2-18-19480/21 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-18-19480

1 (3)

K O H T U O T S U S /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 21. mai 2019 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-18-19480 Tsiviilasi Z-R K hagi V K vastu elatise nõudes Hagi hind

2 250 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Z-R K (isikukood xxxx), seaduslik esindaja: E K (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, tel: xxxx, e-post: xxxx);

Kostja: V K (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, tel: xxxx, epost: xxxxx). Kohtuistungi toimumise kuupäev 13. mai 2019 Istungil osalenud isikud Hageja seaduslik esindaja E K; Kostja V K. Resolutsioon

1. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega

2. Välja mõista kostja V K’ult hageja Z-R K’u kasuks elatis igakuiselt 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 26.12.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

3. Elatis kanda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt 10. kuupäevaks E K poolt nimetatud arvelduskontole.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2-18-19480

2 (3)

5. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

6. Saata kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale teadmiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. 25. detsembril 2018 esitatud hagiavalduse kohaselt E K ja V K kooselust on xxxx sündinud Z-R K. Hageja seaduslik esindaja ja kostja abiellusid xxxx. Abieluline kooselu on lõppenud, kostja elab eraldi, käib mõnikord ööbimas hagejate elukoha aadressil, kuid elab sel ajal maja teisel poolel, kuhu on eraldi sissepääs. Vanemate vahel ühine majapidamine puudub. Kostja hageja kasvatamises ei osale. Kuna lapse vajadused on suured, siis E K lapse kasvatamise ja igapäevaste vajaduste rahuldamisega hakkama ei saa.

2. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas alates 11.12.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis kanda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt 10. kuupäevaks E K poolt nimetatud arvelduskontole.

KOSTJA VASTUS

3. 30. märtsil 2019 esitatud vastuses (e-kirjas) kostja teatas, et varem ta töötas ja palgast jäeti temale elamiseks vaid 250 eurot. Praegu tal töökohta ei ole. Kindlat seisukohta hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kostja ei esitanud.

HAGEJA ARVAMUS

4. 15. aprillil 2019 esitatud arvamuses (e-kirjas) hageja esindaja leidis, et kostja võiks taas koos tema ja lastega elama asuda ja hagejale elatist maksta. Kostja töötab mitteametlikult xxxx ja tal on väga head sissetulekud. Ta sõidab kalli autoga, jagab raha sõpradele. Teiste laste ülalpidamiseks välja mõistetud elatist kostja ei maksa. Ei maksa kostja ka hageja ülalpidamiseks elatist.

KOHTUISTUNG

5. Kohtuistungil hageja seaduslik esindaja jäi hagi juurde. Hageja esindaja täpsustas, et soovib elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt aasta enne hagiavalduse esitamist.

6. Kostja esitas kohtule avalduse, millega võttis hagi õigeks ning nõustus elatise tasumisega alates 26.12.2017.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

2-18-19480

3 (3)

8. Hagiavaldusele lisatud sünni tõendi kohaselt on Z-R K (hageja) vanemateks E K ja V K (kostja). Hagiavalduse kohaselt laps elab hageja ema juures ja kostja hagejale seadusega ettenähtud ulatuses elatist ei maksa. Kostja seda vaidlustanud ei ole.

9. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1, lg 2 ja lg 4 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine) § 1 lg 2 kohaselt töötasu alammääraks on alates 01. jaanuarist 2017.a 470 eurot kuus, millest pool moodustab 235 eurot. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 (Töötasu alammäära kehtestamine) § 1 kohaselt töötasu alammääraks on alates 01. jaanuarist 2018.a 500 eurot kuus, millest pool moodustab 250 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine) § 1 kohaselt töötasu alammääraks on alates 01. jaanuarist 2019.a 540 eurot kuus, millest pool moodustab 270 eurot.

10. Kostjal ei ole vaidlust hageja ülalpidamiskohustuse täitmise vajaduse üle. 13.05.2019 toimunud kohtuistungil teatas kostja, et on nõus maksma elatist minimaalmääras alates 26.12.2017. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Seetõttu rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja Z-R K’u kasuks elatise igakuiselt 235 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuus, alates 26.12.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis kanda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt 10. kuupäevaks E K poolt nimetatud arvelduskontole.

11. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kuna hageja nõuab elatist seadusega ettenähtud minimaalmääras, millega on kostja nõustunud, siis TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel kohus omal algatusel tunnistab otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

13. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Et hagejal on tekkinud muid menetluskulusid, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.

14. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

2-18-19480

4 (3)

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov Kohtunik