1-09-22122/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-09-22122

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.detsembril 2009.a. VALGA kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-22122 Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Kohtuistungi sekretär

Kaie Kaseorg

Kriminaalasi R.I süüdistuses KarS §424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav R.I

isikukood:

XXX kodakondsus: X

perekonnaseis: X

emakeel: X

elukoht: X töökoht, õppeasutus: X

karistatus: varem kohtulikult karistamata

tõkend:

elukohast lahkumise keeld

Kaitsja :

vandeadvokaat Neeme Leok määratud korras

RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada R.I KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks neli ( 4 ) kuud vangistust.

KarS §74 lg.1 kohaselt jätta vangistus suhtes tingimisi kohaldamata ning R.I täitmisele mitte pöörata, kui R.I kaheksateist (18) kuulise katseaja kestel ei pane

2 (4)

toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – X 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks.

Samuti tuleb määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna R.I juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – R.I suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KarS §50 lg 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise R.I-lt õigus üheksaks (9) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 ja §179 lg 1 p 2 alusel välja mõista R.I-lt menetluskulud –

• kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu summas neli tuhat (4 000) krooni;

• AS Valga Haigla arsti vastuvõtu tasu summas ükssada kaheksakümmend neli (184) krooni;

• süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni

• kaitsjatasu vandeadvokaadi Neeme Leok´i osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest – üks tuhat kaheksakümmend (1080) krooni.

R.I tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB

Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „R.I, 1-09-22122, kaitsjatasu”, „R.I, 1-09-22122, ekspertiisitasud“. „R.I, 1-09-22122, sundraha“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (29.12.2009.a).

3 (4)

Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (29.12.2009.a).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale.

ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s :

Kriminaalasjas süüdistatakse selles, et tema 10.10.2009.a. kella 03.25 ajal juhtis R.I

X linnas X tänaval sõiduautot Grand Cherokee Laredo riikliku reg. numbriga XXX XXX seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,69 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,06 lugeda lõplikuks tulemiks 1,63 mg/l.

Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime KarS § 424 järgi R.I kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga varalist kahju ei tekitatud, tsiviilhagi puudub. Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr R.I suhtes : KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks neli (4) kuud vangistust. KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui R.I

18 - kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §

75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: Elada kohtu määratud alalises elukohas;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Tulenevalt Kars § 50 lg. 1 võtta R.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheksaks (9) kuuks.

Välja mõista R.I-lt 4184.- krooni kriminaalmenetluse kulu riigi kasuks. Välja mõista R.I-lt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni. Menetluse käik : R.I on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud

4 (4)

muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav R.I ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 29.12.2009.a. lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav R.I kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde.

Kaitsja esitas kohtuistungil taotluse, milles palus jätta kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu riigi kanda, kuna R.I ei näidanud ekspertiisi teostamiseks üles mingit initsiatiivi. Kaitsja märgib, et psühhiaatriline ekspertiis on teostatud uurija algatusel.

Prokurör avaldab, et kuna kriminaaltoimikus oli psühhiaatri õiend R.I vaimse seisundi kohta, oli ekspertiisi läbiviimine hädavajalik, et kindlaks teha, kas isik on süüvõimeline või mitte. Kohus, asub seisukohale, et kaitsja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna R.I suhtes psühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimine oli R.I süüvõime kontrollimiseks vajalik ja põhjendatud. Seega tuleb ekspertiisitasu R.I-lt välja mõista.

Hele Ilisson Kohtunik 29.12.2009.a.