus

Tartu Maakohtu 20. novembri 2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10415 karistusseadustiku § 266 lg 2

p 3 järgi mõistetud rahaline karistus 320 eurot ehk 100 miinimumpäevamäära Kohtutäitur Võru kohtutäitur Taive Peedosaar

RESOLUTSIOON

1. rahuldamata Riigi Tugiteenuste Keskuse taotlus I.T-le Tartu Jätta Maakohtu 20. novembri 2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10415 mõistetud rahalise karistuse asendamiseks vangistusega.

2. Määruse koopia saata I.T-le , Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Võru kohtutäitur Taive Peedosaarele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Asjaolud

Tartu Maakohtu 20. novembri 2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10415 tunnistati I.T

süüdi KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 100

miinimumpäevamäära (üks miinimumpäevamäär 3,20 eurot), s.o 320 eurot, mis tuli tasuda ühe

2

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tartu Maakohtu 20. novembri 2013 otsus jõustus 6. detsembril 2013.

Riigi Tugiteenuste Keskus esitas 16. mail 2019 Tartu Maakohtule taotluse asendada I.T-le

mõistetud ja tasumata rahaline karistus vangistusega. Taotlusest nähtub, et I.T suhtes alustati täitemenetlust, kuna ta ei tasunud rahalist karistust vabatahtlikult. 24. jaanuaril 2019 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahalise karistuse täitmise võimatusest.

Kohtu seisukoht

Tartu Maakohtu 20. novembri 2013 otsusega karistati I.T rahalise karistusega teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 266 lg 2 p 3 järgi grupiviisilise omavolilise sissetungimise eest võõrale territooriumile: ta sisenes 14. märtsil 2013 koos ühe teise inimesega aeda, kuhu oli

muu hulgas pargitud üks auto KarS § 266 muudeti 2015. aastal. . Praegu on selle paragrahvi esimeses lõikes sätestatud väärteokoosseis ja teises lõikes kuriteokooseis. I.T tegu

praeguse KarS § 266 lg 2 kohaselt kuriteoks pidada ei saa. Esiteks ei olnud aed elamiseks

kasutatav ruum

KarS § 266 lg 2 p 1 mõttes. Teiseks ei rakendus KarS § 266 lg 2 p 2, sest I.T

ei kasutanud sissetungimiseks vägivalda. I.T tegu pole võimalik kvalifitseerida ka KarS § 266 lg 2 p 3 järgi, sest territoorium, kuhu I.T tungis, polnud diplomaatilise puutumatusega maa-ala. Viimaks ei vasta I.T tegu ka KarS § 266 lg 2

p 4, sest I.T ei pannud sissetungimist toime selleks, et hõivata territooriumi või

takistada korr territooriumil I.T tahtis varastada aeda pargitud apärast tegevust sellel :

veoauto kütusepaagist kütust. Ka ei kujuta I.T tegu endast kuritegu mõne muu täna

kehtiva karistusseaduse järgi.

KarS § 5 lg 2 järgi teise lause järgi on seadusel, mis muudab seni kuriteona karistatava teo

väärteoks ja mis välistab sellega selle teo eest vangistuse mõistmise, tagasiulatuv jõud isiku

suhtes, kellele jõustunud kohtuotsusega mõistetud rahalist karistust tahetakse asendada

vangistusega. Seda seepärast, et rahalise karistuse asendamine vangistusega on vangistuse

täitmisele pööramine KarS § 5 lg 2 teise lause mõttes, kuna rahalise karistuse asendamisel

vangistusega peab isik kandma rahalise karistuse asemel reaalset vangistust. Arvestades asjaolu, et menetluse esemeks olev tegu pole enam kuriteona karistatav, ei saa KarS § 5 lg 2 teisest ja kolmandast lausest tulenevalt asendada I.T-le Tartu Maakohtu 20. novembri 2013 otsusega mõistetud rahalist karistust vangistusega.

Ka ei tule kõne alla üldkasuliku töö määramine, mis asendusvangistuse puhul üldjuhul võimlik on: vt KarS § 70. Üldkasulik töö on üksnes meede, millega karistus asendatakse. Niisiis eeldab

üldkasuliku töö kohaldamine kõigepealt põhikaristuse ehk praegusel juhul vangistuse kohaldamist. Sega aga ülal toodud põhjustel teha ei saa.

Teoreetiliselt tuleks kõne alla ka aresti kohandamine tulenevalt sellest, et I.T tegu kujutab endast väärtegu KarS § 266 lg 1 mõttes. Sedagi teha ei saa. Nimelt saab KarS § 5 lg 2

ls 3 järgi vähendada karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani vaid juhul, kui tegu on kuriteona karistatav ka uue seadus . T e järgi äitmiskohtunik

ei saa mõista asenduskaristusena aresti isikule, kelle suhtes pole väärteomenetluses tehtud otsust rahatrahvi mõistmise kohta.

Kuna I.T-le mõistetud rahalist karistust ei saa vangistusega asendada, tuleb Riigi

Tugiteenuste Keskuse taotlus I.T-le mõistetud rahalise karistuse asendamiseks vangistusega jätta rahuldamata.

3

Samas on endiselt võimalik nõuda I.T-lt sisse rahaline karistus. Seda seetõttu, et selle

karistusliigi suhtes KarS § 5 lg 2 tähendust ei oma. Seega tuleb kohtutäituril jätkata I.T-lt rahalise karistuse sissenõudmist kuni rahalise karistuse täitmiseni või kuni rahalise karistuse täitmise aegumiseni KarS § 82 lg 5 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/