2-18-128666/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.05.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-128666

Tsiviilasi

BB Finance OÜ hagi M H vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3807,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: BB Finance OÜ (registrikood 11306564, asukoht

Pronksi 19, 10124 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Irina Meltser-Verner (e-

post: irina@inkassokeskus.ee);

Kostja: M H (isikukood xxxx, registrijärgne elukoht xxxx,

tegelik elu- või viibimiskoht teadmata).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt M H hageja BB Finance OÜ kasuks kostja ja BB Finance OÜ

vahel 24.08.2017 sõlmitud laenulepingust nr 2101735430, 26.08.2017 sõlmitud

laenulepingust nr 2101735814, 25.10.2017 sõlmitud laenulepingust nr 2101748678,

02.01.2018

sõlmitud

laenulepingust

nr

2101765514,

08.02.2018

sõlmitud

laenulepingust nr 2101774067, 26.02.2018 sõlmitud laenulepingust nr 2101778021 ja

27.04.2018 sõlmitud laenulepingust nr 2101789880 tulenev põhivõlgnevus 2999,61

eurot, intress 389,84 eurot, kiirmakse tasu 15 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot ja hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 118,34 eurot.

3. Mõista kostjalt M H hageja BB Finance OÜ kasuks välja alates 08.02.2019 kuni

põhinõude (2999,61 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudelt (2999,61 eurot)

määras 8% aastas, kuid mitte enam, kui 2881,27 euro ulatuses.

4. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 40 euro nõudes.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1 Jätta menetluskulud 99% ulatuses kostja ja 1% ulatuses hageja kanda.

5.2 Mõista kostjalt M H hageja BB Finance OÜ kasuks välja menetluskuluna riigilõiv

321,75 eurot.

2-18-128666

2 (4)

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

7. Toimetada tagaseljaotsus kostjale M H avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

 Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

 Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude 40 euro nõudes.

2-18-128666

3 (4)

 Hageja taotleb lepingu kehtivuse ajal kostjale edastatud võlateatiste eest meeletuletustasu

ehk sissenõudmiskulude 15 euro väljamõistmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1

kohaselt võib lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse

kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses

nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult

juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagiavaldusest

nähtuvalt on laenuandja edastanud kostjale enne tasulise võlateatise edastamist ka ühe

tasuta meeldetuletuse. Seega lepingu kehtivusajal saadetud ühe meeldetuletuskirja eest on

põhjendatud sissenõudmiskulu 5 eurot. Ülejäänud 10 euro osas ei ole sissenõudmiskulu

nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

 Hageja taotleb pärast lepingu lõppemist kostjale edastatud võlateatiste eest meeletuletustasu

ehk sissenõudmiskulude 30 euro väljamõistmist. Kuigi VÕS § 115 lg 1 alusel on teatud

tingimustel professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluses hüvitatav (vt Riigikohtu

09.09.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29), ei tähenda see seda, et samas korras

oleks hüvitatavad inkassofirma kaasamisega seotud kulutused. Inkassofirmal ei ole reeglina

kuigi head võimalust nõude maksmapanekuks ning seetõttu rikub inkassobüroo kaasamine

võlausaldaja kohustust kahju vähendada (VÕS § 139 lg 2) (vt Tallinna Ringkonnakohtu

20.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-15654). Hagiavalduse kohaselt edastas hageja seoses

nõude mittetäitmisega hageja nõude sissenõudmiseks oma volitatud esindajale

Inkassokeskus OÜ-le, kelle poolt teostatud teenuste eest (meeldetuletustasud) on hageja

kandnud kulu 30 eurot. Hagist ei selgu, millist teenust ja millise tunnihinnaga inkassofirma

osutas. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see teenus oli mõistlikult võttes vajalik

– kohus leiab, et hageja oleks saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta ka ilma selleta. Hageja ei

ole selgitanud, kuidas aitas inkassoteenuse kasutamine vaidluse lahendamisele kaasa.

Seetõttu tuleb hageja sissenõudmiskulude nõue kostjalt 30 euro väljamõistmiseks jätta

rahuldamata.

 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju

tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse

ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab

hagi ligikaudu 99% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta

menetluskulud 1% ulatuses hageja ja 99% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab hageja

taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud

menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 325 eurot. TsMS § 138

lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud

riigilõiv 325 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena

välja mõista 321,75 eurot (s.o 325-st eurost 99%).

 Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

2-18-128666

4 (4)

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik

kohtunik