2-19-4799/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-4799 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Merilin Oldekop Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-4799 Tsiviilasi

Eesti Haigekassa hagi T Ji vastu kahjuhüvitise 192,26 euro nõudes Tsiviilasja hind 192,26 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Eesti Haigekassa (registrikood 74000091, asukoht Lastekodu 48, 10144 Tallinn, e-post haigekassa@haigekassa.ee) Hageja lepinguline esindaja Pille Pihler (e-post pille.pihler@haigekassa.ee) Kostja T J (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada Eesti Haigekassa (hageja) ja T Ji (kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Kostja tunnistab hageja nõuet summas 192,26 eurot. 1.2. Kostja tasub kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1. nimetatud nõude summa hageja arveldusarvele nr xxx AS-i SEB Pank ositi kahes osas 31. maiks 2019 mitte vähem kui 100 eurot ja 7. juuniks 2019 mitte vähem kui 92,26 eurot. 1.3. Kohustus on täidetud, kui nõude kogusumma on laekunud hageja arveldusarvele. Makse selgitusse tuleb kostjal märkida: „J, tsiviilasjas 2-19- 4799“.

2-19-4799 2

1.4. Maksega hilinemisel või kui sooritatud makset ei ole võimalik üheselt seostada tsiviilasjaga nr 2-19-4799 (kompromissiga) makse selgituse ebakorrektsuse tõttu või kui makse on väiksem määruse resolutsiooni punktis 1.2. määratud osamaksest, kohustub kostja viivitamata tasuma hagejale kogu tasumata summa. 1.5. Juhul, kui kostja kohustub määruse resolutsiooni punktis 1.4. sätestatud alusel viivitamata tasuma kogu tasumata summa ning võlgnevus ei ole laekunud hageja arveldusarvele 5 tööpäeva jooksul, on hagejal õigus pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Täitemenetlusega kaasnevad kulud kannab kostja. 1.6. Antud asjas ei ole kostjal hageja ees muid kohustusi. Juhul, kui käesolevas asjas mõistetakse välja menetluskulusid hageja kasuks, jäävad need kostja kanda. 2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-19-4799 menetlus. 3. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Eesti Haigekassa (hageja) esitas 28.03.2019 Harju Maakohtule hagi T Ji (kostja) vastu kahjuhüvitise 192,26 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja 27.10.2018 tervisekahjustusi S E (kannatanu), mida tõendab Harju Maakohtu 29.10.2018 otsus kriminaalasjas nr 1-18-8696. Hageja on võimaldanud kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi, mida tõendab kannatanule tekitatud tervisekahjustuse tõttu osutatud tervishoiuteenuste eest hageja poolt seaduse alusel üle võetud tasu maksmise kohustusena hageja andmekogu andmetel tervishoiuteenuse osutaja esitatud raviteenuste arve (AS Ida-Tallinna Keskhaigla raviteenuste arve seeria MP nr 9150384 summas 192,26 eurot). Kannatanu on saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi summas 192,26 eurot.

2. Kohus võttis 29.03.2019 määrusega hageja hagiavalduse menetlusse.

3. 21.05.2019 esitasid menetlusosalised kohtule allkirjastatud kompromissi, mille palusid kinnitada ja menetluse antud asjas lõpetada (tulenevalt TsMS §-st 430). Pooled palusid kompromissi kinnitada kohtuistungit pidamata ja neid kohtusse kutsumata. Seejuures kinnitasid

2-19-4799 3

pooled, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja sellest tuleneva kohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.

5. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

6. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

7. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Menetlusosalised kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja sellest tuleneva kohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.

8. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd kohtule esitatud kompromissist nähtuvalt ei ole pooled eraldi leppinud kokku menetluskulude kandmises (pooled on üksnes kokku leppinud, et juhul, kui käesolevas asjas mõistetakse välja menetluskulusid hageja kasuks, jäävad need kostja kanda), siis peab kohus lähtudes TsMS § 168 lg-st 3 põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Seejuures ei ole asja materjalidest nähtuvalt kummalgi poolel menetluskulusid tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik