1-19-2457/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

24.aprillil 2019.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Prokurör Katerin Hovi Kaitsja Leelo Viil

osavõtul Arutas avalikul kohtuistungil kriminaalasja lühimenetluses V.L isikukood XXX eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, haridus, xxx põhi OÜ, elukoht xxx Varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud süüdistuses KarS § järgi

199 lg 2p 9 .

V.L-i süüdistatakse selles, et tema, olles Põhja prefektuuri poolt väheväärtusliku vallasasja varguse eest karistatud 11.02.2019 otsusega (tegu 22.06.2018) ja väheväärtusliku vallasasja varguse katse eest 26.07.2018 otsusega (tegu 30.06.2018), uuesti -14.07.2018 ajavahemikul kell 21.01-21.04 Tallinnas xxx asuvas xxx -ile kuuluvas xxx AS toidupoes, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa kogumaksumusega

33.98 eurot. Nimelt 1 paberkotti sangaga, 2 tk "Mernaya na moloke 40%" viina, 1 tk "Dynamite white energy" energiajooki ja 1 tk "Milka" piimashokolaad pähkli-karamelliga 276g ning lahkus poest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. -16.07.2018 ajavahemikul 22.24-22.26 xxx asuvas xxx -ile kuuluvas xxx AS toidupoes, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa kogumaksumusega 26,53 eurot. Nimelt 1 paberkott sangaga, 2 "Viru Valge greenapple 38%" viina ja 2 tk Nescafe kanget kohvijook ning lahkus kaup

lusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata.

Seega pani V.L toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

V.L tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde.

Kohus uuris järgmisi tõendeid ja dokumente: - Tunnistaja A.

26-27);

L. ütlused (lk - Kahtlu tlused ( 40-43);

statava V.L ü lk - xxx AS avaldus ( 1);

lk - E- (lk 17);

kirja väljatrükk - ( 20-24);

Asitõendi vaatlusprotokoll lk - xxx AS avaldus ( 28);

lk - ( 33-36);

Asitõendi vaatlusprotokoll lk - Ettekanne (lk 13

); -

( 4);

Äriregistri väljatrükk lk Kriminaalasi nr 1-19-2457

- ( 7-8);

Kannatanuna menetlusse kaasamise määrus lk - ( 44-46);

Karistusregistri väljatrükk lk - Harju Maakohtu 31.05.2018.a otsus (lk 52-55);

- -57);

Otsus väärteoasjas nr 2316,18,002896 (lk 56 - -60);

Otsus väärteoasjas nr 2316,18,003093 (lk 58 - (lk 65-66).

Harju Maakohtu 22.05.2018 määrus

Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused ja uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale:

V.L 14.07.2018.a ja 16.07.2018 varguse episoodides xxx -ile kuuluvas xxx süü .a AS toidupoes on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. V.L tunnistas süüd. Tema ütluste kohaselt ta täpselt ei mäleta, kuidas ta kahtlustuses nimetatud varguse epis

oodid toime pani, kuid möönab, et varastas kahtlustuses nimetatud esemed.

Süüdistatav V.L ütlusi ja teo toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka tunnistaja A. i ütlused, L. mille kohaselt 14.07.2018.a kella 21.04 paiku varastas meesterahvas (seljas valget värvi pusa, kapuuts peas, jalas beežid püksid, beežid ketsid, prillid ees) toidupoest järgmised kaubad: XXX. paberkott sangaga, -karamelliga, 1 tk "Dynamite white energy" "Milka" piimašokolaad pähkli energiajooki ja 2 tk "Mernaya na moloke 40%" viina, ning lahkus poest, jättes kauba (kogumaksumusega 33,98 eurot) eest tahtlikult tasumata. 16.07.2018.a kell 22.26 varastas meesterahvas (seljas musta T-

värvi särk, jalas beežid püksid, beežid ketsid, prillid ees) XXX. toidupoest järgmised kaubad: paberkott sangaga, 2 "Viru Valge greenapple 38%" viina ja 2 tk Nescafe kanget kohvijooki (kogumaksumusega 26,53 eurot) ning lahkus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata.

Süüdistatava tunnistaja ütlusi ning kuriteo t ja oimepanemise asjaolusid kinnitavad ka xxx - AS i avaldus , mille kohaselt 14.07.2018.a kell ed

21.01 tulid poodi 2 meesterahvast, võtsid erinevaid kaupu. Valge pusa ja beežide pükstega meesterahvas möödus kassadest kell 21.04 kaupade eest tasumata. Tuvastatud, kinni peetud. 16.07.2018.a kell 22.24 tuli poodi meesterahvas, võttis erinevaid kaupu ja lahkus kauplusest 22.26 kaupade eest tasumata. Meesterahvast ei peetud kinni, kuid tegu nähtav videosalvestuselt.

Süüdistatava süüd 14.07.2018.a ja 16.07.2018.a varguse episoodides kinnitavad ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga. A (lk 20-24) id sitõendi vaatlusprotokolli fototabelist nähtub V.L tegevus 14.07.2018.a

XXX. toidupoes, kuidas valge pusaga noormees võtab enda kätte paberkoti (foto 2) -5) ja seejärel süüdistuses nimetatud kaubad (fotod 3 . Fotolt 6 nähtub, kuidas valge pusaga noormees möödub mittetöötatavast (müüjata) kassast, paberkott käes. Asitõendi vaatlusprotokolli fototabelist (lk 33- .07.2018.a toidupoes, 36) nähtub V.L tegevus 16 XXX. kuidas musta T-

särgiga noormees võtab enda kätte paberkoti (foto 2) ja seejärel süüdistuses nimetatud kaubad (fotod 3- sama musta T-

5). Fotolt 6 nähtub, kuidas särgiga noormees möödub mittetöötatavast (müüjata) ott käes.

kassast, paberk

Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, xxx AS avalduste ja asitõendi vaatlusprotokollidega (sh fototabelitega) leidnud V.L poolt tõendamist 14.07.2018.a ja 16.07.2018.a . V.L objektiivsest võõraste vallasasjade äravõtmine käitumisest – läks poodi, võttis ning möödus kassade –

erinevaid kaupu st kaupade eest tasumata nähtub, et süüdistatav tegutses varguse eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult.

Karistusregistri V.L on eelnevalt mitmel andmete väljatrükist ja kohtuotsusest nähtub, et korral kriminaalkorras karistatud ning seda just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati V.L-i Harju Maakohtu 31.05.2018.a otsusega KarS § 209 lg 2 p 1; § 199 lg 2 p 8,9; § 263 lg 1 p 1 järgi vangistusega. 11.02.2019.a otsusega väärteoasjas nr 2316,18, 003093 karistati V.L-i KarS § 218 lg 1 alusel. Antud kriminaalasja esemeks on samuti kaks varguse episood

i, seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Seega, V.L tegevus kahes varguse episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, kui süstemaatiliselt võõraste vallasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. V.L on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 199 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rah

alise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3- 1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast eriedaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1- 1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19).

Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.

V.L poolt toimepandud vargused on teise astme kuritegu, samuti ei olnud varastatud kauba koguväärtus suur. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü ülestunnistamist ja kahetsust. V.L-i iseloomustab, et teda on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt ning seda ennekõike varavastaste süütegude toimepanemise eest. Karistuseks on varasemalt V.L , et mõistetud ka reaalne vangistus, seega teadis kuritegude toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivad tagajärjed. Viimati karistati V.L-i Harju Maakohtu 31.05.2018.a otsusega KarS § 209 lg 2 p 1;

§ 199 lg 2 p 8,9; § 263 lg 1 p 1 järgi vangistusega 1 aasta 3 kuud, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 järgi 10 kuuni. KarS § 65 lg 1 järgi loeti karistus kaetuks Harju Maakohtu 26.06.2017 otsusega mõistetud raskeima karistusega 2 aastat ja 5 kuud vangistust. V.L vabanes Harju Maakohtu 22.05.2018.a määruse ennetähtaegselt 07.06.2018, katseajaga ga kuni 17.07.2019.a. Eeltoodust tulenevalt on selge, et V.L pani käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks olevad teod toime kaitseajal. Süüdistatav väitis kohtuistungil, et on saanud oma elu korda ja enam ei varasta, palub rahalist karistust.

Samas on aga V.L-il suures summas tasumata varasemad kohtukulud ja kannatanute tsiviilhagid (umbes 800 +8000 eurot), mistõttu ei ole isiku varalist olukorda arvestades põhjendatud rahalise karistuse mõistmine. Süüdistatav teadis tegude toimepanemise ajal, et tal on katseaeg kuid see ei ning tingimuste rikkumise korral võidakse karistus täitmisele pöörata, motiveerinud V.L-i õigusrikkumisi mitte toime panema. Katseajal uute kuritegude toimepanemine on kõige raskem katseaja tingimuste rikkumine. Kriminaalhoolduse nõuete rikkumine iseenesest juba näitab, et tegemist ei ole kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga.

Isikule on eelnevalt antud mitmeid võimalusi jääda vabadusse ja korrigeerida oma käitumist, samuti on isikule määratud reaalset vangistust, kuid V.L ei ole eelnevatest karistustest enda jaoks piisavalt järeldusi teinud ning on uuesti (sh üsna pea pärast vanglast vabanemist) käitunud viisil, mis on talle kaasa toonud süüdistuse esitamise uutes varguse episoodides. Seega, ei ole kohtul ühtegi põhjendust, mille alusel jätta isikule reaalne vangistus määramata. Arvestades eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida V.L-i edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et V.L-i tuleb karistada reaalse vangistusega.

Kuivõrd varguse esemeks o hindab kohus V.L lnud kauba koguväärtus ei olnud suur, süüd käesolevas kriminaalasjas väikeseks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud karistada

V.L-i KarS § 199 lg 2 p 9 järgi sanktsiooni määrast väiksema kuud, mida vähendada keskmisest vangistusega 6 KrMS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks Kuivõrd

4 kuud vangistust. V.L pani vargused toime katseajal, tuleb KarS § 65 lg 2, § 76 lg 8 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 31.05.2018.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu ja 9 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 5 kuud ja 9 päeva vangistust. Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS §

126 lg 3 p 1 alusel otsustab kohus kriminaalasja

- CD plaadid, mis asuvad s olevad asitõendid kriminaalasja materjalide juures - materjalide juurde. jätta kriminaalasja

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulu koosneb antud asjas sundrahast ja kaitsetasust. Kohus mõistab menetluskulu süüdistatavalt välja järgmiselt: sundraha KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt , s.o 810 eurot teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära ning . KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 180 eurot riigituludesse

Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7).

Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3

12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades -1-1-2- põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-

13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Juhindudes KrMS

- 313, 315 lg 7, 238 kohus § 306, 311

otsustas:

Süüdi tunnistada V.L KarS § 199 lg 2p 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus kuud.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks neli kuud vangistust.

KarS 65 lg 2

Harju Maakohtu 31.05.2018 § , § 76 lg 8 alusel suurendada mõistetud karistust kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu ja 9 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista päeva

1 aasta 5 ja 9 kuud vangistust.

Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karisutse kandmisele asumise kuupäev.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p V.L-ilt

2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral ga alammäära s.o 1,5 pal

810 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 180 eurot riigituludesse.

Kohustada V.L-i sundraha ja kaitsetasu 12 kuu jooksul tasuma väljamõistetud kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 82.50 eurot.

Sundraha, kaitsetasu tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu kantseleist. Maksekorraldusel a märkid selgitusena „V.L , kriminaalasi 1-19-2457 menetluskulud ja sundraha Kui .“ rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel helistada telefonil 6200100.

Asitõend CD plaat

jätta kriminaalasja juurde

Välja mõista V.L-ilt xxx AS (arvelduskonto xxx) kasuks 60.51 eurot

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 22.05. 2019 Kohtunik Liina Pohlak