1-19-3298/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSüüdistatav V.H , isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; keskharidus; elukoht: X ; telefon: ; e-post: X X XX XXX XX; õpib XX ; kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 12.09.2018.a otsusega nr 1-18-5823 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 5 kuu pikkuse tingimisi vangistusega KarS § 74 lg 1 alusel 1-aastase katseajaga. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus, liites 12.09.2018.a otsusega mõistetud karistuse Pärnu Maakohtu 27.11.2017.a otsusega nr 1-16-9606 mõistetud rahalise karistusega 200 päevamäära, so 2000 eurot. KarS § 64 lg 2 alusel määrati rahaline karistus iseseisvaks täitmiseks.
Legislator headnote
AI generated1-19-3298/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus, liites 12.09.2018.a otsusega mõistetud karistuse Pärnu Maakohtu 27.11.2017.a otsusega nr 1-16-9606 mõistetud rahalise karistusega 200 päevamäära, so 2000 eurot. KarS § 64 lg 2 alusel määrati rahaline karistus iseseisvaks täitmiseks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
21. mai 2019.a, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-19-3298
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär Merili Riga
Kriminaalasi V.H süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Evelin Merilaine
Süüdistatav V.H , isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; keskharidus; elukoht: X ; telefon: ; e-post: X X XX XXX XX; õpib XX ; kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 12.09.2018.a otsusega nr 1-18-5823 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 5 kuu pikkuse tingimisi vangistusega KarS § 74 lg 1 alusel 1-aastase katseajaga. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus, liites 12.09.2018.a otsusega mõistetud karistuse Pärnu Maakohtu 27.11.2017.a otsusega nr 1-16-9606 mõistetud rahalise karistusega 200 päevamäära, so 2000 eurot. KarS § 64 lg 2 alusel määrati rahaline karistus iseseisvaks täitmiseks.
-16-9606 Tartu Maakohtu 25.09.2018.a määrusega nr 1 asendati V.H-le
Pärnu Maakohtu 27.11.2017.a otsusega nr 1-16-9606 mõistetud rahaline karistus 200 päevamäära, so 2000 eurot 67 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasulik töö sai tehtud 12.01.2019.
ei ole kohaldatud. Tõkend –
RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p st 5 ja § - -st 249 kohus otsustas: 1. V.H K Süüdi tunnistada arS § 263 lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõista
1 ( aasta vangistust. üks)
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada V.H-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12.09.2018.a otsusega nr 1-18-5823 mõistetud karistuse ärakandmata osa,
2 (5)
so 5 (viie) kuu vangistuse võrra ning mõista V.H-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis ja 5 (viis)
1 (üks) aasta kuud.
KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 alusel asendada 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud vangistust
510 (
, mis tuleb V.H-l viiesaja kümne) tunni üldkasuliku tööga ära teha
2 (kahe) aasta
jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
KarS § 69 lg 4 alusel on kohustatud üldkasuliku töö tegemisel V.H järgima KarS § sätestatud kontrollnõudeid
-s 75 lg 1 :
- alalises elukohas X ;
elama kohtu määratud – XX - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -
, töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata käitumiskontrolli ajaks V.H-le täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.
KarS V.H-le § 75 lg 2 p 8 alusel määrata käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
KarS § 69 lg 4 alusel on kriminaalhooldusametnikul õigus lugeda V.H poolt KarS § lg p alusel määratud kohustuse –
osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis – täitmise korral üldkasuliku töö tegemise tunnid kuni 30 (kolmekümne) tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.
Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata V.H
kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Menetluskulu:
KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p , § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista V.H-lt
välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: kaitsjatasu 90 eurot; sundraha 810 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et on õigus V.H-l tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 900 (üheksasada) eurot tasuda 12- kuu jooksul ne alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 75 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele
3 (5)
EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700026376 ning selgituse “ , menetluskulu“. V.H, otsus nr 1-19-3298
Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded , täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3.
-plaat pakendis nr VS-1, millele on Kriminaalasja juures asuv asitõend – DVD väljavõtted Lokaal Pirogovi turvakaamera salvestustest kuupäevaga 14.02.2019 – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde.
4.
M. R. KrMS § 313 lg 1 p 101 ja KrMS § 38 lg 5 p 1, 2 alusel teavitada kannatanut t (ik ; e-post X V.H vahistamisest ja vahi alt vabastamisest XXX XX) ning ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
Süüdistus
V.H süüdistatakse selles, et tema 14.02.2019 kella 02.34 paiku Tartu linnas Rüütli 2 asuvas Lokaalis Pirogov le ja lõi kannatanut , s.o avaliku kohas, tungis kallale M. R. korduvalt rusikaga peapiirkonda, millise tegevusega põhjustas le füüsilist valu ja
M. R. tervisekahjustusi: haava alahuulel ja ülahuulel. Samuti häiris V.H oma tegevusega lokaalis viibinud kolmandate isikute rahu ja turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus V.H korrakaitseseaduse § s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu - seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt.
Sellega pani V.H toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga.
Kokkuleppe sisu
KarS § 263 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus V.H-le karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust V.H-le 12.09.2018 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-18-5823 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 5 kuud vangistust, võrra ning mõista V.H-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada V.H-le mõistetud 1 aasta ja 5 kuu pikkune
4 (5)
vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 510 tundi (360+150 tundi) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § s 75 sätestatule: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub - kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata V.H-le käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata V.H-le käitumiskontrolli ajaks kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku m ääratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 69 lg 4 alusel on kriminaalhooldusametnikul õigus lugeda V.H poolt KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud kohustuse – osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis – täitmise korral üldkasuliku töö tegemise tunnid kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. Kriminaalmenetluse kulud on 900 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 90 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, ta õpib ülikoolis ja selle kõrvalt on töötanud sõbra firmas ja suvel plaanib tööle minna ning tal on osaliselt tasumata eelmise kohtuotsusega seotud kohtukulud, mis on ajatatud, mistõttu on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista V.H-lt menetluskuluna välja sundraha summas
810 eurot ja kaitsjatasu summas 90 eurot, s.o kokku 900 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 900 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtu seisukoht kokkuleppe osas
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas V.H süüdistatav V.H , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel ja aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe
5 (5)
järgides KrMS §
245 sätteid. riminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse - 239- de K V.H
KarS
263 lg 1 p 1 süüdi tunnistada § järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
Kohtu seisukoht menetluskulude osas
V.H menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu
90 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanua
rist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot).
Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu.
KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
V.H menetluskulu tasuma, kuid taotles nende tasumise ajatamist 12 on nõus kuuks, kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 75 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude korraga hüvitamine käib süüdistatavale tema sissetulekuid arvestades ilmselgelt üle jõu.
Kohus on seisukohal, et arvestades V.H varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 900 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik