1-18-4691/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U

M Ä Ä R U S

Tegi kindlaks:

Kriminaalhooldusametnik Ando Pajo esitas 09.05.2019 Viru Maakohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna süüdimõistetu rikub järgnevaid kohustusi: üldkasulikust tööst kõrvalehoidmine ei allu kohustusele läbida , alkoholivastane ravi.

E. tunnistati süüdi Viru Maakohtu 14.06.2018 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Y järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.08.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 28 päeva võrra, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.10.2017-26.10.2017, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 26 päeva vangistust, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati 416 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel mõisteti üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumist. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 ja lg 2 p 2, 8 kontrollnõudeid ja - kohustusi.

Kohtuotsus jõustus 30.06.2018.

Kriminaalhoolduse algus 30.06.2018 ja lõpp 30.12.2019.

Käesoleva erakorralise ettekanne on esitatud põhjustel, et E. : Y -

üldkasulikust tööst kõrvalehoidmine Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-18-4691 Määruse tegemise aeg ja koht 21. mail 2019 kohtumajas Jõhvi Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Erakorraline ettekanne Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo 09.05.2019 erakorraline ettekanne E. -le Y

Viru Maakohtu 14.06.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu E

.Y , isikukood XXX, elukoht xxx, e-post

xxx

2

-

ei allu kohustusele läbida alkoholivastane ravi.

01.08.2018 seletuses rikkumise kohta (13.07.2018) on hooldusalune andnud selgituse, et oli sõbra R sünnipäeval alkoholi tarvitanud ja peale seda läks . M.pool

vanaema vennaga kodus sõnavahetusse mille käigus nad vigastasid ta läks sõbra poole paariks päevaks teineteist ja

elama. Sõber kutsus kiirabi kuna katki. Peale õmblemist EMO tal oli kulm -s kutsuti talle sinna politsei ja viidi kainenema.

29.10.2018 seletuses on hooldusalune andnud selgituse, et tarvitasin . ta ) eile õhtul sõbraga (R õlut ja täna hommikul võttis ühe klaasi õlut veel. Ta on öelnud, et on nõus läbima rikkumise

eest alkoholivastase ravi hiljemalt 15.01.2019.

05.12.2018 seletuses on hooldusalune andnud selgituse, et ta ei käinud ÜKT sooritamas 31.10.2018-02.11.2018 kuna olid kodused probleemid ja tüli vanaemaga ja ta sõitsin Tallinna. 05.11.

2018 käis ÜKT sooritamas ühe päeva kuna hommikul tuli tagasi ja ei käinud tööl ka 06.11.2018-09.11.2018 kuna olid

S. Z. juurde ja jälle kodused probleemid ning läksin sõbra jäi sinna ajutiselt elama. Oma alkoholi probleemi lahendamiseks oli helistanud registratuuri xxx, et saada dr K.'i juurde, hetkel ei olnud numbrit ja täna läheb uuesti ja võtab numbri.

09.01.2019 seletuses on hooldusalune andnud selgituse, et ta ei käinud üldkasulikku sooritamas perioodil 10.12.2018-21.12.2018, sest oli alkoh xxx oli tarvitanud. 05.01.2019 käis aga

pandi talle kirja kuna tal puudus ravikindlustus käis ära seal 09.01.2019. Kodeerimise aeg 21.01.2019.

21.01.2019 seletuses on hooldusalune andnud selgituse, et pidi minema täna kodeerimisele aga kui kohale jõudsin öeldi , et ei saa süsti teha selle nädala reedel koos sõbraga talle kuna oli tarbinud alkoholi. Talle pakuti malus minna ravile haiglasse peale kohtuistungit ja tulla või psühhiaatri j alkoholi tarvitamisele vastu 1,5 nädalat. uurde uuesti 31.01.2019. Pidas

23.01.2019 seletuses on hooldusalune andnud selgituse, et 28.12.2018 oli tal riid kodus vanaemaga kuna oli a juures tarvitanud alkoholi ja koju tulles hakkas sõbr nõudma interneti parooli.

03.05.2019 seletuses on hooldusalune

andnud selituse, et 25.03.2019 tegi tööd 2 tundi ja läks varem tundide i sooritamiselt ära kuna Eesti Töötukassa kaudu olin saadetud psühholoog juurde vestlusele. 26.03.2019 läks varem töölt ära (tegi 2 tundi 30 minutit) tööotsingutele. 27.03.2019 läks varem 1 tund ära tööotsingutele. 22.04.2019 ei läinud tööle ja helistanud

ametnikult, et teeks ajakava ringi. 23.04.2019 oli ÜKT juhendaja puhkusel. 24.04.2019 tuli kriminaalhooldusametniku juurde (välja kutsustud) ja tegid ajakava töötamiseks Jõhvi vallavalitsuses

25.04.2019 ja 26.04.2019. Käis tööl 25.04.2019 ja 26.04.2019 ei käinud. Helistas

- ametnikule ja palusin vaba päeva. 29.04.2019 ei käinud tööl Kohtla Järve sotsiaalmajas, helistas ja teavitasin ametnikku, et jäi haigeks kuni 30.04.2019. Perearstile ei helistanud kuna ta on Tallinnas.

09.05.2019 seletuses on hooldusalune andnud selgituse, et ei käinud tunde tegemas 07.05.2019 Jõhvi vallaval tegelema Elektrilevi OÜ a itsuses kuna pidi sjadega ja 08.05.2019 tegeles gaasi asjaga. Telefoni teel ei saanud teavitada ametnikku kuna ei olnud telefoni krediiti. 13.05.2 haiglasse alkoholivastasele ravile kas 14-

019 läheb 21 päevaks.

3

Esimesel kohtumisel 04.07.2018 oli E. 'ile tutvustatud süüdlase õigusi ja Y kohustusi üldkasuliku töö tegemisel. Talle oli selgitatud üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Selgitatud, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed. Selgitatud, millal teeme rikkumise fikseerimise akti ja selle tulemid (hoiatus, erakorraline ettekanne), tagajärjed. Selgitatud erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Selgitatud kuidas käituda probleemide ilmnemise korral.

Kri 23.11.2018 oli kriminaalhooldusametniku poolt minaalhooldusametnik märgib, et koostatud erakorraline ettekanne ettepanekuga määrata läbida alkoholivastane ravi kohustus- tähtajaga 15.01.2019. Viru Maakohtu 26.11.2018 määrusega oli taotlus rahuldatud.

Veel 09.01.2019 oli koostatud ametniku poolt märgib kriminaalhooldusametnik, et erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata karistus täitmisele. 23.01.2019 Viru maakohtu määrusega jäeti taotlus rahuldamata.

Veel märgib kriminaalhooldusametnik, et 21.01.2019 pöördus hooldusalune SA 09.01.2019 ja xxx spetsiifiline ravi. 21.01.2019 aga sinna minnes ei psühhiaatri juurde ja talle oli soovitatud saadud teha alkoholivastast süsti kuna hooldusalune oli tarvitanud eelnevalt alkoholi. Viibis uuesti psühhiaatri juures 31.01.2019 ravi ei läbinud.

Veel märgib kriminaalhooldusametnik, et ooldusalune ei sooritanud ühtegi tundi. 28.02.2019 h 04.03.2019 kriminaalhooldusametnikule esitatud xxx arstitõendist OÜ selgub, et patsient helistas arstile, et on haigestunud 20.02.2019 ja tuli vastuvõtule 27.02.2019 ning on tervenenud.

Peale viimast kriminaalhooldusametniku poolt koostatud erakorralist ettekannet 09.01.2019 olid koostatud

ÜKT ajakavad: 15.02.2019 koostatud ÜKT ajakava 28 tunni sooritamiseks Järve sots Kohtla- iaalmajas perioodil 20.02.2019- 28.02.2019. Hooldusalune ei sooritanud ühtegi tundi. E.

Y sõnul oli ta haige. 04.03.2019 oli koostatud ÜKT ajakava 36 tunni sooritamiseks Kohtl Järve sotsiaalmajas a- perioodil 19.03.2019-29.03.2019. Hooldusalune sooritas 31 tundi ja 30 minutit. 03.04.2019 oli koostatud ÜKT ajakava 28 tunni sooritamiseks Kohtla Järve sotsiaalmajas - perioodil 22.04.2019-30.04.2019. Hooldusalune 22.04.2019 ja 23.04.2019 tunde tegema ei läinud. 24.04.2019 oli talle niku poolt helistatud ja kutsutud registreerima ja selle päeval amet ta tunde tegemas ei käinud. Oli koostatud ÜKT ajakava 7 tunni sooritamiseks 25.04.2019 ja

26.04.2019 Jõhvi vallavalitsuses. E. sooritas 3 Y tundi 25.04.2019 ja lahkus pool tundi var ja 30.04.2019 em ning 26.04.2019 ei käinud üldse tööl. Ka 29.04.2019 esmaspäev teisipäev ei käinud ta Kohtla Järve sotsiaalmajas tööl. -

03.05.2019 oli koostatud ÜKT ajakava 6 tunni sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses 07.05.2019 ja 08.05.2019. Hooldusalune on korduvalt Hooldusalune üldkasulikku tööd tegema ei asunud. rääkinud ametnikule, et teeb kusagil juhutööd aga kus ei ole täpselt teada. Üldkasuliku töö

sooritamisega ei tegele.

Kriminaalhoolduse ajal on hooldusalusel olnud kokku 3 alkoholialast rikkumist viimati 28.12.2018. 1) 17.07.18 edastati PPA- st teatis, milles nähtus, et 13.07.18 kell 20.24 asukohaga Ilmajaama 12 Kohtla -Järve tuvastati E.Y-l alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0.78 mg/l ning ta toimetati kainenema. Koos teatisega edastati kriminaalhooldusametnikule ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Isikut kontrollis patrullpolitseinik I. P..

4

2) Kontrollitud alkoholijoovet 29.10.2018 kell 10.05 Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduses aadressil: Jõhvi Kool

i 2a indikaatorvahendiga Alcovisor Mark X2 SN:120355. Uus kalibreerimine 31.03.2019. Indikaatorvahendi tulemus positiivne näit 0,296 mg/l kohta. 3) Politsei-ja Piirivalveametist saadud info, et olles patrullteenistuses koos patrullpolitseinik M. L. saime 28.12.2018 kell 03:49 „Braavo“ väljakutse, et seal on toimunud peretüli. Kohale saabudes oli kohapeal vägivallatseja E. ik: , kes oli läinud Y XXX magama hetk enne meie saabumist . T. (ik: vanaema sõnul. Teatajaks oli tema vanaema T xxx). Sisuks oli, et lapselaps laamendab kodus, nõuab raha ja teataja ootab meid väljas. Kohale saabudes selgitas T., et lapselaps on joobes ning tal on temast küllalt. Selgus, et E. ´il on peal kriminaalhooldus ning alkoholi tarvitamise Y keeld. Suhtlesime vanaemaga ja E. ´ga ning ta ütles, et on tarvitanud täna alkoholi ning suust oli tunda Y ka alkoholilõhna ning tema tasakaaluhäired ja kõneviis viitas sellele. Tegime indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 plus nr A418787 alkoholitesti ning näiduks osutus 0.73mg/l. Telefoni vestlustes hooldusaluse vanaemaga on selgunud, et E. kusagil Y ei tööta ja küsib tema käest pidevalt alkoholi tarbimiseks raha

.

21.01.2019 registreerimisele tulles oli E. käinud SA psühhiaatri juures ja Y xxx esitas ametnikule tõendi (psühhiaater A ). Viibis seal vastuvõtul . S. 09.01.2019 ja 21.01.2019. Soovitatud spetsiifiline ravi kuni 31.01.2019. Hooldusalune rääkis, et pidas vastu 5 nädalat 1, ja tuli külla eelmine nädal sõber R ja jõid mitu päeva õlut. Täna ei saanud seega psühhiaatri .

juures kodeerida kuna oli alkoholi eelmine nädal tarvitanud. Psühhiaater ütles, et kui 23.01.2019 asse ei toimub kohtuistung ja kui karistust täitmisele ei pöörata ja teda vangl saadeta siis hiljemalt 31.01.2019 saadetakse ta Ahtme haiglasse 2 nädalaks alkoholivastasele ravile (tegemata).

03.05.2019 registreerimisel rääkis hooldusalune, et vanaema jättis talle elamiseks oma korteri ja elab nüüd üksinda. Vanaema läks elama tänaval olevasse korterisse. Hooldusalusega

xxx jällegi räägitud vajadusest läbida alkoholivastane ravi. Telefonivestluses E.

Y

vanaemaga rääkis ta , et on väsinud sellisest elus koos temaga ja tahab oma ette elada. Tema sõnul kirjutas psühhiaater rohud E.Y-le välja kuid ta ei võtnud neid apteegist välja

ja vist ei tarvita neid. Vanaema sõnul on olnud koos sõbra R.iga alkoholi tarvitamist.

09.05.2019 käis hooldusalune ametniku juures ja teavitas, et tuli just sühhiaatri juurest ja xxx p

läheb esmaspäevast 13.05.2019 haiglasse võõrutusravile kas 14 või 21 päevaks. Hooldusaluse sõnul oli psühhiaater talle öelnud, et tal on ärevushäired ja võib

-olla tuleb ka kauem haiglas viibida.

Kriminaalhooldusametnik märgib, et üldkasuliku töö sooritamine kulgeb E.Y probleemidega. Alkoholivastasele võõrutusravile ei ole läinud kuigi tähtaeg selle isik läbimiseks oli 15.01.2019. Kokku on hooldusalune alates kriminaalhoolduse algusest 30.06.2018 sooritanud 139 tundi üldka tööd ja tegemata on tema poolt 277 tundi. sulikku

Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes KarS § ja KrHS § 31 lg 1 taotleb 69 lg 6 kriminaalhooldusametnik E. -le Y mõistetud ärakandmata karistus pöörata täitmisele.

E

.Y selgitas kohtuistungil, et 09.05.2019 käis ta psühhiaatri juures, visiidi number on olemas, talle kirjutati välja ravimid. Kokku lepitud, et ta läheb haiglasse, aga ta ootab vaba kohta. Ta helistas ka ise haiglasse ja vaba kohta veel ei ole. Nüüd ta on töötukassa arvel

5

ja sai ka kindlustuse ehk haiglasse minek on talle tasuta nüüd. Tal on asjad korda tehtud, elektrileviga leping tehtud. Ta palun võimaluse

jätkata üldkasuliku töö ja kriminaalhooldusega.

Maakohtu määruse põhjendused

KarS § 69 lg 6 kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt § 75 l 2 sätestatule, KarS g pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist KarS lg tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 8 lg 2 kohaselt § 42 otsustab üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise § 69 lõike 6 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KarS oma määrusega.

Tutvunud toimikuga

ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus , kuid rahuldamisele ei kuulu. on põhjendatud

Esimesel registreerimisel 04.07.2018 selgitati kriminaalhooldusametniku poolt E. -le Y

kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi. T

alle selgitati ka üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Hooldusalusele selgitat

i, ed ja millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärj erakorralise ettekande koostamise ning läbivaatamise kord. E. -le oli tutvustatud

Y üldkasuliku töö esmast ajakava. Õigustest ja kohustustest arusaamist kinnitas süüdimõistetu

oma allkirjaga.

Selle kohta, et isik ei ole akava kohaselt on isik oma selgitustest sooritanud ÜKTd aj tunnistanud. 03.05.2019 seletuses on hooldusalune andnud selituse, et 25.03.2019 läks varem tundide sooritamiselt ära kuna Eesti Töötukassa kaudu olin saadetud psühholoogi juurde vestlusele. 26.03.2019 ja 27.03.2019 läks varem töölt ära kuna läks tööotsingutele. 22.04.2019 ei läinud tööle ja helistanud ametnikult, et teeks ajakava ringi. 26.04.2019 ei käinud hooldusalune tööd tegemas, h vaba päeva. 29.04.2019 ei käinud elistas ametnikule ja palus tööl Kohtla Järve sotsiaalmajas, helistas ja teavitasin ametnikku, et jäi haigeks kuni - 30.04.2019. Perearstile ei helistanud kuna ta on Tallinnas. 09.05.2019 seletuses on hooldusalune andnud selgituse, et ei käinud tunde tegemas 07.05.2019 Jõhvi vallavalitsuses kuna pidi tegelema xxx OÜ asjadega ja 08.05.2019 tegeles gaasi asjaga. Telefoni teel ei saanud teavitada ametnikku kuna ei olnud telefoni krediiti. Seega on kohtu hinnangul leidnud kinnitus, et hooldusalune ei ole järginud üldkasuliku töö sooritamise ajakava ja on sellest kõrvale hoidnud. Hooldusalune ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid, üldkasuliku töö mitte sooritamiseks.

Kohustuse läbida alkoholivastane ravi tähtajaga 15.01.2019 on hooldusalune avaldanud 09.05.2019 seletuses, et olivastasele ravile kas 14-21 13.05.2019 läheb haiglasse alkoh päevaks. Isik ei ole ravi l’bunud ja ettekande arutamise ajaks kohtus.

6

Ei ole vaidlust faktis, et isik ei ole rikkunud alkoholi ravi ÜKTd nõuetekohaselt sooritanud ja läbimise tähtaega. s on faktid näidatud õigesti. Kriminaalhooldusametniku ettekande

Kohus selgitab, miks jäetakse ettekanne rahuldamata, mis on kohtu jaoks selle küsimuse lahendamisel oluline. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et isikul pole peale viimast erakorralist ettekannet esinenud alkoholi tarvitamise juhtumeid. Viimane alkoholitarvitamise keelu rikkumine on fikseeritud detsembris 2018. Isiku tunnistusel tarvitas ta alkoholi ka jaanuaris 2019, mille tõttu ei saanud minna ravile. Kohus arvestab, et kuna isikul on tuvastatav tõsine alkoholiprobleem, omab fakt, et isikul ei ole alates jaanuaris 2019 tuvastatud alkoholi tarvitamise keelu rikkumist, olulist tähendust. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse mõttes on see märkimisväärne saavutus. Siin oluline ka isiku enda soov minna ravile. Kohus saab aru nii, et ka kriminaalhooldusametnik ei kahtle, et isikule on koht haiglas lubatud, tuleb oodata vaba kohta. 09.05.2019 isik külastas psühhiaatrit, välja kirjutatud ravimid. Kohus leiab, et see fakt soodustab alkoholivastase ravi läbimist tulevikus.

Samuti ei ole isik pannud toime süütegusid See anna tunnistuse karistuse eesmärkide . saavutamise edukusest ( uusi kuritegusid ei ole). isik on Selline käitumine näitab vähemalt, et

motiveeritud alkoholi tarvitamisele vastu hakkama gude toimepanemisest. ja hoiduda süüte Lisaks arvestab kohus, et vanaema, kellega hooldusalune elas eelnevalt koos ja kes oli tema poolt sooritatud kuriteod kannatanuks, on asunud eraldi elama. Seega on vähenenud uue vägivaldse kuriteo sooritamise risk. Kohtu hinnangul tul

eks anda isikule võimalus näidata, et ta suudab täita ÜKT ajakava kohaselt.

Kohus märgib, et oluline roll isiku resotsialiseerimist alkoholivastasel ravil, mida isik ise soovib. Kohus leiab, et ravi läbimisel oleks isikul ÜKT sooritamine sujuvam. Ilmne, et isik ise peab olema distsiplineeritud.

Karistuse täitmisele pööramine on viimane äärmuslik meede. See tuleb kohaldamisele siis, kui kõik asjaolud osutavad sellele, et isik ei saa jätkata kriminaalhooldusega oma süsteemse pahatahtliku käitumise tõttu ja ei esine ühtki positiivset asjaolu. Käesoleval juhul arvestab kohus positiivsete asjaoludena, et isik teeb olulisi pingutusi resotsialiseerimiseks. Fakt, et isik on töötukassa arvel, käib psühhiaatri juures, registreerimiskohustuse rikkumisi ei esine, annab aluse arvata, et kriminaalhooldusega saaks jätkata. Toimepandud rikkumist arvestades, ei ole kohus nii pessimistlik süüdimõistetu isikule hinnangu andmisel. Kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinni pidama. Antud juhul on kohus arvamusel, et positiivsetel aspektidel on kaalukama tähendus ja isikule tuleb anda võimalus jätkata kriminaalhooldusega.

Juhindudes 69 lg 6, 432 kohtunik KarS § KrMS §

M ä ä r a s:

Jätta Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo 09.05.2019 erakorraline ettekanne E. -le Viru Maakohtu 14.06.2018 Y kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.

Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks.

7

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik