Legislator Case Law & Legislation
1-09-9643/14 AI generated

1-09-9643/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-09-9643/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 Ärakiri

Legislator headnote

AI generated

1-09-9643/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 1 Ärakiri

Keywords

AI generated
deportation despite health issues medical case of hardship unfit notwithstanding health condition treatability of health condition availability of medical treatment feasibility of removal
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 28.12.2009.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere

Kriminaalasja number 1-09-9643

Kohtunik Tiit Kullerkupp

Taotlus

M.D taotlus kriminaalmenetluskulude tasumise ajatamiseks

Taotluse esitaja M.D, ik:xxxxx, elukoht: xxxxx

Kaitsja: van.adv Küllike Namm, Advokaadibüroo Küllike

Namm, Laada 27 Rakvere

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Jätta M.D

taotlus kriminaalasjas nr 1-09-9643 väljamõistetud

kriminaalmenetluskulude tasumise ajatamiseks, rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata taotluse esitajale ja tema kaitsjale.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Maakohtu 17.11.2009.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-09-9643 tunnistati M.D süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 10 järgi ja karistuseks mõisteti talle 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2

alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 2 aastat

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka, karistuse kandmise aja alguseks loeti 22.01.2009.a.

2 Samuti otsustas kohus KrMS § 175 lg 1 p 5 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel mõista välja M.D-lt menetluskulu riigituludesse järgmiselt:

- sundraha 10,875.00 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni

- toimiku paljundamise kulu 127.10 (ükssada kakskümmend seitse krooni ja 10 senti)

krooni

Kohtuotsuses märkis kohus, et menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates ning, et kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus jõustus 25.11.2009.a.

17.12.2009.a. esitas M.D kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm kohtusse taotluse

kriminaalmenetluskulude tasumise ajatamiseks. Taotluse kohaselt M.D viibib vahi all alates xxxx.a., millest tulenevalt temal rahalised vahendid puuduvad ning seetõttu ei ole M.D võimalik temalt välja mõistetud sundraha tähtajaks tasuda. Kui M.D vabaneb vahi alt, siis on tal võimalik tööle minna ning välja mõistetud sundraha tasuda. M.D-lt välja

mõistetud sundraha ei ole hetkel võimalik tasuda ka tema lähikondsetel. Seega palub M.D tulenevalt KrMS § 424 ajatada temalt välja mõistetud menetluskulud ühe aasta võrra ning

määrata menetluskulud tasumisele kindlaksmääratud tähtaegadel võrdsete osade kaupa alates jaanuarist 2011.a. kuni juuli 2011.a. Kohtunik leiab, et süüdimõistetu M.D taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 173 lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse

kulud on menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 5 sätestab, et menetluskulu on kaitsjale

kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ja sama paragrahvi p 9 sätestab, et menetluskulu on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse

maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. KarS § 66 lg 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulude ajatamine põhjendatud. Taotluses toodud asjaolud ei ole piisavad, et saaks taotlust rahuldada, kuna M.D

on ise enda kriminaalse käitumisega põhjustanud olukorra, kus seaduse alusel on tal tekkinud kohustus menetluskulude tasumiseks. Lisaks märgib kohus, et ka vastavalt §-le 424 on kohtul õigus ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega

või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega ei saa menetluskulusid nii ajatada kui ka määrata nende tasumine osade kaupa ja arvestada tasumise tähtaja algusena jaanuarit 2011.a.

Kohtunik

/allkiri/

Tiit Kullerkupp Ärakiri õige

№oremreferent

Merle Kaegas Kohtumäärus jõustus 08.jaanuaril 2010.a.

№oremreferent

Merle Kaegas