1-09-21229/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-09-21229

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsembril 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-09-21229 (09237300213)

Kohtunik

Külli Iisop

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Kriminaalasi U.N-i süüdistuses KarS § 120, § 121 järgi käskmenetluses

Süüdistatav U.N - isikukood xxx; Eesti

kodanik; algharidus; elukoht: Xxx; töökoht: E E AS;

varem kriminaalkorras karistatud 18.11.2003.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi – 4 kuud vangistust

tingimisi 3-aastase katseajaga ning juhtimisõiguse

äravõtmisega 1 aastaks; tõkend elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 05.-06..07.2009.a, ja 16.-17.10.2009.a. s.o. kokku 4 päeva)

RESOLUTSIOON 1. U.N KarS § 121

rahaline Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista

karistus 90 päevamäära, 23 040 mis lähtudes keskmisest päevamäärast 256 krooni on

krooni,

KarS § 120 50 süüdi tunnistada ta järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus päevamäära 12 800 krooni , s.o. .

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks

rahaline karistus 90 päevamäära, s.o. 23 040 krooni.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg – s.o. 4 päeva

(ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära) ning mõistetud karistusest lugeda

kantuks rahaline karistus 12 päevamäära. Seega

(üheksateist tuhat kandmisele kuulub rahaline karistus 78 päevamäära ehk 19 968 üheksasada kuuskümmend kaheksa) krooni.

2

2. KarS § 66 võimalik tasuda osade kaupa, s.o. 10 alusel määrata, et rahalist karistust on

kuu jooksul võrdsetes osades (1 996,80 kr kuus) alates kohtuotsuse jõustumist

.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank-is; viitenumber mõlema arve korral on 4100064939 ning tasumisel ära näidata ka kriminaalasja number ja süüdimõistetu nimi.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

3. Välja mõista U.N-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse, s.o.

süüdimõistva

otsusega kaasnevast sundrahast (kolm tuhat kakssada viiskümmend) krooni ning 3 250 määratud kaitsjale makstav tasu (nelisada kakskümmend) . 420 krooni

Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank-is, viitenumber mõlema arve korral on 2800049777, tasumisel ära näidata kriminaalasja number ja nimi.

Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Antud otsuse peale ei saa edasi kaevata, küll aga on süüdistataval õigus taotleda Harju

Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata.

Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras.

SÜÜDISTUS

U.N süüdistatakse selles, et tema, viibides alkoholijoobes 05.07.2009.a kella 22.30 ajal korteris aadressil Xxx, ähvardas ET tervisekahjustuse tekitamisega, s.o. žiletiga kahjustada tema nägu. Kuna nende vahel oli olnud riid, kartis ET selle ähvarduse täideviimist. Tervisekahjustuse tekitamise ähvardamisega pani A. Tummuru toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

U.N , olles alkoholijoobes, 05.07.2009.a. kella 22.30 ajal xxx korteris surus oma kehaga E Tkeha peale ning käega vastu ET vasakut näo poolt, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja marrastused vasakul põsel.

U.N 16.10.2009.a. kella 16.40 ajal Keilas xxx korteris tungis kallale ET, lõi kannatanut korduvalt rusikaga näo ja pea piirkonda ning jalgadega alakeha piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Oma sellise tegevusega pani U.N toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, KarS § 121 s.o teise inimese kehalise väärkohtlemise.

3 KOHTU JÄRELDUSED Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine ning U.N KarS § 120 ja 121 järgi

süü nende kuritegude toimepanemises on tõendatud toimikus olevate kirjalike tõenditega: kannatanu ET ütlustega (tl. 2-3; 4-5; 23 -24); isiku läbivaatuse protokolliga (tl. 25 -26), kus on

fikseeritud ET põskede ja lõua turse ja punetus ning verine marrastus lõual; samuti

süüdistatava enda ütlustega, kus ta tunnistab, et 05.07.09 oli ta tugevas alkoholijoobes ega

mäleta kõike, kuid mingi aeg oli tal käes žiletitera koos käepidemega ning kohaletulnud politseinikud viisid ta minema (tl.13-15); 16.10.09.a.oli ta joonud viina ja oli armukade ning tekkis tüli naisega; tunnistab et alkoholi tarbides muutub ta agressiivseks, lõi E. U.N-ile korduvalt rusikaga pea ja näo piirkonda ning jalgadega vastu alakeha (tl.40-42).

Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör

võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib mõista kuriteo eest 30 kuni 500 päevamäära.

U.N on toime pannud teise astme kuriteod ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata.

Kohus arvestab U.N karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku

ülestunnistust, samuti asjaolu, et tal on olemas kindel elu-ja töökoht, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada rahalist karistust, mitte vangistust.

Kohus nõustub ka prokuröri poolt U.N-ile taotletud karistuse määraga, s.o KarS § 120

ja §121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega vastavalt 50 ja 90

päevamäära ulatuses, mis lähtudes päevamäärast 256 krooni on 12 800 krooni ja 23 040 krooni. Lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, jääb liitkaristuseks rahaline karistus 90 päevamäära. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada U.N eelvangistuses viibitud aeg s.o 4 päeva ning kuna ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise

karistuse kolm päevamäära, on mõistetavast karistusest ära kantud rahalise karistuse 12 päevamäära ning kandmisele kuulub rahaline karistus 78 päevamäära ehk 19 960 krooni.

Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik

mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka , menetluskulud s.o. määratud kaitsjale makstud tasu 420 krooni (s.o. toimikumaterjalidega tutvumine) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa sundrahast riigi kanda.

Samuti nõustub kohus prokuröri ettepanekuga anda süüdimõistetule võimalus tasuda mõistetud rahaline karistus KarS § 66 lg 1 alusel ositi, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest.

Õigusnorm, millest kohus juhindub käskmenetluses otsuse tegemisel, on KrMS § 254.

4

Kohtunik